20.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 347/221

(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) eesmärk on luua Euroopa rahvaste üha tihedam liit ning liidule antakse muu hulgas ülesanne soodustada liikmesriikide kultuuri õitsengut, austades nende rahvuslikku ja regionaalset mitmekesisust ning tagades samal ajal liidu tööstuse konkurentsivõimelisuseks vajalikud tingimused. Sellega seoses toetab ja täiendab liit vajaduse korral liikmesriikide meetmeid, et austada ja edendada kultuurilist ja keelelist mitmekesisust kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 167 ja UNESCO 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooniga (edaspidi „2005. aasta UNESCO konventsioon”), tugevdada kultuuri- ja loomesektori konkurentsivõimet ning soodustada kohanemist tööstuse muudatustega.

(2)

Liidu toetus kultuuri- ja loomesektorile tugineb peamiselt kogemustele, mis on saadud järgmiste otsustega kehtestatud liidu programmide raames: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1718/2006/EÜ (4) (programm „MEDIA”), Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1855/2006/EÜ (5) (programm „Kultuur”) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1041/2009/EÜ (6) (programm „MEDIA Mundus”). Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1622/2006/EÜ (7) (Euroopa kultuuripealinna meede) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1194/2011/EL (8) (Euroopa kultuuripärandi märgise meede) aitavad samuti kaasa liidu tegevusele kultuuri- ja loomesektori toetuseks.

(3)

Komisjoni teatises Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta üleilmastuvas maailmas, mille nõukogu kiitis heaks 16. novembri 2007. aasta resolutsioonis (9) ja Euroopa Parlament oma 10. aprilli 2008. aasta resolutsioonis (10), seatakse eesmärgid liidu edaspidisele tegevusele seoses kultuuri- ja loomesektoriga. Selle eesmärk on edendada kultuurilist mitmekesisust ja kultuuridevahelist dialoogi, majanduskasvu ning töökohtade nimel kultuuri kui loovuse allikat ning kultuuri kui olulist komponenti liidu rahvusvahelistes suhetes.

(4)

Euroopa Liidu põhiõiguste harta, iseäranis selle artiklite 11, 21 ja 22 mõttes annavad kultuuri- ja loomesektorid olulise panuse võitlusse diskrimineerimise kõikide vormide, sealhulgas rassismi ja ksenofoobiaga, ning ühtlasi on nad oluline väljund, pidades silmas sõnavabadust ning kultuurilise mitmekesisuse ja keelelise paljususe austamise edendamist.

(5)

2005. aasta UNESCO konventsioonis, mis jõustus 18. märtsil 2007 ning millega liit on ühinenud, rõhutatakse, et kultuuriüritused, kultuurikaubad ja -teenused on nii majandusliku kui ka kultuurilise iseloomuga, sest nad on identiteedi, väärtuste ja tähenduse kandjad ning seepärast ei tohi neid käsitleda, nagu oleks neil üksnes kommertslik väärtus. Konventsiooni eesmärk on tugevdada rahvusvahelist koostööd, sealhulgas rahvusvahelist ühistootmist ja ühislevitamist käsitlevaid lepinguid, ning solidaarsust, et ergutada kõikide riikide ja üksikisikute kultuuri väljendusvorme. Konventsioonis sedastatakse samuti, et piisavat tähelepanu tuleb pöörata ühiskonna eri rühmade, sh vähemustesse kuuluvate inimeste konkreetsetele oludele ja vajadustele. Kultuuri- ja loomesektori toetusprogramm peaks edendama kultuurilist mitmekesisust rahvusvahelisel tasandil kooskõlas kõnealuse konventsiooniga.

(6)

Materiaalse ja vaimse kultuuripärandi edendamine peaks muu hulgas UNESCO 2003. aasta vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni ja UNESCO 1972. aasta maailma kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsiooni valguses aitama kaasa nende paikade väärtustamisele ning kasvatama inimestes vastutustunnet selliste paikade kultuurilise ja ajaloolise väärtuse suhtes.

(7)

Komisjoni teatises pealkirjaga „Euroopa 2020. aastal - Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (strateegia „Euroopa 2020”) määratakse strateegia, mille eesmärk on muuta liidu majandus arukaks, jätkusuutlikuks ja kaasavaks majanduseks, millega saavutatakse tööhõive, tootluse ning sotsiaalse ühtekuuluvuse kõrge tase. Selles teatises märkis komisjon, et liidul on vaja tagada innovatsioonile ja loovusele soodsamad raamtingimused. Kultuuri- ja loomesektorid on siin allikaks innovaatilistele ideedele, mida saab muuta toodeteks ja teenusteks, mis loovad majanduskasvu ja töökohti ning aitavad toime tulla ühiskondlike muutustega. Tipptase ja konkurentsivõime neis sektorites on suurelt jaolt kunstnike, loovisikute ja teiste professionaalide töö tulemus, seda tööd tuleb toetada. Sel eesmärgil tuleks parandada kultuuri- ja loovsektori juurdepääsu rahastamisvahenditele.

