11.3.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 65/12

(1)

Oma 18. aprilli 2012. aasta teatises „Töövõimalusterohke majanduse taastumine” rõhutas komisjon vajadust parandada liikmesriikidevahelist koostööd ja tegi teatavaks, et riiklike tööinspektsioonide ja muude täitevasutuste vahel alustatakse konsultatsioone sellise liidu tasandil tegutseva platvormi loomise üle, mis hakkab tegelema võitlusega deklareerimata töö vastu ning mille eesmärk on parandada koostööd, jagada omavahel parimaid tavasid ja selgitada välja ühised kontrollipõhimõtted.

(2)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 148 kohaselt võttis nõukogu otsusega (EL) 2015/1848 (4) vastu suunised liikmesriikide tööhõivepoliitika kohta. Need suunised aitavad liikmesriikidel koostada riiklikke reformikavasid ja neid ellu viia. Tööhõivesuunised on aluseks nõukogu poolt nimetatud artikli alusel antavatele riigipõhistele soovitustele. Viimastel aastatel on kõnealused riigipõhised soovitused sisaldanud soovitusi seoses võitlusega deklareerimata töö vastu.

(3)

ELi toimimise lepingu artiklis 151 on sätestatud sotsiaalpoliitika valdkonna eesmärkidena tööhõive edendamine ning elu- ja töötingimuste parandamine. Pidades silmas nende eesmärkide saavutamist, toetab ja täiendab liit meetmeid, mida liikmesriigid võtavad töötajate tervise ja turvalisuse kaitsmiseks, töötingimuste parandamiseks, tööturult väljatõrjutud isikute integreerimiseks ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 2 punktile a võib liit võtta meetmeid liikmesriikidevahelise koostöö edendamiseks, ilma seejuures liikmesriikide õigusnorme ühtlustamata.

(4)

Euroopa Parlament kiitis oma 14. jaanuari 2014. aasta resolutsioonis, mis käsitleb tõhusat tööjärelevalvet kui Euroopas töötingimuste parandamise strateegiat, heaks komisjoni algatuse luua Euroopa platvorm ja nõudis tugevdatud koostööd liidu tasandil, et tegeleda deklareerimata tööga, mis resolutsiooni kohaselt kahjustab liidu majandust, põhjustab ebaausat konkurentsi, ohustab liidu sotsiaalmudelite rahalist jätkusuulikkust ning vähendab järjest rohkem töötajate sotsiaal- ja tööhõive kaitset.

(5)

Deklareerimata tööd määratleti komisjoni 24. oktoobri 2007. aasta teatises „Tõhustagem võitlust deklareerimata töö vastu” järgmiselt: „igasugune tasustatud tegevus, mis on oma olemuselt seaduslik, kuid riiklikes asutustes deklareerimata, võttes arvesse liikmesriikide õigusliku reguleerimise süsteemide erinevusi”. Kõnealuse definitsiooniga jäeti välja igatahes ebaseaduslik tegevus.

(6)

Deklareerimata tööl on sageli piiriülene mõõde. Deklareerimata töö olemus võib sõltuvalt majanduslikust, halduslikust ja sotsiaalsest kontekstist riigiti erineda. Samuti erinevad deklareerimata tööd käsitlevad siseriiklikud õigusaktid ja määratlused. Seetõttu tuleks deklareerimata tööga tegelemiseks väljatöötatavates meetmetes neid erinevusi arvesse võtta.

(7)

Hinnangute kohaselt moodustab deklareerimata töö liidu majandusest märkimisväärse osa. Kuna deklareerimata tööd määratletakse liikmesriikide õigusaktides erinevalt, on keeruline saada täpseid andmeid selle kohta, kui levinud see on.

(8)

Siseriiklikus õiguses määratletud füüsilisest isikust ettevõtja staatuse kuritarvitamine, kas siis riigisiseselt või piiriülestes olukordades, on valesti deklareeritud töö vorm, mis sageli seostub deklareerimata tööga. Näilise füüsilisest isikust ettevõtjaga on tegemist juhul, kui isik selleks, et vältida teatavaid õiguslikke või maksukohustusi, on ametlikult registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, kuid tema töötamise puhul on täidetud töösuhtele omased kriteeriumid. Käesoleva otsusega kehtestatud platvorm (edaspidi „platvorm”) peaks tegelema deklareerimata töö erinevate vormidega ja sellega seostatud valesti deklareeritud tööga, sealhulgas näilise füüsilisest isikust ettevõtjana töötamisega.

