This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32011R0142
Commission Regulation (EU) No 142/2011 of 25 February 2011 implementing Regulation (EC) No 1069/2009 of the European Parliament and of the Council laying down health rules as regards animal by-products and derived products not intended for human consumption and implementing Council Directive 97/78/EC as regards certain samples and items exempt from veterinary checks at the border under that Directive Text with EEA relevance
Komisjoni määrus (EL) nr 142/2011, 25. veebruar 2011 , millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega EMPs kohaldatav tekst
Komisjoni määrus (EL) nr 142/2011, 25. veebruar 2011 , millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega EMPs kohaldatav tekst
ELT L 54, 26/02/2011, p. 1–254
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV) Dokument on avaldatud eriväljaandes
(HR)
In force: This act has been changed. Current consolidated version: 11/07/2024
26.2.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 54/1 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 142/2011,
25. veebruar 2011,
millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus), (1) ja eelkõige selle artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõike 1 punkti b alapunkti ii ja artikli 6 lõike 1 teist lõiku, artikli 6 lõike 2 teist lõiku, artikli 11 lõike 2 punkte b ja c ning teist lõiku, artikli 15 lõike 1 punkte b, d, e, h ja i ning teist lõiku, artikli 17 lõiget 2, artikli 18 lõiget 3, artikli 19 lõike 4 punkte a, b ja c ning teist lõiku, artikli 20 lõikeid 10 ja 11, artikli 21 lõikeid 5 ja 6, artikli 22 lõiget 3, artikli 23 lõiget 3, artikli 27 punkte a, b, c ja e–h ning teist lõiku, artikli 31 lõiget 2, artikli 32 lõiget 3, artiklit 40, artikli 41 lõike 3 esimest ja kolmandat lõiku, artiklit 42, artikli 43 lõiget 3, artikli 45 lõiget 4, artikli 47 lõiget 2, artikli 48 lõiget 2, lõike 7 punkti a ning lõike 8 punkti a ja teist lõiku,
võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/78/EÜ, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted, (2) eriti selle artikli 16 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruses (EÜ) nr 1069/2009 on sätestatud loomade ja inimeste terviseohutuse nõuded loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kohta. Määruses on kindlaks määratud, kuidas loomseid kõrvalsaadusi kõrvaldada, et ära hoida inimeste ja loomade terviseriskide levik. Lisaks on määruses sätestatud, kuidas kasutada loomseid kõrvalsaadusi loomasöödana ja muul otstarbel, näiteks kosmeetikas, ravimites ja tehnilisel otstarbel. Samuti on seal ettevõtjatele sätestatud kohustus käidelda loomseid kõrvalsaadusi ametlikult kontrollitavates ettevõtetes. |
(2) |
Määruses (EÜ) nr 1069/2009 on sätestatud, et rakendusmeetmetena tuleb vastu võtta loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemise üksikasjalikud eeskirjad, mis hõlmavad näiteks töötlemisstandardeid, hügieenitingimusi ja dokumentaalse tõendusmaterjali vormi, mis peab jälgitavuse tagamiseks loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete saadetistega kaasas olema. |
(3) |
Käesolevas määruses sisalduvad loomsete kõrvalsaaduste kasutamise ja kõrvaldamise üksikasjalikud eeskirjad tuleb kehtestada selleks, et saavutada määruse (EÜ) nr 1069/2009 eesmärgid, nimelt loomse materjali säästev kasutamine ning inimeste ja loomade tervise kõrgetasemeline kaitse Euroopa Liidus. |
(4) |
Määrust (EÜ) nr 1069/2009 ei kohaldata nende metsloomade tervete kehade või kehaosade suhtes, mille puhul ei ole inimestele või loomadele nakkava haiguse või selle mõju kahtlust, välja arvatud kaubanduslikel eesmärkidel püütud veeloomad. Lisaks ei kohaldata seda nende ulukite tervete kehade või kehaosade suhtes, mida vastavalt jahipidamise headele tavadele pärast tapmist ei koguta. Need jahipidamise tagajärjel tekkinud loomsed kõrvalsaadused tuleb kõrvaldada viisil, millega hoitakse ära terviseriskide tekkimine, vastavalt konkreetsetele jahipidamistavadele ja jahipidamise heale tavale. |
(5) |
Määrust (EÜ) nr 1069/2009 kohaldatakse loomsete kõrvalsaaduste suhtes, mida kasutatakse jahitrofeede valmistamiseks. Selliste trofeede valmistamine, samuti muude meetodite, näiteks plastineerimise kasutamine loomade ja nende kehaosade säilitamiseks, peab toimuma tingimustel, millega hoitakse ära inimeste ja loomade terviseriskide levik. |
(6) |
Määrust (EÜ) nr 1069/2009 kohaldatakse toidujäätmete suhtes, mis on pärit rahvusvahelistelt transpordivahenditelt, näiteks kolmandast riigist Euroopa Liitu saabunud lennuki või laeva pardal pakutud toiduainetest saadud materjalide suhtes. Määruse kohaldamisalasse kuuluvad ka loomasöödaks ettenähtud toidujäätmed, mida muundatakse biogaasiks ja kompostitakse käesolevas määruses lubatud meetoditel. Määrusega (EÜ) nr 1069/2009 on keelatud toidujäätmete söötmine põllumajandusloomadele, välja arvatud karusloomad. Järelikult võib määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaselt toidujäätmeid töödelda ja seejärel kasutada, kui selliselt saadud toodet ei söödeta muudele põllumajandusloomadele kui karusloomad. |
(7) |
Liidu õigusaktide sidususe huvides tuleb käesolevas määruses osutatud loomset päritolu söödamaterjali määratlemisel võtta aluseks määratlus, mis on toodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruses (EÜ) nr 767/2009 sööda turuleviimise ja kasutamise kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1831/2003 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 79/373/EMÜ, 82/471/EMÜ, 83/228/EMÜ, 93/74/EMÜ, 93/113/EÜ ja 96/25/EÜ, komisjoni direktiiv 80/511/EMÜ ning komisjoni otsus 2004/217/EÜ (3). |
(8) |
Määrusega (EÜ) nr 1069/2009 on keelatud vastuvõtlikust liigist saadud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete lähetamine ettevõtetest või aladelt, kus kohaldatakse raske nakkushaiguse esinemise tõttu piiranguid. Et tagada loomade tervise kõrgetasemeline kaitse liidus, tuleb selle keelu kohaldamisala määramiseks käsitada raskete nakkushaigustena haigusi, mis on Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni maismaa- ja veeloomade tervishoiu eeskirjade haiguste loetelus. |
(9) |
Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. detsembri 2000. aasta direktiivi 2000/76/EÜ (jäätmete põletamise kohta) (4) kohaldamisalasse ei kuulu teatavate loomsete kõrvalsaaduste põletamine ja koospõletamine, tuleb käesolevas määruses sätestada piisavad eeskirjad selliste toimingutega seotud terviseriskide vältimiseks, võttes arvesse võimalikku mõju keskkonnale. Loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete põletamis- või koospõletamisjäägid tuleb liidu keskkonnaõigusaktide kohaselt ringlusse võtta või kõrvaldada, arvestades eelkõige seda, et sellistes õigusaktides on lubatud kasutada tuhas sisalduvat fosforit väetistes ja anda lemmiklooma põletamise tulemusena saadud tuhk üle looma omanikule. |
(10) |
Loomsed saadused või neid sisaldavad toiduained võib terviseriskide vähendamiseks kõrvaldada prügilasse viimise teel kooskõlas nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiiviga 1999/31/EÜ prügilate kohta, (5) kui neid on töödeldud nii, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (6). |
(11) |
Loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kõrvaldamine koos reoveega peab olema keelatud, sest reovee suhtes ei kohaldata nõudeid, mis tagaksid asjakohase kontrolli inimeste ja loomade tervist ohtu seadvate riskide üle. Vedelate loomsete kõrvalsaaduste (näiteks töötlemisala põrandate ja töötlemisseadmete puhastamise tulemusel saadu) juhuslikust kõrvaldamisest tulenevate lubamatute riskide vältimiseks tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid. |
(12) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivis 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatavad direktiivid, (7) on sätestatud teatavad keskkonna ja inimeste tervise kaitsmise meetmed. Selle direktiivi artikli 2 lõike 2 punktis b on sätestatud, et direktiivi kohaldamisalasse ei kuulu muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 1774/2002 (milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad) (8) hõlmatud loomsed kõrvalsaadused – sedavõrd kui need on muude liidu õigusaktidega hõlmatud –, välja arvatud need, mis on ette nähtud põletamiseks, ladestamiseks või kasutamiseks biogaasi- või kompostimisjaamades. See määrus on praeguseks kehtetuks tunnistatud ja seda asendab alates 4. märtsist 2011. määrus (EÜ) nr 1069/2009. Liidu õigusaktide sidususe huvides peavad protsessid, mille raames loomsed kõrvalsaadused ja nendest saadud tooted muundatakse biogaasiks ja kompostitakse, olema kooskõlas käesolevas määruses sätestatud terviseohutuse nõuetega ning direktiivis 2008/98/EÜ sätestatud keskkonnakaitsemeetmetega. |
(13) |
Liikmesriigi pädev asutus peaks saama ühtse mudeli kohaselt toimuva valideerimise alusel lubada loomsete kõrvalsaaduste biogaasiks muundamisel ja kompostimisel kasutada alternatiivseid parameetreid. Sellisel juhul peaks saama käärimisjääke ja komposti turule lasta kogu Euroopa Liidus. Lisaks peaks liikmesriigi pädev asutus saama lubada teatavaid parameetreid teatavate loomsete kõrvalsaaduste, nagu toidujäätmed ning toidujäätmete ja teatavate muude materjalide segu, biogaasiks muundamisel ja kompostimisel. Kuni selliseid lubasid ei väljastata ühtse mudeli kohaselt, võib käärimisjääke ja komposti turule lasta ainult selles liikmesriigis, kus nende parameetrite kasutamiseks on luba saadud. |
(14) |
Et vältida inimeste ja loomade terviseriskide levikut toidu töötlemise kohtadesse, peavad loomseid kõrvalsaadusi töötlevad ettevõtted, selleks et hoida ära toiduainete saastumine haigusetekitajatega, asuma tapamajadest või teistest toiduainete töötlemise kohtadest eraldi, eriti vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad, (9) välja arvatud juhul, kui loomseid kõrvalsaadusi töödeldakse tingimustes, mille pädev asutus on heaks kiitnud. |
(15) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määruses (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad, (10) on sätestatud, et liikmesriigid peavad korraldama transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSEde) iga-aastasi seireprogramme. Seireprogrammid peavad hõlmama ka bioloogilise mitmekesisuse edendamise otstarbel teatavate liikide söödana kasutatavaid loomakehi sellises ulatuses, mis tagaks, et seireprogrammide raames saaks koguda piisavalt teavet TSEde leviku kohta asjaomases liikmesriigis. |
(16) |
Määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaselt võib teatavat 1. kategooria materjali kasutada oma looduslikus elupaigas elavate ohustatud või kaitsealuste raipetoiduliste lindude ja teiste liikide toitmiseks, et edendada bioloogilist mitmekesisust. Sellist söötmist tuleb lubada teatavate lihatoiduliste liikide puhul, keda on nimetatud nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivis 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta, (11) ning teatavate röövlinnuliikide puhul, keda on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivis 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta, (12) et arvestada nende liikide loomulike toitumisviisidega. |
(17) |
Määrusega (EÜ) nr 1069/2009 on kehtestatud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kasutamise või kõrvaldamise alternatiivmeetodite lubamise kord. Komisjon võib selliseid meetodeid lubada pärast Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) arvamuse saamist. Et EFSA-l oleks taotlusi lihtsam hinnata, tuleb kehtestada standardvorm, kus taotlejatele kirjeldatakse tõendusmaterjali, mida nad peavad esitama. Kooskõlas aluslepingutega peab alternatiivmeetodite kasutamise taotlusi olema võimalik esitada liidu ametlikes keeltes, nagu on sätestatud EMÜ nõukogu määruses nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (13). |
(18) |
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. jaanuari 2005. aasta määrusele (EÜ) nr 183/2005, millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded, (14) peab söödakäitleja, kes ei ole toormetootja, sööda ladustamisel ja transportimisel täitma teatavaid hügieenitingimusi. Et need tingimused võimaldavad riske samaväärselt vähendada, ei peaks loomsetest kõrvalsaadustest saadud söödasegude ladustamisele ja transportimisele kohaldama käesoleva määruse nõudeid. |
(19) |
Teaduse ja uurimistegevuse edendamiseks ning loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete parimaks võimalikuks kasutamiseks inimeste ja loomade haiguste diagnoosimisel tuleb pädevale asutusele anda õigus kehtestada nõuded selliste teadustöös ja haridustegevuses ning diagnoosimisel kasutatavate materjalide proovide kohta. Selliseid nõudeid ei tohi siiski kehtestada haigusetekitajate proovide kohta, mida käsitlevad erieeskirjad on kehtestatud nõukogu 17. detsembri 1992. aasta direktiiviga 92/118/EMÜ, milles sätestatakse selliste toodete ühendusesisest kaubandust ja ühendusse importimist reguleerivad loomade ja inimeste tervishoiunõuded, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 89/662/EMÜ A lisa I peatükis ja patogeenide puhul direktiivis 90/425/EMÜ (15) osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud nõudeid. |
(20) |
Direktiiviga 97/78/EÜ on lubatud erand näituste tarbeks mõeldud loomsetele kõrvalsaadustele, kui need ei ole mõeldud turustamiseks, ja loomsetele kõrvalsaadustele, mis on ette nähtud konkreetseks veterinaarkontrolli raames läbiviidavateks uuringuteks või analüüsideks liitu sisenemise piiripunktis. Selle direktiiviga on lubatud võtta vastu rakendusmeetmed kõnealuste erandite tarvis. Käesolevas määruses tuleb sätestada asjakohased tingimused näituste ning konkreetsete uuringute ja analüüside tarvis ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete importimiseks, et selliste toodete liitu sisenemisega ei kaasneks lubamatuid riske inimeste ja loomade tervisele. Liidu õigusaktide sidususe ja ettevõtjate õiguskindluse huvides tuleb käesolevas määruses sätestada kõnealused tingimused ja direktiivi 97/78/EÜ rakendusmeetmed. |
(21) |
Pärast kogumist tuleb loomseid kõrvalsaadusi käidelda sellistes tingimustes, mis välistavad inimeste ja loomade lubamatute terviseriskide leviku. Ettevõtted, kus tehakse enne loomsete kõrvalsaaduste edasisele töötlemisele saatmist teatavaid toiminguid, tuleb ehitada ja töös hoida nii, et selliste riskide levik on välistatud. See peab kehtima ettevõtete puhul, kus toimuvad loomsete kõrvalsaaduste käitlemisega seotud toimingud kooskõlas liidu veterinaarõigusaktidega; see ei kehti eraveterinaararstide kohta, kes käitlevad loomseid kõrvalsaadusi ravi käigus. |
(22) |
Määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaselt peavad ettevõtjad tagama loomsete kõrvalsaaduste ja neist saadud toodete jälgitavuse igas tootmis-, kasutus- ja kõrvaldamisahela etapis, et vältida tarbetuid siseturuhäireid juhtumite korral, mis on seotud tegeliku või võimaliku ohuga inimeste või loomade tervisele. Seetõttu peavad jälgitavuse eest hoolitsema mitte ainult need ettevõtjad, kes loomseid kõrvalsaadusi tekitavad, koguvad või transpordivad, vaid ka need ettevõtjad, kes loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid põletamise, koospõletamise või prügilasse ladestamise teel kõrvaldavad. |
(23) |
Loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete jaoks kasutatavad mahutid ja transpordivahendid peavad saastumise vältimiseks alati puhtad olema. Kui need on määratud konkreetse materjali vedamiseks, näiteks sellise vedela loomse kõrvalsaaduse vedamiseks, millega ei seondu lubamatu terviserisk, võivad ettevõtjad saastumise vältimiseks kasutatavaid meetmeid kohandada vastavalt sellest materjalist tulenevale tegelikule ohule. |
(24) |
Liikmesriikidele tuleb anda õigus nõuda ettevõtjatelt komisjoni 30. märtsi 2004. aasta otsusega 2004/292/EÜ (TRACES süsteemi kasutuselevõtmise kohta ja otsuse 92/486/EMÜ muutmise kohta) (16) kehtestatud ühtse veterinaariaalase elektroonilise süsteemi TRACES (edaspidi „süsteem TRACES”) kasutamist, et tõendada loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete saadetiste saabumist sihtkohta. Teise võimalusena tuleb esitada saadetiste kohalejõudmise tõendina kaubadokumendi neljas eksemplar, mis tagastatakse tootjale. Kahe võimaluse kasutamisega seotud kogemusi tuleb hinnata pärast aasta möödumist käesoleva määruse rakendamisest. |
(25) |
Määruses (EÜ) nr 853/2004 on sätestatud loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad, on esitatud sulatatud rasvade, kalaõli ja munatoodete jaoks teatavad töötlemisparameetrid, millega tagada piisav kontroll terviseriskide üle, kui neid tooteid ei kasutata inimtoiduks. Seetõttu tuleb neid parameetreid lubada käesolevas määruses sätestatud loomsete kõrvalsaaduste töötlemisviiside alternatiividena. |
(26) |
Ternespiim ja ternespiimatooted peavad pärinema veisekarjadest, kus ei ole haigusi, mida on nimetatud nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivis 64/432/EMÜ ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta (17). |
(27) |
Viiteid nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiivile 76/768/EMÜ (liikmesriikides kosmeetikatoodete kohta vastuvõetud õigusaktide ühtlustamise kohta), (18) nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiivile 96/22/EÜ (mis käsitleb teatavate hormonaalse või türostaatilise toimega ainete ja beetaagonistide kasutamise keelamist loomakasvatuses) (19) ja nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiivile 96/23/EÜ (millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes toodetes) (20) tuleb ajakohastada; viidet nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivile 2009/158/EÜ (kodulindude ja haudemunade ühendusesisest kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta) (21) tuleb töötlemata sõnnikuga kauplemist käsitlevates terviseohutuse nõuetes ajakohastada. |
(28) |
Teatavaid lemmikloomatoidu tootmiseks mõeldud imporditud materjale tuleb käidelda ja kasutada nendega seotud riskidele vastavates tingimustes. Eelkõige tuleb sätestada sellise materjali ohutu viimine ettevõttesse, kus sellest ja 3. kategooria materjalist tehakse lemmikloomatoitu. Pädevale asutusele tuleb anda õigus lubada sihtettevõtetel ladustada imporditud materjale koos 3. kategooria materjaliga, kui imporditud materjali päritolu on jälgitav. |
(29) |
Määruses (EÜ) nr 1069/2009 on viidatud teatavatele loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodetele, mida võib lasta turule teatavates muudes liidu õigusaktides sätestatud tingimustel. Kõnealustes õigusaktides on sätestatud ka selliste loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete valmistamiseks mõeldud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete impordi, kogumise ja vedamise tingimused. Juhul, kui neis muudes liidu õigusaktides ei ole sätestatud tingimusi, mis puudutavad sellisest toorainest tuleneda võivaid inimeste ja loomade terviseriske, kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1069/2009. Kuna kõnealustes muudes liidu õigusaktides ei ole sätestatud tingimusi, mis reguleeriksid selliste materjalide kasutamist, mis on enne turulelaskmise tingimuste täitmist läbinud teatavad töötlusetapid, tuleb need sätestada käesolevas määruses. Eelkõige tuleb kehtestada tingimused, mis tagavad range kontrolli selliste materjalide liitu importimise ja liidus käitlemise üle, samuti dokumenteerimisnõuded, et hoida ära selliste materjalidega kaasnevate terviseriskide levik. |
(30) |
Eelkõige tuleb käesolevas määruses kehtestada asjakohased tervisekaitsenõuded materjalide kohta, mida kasutatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiviga 2001/83/EÜ (inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta) (22) ravimite, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiviga 2001/82/EÜ (veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta) (23) veterinaarravimite, kooskõlas nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiviga 93/42/EMÜ (meditsiiniseadmete kohta) (24) meditsiiniseadmete, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 1998. aasta direktiiviga 98/79/EÜ (meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite kohta) (25) in vitro diagnostikavahendite, kooskõlas nõukogu 20. juuni 1990. aasta direktiiviga 90/385/EMÜ (26) (aktiivseid siirdatavaid meditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta) aktiivsete siirdatavate meditsiiniseadmete või laborireaktiivide (valmistoodangu) tootmiseks. Kui selliste materjalidega seotud riske vähendatakse puhastamise või tootes sisalduva koguse vähendamise teel või käitlemis- ja kõrvaldamistingimuste abil, tuleks kohaldada ainult määruse (EÜ) nr 1069/2009 nõudeid ja käesolevas määruses sisalduvaid jälgitavusnõudeid. Sellisel juhul ei peaks kohaldama eri kategooria loomsete kõrvalsaaduste eraldi käitlemise nõuet lõpptooteid valmistavas ettevõttes, sest materjali edasist kasutamist muul otstarbel, eriti selle töötlemist toiduks või söödaks, on võimalik ära hoida, kui käitleja pädeva asutuse vastutusel kõnealuseid nõudeid järgib. Sellise materjali saadetised, mis imporditakse Euroopa Liitu, peavad läbima sisenemise piiripunktis veterinaarkontrolli kooskõlas direktiiviga 97/78/EÜ, et veenduda, kas tooted vastavad Euroopa Liidu turule laskmise nõuetele. |
(31) |
