(1)

Liidu omavahendite süsteem peab tagama liidu poliitikasuundade korrapäraseks arenguks vajalikud vahendid, võttes arvesse vajadust range eelarvedistsipliini järele. Omavahendite süsteemi arendamise kaudu saab ja tuleks võimalikult ulatuslikult osaleda liidu poliitika kujundamisel.

(2)

Lissaboni lepinguga muudeti liidu omavahendite süsteemiga seotud sätteid, mis võimaldavad tunnistada kehtetuks mõne olemasoleva omavahendite kategooria ja kehtestada uusi omavahendite kategooriaid.

(3)

Euroopa Ülemkogu 7.–8. veebruari 2013. aasta kohtumisel kutsuti nõukogu üles jätkama tööd komisjoni ettepanekuga uute käibemaksupõhiste omavahendite kohta, et teha need võimalikult lihtsaks ja läbipaistvaks, tugevdada seost liidu käibemaksupoliitikaga ja tegeliku käibemaksulaekumisega ning tagada maksumaksjate võrdne kohtlemine kõigis liikmesriikides.

(4)

Komisjon võttis 2017. aasta juunis vastu aruteludokumendi ELi rahanduse tuleviku kohta. Selles paneb komisjon ette mitu võimalust, kuidas siduda omavahendid nähtavamal viisil liidu poliitikavaldkondadega, eelkõige ühtse turu ja kestliku majanduskasvuga. Aruteludokumendi kohaselt tuleb uute omavahendite kasutuselevõtmisel pöörata tähelepanu nende läbipaistvusele, lihtsusele ja stabiilsusele, kooskõlale liidu poliitikaeesmärkidega, mõjule, mida nad avaldavad konkurentsivõimele ja kestlikule majanduskasvule, ning nende võrdsele jaotumisele liikmesriikide vahel.

(5)

Praegust käibemaksupõhiste omavahendite kindlaksmääramise süsteemi on korduvalt kritiseerinud Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Parlament ja liikmesriigid, pidades seda liiga keeruliseks. 17.–21. juulil 2020 kokku tulnud Euroopa Ülemkogul jõuti seega järeldusele, et on asjakohane kõnealuste omavahendite arvutamist lihtsustada.

(6)

Selleks et viia liidu rahastamisvahendid paremini kooskõlla liidu poliitikaprioriteetidega, paremini kajastada liidu üldeelarve („liidu eelarve“) rolli ühtse turu toimimises, paremini toetada liidu poliitika eesmärke ja vähendada liikmesriikide kogurahvatulul põhinevaid osamakseid liidu aastaeelarvesse, järeldati Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020 kohtumisel, et lähiaastatel teeb liit tööd omavahendite süsteemi reformimiseks ja uute omavahendite kasutuselevõtuks.

(7)

Esimese sammuna tuleks kasutusele võtta uus omavahendite kategooria, mis põhineb ringlusse võtmata plastpakendijäätmete koguse põhjal arvutatud riiklikul osamaksel. Kooskõlas Euroopa strateegiaga plasti kohta saab liidu eelarve abil aidata kaasa plastpakendijäätmetest tekkiva reostuse vähendamisele. Omavahendid, mis põhinevad riiklikul osamaksel, mis on proportsionaalne igas liikmesriigis ringlusse võtmata plastpakendijäätmete kogusega, annavad stiimuli ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimise vähendamiseks ning ringlussevõtu ja ringmajanduse edendamiseks. Samal ajal võivad liikmesriigid võtta kõige sobivaimaid meetmeid nende eesmärkide saavutamiseks kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Selleks et vältida liigselt pärssivat mõju riikide osamaksetele, tuleks kohaldada korrigeerimismehhanismi, mis hõlmab nende liikmesriikide osamaksete iga-aastast kindlasummalist vähendamist , kelle kogurahvatulu elaniku kohta jäi 2017. aastal allapoole ELi keskmist. Vähendus peaks vastama 3,8 kilogrammile korrutatuna asjaomase liikmesriigi elanikkonna arvuga 2017. aastal.