(9)

Deklareerimata tööl on suur mõju asjaomastele töötajatele, kes peavad leppima ebakindlate ja mõnikord ohtlike töötingimustega, palju madalamate palkadega, tööõiguste jämeda rikkumise ning oluliselt väiksema kaitsega töö- ja sotsiaalkaitse õiguse alusel, mistõttu nad jäävad ilma piisavatest sotsiaalhüvitistest, pensioniõigustest ja juurdepääsust tervishoiuteenustele, aga ka kutseoskuste arendamise ja elukestva õppe võimalustest.

(10)

Kuna deklareerimata töö negatiivne mõju ühiskonnale ja majandusele avaldub mitmel viisil, on platvormi eesmärk parandada töötingimusi, edendada tööturule integreerimist ja sotsiaalset kaasatust. Deklareerimata tööl on tõsised tagajärjed eelarvele, kuna vähenevad maksu- ja sotsiaalkindlustustulud, mis halvendab sotsiaalkaitsesüsteemide rahastamise jätkusuutlikkust. See mõjub kahjulikult tööhõivele ja tootlikkusele ning moonutab võrdseid tingimusi.

(11)

Deklareerimata töö mõjutab ühiskonna eri rühmi erinevalt, sealhulgas naisi, rändajaid ja koduabilisi; osad deklareerimata töö tegijad on eriti haavatavas olukorras.

(12)

Liikmesriikides on deklareerimata tööga tegelemiseks rakendatud mitmesuguseid poliitilisi lähenemisviise ja meetmeid. Liikmesriigid on sõlminud ka kahepoolseid kokkuleppeid ja korraldanud mitmepoolseid projekte deklareerimata töö teatavate aspektide käsitlemiseks. Deklareerimata tööga, mis on keeruline probleem, tegelemine vajab edasiarendamist ja terviklikku lähenemisviisi. Loodav platvorm ei tohiks takistada halduskoostöö alaste kahe- või mitmepoolsete kokkulepete või muude meetmete rakendamist.

(13)

Platvormi tegevustes osalemine ei piira liikmesriikide pädevust ja/või kohustusi deklareerimata tööga tegelemisel, sealhulgas nende riiklikke ja rahvusvahelisi kohustusi, mis on neile pandud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) asjakohaste kohaldatavate konventsioonidega, näiteks konventsiooniga nr 81 töötingimuste järelevalve kohta tööstuses ja kaubanduses.

(14)

Liikmesriikidevaheline koostöö liidu tasandil ei ole piisavalt terviklik, seda nii osalevate liikmesriikide kui ka käsitletavate teemade seisukohast. Praegu ei ole ametlikku mehhanismi, mis võimaldaks liikmesriikide asjaomastel asutustel teha piiriülest koostööd, et käsitleda deklareerimata tööga seonduvaid küsimusi terviklikult.

(15)

Liikmesriikidevahelist koostööd liidu tasandil on vaja edendada, et liikmesriigid saaksid deklareerimata tööga tõhusamalt ja tulemuslikumalt tegeleda. Sellega seoses peaks platvormi ülesandeks olema parimate tavade ja teabe vahetamise lihtsustamine ja toetamine, et luua liidu tasandil raamistik, mille eesmärk on arendada ühist arusaamist, eksperditeadmisi ja analüüsi deklareerimata töö valdkonnas. Deklareerimata töö ühtsed määratlused ja ühised kontseptsioonid peaksid kajastama tööturu arenguid. Samuti peaks platvorm edendama koostööd liikmesriikide erinevate täitevasutuste vahel, kes osalevad sellises piiriüleses tegevuses vabatahtlikult.

(16)

Käesoleva otsuse eesmärk on edendada liidu tasandil liikmesriikidevahelist koostööd. Deklareerimata tööga seotud olukord on liikmesriigiti väga erinev ning erinevate liikmesriikide asjaomaste asutuste ja muude osaliste vajadused koostöö osas on seetõttu erinevad. Liikmesriikidele jääb pädevus otsustada, mil määral nad osalevad platvormi üldkoosolekul heaks kiidetud tegevuses.