(8)

Nõukogu kinnitab oma järeldustes loovisikutele ja kultuuritöötajatele pakutavate liikuvusalase teabe teenuste kohta (11), kui tähtis on loovisikute ja kultuuritöötajate liikuvus liidu jaoks ning liidu eesmärkide saavutamiseks strateegia „Euroopa 2020” raames, ning kutsutakse liikmesriike ja komisjoni üles oma pädevuste piires ja subsidiaarsuse põhimõtet nõuetekohaselt arvestades hõlbustama liidus liikumisvõimalusi otsivatele loovisikutele ja kultuuritöötajatele põhjaliku ja täpse teabe andmist.

(9)

Ühise kultuuriruumi tugevdamisele kaasaaitamiseks on vaja edendada kultuuri- ja loomevaldkonnas tegutsejate riikidevahelist liikuvust ning kultuuri- ja loometeoste, sealhulgas audiovisuaalsete teoste ja toodete riikidevahelist levitamist, edendades seeläbi kultuurivahetust ja kultuuridevahelist dialoogi.

(10)

Programme „MEDIA”, „Kultuur” ja „MEDIA Mundus” on korrapäraselt seiratud, on toimunud nende välishindamised ning on korraldatud avalikke arutelusid nende tuleviku üle, millest ilmneb, et need programmid etendavad väga olulist rolli Euroopa kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse kaitsmisel ja edendamisel ning et neid on kultuuri- ja loomesektori jaoks vaja. Samuti kinnitavad seired, hindamised ja arutelud ning lisaks ka mitmesugused sõltumatud uuringud (eelkõige kultuuri- ja loomemajanduse ettevõtlusmõõtme uuring), et kultuuri- ja loomesektorid seisavad silmitsi ühiste probleemidega, nimelt kiired muutused digitehnoloogiale ülemineku ja üleilmastumise tõttu, turu killustumine mitmekeelsuse tõttu, raskused rahastamisvahenditele juurdepääsul, keerukad haldusmenetlused ja võrreldavate andmete vähesus, mis kõik nõuavad meetmeid liidu tasandil.

(11)

Euroopa kultuuri- ja loomesektorid on eristatavad sisuliselt piki riigipiire ja keelelisi eraldusjooni, millest tuleneb kultuuriliselt rikas ja äärmiselt sõltumatu kultuurimaastik, mis annab hääle Euroopa kultuuripärandi eri kultuuritraditsioonidele. Sellisest mitmekesisusest on samuti tingitud üksjagu tõkkeid, mis raskendavad kultuuri- ja loometeoste riikidevahelist levitamist ning takistavad kultuuri- ja loomevaldkonnas tegutsejate liikuvust liidus ja väljaspool seda, mis võib kaasa tuua olukorra, kus geograafiline tasakaal on paigast ära ning see omakorda piirab tarbijate valikuid.

(12)

Arvestades, et Euroopa kultuuri- ja loomesektoreid iseloomustab mitmekeelsus, mis mõnes sektoris toob kaasa killustumise piki keelelisi eraldusjooni, on subtiitritega varustamine, dubleerimine ja kirjeldustõlge väga olulised kultuuri- ja loometeoste, sh audiovisuaalteoste levitamiseks.

(13)

Üleminek digitehnoloogiale avaldab tohutut mõju kultuuri- ja loovkaupade ja -teenuste valmistamisele, levitamisele, juurdepääsetavusele, tarbimisele ja rahaks vahetamisele. Kuigi tuleb tunnistada vajadust otsida uut tasakaalu kultuuri- ja loometeoste suureneva kättesaadavuse, kunsti- ja loomeinimeste õiglase tasustamise ja uute ärimudelite esilekerkimise vahel, pakuvad digitehnoloogiale üleminekust tulenevad muudatused Euroopa kultuuri- ja loomesektorile ning Euroopa ühiskonnale tervikuna laialdasi võimalusi. Madalamad levituskulud, uued levikanalid, võimalus leida uut ja laialdasemat publikut ning uued võimalused nišitoodetele võivad soodustada juurdepääsu ning suurendada kultuuri- ja loometeoste levikut kogu maailmas. Nende võimaluste täielikuks ärakasutamiseks ning kohanemiseks digitehnoloogiale ülemineku ja üleilmastumisega on kultuuri- ja loomesektoril vaja arendada uusi oskusi, ühtlasi peab paranema nende juurdepääs rahastamisvahenditele, et uuendada seadmeid, arendada uusi tootmis- ja levitusmeetodeid ning kohandada ärimudeleid.