(8)

Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta kohtumisel märgiti, et täiendavate omavahendite alusena esitab komisjon 2021. aasta esimesel poolel ettepanekud süsinikdioksiidi piirmeetme mehhanismi ja digilõivu kohta, eesmärgiga võtta need kasutusele hiljemalt 1. jaanuaril 2023. Euroopa Ülemkogu kutsus komisjoni üles esitama muudetud ettepaneku ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kohta, laiendades seda võimaluse korral lennundus- ja merendussektorile. Euroopa Ülemkogu jõudis järeldusele, et liit teeb aastateks 2021–2027 kehtestatud mitmeaastase finantsraamistiku (MFF 2021-2027) jooksul tööd selle nimel, et võtta kasutusele muid omavahendeid, mille seas võib olla ka finantstehingute maks.

(9)

Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta kohtumisel leiti, et omavahendite kogumise kord peaks põhinema üldistel lihtsuse, läbipaistvuse ja võrdsuse põhimõtetel, sealhulgas koormuse õiglasel jagamisel. Kohtumisel leiti samuti, et ajavahemikul 2021–2027 saavad Taani, Madalmaad, Austria ja Rootsi ning taaste ja vastupidavuse toetuse kontekstis ka Saksamaa kasu kindlasummalistest korrektsioonidest, millega vähendatakse nende kogurahvatulul põhinevaid iga-aastaseid osamakseid.

(10)

Liikmesriigid peaksid jätma kogumiskulude katteks endale 25 % nende poolt kogutud traditsioonilistest omavahenditest.

(11)

Euroopa Arengufondi liidu eelarvesse integreerimisega peaks kaasnema käesolevaotsusega kehtestatud omavahendite ülemmäärade suurendamine. On vaja piisavat varu maksete ja omavahendite ülemmäära vahel, et tagada liidu võime täita oma finantskohustusi kõigis tingimustes, isegi majanduslanguse ajal.

(12)

Omavahendite ülemmäärade piires tuleks säilitada piisav varu, mille abil liit saaks täita kõik asjaomasel aastal tasumisele kuuluvad finantskohustused ja tingimuslikud kohustused. Omavahendite kogusumma, mis eraldatakse liidule, et katta iga-aastased maksete assigneeringud, ei tohiks ületada 1,40 % kõikide liikmesriikide summaarsest kogurahvatulust. Liidu eelarvesse kantud iga-aastaste kulukohustuste assigneeringute kogusumma ei tohiks ületada 1,46 % kõikide liikmesriikide summaarsest kogurahvatulust.

(13)

Selleks et liidu käsutusse antud rahaliste vahendite summa püsiks muutumatuna, on otstarbekas kohandada makseteks ja kulukohustusteks ette nähtud omavahendite ülemmäärasid, mis on väljendatud protsendina kogurahvatulust, juhuks kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 (2) muutmisega kaasneb kogurahvatulu taseme oluline muutus.

(14)

COVID-19 kriisi majanduslik mõju toob esile selle, kui oluline on tagada liidu piisav finantssuutlikkus majandusšokkide korral. Liidul on vaja end varustada oma eesmärkide saavutamiseks vajalike vahenditega. COVID-19 kriisi tagajärgedega tegelemiseks on vaja erakordselt suures mahus rahalisi vahendeid, suurendamata seejuures survet liikmesriikide rahandusele ajal, mil nende eelarved on juba niigi väga suure surve all, et rahastada kriisiga seotud riiklikke majandus- ja sotsiaalmeetmeid. Seepärast peaks võtma erakorralisi meetmeid liidu tasandil. Seega on asjakohane anda komisjonile erandkorras volitus laenata liidu nimel kapitaliturgudelt ajutiselt kuni 750 miljardit eurot (2018. aasta hindades). Laenatud vahenditest kuni 360 miljardit eurot (2018. aasta hindades) kasutataks laenudeks ja laenatud vahenditest kuni 390 miljardit eurot (2018. aasta hindades) kasutataks kuludeks ning mõlemat summat kasutataks üksnes COVID-19 kriisi tagajärgedega tegelemiseks.