Vastavalt nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivile 2009/156/EÜ hobuslaste liikumist ja kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta (27) kehtib teatamiskohustus teatavate loomataudide puhul, millesse hobuslased võivad haigestuda. Selliste haiguste leviku riski vähendamiseks peavad hobuslaste vere tooted, mis ei ole mõeldud söödaks, näiteks veterinaarravimite jaoks mõeldud veretooted, olema valmistatud selliste hobuslaste verest, kellel ei ilmne niisuguste haiguste kliinilisi tunnuseid. |
(32) |
Turule peab olema võimalik lubada värskeid toornahku, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks, kui need vastavad värske liha suhtes kohaldatavatele loomatervishoiunõuetele, mis on sätestatud nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivis 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (28) sest need tingimused võimaldavad terviseriske asjakohaselt vähendada. |
(33) |
Käesolevas määruses sätestatavad terviseohutuse nõuded jahitrofeede ja teiste loomset päritolu esemete valmistamise ja turulelaskmise kohta, mille abil kõrvaldatakse võimalikud riskid, oleks nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määruses (EÜ) nr 338/97 (looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel) (29) sätestatud teatavate metsloomaliikide kaitse-eeskirjadele täienduseks, sest määruse (EÜ) nr 338/97 eesmärk on teine. Loomadest ja loomsetest kõrvalsaadustest valmistatud anatoomiliste esemete suhtes, mis on läbinud sellise protsessi nagu plastineerimine, mis samamoodi kõrvaldab võimalikud riskid, ei ole vaja kohaldada veterinaarpiiranguid; sel viisil soodustataks selliste esemete kasutamist, seda eelkõige hariduses. |
(34) |
Turulelaskmiseks mõeldud mesinduse kõrvalsaadused peavad olema vabad teatavatest haigustest, millele mesilased on vastuvõtlikud ja mis on loetletud nõukogu 13. juuli 1992. aasta direktiivis 92/65/EMÜ, milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ (30) A lisa I peatükis osutatud ühenduse eeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse. |
(35) |
Euroopa Parlament ja nõukogu on kutsunud komisjoni üles määrama kindlaks õlikeemiliste toodete tootmisahela lõpp-punkti, pärast mida nende suhtes enam ei kohaldata määruse (EÜ) nr 1069/2009 nõudeid. Otsus lõpp-punkti kohta tuleb langetada niipea, kui on saadud hinnang selle kohta, mil määral on õlikeemiliste protsesside abil võimalik vähendada loomsete rasvadega seotud terviseriske mis tahes kategooriasse kuuluvate materjalide töötlemisel. |
(36) |
Käesolevas määruses tuleb viidata komisjoni 12. märtsi 2010. aasta määrusele (EL) nr 206/2010, millega kehtestatakse nende kolmandate riikide, territooriumide või nende osade loetelud, kust on lubatud Euroopa Liitu tuua teatavaid loomi ja värsket liha, ning veterinaarsertifitseerimise nõuded, (31) niivõrd kui neil kolmandatel riikidel ja teistel territooriumidel lubatakse teatavaid loomseid kõrvalsaadusi või neist saadud tooteid Euroopa Liitu importida, sest nende toodetega seotud riskid on sarnased elusloomade ja värske liha importimisega seotud riskidega. |
(37) |
Samadel terviseriskidega seotud kaalutlustel ja liidu õigusaktide sidususe tagamise eesmärgil on lisaks vaja viidata selliste kolmandate riikide loeteludele, kust võib teatavaid loomset päritolu materjale importida, et määrata kindlaks kolmandad riigid, kust võib konkreetsete asjaomaste liikide loomseid kõrvalsaadusi sisse vedada. Sellised loetelud on sätestatud komisjoni 6. jaanuari 2004. aasta otsuses 2004/211/EÜ, millega kehtestatakse kolmandate riikide ja nende territooriumi osade loetelu, millest liikmesriigid lubavad importida elushobuslasi ning hobuslaste spermat, munarakke ja embrüoid, ning millega muudetakse otsuseid 93/195/EMÜ ja 94/63/EÜ, (32) komisjoni 2. juuli 2010. aasta määruses (EL) nr 605/2010, millega kehtestatakse loomade ja inimeste tervishoiu- ning veterinaarsertifikaatide nõuded inimtoiduks ettenähtud toorpiima ja piimatoodete Euroopa Liitu toomisel, (33) komisjoni 6. novembri 2006. aasta otsuses 2006/766/EÜ, millega kehtestatakse loetelu kolmandate riikide ja territooriumide kohta, millest on lubatud importida kahepoolmelisi molluskeid, okasnahkseid, mantelloomi, meritigusid ja kalatooteid, (34) komisjoni 8. augusti 2008. aasta määruses (EÜ) nr 798/2008, millega kehtestatakse nende kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade loetelu, millest võib importida ühendusse ja vedada läbi ühenduse kodulinde ja linnukasvatussaadusi, ning veterinaarsertifikaatide nõuded, (35) ja komisjoni 9. veebruari 2009. aasta määruses (EÜ) nr 119/2009, milles sätestatakse selliste kolmandate riikide või nende osade loetelu, millest võib importida ühendusse või vedada läbi ühenduse looduslike jäneslaste, teatavate looduslike maismaaimetajate ja tehistingimustes peetavate küülikute liha, ning veterinaarsertifikaatide nõuded (36). |
(38) |
Kuna teatavaid loomseid kõrvalsaadusi, näiteks veiste selgroogu kasutava fotograafiatööstuse jäätmed kujutavad endast ohtu mitte ainult inimeste ja loomade tervisele, vaid ka keskkonnale, tuleb need kõrvaldada või eksportida kolmandasse riiki, kust loomsed kõrvalsaadused pärinevad, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (37). |
(39) |
Eeskirjades, mis käsitlevad loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete transiiti Venemaa Föderatsiooni territooriumide vahel Euroopa Liidu kaudu, tuleb viidata komisjoni 28. septembri 2009. aasta otsuses 2009/821/EÜ (millega koostatakse loetelu heakskiidetud piiripunktidest, sätestatakse teatavad eeskirjad komisjoni veterinaarekspertide tehtava kontrolli kohta ja määratakse kindlaks veterinaarasutused süsteemis TRACES) (38) sätestatud piiripunktide loetelule. Selliseks transiidiks tuleb kasutada ühist veterinaaralast sisenemisdokumenti, mis on ette nähtud komisjoni 22. jaanuari 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 136/2004, milles sätestatakse kolmandatest riikidest imporditud kaupade veterinaarkontrolli kord ühenduse piiripunktides (39). |
(40) |
Käesolevas määruses tuleks sätestada, et terviseohutuse tõendid, mis peavad olema kaasas loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete saadetistel liitu sisenemisel piiripunktis, kus tehakse veterinaarkontroll, peavad olema välja antud põhimõtete alusel, mis on samaväärsed nõukogu 17. detsembri 1996. aasta direktiivis 96/93/EÜ (loomade ja loomsete saaduste sertifitseerimise kohta) (40) sätestatud sertifitseerimispõhimõtetega. |
(41) |
Liidu õigusaktide sidususe huvides tuleb ametlikke kontrollitoiminguid kogu loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete ahelas läbi viia kooskõlas ametlikku kontrollimist puudutavate üldkohustustega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (41). |
(42) |
Seetõttu on vaja käesolevas määruses kehtestada määruse (EÜ) nr 1069/2009 rakendusmeetmed. |
(43) |
Määrusega (EÜ) nr 1069/2009 tunnistatakse alates 4. märtsist 2011 kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002. |
(44) |
Pärast määruse (EÜ) nr 1774/2002 vastuvõtmist võeti vastu teatavad rakendusaktid, nimelt komisjoni määrus (EÜ) nr 811/2003 (42) seoses kalade liigisisese ringlussevõtu keelu ning teatavate loomsete kõrvalsaaduste matmise ja põletamisega, komisjoni otsus 2003/322/EÜ (43) seoses teatavatele raipesööjalindudele teatavate 1. kategooria materjalide söötmisega, komisjoni otsus 2003/324/EÜ (44) seoses liigisisese ringlussevõtu keelu erandiga karusloomade puhul, komisjoni määrused (EÜ) nr 79/2005 (45) seoses piima ja piimapõhiste toodetega, (EÜ) nr 92/2005 (46) seoses kõrvaldamis- ja kasutusviisidega, komisjoni määrus (EÜ) nr 181/2006 (47) seoses muude orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainetega kui sõnnik, (EÜ) nr 1192/2006 (48) seoses tunnustatud ettevõtete nimekirjaga ja (EÜ) nr 2007/2006 (49) seoses teatavate 3. kategooria materjalist saadud vahesaaduste importimise ja transiidiga. |
(45) |
Lisaks võeti vastu teatavad üleminekumeetmed, eelkõige komisjoni määrus (EÜ) nr 878/2004 (50) seoses teatava 1. ja 2. kategooria materjali importimise ja käitlemisega, komisjoni otsus 2004/407/EÜ (51) seoses fotograafilise želatiini tootmiseks kasutatava materjali impordiga ja komisjoni määrus (EÜ) nr 197/2006 (52) seoses endise toidu käitlemise ja kõrvaldamisega, et kehtestada loomsete kõrvalsaaduste teatavate erikasutusviiside tarvis riskidele vastavad meetmed. |
(46) |
Et lihtsustada veelgi liidu eeskirju loomsete kõrvalsaaduste kohta, nagu nõukogu eesistuja määruse (EÜ) nr 1069/2009 vastuvõtmise ajal soovis, vaadati need rakendus- ja üleminekumeetmed läbi. Nüüd tuleb need käesoleva määrusega vajaduse korral tühistada või asendada, et moodustuks loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid reguleeriv sidus õigusraamistik. |
(47) |
Määrust (EÜ) nr 1069/2009 hakatakse kohaldama alates 4. märtsist 2011 ja käesolevat määrust tuleks samamoodi hakata kohaldama sellest kuupäevast. Lisaks on vaja kehtestada üleminekuperiood, et sidusrühmadel oleks aega käesolevas määruses sätestatud uute eeskirjadega kohaneda ja turustada teatavad tooted, mis on toodetud enne kõnealust kuupäeva kehtinud liidu tervise-eeskirjade kohaselt, ning et import saaks jätkuda, kui käesolevas määruses sätestatud nõudeid hakatakse kohaldama. |
(48) |
Teatavate määruses (EÜ) nr 878/2004 osutatud toodete turulelaskmine ja eksport peab jätkuma riiklike meetmete kohaselt, sest praegu piiratud koguses olevate materjalidega seotud riske on võimalik reguleerida riiklikul tasandil kuni võimaliku ühtlustamiseni tulevikus. Kuni jaemüügisektorist pärinevate loomsete saaduste piiratud koguste kogumise ja kõrvaldamise kohta ei ole uute tõendusmaterjalide alusel veel meetmeid vastu võetud, peab pädev asutus saama jätkuvalt lubada selliseid tooteid koguda ja kõrvaldada teisiti, juhul kui tagatakse samaväärne inimeste ja loomade tervise kaitse. |
(49) |
Vastavalt soovile, mida Euroopa Parlament väljendas määrusega (EÜ) nr 1069/2009 esimesel lugemisel nõustumisel, ja võttes arvesse parlamendi konkreetsemaid ettepanekuid teatavate tehniliste küsimustega tegelemiseks, esitati käesoleva määruse eelnõu arvamuste vahetuse eesmärgil 27. septembril 2010 keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile. |
(50) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Sisu ja reguleerimisala
Käesolevas määruses sätestatakse rakendusmeetmed:
a) |
mis käsitlevad määruses (EÜ) nr 1069/2009 sätestatud terviseohutuse nõudeid loomade ja inimeste jaoks seoses loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodetega; |
b) |
mis käsitlevad teatavaid proove ja näidiseid, mis ei pea läbima piiripunktis veterinaarkontrolli, nagu on sätestatud direktiivi 97/78/EÜ artikli 16 lõike 1 punktides e ja f. |
Artikkel 2
Mõisted
Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse I lisas esitatud mõisteid.