(14)

Praegused levitamismeetodid toetavad suuresti filmide rahastamise süsteemi. Samas on üha suuremaks muutunud vajadus soodustada võimalusi materjalide atraktiivseks ja legaalseks pakkumiseks internetis ning toetada innovatsiooni. Seepärast on oluline toetada uusi levitamisviise, et esile saaksid kerkida uued ärimudelid.

(15)

Kinode digiteerimine on digitaalseadmete kulukuse tõttu jätkuvalt probleemiks paljudele väikestele kinoettevõtjatele, eriti ühe ekraaniga kinodes. Kuigi liikmesriikidel on põhiline pädevus kultuurivaldkonnas ja nad peaksid seetõttu jätkama selle probleemiga tegelemist vastavalt riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, on rahastamisvõimalusi ka liidu programmidest ja fondidest, eelkõige sellistest, mis on ette nähtud kohaliku ja piirkondliku arengu toetuseks.

(16)

Laiema publikuni jõudmiseks, eriti mis puudutab noori, peab liit tegema sihipäraseid pingutusi eelkõige meediaoskuse ja filmikultuurilise pädevuse toetamiseks.

(17)

Üks kultuuri- ja loomesektori suuremaid probleeme, eriti mikro-, väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKEd) ning mikro-, väikestel ja keskmise suurusega organisatsioonidel, sh mittetulundusühingutel ja valitsusvälistel organisatsioonidel, on raske leida vahendeid, mida neil on vaja oma tegevuse rahastamiseks, kasvamiseks, konkurentsivõime säilitamiseks ja suurendamiseks või tegevuse laiendamiseks teistesse riikidesse. Ehkki see probleem on VKEde puhul üldiselt väga levinud, on olukord kultuuri- ja loomesektoris märkimisväärselt keerukam, kuna paljud varad ei ole materiaalsed, tegevus põhineb ainulaadsetel prototüüpidel ja uuenduste tegemiseks on neil sisemine vajadus võtta riske ja eksperimenteerida. Sellist riskide võtmise vajadust peab mõistma ja toetama ka finantssektor.

(18)

Katseprojektina kujutab Euroopa loomemajanduse liit endast sektoriülest algatust, mis toetab loomemajandust peamiselt poliitikatasandil. Selle eesmärk on leida loomemajanduse jaoks täiendavaid vahendeid ja elavdada nõudlust loomemajanduse teenuste järele teistes tööstusharudes ja sektorites. Toimub uute vahendite katsetamine innovatsiooni paremaks toetamiseks loomemajanduses ning seda kasutatakse Euroopa, riiklikest ja piirkondlikest sidusrühmadest koosneva heade tavade vahetamise platvormi edendamiseks.

(19)

Kultuuri- ja loomesektori jaoks mõeldud praeguste programmide „MEDIA”, „Kultuur”, ja „MEDIA Mundus” koondamine ühtsesse terviklikku programmi (edaspidi „programm”), toetaks tulemuslikumalt VKEsid ning mikro-, väike- ja keskmise suurusega organisatsioone nende pingutustes kasutada võimalusi, mida pakuvad digitehnoloogiale üleminek ja üleilmastumine, ning aitaks neil lahendada hetkel turu killustatust tingivaid probleeme. Et programm oleks tulemuslik, tuleks selles arvestada sektorite eripära, nende erinevaid sihtrühmi ja konkreetseid vajadusi, kasutades spetsiaalselt kohandatud lähenemisviise kahe sõltumatu alaprogrammi ja ühe sektoriülese tegevussuuna raames. Rakendamistasandil on eriti oluline tagada koostoime programmi ning aruka spetsialiseerumise riiklike ja piirkondlike strateegiate vahel. Selleks tuleks programmiga kehtestada eri kultuuri- ja loomesektorite jaoks ühtne tugistruktuur, mis koosneb toetuste süsteemist ja sellega kaasnevast rahastamisvahendist.

(20)

Programmis tuleks arvesse võtta kultuuri ja kultuuritegevuse kahetist olemust, tunnistades ühest küljest kultuuri olemuslikku ja kunstilist väärtust ja teisest küljest mõlema sektori majanduslikku väärtust, sealhulgas nende laiemat ühiskondlikku panust loovusesse, innovatsiooni ja sotsiaalsesse kaasatusse.

(21)

Programmi rakendamise puhul tuleks arvestada kultuuri olemuslikku väärtust ning kultuuri- ja loomesektori eripära, sealhulgas mittetulundusorganisatsioonide ja mittetulunduslike projektide tähtsust alaprogrammi „Kultuur” raames.