(17)

Liidu tasandil tuleks edendada liikmesriikide vahelist tihedat ja tõhusat koostööd, et toetada ja täiendada nende tegevust deklareerimata tööga tegelemisel. Tegevus riigi tasandil sõltub üksiku liikmesriigi konkreetsest olukorrast ning platvormi tegevused ei saa asendada riigi tasandil tehtavat hindamist vajalike meetmete võtmiseks.

(18)

Liikmesriikidele ja nende asjaomastele asutustele jääb pädevus töötingimusi ja sotsiaalkaitset töökohal käsitlevate liidu õigusaktide jõustamisega seotud praktiliste probleemide tuvastamiseks, analüüsimiseks ja lahendamiseks ning otsustamiseks, milliseid meetmeid nad platvormi tegevuse tulemuste rakendamiseks riigi tasandil võtavad.

(19)

Platvorm peaks kasutama kõiki asjakohaseid teabeallikaid, eelkõige uuringuid, liikmesriikide sõlmitud kahepoolseid kokkuleppeid ja mitmepoolse koostöö projekte ning toimima koos olemasolevate liidu tasandi instrumentide ja struktuuridega, et nende meetmete tõkestav või ennetav mõju oleks maksimaalne. Platvormi tegevus võiks toimuda ühiste koolituste, vastastikuste eksperdihinnangute ja selliste vahendite nagu interaktiivne teadmistepank raames, võttes arvesse olemasolevaid teostatavusuuringuid, muu hulgas Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (Eurofound) tööd ja andmevahetuse võimalusi, tunnistades viimase puhul andmekaitse tähtsust. Teadlikkust deklareerimata tööst aitaks suurendada selliste üleeuroopaliste kampaaniate korraldamine või ühisstrateegiate väljatöötamine, mis põhinevad deklareerimata töö alase teadlikkuse suurendamise poliitikameetmetel ja strateegiatel, mis liikmesriikidel on juba eri määral ka olemas. Platvormi tuleks oluliste teabeallikatena kaasata ka valitsusvälised osalised.

(20)

Platvorm peaks aitama tugevdada liikmesriikidevahelist koostööd, sealhulgas soodustades uuenduslikke lähenemisviise piiriülesele koostööle ja õigusnormide täitmisele ning hinnates liikmesriikide kogemusi sellise koostöö valdkonnas. Ajakohane andmevahetus on deklareerimata töö piiramiseks hädavajalik.

(21)

Kui platvormi liige peab kasulikuks vahetada platvormi raames konkreetsete küsimuste arutamiseks teavet ja parimaid tavasid, tuleks vajaduse korral tagada nende juhtumite anonüümseks muutmine. Platvorm saab olla tulemuslik ainult keskkonnas, kus deklareerimata töö juhtumitest teatavatele isikutele tagatakse kaitse ebasoodsa kohtlemise eest. Seepärast peaks platvorm olema selleteemaliste tavade vahetamise foorum.

(22)

Teabe ja parimate tavade vahetamine peaks võimaldama platvormil pakkuda kasulikku sisendit võimaliku liidu tasandi, sealhulgas komisjoni poolse tegevuse jaoks deklareerimata tööga tegelemisel. Euroopa poolaasta raames võib platvormi tegevus anda kasuliku panuse deklareerimata tööga seotud meetmete võtmise kaalumise puhul.

(23)

Deklareerimata tööga on seotud erinevad siseriiklikud täitevasutused nagu tööinspektsioonid, muud töötervishoiu ja tööohutusega tegelevad asutused, sotsiaalkindlustusasutused ja maksuametid. Mõnedel juhtudel võivad samuti olla kaasatud migratsiooni- ja tööturuasutused, tolliasutused ja ühise transpordipoliitika rakendamise eest vastutavad asutused, politsei, prokuratuur ja tööturu osapooled.

(24)

Selleks, et tegeleda deklareerimata tööga terviklikult ja edukalt, on liikmesriikides vaja rakendada erinevaid poliitilisi vahendeid. Seda tuleks hõlbustada, edendades asjaomaste asutuste ja muude osaliste vahelist struktureeritud koostööd. Platvorm peaks kaasama kõik asjaomased siseriiklikud ametiasutused, eelkõige täitevasutused, kes juhivad tegevust ja/või tegutsevad deklareerimata tööga tegelemise valdkonnas. Liikmesriikidele jääb pädevus otsustada, millised asutused neid platvormi eri tegevustes esindavad. Liikmesriikide asutused peaksid koostöö tegemisel järgima kohaldatavat liidu ja liikmesriigi õigust.