Artikkel 3
Teatavate loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete tootmisahela lõpp-punkt
Nagu määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 5 lõikes 2 on sätestatud, võib piiranguteta turule lasta, aga mitte importida alljärgnevaid loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid:
a) |
biodiislikütus, mis vastab loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete kõrvaldamise ja kasutamise nõuetele, mis on sätestatud IV lisa IV peatüki 3. jao punkti 2 alapunktis b; |
b) |
töödeldud lemmikloomatoit, mis vastab töödeldud lemmikloomatoidu erinõuetele, mis on sätestatud XIII lisa II peatüki punkti 7 alapunktis a; |
c) |
koerte närimiskondid, mis vastavad koerte närimiskontide erinõuetele, mis on sätestatud XIII lisa II peatüki punkti 7 alapunktis b; |
d) |
kabiloomade toornahad, mis vastavad nende toodete tootmisahela lõpp-punkti erinõuetele, mis on sätestatud XIII lisa V peatüki punktis C; |
e) |
vill ja karvad, mis vastavad nende toodete tootmisahela lõpp-punkti erinõuetele, mis on sätestatud XIII lisa VII peatüki punktis B; |
f) |
suled ja udusuled, mis vastavad nende toodete tootmisahela lõpp-punkti erinõuetele, mis on sätestatud XIII lisa VII peatüki punktis C; |
g) |
karusnahk, mis vastab XIII lisa VIII peatükis sätestatud nõuetele. |
Artikkel 4
Rasked nakkushaigused
Haigusi, mida Maailma Loomatervishoiu Organisatsioon on loetlenud maismaaloomade tervise-eeskirja 2010. aasta väljaande artiklis 1.2.3 ja veeloomade tervishoiu eeskirja 2010. aasta väljaande peatükis 1.3, käsitatakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 6 lõike 1 punkti b alapunktis ii sätestatud üldiste veterinaarpiirangute kohaldamisel raskete nakkushaigustena.
II PEATÜKK
LOOMSETE KÕRVALSAADUSTE JA NENDEST SAADUD TOODETE KÕRVALDAMINE JA KASUTAMINE
Artikkel 5
Loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kasutamise piirangud
1. II lisa II peatükis osutatud liikmesriikides peavad ettevõtjad järgima samas peatükis sätestatud tingimusi karusloomade söötmise kohta teatava materjaliga, mis on saadud sama liigi loomade kehadest või kehaosadest.
2. Ettevõtjad peavad järgima II lisa II peatükis sätestatud piiranguid põllumajandusloomade söötmisele haljassöödaga, mis on kasvanud maal, mida on väetatud teatavate orgaaniliste väetiste või mullaparandusainetega.
Artikkel 6
Kõrvaldamine põletamise ja koospõletamise teel
1. Pädev asutus tagab, et loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete põletamine ja koospõletamine toimub ainult:
a) |
jäätmepõletus- ja koospõletustehastes, millele on antud tegevusluba kooskõlas direktiiviga 2000/76/EÜ; või |
b) |
jäätmepõletus- ja koospõletustehastes, millele pädev asutus on andnud tunnustuse loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kõrvaldamiseks põletamise teel või kõrvaldamiseks jäätmetena või taaskasutamiseks kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktiga b või c, kui on tegemist tehastega, millel ei pea direktiivi 2000/76/EÜ kohaselt olema tegevusluba. |
2. Pädev asutus tunnustab kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktidega b või c punkti 1 alapunktis b osutatud jäätmepõletus- ja koospõletustehaseid ainult siis, kui need vastavad käesoleva määruse III lisas sätestatud nõuetele.
3. Jäätmepõletus- ja koospõletustehaste käitajad järgivad III lisa I peatükis sätestatud üldnõudeid jäätmepõletuse ja koospõletuse kohta.
4. Suure võimsusega jäätmepõletus- ja koospõletustehaste käitajad järgivad III lisa II peatükis sätestatud nõudeid.
5. Väikese võimsusega jäätmepõletus- ja koospõletustehaste käitajad järgivad III lisa III peatükis sätestatud nõudeid.
Artikkel 7
Teatavate 1. ja 3. kategooria materjalide ladestamine prügilasse
Erandina määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 12 ja artikli 14 punkti c nõuetest võib pädev asutus lubada tunnustatud prügilasse ladestada järgmisi 1. ja 3. kategooria materjale:
a) |
määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 8 punktis c osutatud 1. kategooria materjali alla kuuluv imporditud lemmikloomatoit või imporditud materjalidest toodetud lemmikloomatoit; |
b) |
määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktides f ja g osutatud 3. kategooria materjal, kui:
|
Artikkel 8
Nõuded töötlemis- ja muudele ettevõtetele
1. Ettevõtjad tagavad, et nende kontrolli all olevad töötlemis- ja muud ettevõtted täidavad järgmisi IV lisa I peatükis sätestatud nõudeid:
a) |
1. jaos sätestatud töötlemise üldtingimused; |
b) |
2. jaos sätestatud nõuded reovee puhastamise kohta; |
c) |
3. jaos sätestatud erinõuded 1. ja 2. kategooria materjalide töötlemise kohta; |
d) |
4. jaos sätestatud erinõuded 3. kategooria materjalide töötlemise kohta. |
2. Pädev asutus tunnustab ainult IV lisa I peatükis sätestatud tingimustele vastavaid töötlemis- ja muid ettevõtteid.
Artikkel 9
Hügieeni- ja töötlemisnõuded töötlemis- ja muudele ettevõtetele
Ettevõtjad tagavad, et nende kontrolli all olevad ettevõtted täidavad järgmisi IV lisas sätestatud nõudeid:
a) |
II peatükis sätestatud hügieeni- ja töötlemisnõuded; |
b) |
III peatükis sätestatud tavapärased töötlemismeetodid, kui neid meetodeid ettevõttes kasutatakse; |
c) |
IV peatükis sätestatud alternatiivsed töötlemismeetodid, kui neid meetodeid ettevõttes kasutatakse. |
Artikkel 10
Nõuded loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete biogaasiks muundamise ja kompostimise kohta
1. Ettevõtjad tagavad, et nende kontrolli all olevad ettevõtted täidavad järgmisi V lisas sätestatud nõudeid loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete biogaasiks muundamise või kompostimise kohta:
a) |
I peatükis sätestatud nõuded biogaasi- ja kompostimisjaamadele; |
b) |
II peatükis sätestatud hügieeninõuded biogaasi- ja kompostimisjaamadele; |
c) |
III peatüki 1. jaos sätestatud standardsed muundamisparameetrid; |
d) |
III peatüki 3. jaos sätestatud normid käärimisjääkide ja komposti kohta. |
2. Pädev asutus tunnustab ainult V lisas sätestatud tingimustele vastavaid biogaasi- ja kompostimisjaamu.
3. Pädev asutus võib lubada biogaasi- ja kompostimisjaamades kasutada alternatiivseid muundamisparameetreid, kui on täidetud V lisa III peatüki 2. jaos sätestatud nõuded.
III PEATÜKK
ERANDID MÄÄRUSE (EÜ) nr 1069/2009 TEATAVATEST SÄTETEST
Artikkel 11
Teadustöös ja diagnostikas kasutatavate proovide erieeskirjad
1. Pädev asutus võib anda loa teadustöös ja diagnostikas kasutatavate proovide transportimiseks, kasutamiseks ja kõrvaldamiseks tingimustel, mis tagavad inimeste ja loomade terviseriskide ohjamise.