(22)

Eraldiseisev rahastamisvahend, kultuuri- ja loomesektori tagatisvahend (edaspidi „tagatisvahend”) võimaldaks kultuuri- ja loomesektoril üldisemalt kasvada ning annaks eelkõige piisaval määral finantsvõimendust uute meetmete võtmiseks ja uuteks võimalusteks. Valitud finantsvahendajad peaksid toetama kultuuri- ja loomeprojekte, et tagada geograafilist ulatust ja sektoripõhist esindatust silmas pidades tasakaalustatud laenuportfell. Avalik-õiguslikel ja eraõiguslikel organisatsioonidel on seejuures oluline roll saavutada tagatisvahendi raames laiapõhjaline lähenemisviis.

(23)

Rahastada tuleks ka Euroopa kultuuripealinnade meetmeid ja Euroopa kultuuripärandi märgise haldusmeetmeid, sest need aitavad tugevdada ühisesse kultuurialasse kuulumise tunnet, elavdada kultuuridevahelist dialoogi ja vastastikust mõistmist ning tõsta kultuuripärandi väärtust.

(24)

Lisaks liikmesriikidele ning ülemeremaadele ja -territooriumidele, kes võivad programmis osaleda kooskõlas nõukogu otsuse 2001/822/EÜ (12) artikliga 58, peaks programmis osalemine olema teatud tingimustel avatud ka Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepinguga ühinenud Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikidele ja Šveitsi Konföderatsioonile. Ühinevatel riikidel, kandidaatriikidel ja võimalikel kandidaatriikidel, kes saavad kasu ühinemiseelsest strateegiast, ning Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitikaga hõlmatud riikidel peaks samuti olema võimalik osaleda programmis, välja arvatud tagatisvahendis.

(25)

Samuti peaks programm olema avatud kolmandate riikidega läbiviidavatele kahe- või mitmepoolsetele koostöömeetmetele, mille aluseks on lisaassigneeringud, mis tuleb kindlaks määrata, ja konkreetsed kokkulepped, milles tuleb asjaomaste osapoolte vahel kokku leppida.

(26)

Soodustada tuleks programmi ning rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu UNESCO, Euroopa Nõukogu, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ning Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) koostööd kultuuri- ja audiovisuaalvaldkonnas.

(27)

On vaja tagada kõikide programmi raames ellu viidavate meetmete ja tegevuste Euroopa lisaväärtus, nende vastastikune täiendavus liikmesriikide tegevusega ning nende kooskõla ELi toimimise lepingu artikli 167 lõikega 4 ning nende kooskõla liidu muu tegevusega, iseäranis sellistes valdkondades nagu haridus, tööhõive, siseturg, ettevõtlus, noored, tervishoid, kodakondsus ja justiitsküsimused, teadusuuringud ja innovatsioon, tööstus- ja ühtekuuluvuspoliitika, turism ja välissuhted, kaubandus ja areng ning digitaalarengu tegevuskava.

(28)

Kooskõlas tulemushindamise põhimõtetega peaks programmi seire- ja hindamismenetlused sisaldama üksikasjalikke aastaaruandeid ning osutama konkreetsetele, mõõdetavatele, saavutatavatele, asjakohastele ning ajaliselt kindlaksmääratud, sh kvalitatiivsetele sihtmärkidele ja näitajatele. Järelevalve- ja hindamismenetlused peaksid arvesse võtma tööd, mida on teinud asjassepuutuvad isikud, nagu Eurostat, ning ESS-neti kultuuriprojektide ja UNESCO Statistikainstituudi aruandeid. Seoses sellega peaks liit audiovisuaalsektori osas jätkama osalemist Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuses („vaatluskeskus”).

(29)

Selleks et tagada programmi optimaalne järelevalve ja hindamine programmi kogu kestuse vältel, tuleks komisjonile ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt delegeerida volitused võtta vastu õigusakte täiendavate kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete näitajate kehtestamise kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(30)

Nagu on öeldud komisjoni 30. juuli 2010. aasta aruandes elukestva õppe, kultuuri-, noorsootöö- ja kodakondsuse valdkonna Euroopa programmide õiguslikke aluseid muutvate Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuste mõju kohta, on haldusmenetlustes esinevate viivituste oluline lühendamine suurendanud programmide tõhusust. Iseäranis hoolikalt tuleks tagada haldus- ja finantskorra jätkuv lihtsustamine, selleks tuleks muu hulgas kasutada kindlaid, objektiivseid ja korrapäraselt ajakohastatavaid süsteeme, mille abil määrata kindlaks ühekordsed maksed, ühikukulu ja kindlamääraline rahastamine.