(25)

Eesmärkide saavutamiseks peaks platvormi tegevust toetama juhtiv esindaja igast liikmesriigist, kes peaks koordineerima ja viima kokku deklareerimata töö mitmesuguste aspektidega tegelevad liikmesriikide asutused ja vajaduse korral muud osalised, sealhulgas tööturu osapooled.

(26)

Platvorm peaks kaasama liidu tasandi tööturu osapooli, seda nii sektoriüleselt kui ka nendest sektoritest, mida deklareerimata töö kas rohkem mõjutab või millel on eriline roll deklareerimata tööga tegelemisel, ning tegema koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks ILO, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga ja liidu asutustega, eelkõige Eurofoundi ning Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuriga (EU-OSHA). Eurofoundi ning EU-OSHA kaasamine vaatlejatena platvormi töösse ei tähenda nende asutuste kehtivate volituste laiendamist.

(27)

Platvorm peaks vastu võtma kodukorra, töökavad ja aruandluse korra.

(28)

Platvorm peaks olema võimeline moodustama töörühmi, kes tegelevad konkreetsete küsimuste lahendamisega, ja peaks suutma tugineda erialaseid pädevusi omavate isikute oskusteabele.

(29)

Platvorm peaks tegema koostööd liidu tasandi asjaomaste eksperdirühmade ja komiteedega, kelle töö on seotud deklareerimata tööga.

(30)

Platvormi ja selle tegevust tuleks rahastada Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (EaSI) tegevussuuna „Progress” alt assigneeringute ulatuses, mille määravad kindlaks Euroopa Parlament ja nõukogu. Komisjon peaks tagama, et platvorm kasutab talle antud rahalisi vahendeid läbipaistvalt ja tõhusalt.

(31)

Pidades silmas ELi toimimise lepingu artiklis 15 sätestatud avatuse ja dokumentidele juurdepääsu põhimõtete tähtsust, peaks platvorm tegutsema läbipaistvalt ja nende põhimõtetega kooskõlas.

(32)

Komisjon peaks võtma platvormi loomiseks vajalikud haldusmeetmed.

(33)

Platvorm peaks täielikult austama põhiõigusi ja järgima Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.

(34)

Käesoleva otsuse raames liikmesriikide poolt isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001 (5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (6) ning liikmesriigi asjakohaseid rakendusmeetmeid.

(35)

Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikega 2,

a)

iga liikmesriigi nimetatud üks juhtiv esindaja, kes esindab seda liikmesriiki;

b)

komisjoni esindaja;

c)

maksimaalselt neli liidu tasandi sektoriüleste tööturu osapoolte esindajat, kelle nimetavad tööturu osapooled ise ja kes esindavad võrdselt töösuhte mõlemat poolt.

a)

maksimaalselt 14 tööturu osapoolte esindajat sektoritest, kus deklareerimata tööd esineb palju, ning kelle nimetavad tööturu osapooled ja kes esindavad võrdselt töösuhte mõlemat poolt;

b)

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (Eurofoundi) esindaja;

c)

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) esindaja;

d)

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) esindaja;

e)

esindaja igast Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvast kolmandast riigist.

a)

liikmesriikide asjaomaste asutuste ja muude kaasatud osaliste vahelise koostöö edendamine, et tegeleda tõhusamalt ja tulemuslikumalt deklareerimata töö erinevate vormidega ja sellega seotud tahtlikult valesti deklareeritud tööga, sealhulgas näilise füüsilisest isikust ettevõtjana töötamisega;

b)

liikmesriikide erinevate asjaomaste asutuste ja osaliste suutlikkuse parandamine deklareerimata töö piiriüleste aspektidega tegelemisel, aidates seeläbi kaasa võrdsete tingimuste loomisele;

c)

üldsuse teadlikkust parandamine deklareerimata tööga seotud küsimustest ja kiireloomulisest vajadusest asjakohaste meetmete järele ning liikmesriikide julgustamine suurendada oma jõupingutusi deklareerimata tööga tegelemisel.

a)

parimate tavade ja teabe vahetus;

b)

põhjalike valdkondlike teadmiste väljakujundamine ja analüüs;

c)

tõhusama ja tulemuslikuma piiriülese koostöö innovatiivsete käsitluste edendamine ja hõlbustamine ning kogemuste hindamine;

d)

deklareerimata tööga seotud küsimuste laialdasele mõistmisele kaasaaitamine.