Pädev asutus tagab eelkõige selle, et ettevõtjad järgivad VI lisa I peatüki nõudeid.
2. Ettevõtjad järgivad teadustöös ja diagnostikas kasutatavate proovide erieeskirju, mis on sätestatud VI lisa I peatükis.
3. Ettevõtjad võivad lähetada teise liikmesriiki järgmistest loomsetest kõrvalsaadustest ja nendest saadud toodetest koosnevaid teadustöös ja diagnostikas kasutatavaid proove päritoluliikmesriigi pädevat asutust määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 48 lõike 1 kohaselt teavitamata ning sihtliikmesriigi pädevat asutust süsteemi TRACES kaudu teavitamata ja sellelt saadetise vastuvõtmiseks kõnealuse määruse artikli 48 lõigete 1 ja 3 kohaselt nõusolekut küsimata:
a) |
1. ja 2. kategooria materjal ning sellest valmistatud liha-kondijahu ja loomne rasv; |
b) |
töödeldud loomne valk. |
Artikkel 12
Kaubanäidiste ja eksponaatide erieeskirjad
1. Pädev asutus võib anda loa kaubanäidiste ja eksponaatide transportimiseks, kasutamiseks ja kõrvaldamiseks tingimustel, mis tagavad inimeste ja loomade terviseriskide ohjamise.
Pädev asutus tagab eelkõige selle, et ettevõtjad järgivad VI lisa I peatüki 1. jao punktides 2, 3 ja 4 toodud nõudeid.
2. Ettevõtjad järgivad kaubanäidiste ja eksponaatide erieeskirju, mis on sätestatud VI lisa I peatüki 2. jaos.
3. Ettevõtjad võivad lähetada teise liikmesriiki järgmistest loomsetest kõrvalsaadustest ja nendest saadud toodetest koosnevaid kaubanäidiseid päritoluliikmesriigi pädevat asutust määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 48 lõike 1 kohaselt teavitamata ning sihtliikmesriigi pädevat asutust süsteemi TRACES kaudu teavitamata ja sellelt saadetise vastuvõtmiseks kõnealuse määruse artikli 48 lõigete 1 ja 3 kohaselt nõusolekut küsimata:
a) |
1. ja 2. kategooria materjal ning sellest valmistatud liha-kondijahu ja loomne rasv; |
b) |
töödeldud loomne valk. |
Artikkel 13
Söötmise erieeskirjad
1. Ettevõtjad võivad juhul, kui nad järgivad VI lisa II peatüki 1. jaos sätestatud üldnõudeid ja muid tingimusi, mida pädev asutus võib kehtestada, kasutada 2. kategooria materjali, mis on pärit loomadelt, kes ei ole hukatud ega surnud inimestele või loomadele nakkava haiguse või haiguskahtluse tõttu, söödana järgmistele loomadele:
a) |
loomaaialoomad; |
b) |
karusloomad; |
c) |
tunnustatud kasvanduste koerad või jahikoerad; |
d) |
varjupaiga koerad ja kassid; |
e) |
tõugud ja ussid, mida kasutatakse kalapüügil söödana. |
2. Ettevõtjad võivad kasutada 3. kategooria materjali söödana järgmistele loomadele, kui järgitakse VI lisa II peatüki 1. jaos sätestatud üldnõudeid ja muid tingimusi, mille pädev asutus võib kehtestada:
a) |
loomaaialoomad; |
b) |
karusloomad; |
c) |
tunnustatud kasvanduste koerad või jahikoerad; |
d) |
varjupaiga koerad ja kassid; |
e) |
tõugud ja ussid, mida kasutatakse kalapüügil söödana. |
Artikkel 14
Teatavate loomaliikide söötmine söötmiskohtades ja väljaspool neid ning loomaaias
1. Pädev asutus võib lubada kasutada 1. kategooria materjali, mis koosneb surnud loomade tervetest kehadest või kehaosadest, mis sisaldavad määratletud riskiteguriga materjali, alljärgneval viisil:
a) |
ohustatud või kaitsealuste raipetoiduliste lindude ja teiste nende looduslikus elupaigas elavate liikide söötmiseks selleks ettenähtud söötmiskohtades bioloogilise mitmekesisuse edendamise eesmärgil, kui täidetakse VI lisa II peatüki 2. jaos sätestatud tingimusi; |
b) |
väljaspool söötmiskohti VI lisa II peatüki 2. jao punkti 1 alapunktis a nimetatud metsloomade söötmiseks, kui selleks ei ole vaja surnud loomi enne kokku koguda ja kui täidetakse kõnealuse peatüki 3. jaos sätestatud tingimusi. |
2. Pädev asutus võib lubada kasutada sellist 1. kategooria materjali, mis koosneb surnud loomade tervetest kehadest või kehaosadest, mis sisaldavad määratletud riskiteguriga materjali, ning loomaaialoomadest saadud materjali loomaaialoomade söötmiseks, kui on täidetud VI lisa II peatüki 4. jaos sätestatud tingimused.
Artikkel 15
Kogumise ja kõrvaldamise erieeskirjad
Kui pädev asutus lubab loomseid kõrvalsaadusi kõrvaldada vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 19 lõike 1 punktides a, b, c ja e sätestatud erandile, toimub kõrvaldamine järgmiste VI lisa III peatükis sätestatud erieeskirjade kohaselt:
a) |
loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamise erieeskirjad, mis on sätestatud 1. jaos; |
b) |
loomsete kõrvalsaaduste põletamise ja kõrvalises kohas matmise eeskirjad, mis on sätestatud 2. jaos; |
c) |
mesilaste ja mesinduse kõrvalsaaduste põletamise ja matmise eeskirjad, mis on sätestatud 3. jaos. |
IV PEATÜKK
ALTERNATIIVMEETODITE LUBAMINE
Artikkel 16
Alternatiivmeetodite kasutamise loa taotluse standardvorm
1. Loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kasutamise või kõrvaldamise alternatiivmeetodite kasutamise loa taotluse, mida käsitletakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 20 lõikes 1, esitab liikmesriik või huvitatud isik kooskõlas alternatiivmeetodite kasutamise taotluse standardvormile kehtestatud nõuetega, mis on sätestatud VII lisas.
2. Liikmesriigid määravad riikliku kontaktisiku, kellelt saab teavet pädeva asutuse kohta, kes vastutab loomsete kõrvalsaaduste kasutamise või kõrvaldamise alternatiivmeetodite kasutamise loa taotluste hindamise eest.
3. Komisjon avaldab riikide kontaktisikute nimekirja oma veebilehel.
V PEATÜKK
KOGUMINE, TRANSPORT, IDENTIFITSEERIMINE JA JÄLGITAVUS
Artikkel 17
Nõuded loomsete kõrvalsaadustega seotud kaubadokumentide ja terviseohutuse tõendite, identifitseerimise, kogumise ja transpordi ning jälgitavuse kohta
1. Ettevõtjad tagavad, et:
a) |
loomsed kõrvalsaadused ja nendest saadud tooted vastavad VIII lisa I ja II peatükis sätestatud kogumis-, transpordi- ja identifitseerimisnõuetele; |
b) |
loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete transpordi ajal on nendega kaasas kaubadokumendid või terviseohutuse tõendid, mis vastavad VIII lisa III peatükis sätestatud nõuetele. |
2. Ettevõtjad, kes tegelevad loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete saatmise, transpordi või vastuvõtmisega, registreerivad saadetised ning nendega seotud kaubadokumendid või terviseohutuse tõendid vastavalt VIII lisa IV peatükis sätestatud nõuetele.
3. Ettevõtjad järgivad teatavate loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete märgistamise nõudeid, mis on sätestatud VIII lisa V peatükis.
VI PEATÜKK
ETTEVÕTETE REGISTREERIMINE JA TUNNUSTAMINE
Artikkel 18
Nõuded ühe või mitme sellise ettevõtte tunnustamiseks, mis käitlevad loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid ühes ja samas kohas
Pädev asutus võib anda tunnustuse mitmele ühes ja samas kohas loomseid kõrvalsaadusi käitlevale ettevõttele, kui ettevõtete paigutus ning loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemine neis välistab inimeste või loomade terviseriskide leviku ühest ettevõttest teise.
Artikkel 19
Nõuded teatavate loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid käitlevate tunnustatud ettevõtete kohta
Kui ettevõtjad tegelevad ühe või mitme määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõikes 1 osutatud tegevusega, tagavad nad, et nende kontrolli all olevates ettevõtetes, mida pädev asutus on tunnustanud, täidetakse IX lisa järgmistes peatükkides sätestatud nõudeid:
a) |
I peatükk, kui nad toodavad lemmikloomatoitu, mida on käsitletud kõnealuse määruse artikli 24 lõike 1 punktis e; |
b) |
II peatükk, kui nad ladustavad loomseid kõrvalsaadusi, mida on käsitletud kõnealuse määruse artikli 24 lõike 1 punktis i, ja kui nad kasutavad loomsete kõrvalsaaduste käitlemiseks pärast nende kogumist järgmisi kõnealuse määruse artikli 24 lõike 1 punktis h osutatud toiminguid:
|
c) |
III peatükk, kui nad ladustavad loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid, mida kavatsetakse kasutada teatavatel kõnealuse määruse artikli 24 lõike 1 punktis j nimetatud eesmärkidel. |
Artikkel 20
Nõuded teatavate loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid käitlevate registreeritud ettevõtete kohta
1. Registreeritud ettevõtete käitajad või muud registreeritud ettevõtjad käitlevad loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid IX lisa IV peatükis sätestatud tingimuste kohaselt.
2. Registreeritud ettevõtjad, kes transpordivad loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid (v.a omaenda tegevuskohtade vahel), järgivad eelkõige IX lisa IV peatüki punktis 2 sätestatud tingimusi.