(31)

Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (13).

(32)

Kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 58/2003 (14) on komisjon alates 2009. aastast usaldanud Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutusele rakendusülesanded hariduse, audiovisuaalvaldkonna ja kultuuriga seotud liidu tegevuse juhtimiseks. Komisjon võib seetõttu kulude-tulude analüüsi alusel kasutada olemasolevat täitevasutust programmi rakendamiseks, nagu on sätestatud nimetatud määruses.

(33)

Käesoleva määrusega kehtestatakse programmi kogu kestvuse jaoks rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamiseks juhiseks eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise institutsioonidevahelise kokkuleppe 2. detsember 2013 (15) (edaspidi „institutsioonidevaheline kokkulepe”) punkti 17 tähenduses.

(34)

Liidu finantshuvid peaksid olema kogu kulutuste tegemise tsükli jooksul kaitstud proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad eeskirjade eiramise ennetamist, avastamist ja uurimist ning kadumaläinud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud rahaliste vahendite tagasinõudmist ning vajaduse korral haldus- ja rahaliste karistuste määramist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012 (16) (edaspidi „finantsmäärus”).

(35)

Mis puudutab Euroopa Pettustevastast Ametit (OLAF), siis tuleks kooskõlas nõukogu määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (17) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013 (18) koostada ja rakendada sobivad meetmed pettuste vältimiseks ning kadumaläinud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmiseks.

(36)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt Euroopa kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse kaitsmine, arendamine ja edendamine, Euroopa kultuuripärandi edendamine ning Euroopa kultuuri- ja loomesektori, eeskätt audiovisuaalsektori konkurentsivõime tugevdamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, arvestades programmi riikidevahelist ja rahvusvahelist iseloomu, ning meetmete ulatuse ja eeldatava mõju tõttu on neid parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(37)

Otsused nr 1718/2006/EÜ, nr 1855/2006/EÜ ja nr 1041/2009/EÜ tuleks seetõttu tunnistada kehtetuks.

(38)

Ette tuleks näha meetmed, millega reguleeritakse üleminekut programmidelt „MEDIA”, „Kultuur” ja „MEDIA Mundus” käesolevale programmile.

(39)

Selleks et tagada programmi raames asutuste tegevuskuludeks makstavate rahaliste toetuste järjepidevus, peaks komisjonil olema võimalik programmi esmases faasis käsitleda toetavate tegevuste elluviimisega otseselt seotud kulusid rahastamiskõlblikena ka siis, kui need tehti enne seda, kui kasusaaja esitas toetuse saamise taotluse.

(40)

Selleks et tagada programmiga hõlmatud rahalise toetuse järjepidevus, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2014. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

a)

laene VKEdele ning mikro-, väikestele ja keskmise suurusega organisatsioonidele kultuuri- ja loomesektoris (tagatised Euroopa Investeerimisfondist) või

b)

laenutagatisi muudele finantsvahendajatele, kes annavad laene VKEdele ning mikro-, väikestele ja keskmise suurusega organisatsioonidele kultuuri- ja loomesektoris (edaspidi „edasigarantiid Euroopa Investeerimisfondist”);

a)

kaitsta, arendada ja edendada Euroopa kultuurilist mitmekesisust ja keelelist paljusust ning edendada Euroopa kultuuripärandit;

b)

tugevdada Euroopa kultuuri- ja loomesektori, eriti audiovisuaalsektori konkurentsivõimet aruka, säästva ja kaasava majanduskasvu edendamiseks.

a)

toetada Euroopa kultuuri- ja loomesektori suutlikkust tegutseda riikidevaheliselt ja rahvusvaheliselt;

b)

soodustada kultuuri- ja loometeoste riikidevahelist levitamist ning kultuuri- ja loomevaldkonnas tegutsejate, eelkõige loovisikute riikidevahelist liikuvust, jõuda uue ja laiema publikuni ning parandada juurdepääsu kultuuri- ja loometeostele liidus ja mujal, keskendudes eelkõige lastele, noortele, puudega inimestele ja alaesindatud rühmadele;

c)

suurendada jätkusuutlikult kultuuri- ja loomesektori VKEde ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega organisatsioonide finantssuutlikkust, püüdes samal ajal tagada tasakaalustatud geograafilise haarde ja sektoripõhise esindatuse;

d)

soodustada poliitika kujundamist, innovatsiooni, loovust, publiku arendamist ning uusi äri- ja juhtimismudeleid riikidevahelise poliitikakoostöö toetamise kaudu.