(15)

Selliste erakorraliste meetmete abil tuleks tegeleda COVID-19 kriisi tagajärgedega ja hoida ära kriisi taaspuhkemine. Seepärast peaks toetus olema ajaliselt piiratud ja suurem osa rahalistest vahenditest tuleks eraldada vahetult pärast kriisi, mis tähendab, et nendest lisavahenditest rahastatava programmi juriidilised kohustused tuleks võtta 31. detsembriks 2023. Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi raames tehtavad maksed kiidetakse heaks tingimusel, et asjakohased taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud vahe-eesmärgid ja sihid on rahuldavalt saavutatud, mida hinnatakse vastavalt asjakohasele menetlusele, mis on sätestatud taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi loomise määruses, mis kajastab Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta järeldusi.

(16)

Selleks et kanda kavandatud vahendite laenamisega seotud kohustusi, on vajalik omavahendite ülemmäärade erakordne ja ajutine suurendamine. Seetõttu, üksnes selleks, et täita kõik liidu kohustused, mis tulenevad liidu poolt COVID-19 kriisi tagajärgedega tegelemiseks võetud laenudest, tuleks nii maksete assigneeringute ülemmäära kui ka kulukohustuste assigneeringute ülemmäära suurendada 0,6 protsendipunkti võrra. Komisjoni volitus laenata kapitaliturgudelt liidu nimel vahendeid üksnes selleks, et rahastada COVID-19 kriisi tagajärgedega tegelemise meetmeid, on tihedalt seotud käesolevas otsuses ette nähtud omavahendite ülemmäära suurendamisega ja lõppkokkuvõttes liidu omavahendite süsteemi toimimisega. Seega tuleks nimetatud volitus lisada käesolevasse otsusesse. Kõnealuse meetme pretsedenditus ja laenatavate vahendite erakordne maht nõuab kindlust liidu kohustuste üldise mahu ja tagasimaksete peamiste tingimuste suhtes, samuti hajutatud laenuvõtmise strateegia rakendamist.

(17)

Omavahendite ülemmäärade suurendamine on vajalik, sest ülemmäärad ei ole vastasel korral piisavad selleks, et tagada liidule piisavad vahendid, mis on vajalikud erakorralisest ja ajutisest laenuvõtmisvolitusest tulenevate kohustuste täitmiseks. Vajadus sellise täiendava eraldise kasutamise järele on samuti üksnes ajutine, kuna asjaomased finantskohustused ja tingimuslikud kohustused aja jooksul vähenevad laenatud vahendite tagasimaksmise ja laenude lõpptähtpäeva saabumise tulemusel. Seepärast peaks suurenduse kehtivus lõppema, kui kõik laenatud vahendid on tagasi makstud ja kõik nende vahendite alusel antud laenudest tulenevad tingimuslikud kohustused on lõppenud, st hiljemalt 31. detsembriks 2058.

(18)

Liidu tegevused COVID-19 kriisi tagajärgedega tegelemiseks peavad olema märkimisväärsed ning need peavad toimuma suhteliselt lühikese aja jooksul. Rahaliste vahendite laenamisel tuleb järgida seda ajakava. Seetõttu tuleks uus netolaenuvõtmine lõpetada hiljemalt 2026. aasta lõpus. Tõhusa võlahalduse tagamiseks peaksid pärast 2026. aastat piirduma laenuvõtmistehingud rangelt üksnes refinantseerimistehingutega. Komisjon peaks tehingute tegemisel mitmekesise rahastamise strateegia kaudu kasutama võimalikult hästi ära turgude suutlikkust tulla toime nii suures mahus erinevate lõpptähtaegadega laenude võtmisega, sealhulgas lühiajaline rahastamine likviidsuse juhtimiseks, ning tagama kõige soodsamad tagasimaksetingimused. Lisaks peaks komisjon korrapäraselt ja põhjalikult teavitama Euroopa Parlamenti ja nõukogu kõigist oma võlahalduse aspektidest. Niipea kui laenuvõtmise teel rahastatavate poliitikameetmetega seotud tagasimaksegraafik on teada, edastab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule emissioonikalendri, mis sisaldab prognoositavaid emiteerimiskuupäevi ja -mahtusid järgmiseks aastaks ning kava, milles esitatakse prognoositavad põhiosa- ja intressimaksed. Komisjon peaks kõnealust kalendrit korrapäraselt ajakohastama.