3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata:
a) |
tunnustatud ettevõtjate suhtes, kes transpordivad loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid kõrvaltegevusena; |
b) |
ettevõtjate suhtes, kelle transporditegevus on registreeritud määruse (EÜ) nr 183/2005 kohaselt. |
4. Pädev asutus võib vabastada määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 23 lõike 1 punktis a nimetatud teavitamiskohustusest järgmised ettevõtjad:
a) |
ettevõtjad, kes käitlevad või valmistavad jahitrofeesid või muid käesoleva määruse XIII lisa VI peatükis nimetatud esemeid era- või mittekaubanduslikul otstarbel. |
b) |
ettevõtjad, kes käitlevad või kõrvaldavad teadustöös ja diagnostikas kasutatavaid proove hariduslikel eesmärkidel. |
VII PEATÜKK
TURULELASKMINE
Artikkel 21
Põllumajandusloomade (v.a karusloomad) söötmiseks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete töötlemine ja turulelaskmine
1. Põllumajandusloomade (v.a karusloomad) söötmiseks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete turulelaskmisel (v.a import) järgivad ettevõtjad järgmisi käesoleva määruse X lisas kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 31 lõikega 2 sätestatud nõudeid:
a) |
I peatükis sätestatud üldnõuded töötlemise ja turulelaskmise kohta; |
b) |
II peatükis sätestatud erinõuded töödeldud loomse valgu ja muude loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete kohta; |
c) |
III peatükis sätestatud nõuded teatava kalatoidu ja kalapüügil kasutatava sööda kohta. |
2. Pädev asutus võib lubada turule lasta, aga mitte importida määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktide e, f ja h kohaselt 3. kategooria materjaliks liigitatud ja käesoleva määruse X lisa II peatüki 4. jao I osas sätestatud üldnõuete kohaselt töötlemata piima, piimapõhiseid tooteid ja piimasaadusi, kui see materjal vastab kõnealuse jao II osas sätestatud nõuetele erandi kohaldamise kohta, mis käsitleb sellise piima turulelaskmist, mis on töödeldud kooskõlas riiklike normidega.
Artikkel 22
Orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete turulelaskmine ja kasutamine
1. Ettevõtjad järgivad käesoleva määruse XI lisas sätestatud nõudeid orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete turulelaskmise (v.a import) ning selliste toodete kasutamise, eelkõige maapinnale laotamise kohta, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 15 lõike 1 punktis i ja artikli 32 lõikes 1.
2. Looduses elavate merelindude guaano turulelaskmise (k.a import) suhtes ei kohaldata loomatervishoiunõudeid.
3. Liikmesriigis, kus on kavas 2. kategooria materjalist või töödeldud loomsest valgust saadud liha-kondijahust toodetud orgaanilist väetist või mullaparandusainet maapinnale laotada, annab pädev asutus määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 32 lõike 1 punkti d kohaselt loa ühe või mitme koostisosa segamiseks nende materjalidega vastavalt käesoleva määruse XI lisa II peatüki 1. jao punktis 3 sätestatud kriteeriumidele.
4. Erandina määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 48 lõikest 1 võivad ühise piiriga päritoluliikmesriigi ja sihtliikmesriigi pädevad asutused lubada nende liikmesriikide piirialadel asuvate põllumajandusettevõtete vahelist sõnnikuvedu, kui on täidetud inimeste või loomade terviseriskide ohjamiseks seatavad asjakohased tingimused (näiteks ettevõtja kohustus asjaomased andmed registreerida), mis sätestatakse kahepoolses lepingus.
5. Liikmesriikide pädevad asutused julgustavad vajaduse korral orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete maapinnale laotamist käsitlevate siseriiklike hea tava juhendite väljatöötamist, levitamist ja kasutamist, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 30 lõikes 1.
Artikkel 23
Vahesaadused
1. Liitu imporditavad või liidu kaudu transiitveosena viidavad vahesaadused peavad vastama inimeste ja loomade terviseriskide ohjamise tingimustele, mis on sätestatud käesoleva määruse XII lisas.
2. Käesoleva määruse XII lisa punktis 3 osutatud ettevõttesse transporditud vahesaadusi võib käidelda ilma määruses (EÜ) nr 1069/2009 ja käesolevas määruses sätestatud lisapiiranguteta, kui:
a) |
ettevõttel on vahesaaduste vastuvõtmiseks piisavad võimalused, mis hoiavad ära inimestele või loomadele nakkavate haiguste leviku; |
b) |
ei ole ohtu, et vahesaadused levitavad inimestele või loomadele nakkavaid haigusi, sest need on kas puhastatud või on nendes sisalduvaid loomseid kõrvalsaadusi muul viisil töödeldud või on loomsete kõrvalsaaduse osakaal vahesaaduses väike või on vahesaaduste käitlemisel järgitud asjakohaseid bioloogilise ohutuse meetmeid; |
c) |
ettevõttes registreeritakse andmed saadud materjali koguste ja vajaduse korral nende kategooriate kohta ning ettevõtete või käitajate kohta, kellele ta oma tooteid on tarninud; ning |
d) |
ettevõtte kasutamata vahesaadused või muu ülejääk (nt aegunud tooted) kõrvaldatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1069/2009. |
3. Vahesaaduste sihtettevõte, selle omanik või tema esindaja kasutab ja/või lähetab vahesaadusi ainult segamiseks, pealistamiseks, monteerimiseks, pakendamiseks või märgistamiseks.
Artikkel 24
Lemmikloomatoit ja muud loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted
1. Määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 8 punktides a, b, d ja e osutatud 1. kategooria materjali ei tohi kasutada toodete valmistamiseks, mis on ette nähtud inimestele või loomadele sees- või välispidiseks tarvitamiseks, välja arvatud kõnealuse määruse artiklites 33 ja 36 osutatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted.
2. Kui loomset kõrvalsaadust või sellest saadud toodet võib kasutada põllumajandusloomade söödana või muul määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 36 punktis a osutatud otstarbel, lastakse see turule (v.a import) kooskõlas töödeldud loomse valgu ja teiste loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete kohta käesoleva määruse X lisa II peatükis sätestatud erinõuetega, kui käesoleva määruse XIII lisas ei ole sätestatud selliste toodete kohta erinõudeid.
3. Ettevõtjad järgivad määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 40 kohaselt käesoleva määruse XIII lisa I ja II peatükis sätestatud nõudeid lemmikloomatoidu turulelaskmise (v.a import) kohta.
4. Ettevõtjad järgivad määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 40 kohaselt käesoleva määruse XIII lisa I ja III–XII peatükis sätestatud nõudeid loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete turulelaskmise (v.a import) kohta.
VIII PEATÜKK
IMPORT, TRANSIIT JA EKSPORT
Artikkel 25
Loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete import, transiit ja eksport
1. Keelatud on järgmiste loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete import liitu ja transiit liidu kaudu:
a) |
töötlemata sõnnik; |
b) |
töötlemata suled, suleosad ja udusuled; |
c) |
mesilasvaha kärje kujul. |
2. Loomatervishoiunõudeid ei kohaldata järgmiste toodete liitu importimise ja liidu kaudu toimuva transiidi suhtes:
a) |
vill ja karvad, mida on tööstuslikult pestud või töödeldud muul moel, millega tagatakse, et esine lubamatut riski; |
b) |
karusnahk, mida on kuivatatud vähemalt kaks päeva keskkonnas, mille temperatuur on 18 °C ja niiskus 55 %. |
3. Teatavate loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete liitu importimise ja liidu kaudu toimuva transiidi korral peavad ettevõtjad täitma järgmisi määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 41 lõike 3 ja artikli 42 kohaseid ning käesoleva määruse XIV lisas sätestatud erinõudeid:
a) |
kõnealuse lisa I peatükis sätestatud erinõuded toiduahelas, aga mitte lemmikloomade või karusloomade toidus kasutamiseks ettenähtud 3. kategooria materjali ja sellest saadud toodete impordi ja transiidi kohta; |
b) |
kõnealuse lisa II peatükis sätestatud erinõuded väljaspool põllumajandusloomade toiduahelat kasutamiseks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete impordi ja transiidi kohta. |
Artikkel 26
Teatava 1. kategooria materjali turulelaskmine, import ja eksport
Pädev asutus võib lubada mäletsejaliste tühjendatud või tühjendamata sisikonna, kontide, selgroogu ja koljut sisaldavate konditoodete ning selliste toornahkade turulelaskmist, samuti importi ja eksporti, mis on kuulunud loomadele, kelle puhul on aineid kasutatud ebaseaduslikult vastavalt direktiivi 96/22/EÜ artikli 1 lõike 2 punktis d või direktiivi 96/23/EÜ artikli 2 punktis b esitatud määratlusele, kui on täidetud järgmised nõuded:
a) |
see materjal ei tohi olla 1. kategooria materjal, mis on saadud alljärgnevatelt loomadelt:
|
b) |
see materjal ei tohi olla ette nähtud alljärgnevaks kasutuseks:
|
c) |
materjalid peavad importimisel kandma etiketti ja vastama loomsete kõrvalsaaduste teatavate vedude erinõuetele, mis on sätestatud käesoleva määruse XIV lisa IV peatüki 1. jaos; |
d) |
see materjal tuleb importida riiklikes õigusaktides sätestatud veterinaarsertifikaate käsitlevate nõuete kohaselt. |
Artikkel 27
Teadustöös ja diagnostikas kasutatavate proovide import ja transiit
1. Pädev asutus võib anda loa loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodetest või loomsetest kõrvalsaadustest, sealhulgas artikli 25 lõikes 1 osutatud loomsetest kõrvalsaadustest koosnevate teadustöös ja diagnostikas kasutatavate proovide importimiseks ja transiidiks tingimustel, mis tagavad inimeste ja loomade terviseriskide ohjamise.
Need tingimused hõlmavad vähemalt alljärgnevat:
a) |
sihtliikmesriigi pädev asutus peab enne saadetise sissetoomist selleks loa andnud olema ning |
b) |
saadetis tuleb saata Euroopa Liitu sisenemise kohast otse volitatud kasutajale. |
2. Ettevõtjad esitavad teadustöös ja diagnostikas kasutatavad proovid, mida nad soovivad liikmesriigi (v.a sihtliikmesriik) kaudu importida, liidu heakskiidetud piiripunktis; nende piiripunktide loetelu on esitatud otsuse 2009/821/EÜ I lisas. Piiripunktis ei tehta nende teadustöös ja diagnostikas kasutatavate proovide veterinaarkontrolli, nagu on sätestatud direktiivi 97/78/EÜ I peatükis. Piiripunkti pädev asutus teatab süsteemi TRACES kaudu sihtliikmesriigi pädevale asutusele teadustöös ja diagnostikas kasutatavate proovide saabumisest.