a)

selliste meetmete ja tegevuste riigiülene iseloom, mis täiendavad piirkondlikke, riiklikke, rahvusvahelisi ning muid liidu programme ja poliitikameetmeid ning nende meetmete ja tegevuste mõju kultuuri- ja loomesektorile ning kodanikele ja nende teadmistele teistest kultuuridest;

b)

kultuuri- ja loomevaldkonnas tegutsejate, sh loovisikute, audiovisuaalsektori töötajate, kultuuri- ja loomeorganisatsioonide ning audiovisuaalsektori ettevõtjate riikidevahelise koostöö arendamine ja edendamine, keskendudes sellele, et soodustada terviklikumat, kiiremat, tulemuslikumat ja pikaajalisemat reageerimist üleilmsetele probleemidele;

c)

mastaabisääst ja kriitiline mass, mille võib liidu toetuse abil saavutada ja mis avaldab võimendavat mõju täiendavate rahaliste vahendite kaasamisele;

d)

õiglasema keskkonna tagamine Euroopa kultuuri- ja loomesektoris, võttes arvesse väikese tootmisvõimsusega riike ja/või geograafiliselt ja/või keeleliselt piiratud riike või piirkondi.

a)

alaprogrammi „MEDIA”,

b)

alaprogrammi „Kultuur”,

c)

sektoriülest tegevussuunda.

a)

ühinevad riigid, kandidaatriigid ja võimalikud kandidaatriigid, kes saavad kasu ühinemiseelsest strateegiast, kooskõlas üldpõhimõtete ja -tingimuste ning menetlustega nende riikide osalemiseks liidu programmides, mis on kehtestatud vastavate raamlepingute, assotsiatsiooninõukogu otsuste või sarnaste lepingutega;

b)

need Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigid, mis on EMP lepingu osalisriigid, selle lepingu kohaselt;

c)

Šveitsi Konföderatsioon selle riigiga sõlmitava kahepoolse lepingu alusel;

d)

Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitikaga hõlmatud riigid menetluste kohaselt, mis on kindlaks määratud nende riikidega sõlmitud raamlepingutes, millega sätestatakse nende osalemine liidu programmides.

a)

soodustada audivisuaalsektori elukutsete esindajate oskuste ja pädevuste omandamist ja parandamist ning võrgustike arendamist, sealhulgas digitehnoloogia kasutamist, et tagada kohanemine turu arenguga, katsetada uusi meetodeid publiku arendamiseks ja uusi ärimudeleid;

b)

suurendada audiovisuaalsektori ettevõtjate suutlikkust luua selliseid Euroopa audiovisuaalteoseid, millel oleks liidus ja mujal levipotentsiaali, ning soodustada Euroopa ja rahvusvahelist ühistootmist, muu hulgas koos teleringhäälingutega;

c)

ergutada tegutsejatevahelist teabevahetust, soodustades audiovisuaalsektori ettevõtjate juurdepääsu turgudele ja ärivahenditele, et suurendada nende projektide nähtavust liidu ja rahvusvahelistel turgudel.

a)

toetada kinolevi audiovisuaalteoste riikidevahelise turunduse, nimetegemise, levitamise ja näitamisega;

b)

edendada audiovisuaalteoste riikidevahelist turundust, nimetegemist ja levitamist kõigil muudel platvormidel kui kino;

c)

toetada publiku arendamist kui vahendit, mille abil elavdada huvi Euroopa audiovisuaalteoste vastu ja parandada neile juurdepääsu, iseäranis reklaami, ürituste, filmikultuurilise pädevuse ja festivalide kaudu;

d)

toetada uusi levitamisviise, et esile saaksid kerkida uued ärimudelid.

a)

töötada välja lai valik koolitusmeetmeid, millega edendada audivisuaalsektori töötajate oskuste ja pädevuste omandamist ja täiendamist, teadmiste jagamise ja võrgustike rajamise algatusi, sh digitehnoloogia kasutuselevõttu;

b)

luua Euroopa audiovisuaalteoseid, eeskätt filme ja telesaateid, nagu mängu-, dokumentaalfilmid ning laste- ja animafilmid, samuti interaktiivseid teoseid, nagu videomängud ja multimeedia, millel oleks suurem piiriülese levitamise potentsiaal;

c)

tegevused, mille eesmärk on toetada audiovisuaalvaldkonnas tegutsevaid Euroopa ettevõtteid, eelkõige sõltumatuid tootjaid, et soodustada Euroopa ja rahvusvahelist ühistootmist audiovisuaalteoste, sealhulgas telesaadete puhul;

d)

tegevused, mis aitavad Euroopa ja rahvusvahelistel koostööpartneritel kokku saada ja/või toetada kaudselt ühistoodetavaid audiovisuaalteoseid, mille puhul toetatakse rahvusvahelisi ühistootmisfonde, mis asuvad programmis osalevas riigis;

e)

soodustada juurdepääsu erialastele audiovisuaalsektori üritustele ja turgudele ning veebipõhiste ärivahendite kasutamist liidus ja mujal;

f)

rajada toetussüsteemid riigiüleste Euroopa filmide levitamiseks kinolevi kaudu ja muudel platvormidel ning samuti rahvusvaheliseks müügitegevuseks, see puudutab eelkõige audiovisuaalteoste subtiitritega varustamist, dubleerimist ja kirjeldustõlget;

g)

soodustada audiovisuaalsektori rahvusvaheliste koostööprojektide kaudu Euroopa filmide levi maailmas ja rahvusvaheliste filmide levi liidus kõigil leviplatvormidel;

h)