(19)

Tagastamatu toetuse, rahastamisvahendite kaudu antava tagasimakstava toetuse või eelarveliste tagatiste andmiseks laenatud vahendite tagasimakseid ning tasumisele kuuluvaid intressimakseid tuleks rahastada liidu eelarvest. Laenatud vahendid, mida kasutatakse liikmesriikidele laenude andmiseks, tuleks tagasi maksta laenu saanud liikmesriikidelt saadud summadest. Liidule tuleb eraldada ja teha kättesaadavaks vahendid, mis on vajalikud selleks, et ta saaks täita kõik erakorralisest ja ajutisest laenuvõtmisvolitusest tulenevad finantskohustused ja tingimuslikud kohustused asjaomasel aastal ja igas olukorras kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 310 lõikega 4 ja artikliga 323.

(20)

Summasid, mida ei ole kasutatud intressimakseteks, nagu on ette nähtud, kasutatakse ennetähtaegsete tagasimaksete tegemiseks enne mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 perioodi lõppu miinimumsummas, ja neid võib suurendada üle kõnealuse taseme, tingimusel et pärast 2021. aastat on kasutusele võetud uued omavahendid vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 311 kolmandas lõigus sätestatud menetlusele. Kõik erakorralisest ja ajutisest laenuvõtmisvolitusest tulenevad kohustused tuleks täielikult tagasi maksta 31. detsembriks 2058. Selleks et tagada laenatud vahendite tagasimaksete katmiseks vajalike assigneeringute tõhus eelarvehaldus, on asjakohane näha ette võimalus jagada nende aluseks olevad eelarvelised kulukohustused aastasteks osamakseteks.

(21)

Tagasimaksegraafiku koostamisel tuleks järgida usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet ja see peaks hõlmama komisjoni volituse ulatuses laenatud rahaliste vahendite kogumahtu, et saavutada kohustuste pidev ja prognoositav vähenemine kogu perioodi jooksul. Selleks ei tohiks summad, mille liit peab asjaomasel aastal põhisumma tagasimaksmiseks tasuma, ületada 7,5 % 390 miljardi euro suurusest kulutusteks ette nähtud maksimumsummast.

(22)

Võttes arvesse komisjonile COVID-19 kriisi tagajärgedega tegelemiseks vajalike vahendite jaoks laenu võtmiseks antud erakorralise, ajutise ja piiratud volituse eripära, tuleks selgitada, et üldjuhul ei tohiks liit kasutada kapitaliturgudelt laenatud vahendeid tegevuskulude rahastamiseks.

(23)