a)

deklareerimata tööd puudutavate teadmiste, sealhulgas põhjustega ja piirkondlike erinevustega seotud teadmiste parandamine jagatud mõistete ja ühiste kontseptsioonide ning tõenditel põhinevate mõõtmisvahendite abil, samuti võrdlevate analüüside ja andmetekogumise asjakohaste metoodikavahendite kasutamise edendamise abil, tuginedes muude osaliste, sealhulgas tööhõivekomitee ja sotsiaalkaitsekomitee tööle;

b)

teadmiste ja vastastikuse arusaamise parandamine deklareerimata tööga tegelemise erinevatest süsteemidest ja tavadest, sealhulgas selle piiriülestest aspektidest;

c)

analüüsimeetodite väljatöötamine hindamaks erinevate poliitiliste meetmete (sealhulgas ennetusmeetmed ja sanktsioonid) tõhusust deklareerimata tööga tegelemisel;

d)

tõhusate teabe ja kogemuste jagamise vahendite, näiteks erinevaid tavasid/meetmeid (sh kahepoolsed või mitmepoolsed kokkulepped, mida liikmesriigid on kasutanud deklareerimata tööga tegelemisel) sisaldava teadmistepanga loomine;

e)

selliste vahendite väljatöötamine nagu jõustamisjuhised, samuti heade tavade käsiraamatu ja deklareerimata tööga tegelemise kontrolli ühiste põhimõtete käsiraamatu vastuvõtmine, ning nende vahenditega seotud kogemuste hindamine;

f)

liikmesriikidevahelise koostöö vormide hõlbustamine ja toetamine, suurendades nende suutlikkust tegeleda deklareerimata töö piiriüleste aspektidega selliste innovatiivsete lähenemisviiside edendamise ja hõlbustamise abil, nagu personalivahetus, andmebaaside kasutamine kooskõlas kohaldavate liikmesriigi andmekaitsealaste õigusaktidega ja ühistegevused, ning osalevate liikmesriikide tehtud koostöö käigus saadud kogemuste hindamine;

g)

kiire teabevahetussüsteemi väljatöötamise teostatavuse uurimine ning andmete ühise kasutamise parandamine kooskõlas liidu andmekaitse-eeskirjadega, sealhulgas võimaluste uurimine, kuidas kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2012 (7) loodud siseturu infosüsteemi (IMI) ja sotsiaalkindlustusalase teabe elektroonilise vahetamise (EESSI) süsteemi;

h)

riigi ametiasutuste kogemuste vahetamine, mis nad on saanud deklareerimata tööga tegelemiseks liidu õiguse kohaldamisel;

i)

asjaomaste asutuste koolitusvõimekuse ja ühiste koolituste korraldamise raamistiku väljaarendamine ja vajaduse korral täiustamine;

j)

vastastikuste eksperdihinnangute korraldamine, et jälgida edusamme deklareerimata tööga tegelemisel liikmesriikides, kes on valinud sellistes hinnangutes osalemise;

k)

kogemuste vahetamine ja parimate tavade väljatöötamine liikmesriikide ja vajaduse korral kolmandate riikide asjaomaste asutuste vahel, et suurendada sellise koostöö tõhusust, mis puudutab deklareerimata tööga seotud probleemide lahendamist kõnealustes riikides;

l)

ühiste ettevõtmiste kaudu teadlikkuse parandamine deklareerimata töö probleemidest, näiteks viies läbi üleeuroopalisi kampaaniaid ja koordineerides piirkondlikke või liidu tasandi strateegiaid, sealhulgas sektoripõhiseid lähenemisviise;

m)

deklareerimata tööga kokku puutuvate töötajate nõustamise ja teavitamisega seotud kogemuste vahetamine.

a)

kodukord;

b)

kaheaastased töökavad, milles sätestatakse muu hulgas artiklis 6 osutatud tegevuse prioriteedid ja üksikasjalik kirjeldus;

c)

iga kahe aasta tagant esitatavad platvormi aruanded;

d)

töörühmade loomine, kelle ülesanne on tegeleda platvormi töökavas määratletud teemadega, sealhulgas nende töörühmade töökorralduse vastuvõtmine. Sellised töörühmad saadetakse kohe pärast nende volituste lõppemist laiali.