Euroopa kinoettevõtjate võrgustiku tegevus, kelle programmist suure osa moodustavad teiste Euroopa riikide filmide linastused;

i)

algatused, nagu festivalid ja muud promoüritused, millega tutvustatakse ja edendatakse Euroopa audiovisuaalteoste, sh lühifilmide mitmekesisust;

j)

tegevused, mille eesmärk on edendada filmikultuurilist pädevust ja suurendada publiku, eeskätt noore publiku teadmisi ja huvi, mis puudutab Euroopa audiovisuaalteoseid, sh audiovisuaalset ja kinematograafilist pärandit;

k)

uuenduslikud meetmed, millega katsetatakse uusi ärimudeleid ja vahendeid valdkondades, millele avaldab tõenäoliselt mõju digitehnoloogia kasutuselevõtt ja kasutamine.

a)

edendatakse läbipaistvust ja luuakse võrdsed tingimused juurdepääsule õigus- ja finants-/turualasele teabele ning aidatakse kaasa õigus- ja statistikateabe võrreldavaks muutmisele;

b)

tehakse kättesaadavaks andmed ja turuanalüüsid, mis aitavad välja töötada alaprogrammi „MEDIA” tegevussuundi ja hinnata nende mõju turule.

a)

selliste meetmete toetamine, mis tagavad kultuuri- ja loomevaldkonnas tegutsejate oskused, pädevused ja oskusteabe, mis aitavad kaasa kultuuri- ja loomesektori tugevdamisele, sealhulgas digitehnoloogiaga kohanemise soodustamine, publiku arendamiseks innovaatiliste meetodite katsetamine ning uute äri- ja juhtimismudelite katsetamine;

b)

selliste meetmete toetamine, mis võimaldavad kultuuri- ja loomevaldkonnas tegutsejatel teha rahvusvahelist koostööd ja laiendada oma tegevust rahvusvaheliselt liidus ja väljaspool seda, kasutades selleks võimaluse korral pikaajalisi strateegiaid;

c)

toetuse andmine tugevdamaks Euroopa kultuuri- ja loomeorganisatsioone ning rahvusvaheliste võrgustike loomist, et soodustada juurdepääsu kutsealastele võimalustele.

a)

rahvusvaheliste ringreiside, ürituste, näituste ja festivalide toetamine;

b)

Euroopa kirjanduse levitamise toetamine eesmärgiga tagada selle võimalikult lai kättesaadavus;

c)

toetus publiku arendamisele kui võimalusele elavdada huvi Euroopa kultuuri- ja loometeoste ning materiaalse ja vaimse kultuuripärandi vastu ning parandada sellele juurdepääsu.

a)

riikidevahelised koostööprojektid, mille raames võtavad eri riikide kultuuri- ja loomeorganisatsioonid ette sektoripõhiseid või sektoriüleseid tegevusi;

b)

eri riikidest pärit kultuuri- ja loomeorganisatsioonide Euroopa võrgustike tegevus;

c)

selliste organisatsioonide tegevus, kes on üleeuroopalise suunitlusega ning kes edendavad tärkavate annete arendamist ning elavdavad kultuuri- ja loomevaldkonnas tegutsejate riikidevahelist liikuvust ja teoste levitamist, mis võib laiemalt mõjutada kultuuri- ja loomesektoreid ning avaldada pikaajalist mõju;

d)

kirjanduse tõlkimine ja tõlketeoste edasine reklaamimine;

e)

erimeetmed, mille eesmärk on saavutada Euroopa kultuuride rikkuse ja mitmekesisuse suurem nähtavus ning elavdada kultuuridevahelist dialoogi ja vastastikust mõistmist, muu hulgas liidu kultuuriauhindade, Euroopa kultuuripealinnade meetme ja Euroopa kultuuripärandi märgise meetme kaudu.