Selleks et liit saaks alati õigeaegselt täita oma juriidilisi kohustusi kolmandate isikute ees, tuleks käesolevas otsuses ette näha erisätted, millega antakse komisjonile volitused nõuda, et omavahendite ülemmäära ajutise suurendamise perioodil teeksid liikmesriigid ajutiselt kättesaadavaks asjakohased rahavarud, kui liidu eelarvesse kantud heakskiidetud assigneeringutest ei piisa, et täita ajutise suurendamisega seotud laenamisest tulenevaid kohustusi. Komisjon peaks saama nõuda rahavarude kättesaadavaks tegemist viimase abinõuna üksnes juhul, kui ta ei saa vajaliku likviidsuse saavutamiseks võtta muid aktiivse likviidsusjuhtimise meetmeid, sealhulgas kasutades vajaduse korral kapitaliturgude pakutavat lühiajalist rahastamist, et tagada liidu kohustuste õigeaegne täitmine laenuandjate ees. On asjakohane sätestada, et komisjon peaks sellistest nõuetest liikmesriikidele aegsasti teada andma ning see nõue peaks olema rangelt proportsionaalne iga liikmesriigi prognoositud eelarvelise tuluga ja piirduma igal juhul liikmesriigi osakaaluga ajutiselt suurendatud omavahendite ülemmäärast, mis on 0,6 % liikmesriikide kogurahvatulust. Kui liikmesriik ei täida nõuet õigeaegselt täielikult või osaliselt või kui ta teavitab komisjoni, et ta ei suuda nõuet täita, peaks komisjonil siiski olema ajutiselt õigus esitada teistele liikmesriikidele täiendavad proportsionaalsed nõuded. Asjakohane on näha ette maksimaalne summa, mida komisjon võib liikmesriigilt ühes aastas nõuda. Komisjonilt oodatakse vajalike ettepanekute esitamist eesmärgiga kanda liikmesriikide poolt ajutiselt eraldatud rahavarudest kaetavad kulud liidu eelarvesse, et tagada nende vahendite võimalikult varajane arvessevõtmine liikmesriikide omavahendite kontode krediteerimisel, st kooskõlas kohaldatava õigusraamistikuga ja seega tuginedes asjaomastele kogurahvatulust lähtuvatele arvestusalustele ja ilma et see piiraks muid omavahendeid ja muid tulusid.

(24)

ELi toimimise lepingu artikli 311 neljanda lõigu alusel võetakse vastu nõukogu määrus, millega sätestatakse liidu omavahendite süsteemi rakendusmeetmed. Need meetmed peaksid sisaldama üldist ja tehnilist laadi sätteid, mida kohaldatakse kõigi omavahendite kategooriate suhtes. Kõnealused meetmed peaksid sisaldama üksikasjalikke reegleid saldo arvutamise ja eelarves kajastamise korra kohta, samuti sätteid ja korda, mida on vaja omavahendite kogumise kontrollimiseks ja järelevalveks.

(25)

Käesolev otsus peaks jõustuma üksnes siis, kui selle on heaks kiitnud kõik liikmesriigid kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega; seega austatakse täielikult riikide suveräänsust. Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta kohtumisel märgiti liikmesriikide kavatsust kiita käesolev otsus heaks niipea kui võimalik.

(26)

Ühtsuse, järjepidevuse ja õiguskindluse tagamiseks tuleks kehtestada sätted, millega tagatakse sujuv üleminek nõukogu otsuse 2014/335/EL, Euratom (3) kohaselt süsteemilt käesolevas otsuses sätestatud süsteemile.

(27)

Otsus 2014/335/EL, Euratom tuleks tunnistada kehtetuks.

(28)

Käesoleva otsuse kohaldamisel tuleks kõik summad esitada eurodes.

(29)

Kuna on vaja kiiresti võimaldada laenude võtmist, et rahastada COVID-19 kriisi tagajärgedega tegelemise meetmeid, peaks käesolev otsus jõustuma käesoleva otsuse vastuvõtmiseks vajalike menetluste lõpuleviimist käsitleva viimase teate kättesaamisele vahetult järgneva kuu esimesel päeval.

(30)

Selleks et tagada üleminek omavahendite muudetud süsteemile ja käesoleva otsuse kokkulangevus eelarveaasta algusega, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates 1. jaanuarist 2021,

a)

aastaeelarve saldo arvutamise ja eelarves kajastamise kord vastavalt artiklile 8;

b)

sätted ja kord, mis on vajalikud artikli 2 lõikes 1 osutatud omavahendite kogumise kontrollimiseks ja järelevalveks ning kõik asjakohased aruandlusnõuded.