a)

soodustada kogu liidu kultuuri- ja loomesektori VKEde ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega organisatsioonide juurdepääsu rahastamisele;

b)

parandada osalevate finantsvahendajate suutlikkust hinnata kultuuri- ja loomesektori VKEde ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega organisatsioonide ning nende projektide riske, mistarvis muu hulgas pakutakse tehnilist abi, teadmiste kogumist ja võrgustike loomist.

a)

uute äri- ja juhtimismudelite alal kogemuste ja oskusteabe vahetus riikide vahel, vastastikune õppimine ning võrgustike loomine kultuuri- ja loomeorganisatsioonide ning poliitikakujundajate seas, kes on seotud kultuuri- ja loomesektori arendamisega, edendades selleks võimaluse korral digitaalseid võrgustikke;

b)

turuandmete kogumine, uuringud, tööturu ja vajalike oskuste vajaduste analüüs, Euroopa ja riikliku kultuuripoliitika analüüs, toetus statistilisteks uuringuteks, mis põhinevad igale sektorile eriomastel vahenditel ja kriteeriumidel, ning hindamised, sealhulgas programmi mõju kõigi aspektide mõõtmine;

c)

liikmemaksu tasumine liidu liikmesuse eest vaatluskeskuses, et soodustada andmete kogumist ja analüüsi audiovisuaalsektoris;

d)

uute ja sektoriüleste äriliste lähenemisviiside katsetamine loomingu rahastamisel, levitamisel ja rahaks vahetamisel;

e)

konverentsid, seminarid ja poliitiline dialoog, sealhulgas kultuuri- ning meediapädevuse valdkonnas, kusjuures võimaluse korral tuleks edendada digitaalseid võrgustikke;

f)

artiklis 16 osutatud Loova Euroopa teabepunktid ning nende ülesannete täitmine.

a)

programmist teavitamine ja selle tutvustamine nende riigis;

b)

kultuuri- ja loomesektori abistamine seoses programmiga ning põhiteabe andmine muude liidu poliitikate raames kättesaadavate asjakohaste toetusvõimaluste kohta;

c)

piiriülese koostöö elavdamine kultuuri- ja loomesektoris;

d)

komisjoni tegevuse toetamine programmis osalevate riikide kultuuri- ja loomesektori küsimustes, näiteks neid sektoreid käsitlevate kättesaadavate andmete esitamine;

e)

komisjoni toetamine selles, et tagada nõuetekohane teabevahetus ja teabe levitamine programmi tulemuste ning mõjude kohta;

f)

oma riigi kohta liidult saadud rahastamise ning selle toel saavutatud tulemuste teatavaks tegemise ja selle teabe levitamise tagamine.

a)

asjaomase liidu poliitikaga sellistes valdkondades nagu haridus, tööhõive, tervishoid, siseturg, digitaalarengu tegevuskava, noored, kodakondsus, välissuhted, kaubandus, teadusuuringud ja innovatsioon, ettevõtlus, turism, justiitsküsimused, laienemine ja areng;

b)

muud asjaomased liidu rahastamisallikad kultuuri- ja meediapoliitika valdkonnas, eelkõige Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond ning teadus- ja innovatsiooniprogrammid, samuti justiitsküsimuste ja kodakondsusega seotud rahastamisvahendid, väliskoostööprogrammid ja ühinemiseelsed vahendid.

a)

artiklis 3 osutatud üldiste eesmärkide näitajad:

b)

artikli 4 punktis a osutatud erieesmärgi näitajad:

c)

artikli 4 punktis b osutatud erieesmärgi näitajad alaprogrammi "MEDIA" puhul:

d)

artikli 4 punktis b osutatud erieesmärgi näitajad alaprogrammi „Kultuur” puhul:

e)

artikli 4 punktis c osutatud erieesmärgi näitajad:

f)

artikli 4 punktis d osutatud erieesmärgi näitajad:

a)

hõlmab kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid tegureid, et hinnata programmi eesmärkide saavutamise tõhusust, programmi tulemuslikkust ja selle Euroopa lisaväärtust;

b)

pöörab tähelepanu programmi lihtsustamise võimalustele, sisemisele ja välisele sidususele, kõikide eesmärkide jätkuvale asjakohasusele ning sellele, kuivõrd panustatakse meetmetega liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu prioriteetidesse;

c)

võtab arvesse otsuste nr 1718/2006/EÜ, nr 1855/2006/EÜ ja nr 1041/2009/EÜ pikaajalise mõju hindamise tulemusi.

a)

vähemalt 56 % alaprogrammile „MEDIA”;

b)

vähemalt 31 % alaprogrammile „Kultuur”;

c)

kuni 13 % sektoriülesele tegevussuunale ning sellest vähemalt 4 % eraldatakse artiklis 15 loetletud riikidevahelise koostöö meetmetele ja Loova Euroopa teabepunktidele.