3. Teadustöös või diagnostikas kasutatavaid proove käitlevad ettevõtjad järgivad teadustöös ja diagnostikas kasutatavate proovide kõrvaldamise erinõudeid, mis on sätestatud käesoleva määruse XIV lisa III peatüki 1. jaos.
Artikkel 28
Kaubanäidiste ja eksponaatide import ja transiit
1. Pädev asutus võib lubada kaubanäidiste importi ja transiiti kooskõlas käesoleva määruse XIV lisa III peatüki 2. jao punktis 1 sätestatud erieeskirjadega.
2. Kaubanäidiseid käitlevad ettevõtjad järgivad kaubanäidiste käitlemise ja kõrvaldamise erieeskirju, mis on sätestatud käesoleva määruse XIV lisa III peatüki 2. jao punktides 2 ja 3.
3. Pädev asutus võib lubada eksponaatide importi ja transiiti kooskõlas käesoleva määruse XIV lisa III peatüki 3. jaos sätestatud eksponaatide erieeskirjadega.
4. Eksponaate käitlevad ettevõtjad järgivad eksponaatide pakendamis-, käitlemis- ja kõrvaldamistingimusi, mis on sätestatud käesoleva määruse XIV lisa III peatüki 3. jaos.
Artikkel 29
Erinõuded loomsete kõrvalsaaduste teatavate vedude kohta Venemaa Föderatsiooni territooriumide vahel
1. Pädev asutus lubab Venemaa Föderatsioonist tulevate ja sinna otse või muu kolmanda riigi kaudu suunatavate loomsete kõrvalsaaduste saadetiste vedu maanteel või raudteel liidu kaudu otsuse 2009/821/EÜ I lisas loetletud tunnustatud piiripunktide vahel, kui on täidetud järgmised tingimused:
a) |
pädev veterinaarteenistus paneb saadetisele liitu sisenemise piiripunktis seerianumbriga plommi; |
b) |
saadetisega kaasas olevate ja direktiivi 97/78/EÜ artiklis 7 osutatud dokumentide igale lehele kannab piiripunktis tegutseva pädeva asutuse ametlik veterinaararst templi „AINULT TRANSIIDIKS LÄBI ELi VENEMAALE”; |
c) |
täidetakse direktiivi 97/78/EÜ artiklis 11 sätestatud menetlusnõudeid; |
d) |
sisenemise piiripunkti veterinaararst kinnitab määruse (EÜ) nr 136/2004 II lisas sätestatud ühtsel veterinaaralasel sisenemisdokumendil, et saadetis on transiidiks vastuvõetav. |
2. Selliste saadetiste mahalaadimine või ladustamine direktiivi 97/78/EÜ artikli 12 lõikes 4 või artiklis 13 määratletud viisil ei ole liikmesriigi territooriumil lubatud.
3. Pädev asutus kontrollib regulaarselt, kas Euroopa Liidu territooriumilt väljaviidavate saadetiste arv ja toodete kogus vastab Euroopa Liitu sisenevate saadetiste arvule ja toodete kogusele.
Artikkel 30
Kolmandate riikide ettevõtete loetelud
Kolmandates riikides asuvate ettevõtete loetelud kantakse süsteemi TRACES kooskõlas komisjoni veebisaidil avaldatud tehniliste spetsifikatsioonidega.
Loetelusid ajakohastatakse regulaarselt.
Artikkel 31
Impordiks ja transiidiks vajalike terviseohutuse tõendite ja deklaratsioonide näidised
Direktiivi 97/78/EÜ kohaselt on loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete saadetistel liitu importimise või liidu kaudu toimuva transiidi korral liitu sisenemisel veterinaarkontrolli toimumiskohas kaasas käesoleva määruse XV lisas esitatud näidistele vastavad terviseohutuse tõendid ja deklaratsioonid.
IX PEATÜKK
AMETLIKUD KONTROLLITOIMINGUD
Artikkel 32
Ametlikud kontrollitoimingud
1. Pädev asutus võtab vajalikud meetmed kogu loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kogumis-, transpordi-, kasutamis- ja kõrvaldamisahela kontrollimiseks, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 4 lõikes 2.
Neid meetmeid rakendatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 3 sätestatud ametliku kontrolli põhimõtetega.
2. Lõikes 1 osutatud ametlik kontroll hõlmab andmeregistrite pidamise ja muude käesolevas määruses sätestatud eeskirjades nõutavate dokumentide säilitamise kontrolli.
3. Pädev asutus teostab käesoleva määruse XVI lisas sätestatud nõuete kohaselt järgmisi määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 45 lõikele 1 vastavaid ametlikke kontrollitoiminguid:
a) |
töötlemisettevõtete ametlik kontroll, nagu on sätestatud I peatükis; |
b) |
loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemisega seotud muude toimingute ametlik kontroll, nagu on sätestatud III peatüki 1.–9. jaos. |
4. Pädev asutus kontrollib loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete saadetiste plomme.
Kui pädev asutus pitseerib sellise sihtkohta transporditava saadetise, peab ta sellest sihtkoha pädevale asutusele teada andma.
5. Pädev asutus koostab ettevõtete ja ettevõtjate loetelud, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 47 lõikes 1 ja mis vastavad käesoleva määruse XVI lisa II peatükis sätestatud vormile.
6. Sihtliikmesriigi pädev asutus langetab ettevõtja esitatud taotluse alusel otsuse teatava 1. ja 2. kategooria materjali ning sellest saadud liha-kondijahu või loomse rasva vastuvõtmise või sellest keeldumise kohta 20 kalendripäeva jooksul pärast taotluse saamist, kui taotlus on esitatud selle liikmesriigi ühes ametlikus keeles.
7. Ettevõtjad esitavad lõikes 6 osutatud loa taotluse käesoleva määruse XVI lisa III peatüki 10. jaos sätestatud standardvormi kohaselt.
Artikkel 33
Ettevõtete uuesti tunnustamine pärast ajutist tunnustamist
1. Kui 3. kategooria materjali töötlemiseks tunnustuse saanud ettevõte saab hiljem määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 2 punkti b alapunkti ii kohaselt ajutise tunnustuse 1. või 2. kategooria materjali töötlemiseks, ei tohi ta 3. kategooria materjali töötlemist uuesti alustada enne, kui on kõnealuse määruse artikli 44 kohaselt saanud selleks pädevalt asutuselt loa.
2. Kui 2. kategooria materjali töötlemiseks tunnustuse saanud ettevõte saab hiljem määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 2 punkti b alapunkti ii kohaselt ajutise tunnustuse 1. kategooria materjali töötlemiseks, ei tohi ta 2. kategooria materjali töötlemist uuesti alustada enne, kui on kõnealuse määruse artikli 44 kohaselt saanud selleks pädevalt asutuselt loa.
X PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 34
Inimeste ja loomade tervisega seotud kaalutlustel sätestatavad piirangud teatavate loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete turulelaskmisele
Pädev asutus ei keela ega piira (välja arvatud liidu õigusaktides ja eelkõige määruses (EÜ) nr 1069/2009 ja käesolevas määruses sätestatud piirangud) järgmiste loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete turulelaskmist inimeste või loomade tervisega seotud kaalutlustel:
a) |
töödeldud loomne valk ja muud loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted, mida on nimetatud käesoleva määruse X lisa II peatükis; |
b) |
lemmikloomatoit ja teatavad muud loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted, mida on nimetatud käesoleva määruse XIII lisas; |
c) |
loomsed kõrvalsaadused ja nendest saadud tooted, mida imporditakse liitu või transporditakse transiitveosena liidu kaudu ja mida on nimetatud käesoleva määruse XIV lisas. |
Artikkel 35
Kehtetuks tunnistamine
1. Järgmised õigusaktid tunnistatakse kehtetuks:
a) |
määrus (EÜ) nr 811/2003; |
b) |
otsus 2003/322/EÜ; |
c) |
otsus 2003/324/EÜ; |
d) |
määrus (EÜ) nr 878/2004; |
e) |
otsus 2004/407/EÜ; |
f) |
määrus (EÜ) nr 79/2005; |
g) |
määrus (EÜ) nr 92/2005; |
h) |
määrus (EÜ) nr 181/2006; |
i) |
määrus (EÜ) nr 197/2006; |
j) |
määrus (EÜ) nr 1192/2006; |
k) |
määrus (EÜ) nr 2007/2006. |
2. Viiteid kehtetuks tunnistatud õigusaktidele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele.
Artikkel 36
Üleminekumeetmed
1. Üleminekuperioodil, mis kestab 31. detsembrini 2011, võivad ettevõtjad turule lasta orgaanilisi väetisi ja mullaparandusaineid, mis on toodetud enne 4. märtsi 2011 kooskõlas määrustega (EÜ) nr 1774/2002 ja (EÜ) nr 181/2006,
a) |
kui need on toodetud ühest alljärgnevast materjalist:
|
b) |
vaatamata sellele, et neid ei ole segatud ainega, mis ei võimalda segu kasutada loomasöödana. |
2. Üleminekuperioodil, mis kestab 31. jaanuarini 2012, lubatakse liitu importida loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid, kui nende saadetistega on kaasas terviseohutuse tõend, deklaratsioon või kaubadokument, mis on koostatud ja allkirjastatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1774/2002 X lisas sätestatud näidisele ning kui sellised tõendid, deklaratsioonid ja dokumendid on koostatud ja allkirjastatud enne 30. novembrit 2011.
3. Üleminekuperioodil, mis kestab 31. detsembrini 2012, võivad liikmesriigid erandina määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklist 14 lubada koguda, transportida ja kõrvaldada (v.a põletamise või kohapealse matmise teel, nagu on sätestatud kõnealuse määruse artikli 19 lõike 1 punktis d) loomsetest saadustest koosnevat 3. kategooria materjali ja loomseid saadusi sisaldavaid toiduaineid, mis ei ole enam ette nähtud inimtoiduks kas ärilistel kaalutlustel, tootmis- või pakendamisdefektide või muude puuduste tõttu ning mis ei ohusta inimeste ega loomade tervist, nagu on sätestatud kõnealuse määruse artikli 10 punktis f, kui järgitakse käesoleva määruse VI lisa IV peatükis sätestatud muul viisi kõrvaldamise nõudeid.
Artikkel 37
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 4. märtsist 2011.
Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 25. veebruar 2011
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 300, 14.11.2009, lk 1.
(2) EÜT L 24, 30.1.1998, lk 9.
(3) ELT L 229, 1.9.2009, lk 1.
(4) EÜT L 332, 28.12.2000, lk 91.
(5) EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1.
(6) ELT L 139, 30.4.2004, lk 1.
(7) ELT L 312, 22.11.2008, lk 3.
(8) EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1.
(9) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.
(10) EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1.
(11) EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.
(12) ELT L 20, 26.1.2010, lk 7.
(13) EÜT 17, 6.10.1958, lk 385.
(14) ELT L 35, 8.2.2005, lk 1.
(15) EÜT L 62, 15.3.1993, lk 49.
(16) ELT L 94, 31.3.2004, lk 63.
(17) EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977/64.
(18) EÜT L 262, 27.9.1976, lk 169.
(19) EÜT L 125, 23.5.1996, lk 3.
(20) EÜT L 125, 23.5.1996, lk 10
(21) ELT L 343, 22.12.2009, lk 74.
(22) EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67.
(23) EÜT L 311, 28.11.2001, lk 1.
(24) EÜT L 169, 12.7.1993, lk 1.
(25) EÜT L 331, 7.12.1998, lk 1.
(26) EÜT L 189, 20.7.1990, lk 17.
(27) ELT L 192, 23.7.2010, lk 1.
(28) EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.
(29) EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1.
(30) EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54.
(31) ELT L 73, 20.3.2010, lk 1.
(32) ELT L 73, 11.3.2004, lk 1.
(33) ELT L 175, 10.7.2010, lk 1.
(34) ELT L 320, 18.11.2006, lk 53.
(35) ELT L 226, 23.8.2008, lk 1.
(36) ELT L 39, 10.2.2009, lk 12.
(37) ELT L 190, 12.7.2006, lk 1.
(38) ELT L 296, 12.11.2009, lk 1.
(39) ELT L 21, 28.1.2004, lk 11.
(40) EÜT L 13, 16.1.1997, lk 28.
(41) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.
(42) ELT L 117, 13.5.2003, lk 14.
(43) ELT L 117, 13.5.2003, lk 32.
(44) ELT L 117, 13.5.2003, lk 37.
(45) ELT L 16, 20.1.2005, lk 46.
(46) ELT L 19, 21.1.2005, lk 27.
(47) ELT L 29, 2.2.2006, lk 31.
(48) ELT L 215, 5.8.2006, lk 10.
(49) ELT L 379, 28.12.2006, lk 98.
(50) ELT L 162, 30.4.2004, lk 62.
(51) ELT L 151, 30.4.2004, lk 11.
(52) ELT L 32, 4.2.2006, lk 13.
I LISA
ARTIKLIS 2 OSUTATUD MÕISTED
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1. „karusloomad”– loomad, keda peetakse või kasvatatakse karusnaha tootmiseks ning keda ei kasutata inimtoiduks;
2. „veri”– värske täisveri;
3. „söödamaterjal”– loomse päritoluga söödamaterjal määruse (EÜ) nr 767/2009 artikli 3 lõike 2 punktis g määratletud tähenduses, sealhulgas töödeldud loomne valk, veretooted, sulatatud rasvad, munatooted, kalaõli, rasva derivaadid, kollageen, želatiin ja hüdrolüüsitud valgud, dikaltsiumfosfaat, trikaltsiumfosfaat, piim, piimapõhised tooted, piimasaadused, ternespiim, ternespiimatooted ja tsentrifuugimis- või separeerimissete;
4. „veretooted”– verest või verefraktsioonidest saadud tooted, mis ei ole verejahu; mõiste hõlmab ka kuivatatud/külmutatud/vedelas olekus vereplasmat, kuivatatud täisverd, kuivatatud/külmutatud/vedelas olekus punaliblesid või nende fraktsioone ja segusid;
5. „töödeldud loomne valk”– loomne valk, mis on saadud täielikult 3. kategooria materjalist, mida on töödeldud X lisa II peatüki 1. jao kohaselt (kaasa arvatud verejahu ja kalajahu), et see kõlbaks koheseks kasutamiseks söödamaterjalina, muuks kasutamiseks söötades, sealhulgas lemmikloomatoidus, või kasutamiseks orgaanilistes väetistes või mullaparandusainetes; mõiste ei hõlma siiski veretooteid, piima, piimapõhiseid tooteid, piimasaadusi, ternespiima, ternespiimatooteid, tsentrifuugimis- või separeerimissetteid, želatiini, hüdrolüüsitud valke ja dikaltsiumfosfaati, mune ja munasaadusi (sealhulgas munakoori), trikaltsiumfosfaati ja kollageeni;
6. „verejahu”– töödeldud loomne valk, mis on saadud vere või verefraktsioonide kuumtöötlemisel vastavalt X lisa II peatüki 1. jaole;
7. „kalajahu”– töödeldud loomne valk, mis on saadud veeloomadest, kes ei ole mereimetajad;
8. „sulatatud rasv”– rasv, mis on saadud järgmiste saaduste töötlemisel:
9. „kalaõli”– õli, mis on saadud veeloomade töötlemisel või õli, mis on saadud inimtoiduks ettenähtud kala töötlemisel, aga millele ettevõtja on määranud muu otstarbe kui inimtoit;
10. „mesinduse kõrvalsaadused”– muuks otstarbeks kui inimtoiduks ette nähtud mesi, mesilasvaha, mesilaspiim, taruvaik või õietolm;
11. „kollageen”– valgupõhised tooted, mis on saadud loomade toornahast, kontidest ja liigestest;
12. „želatiin”– looduslik lahustuv valk, mis on želeeriv või mitte ning mis on saadud loomade kontidest, toornahkadest, kõõlustest ja soontest pärit kollageeni osalise hüdrolüüsi teel;
13. „kõrned”– valku sisaldavad rasvasulatusjäägid pärast rasva ja vee osalist eemaldamist;
14. „hüdrolüüsitud valk”– loomsete kõrvalsaaduste hüdrolüüsi teel saadud polüpeptiidid, peptiidid, aminohapped ja nende segud;
15. „piimavesi”– piima, piimapõhiste toodete või piimasaaduste ja vee segu, mis koguneb piimandusseadmete (sealhulgas piimatoodete taara) loputamise tulemusena enne nende puhastamist ja desinfitseerimist;
16. „lemmikloomatoidu konserv”– kuumtöödeldud lemmikloomatoit, mis on pakendatud hermeetiliselt suletud taarasse;
17. „koerte närimiskondid”– lemmikloomadele närimiseks mõeldud tooted, mis on valmistatud kabiloomade parkimata toornahast või muust loomsest materjalist;
18. „lõhna- ja maitsetugevdaja”– loomsetest saadustest saadud vedel või veetustatud toode, mida kasutatakse lemmikloomatoidu maitseomaduste parandamiseks;
19. „lemmikloomatoit”– lemmikloomadele mõeldud sööt ja koerte närimiskondid, mis:
20. „töödeldud lemmikloomatoit”– lemmikloomatoit, mis ei ole töötlemata ja mida on töödeldud kooskõlas XIII lisa II peatüki punktiga 3;
21. „töötlemata lemmikloomatoit”– teatavat 3. kategooria materjali sisaldav lemmikloomatoit, mis ei ole läbinud muud säilitamistöötlust kui jahutamine või külmutamine;
22. „toidujäätmed”– igasugused toidujäätmed, sealhulgas kasutatud toiduõli, mis on pärit restoranidest, toitlustusettevõtetest ja köökidest, sealhulgas keskköökidest ja kodumajapidamiste köökidest;
23. „käärimisjäägid”– loomsete kõrvalsaaduste muundumise tulemusena biogaasijaamas tekkinud jäägid;
24. „seedetrakti sisu”– imetajate ja silerinnaliste lindude seedetrakti sisu;
25. „rasva derivaadid”– sulatatud rasvadest saadud tooted, milles sisalduvad 1. ja 2. kategooria sulatatud rasvad on töödeldud XIII lisa XI peatüki kohaselt;
26. „guaano”– looduslik saadus, mis on kogutud nahkhiirte ja looduses elavate merelindude mineraliseerumata väljaheidetest;
27. „liha-kondijahu”– loomne valk, mis on saadud 1. ja 2. kategooria materjali töötlemise teel mõnel IV lisa III peatükis osutatud viisil;
28. „töödeldud toornahk”– töötlemata toornahast saadud tooted, mis ei ole koerte närimiskondid ja mida on:
29. „töötlemata toornahk”– nahakoed ja nahaalused koed, mis ei ole läbinud mingit töötlemist, v.a lõikamine, jahutamine või külmutamine;
30. „töötlemata suled ja suleosad”– suled ja suleosad, mida on töödeldud:
31. „töötlemata vill”– vill, mida ei ole:
32. „töötlemata karvad”– karvad, mida ei ole:
33. „töötlemata seaharjased”– seaharjased, mida ei ole:
34. „eksponaat”– loomne kõrvalsaadus või sellest saadud toode, mis on ette nähtud kasutamiseks näitusel või kunstilises tegevuses;
35. „vahesaadus”– loomsetest kõrvalsaadustest saadud toode:
36. „laborireaktiiv”– kasutusvalmis pakendatud toode, mis sisaldab loomseid kõrvalsaadusi või neist saadud tooteid ja on eraldi või koos mitteloomset päritolu ainetega ette nähtud laboratoorseks kasutamiseks reaktiivina või reagentainena, kalibraatori või testmaterjalina, mille abil tuvastatakse, mõõdetakse, uuritakse või toodetakse teisi aineid;
37. „in vitro diagnostikas kasutatav toode”– kasutusvalmis pakendatud toode, mis sisaldab veretoodet või muud loomset kõrvalsaadust ja mida kasutatakse eraldi või kombineeritult reaktiivina, reagentainena, kalibraatorina, testpakendina või muu süsteemina, mis on ette nähtud kasutamiseks inimkehast või loomadest saadud proovide in vitro uurimisel üksnes või peamiselt füsioloogilise seisundi, tervisliku seisundi, haiguse või geneetilise hälbe diagnoosimiseks või reaktiivide ohutuse ja sobivuse kindlaksmääramiseks; mõiste ei hõlma doonoriorganeid ega verd;
38. „teadustöös ja diagnostikas kasutatavad proovid”– loomsed kõrvalsaadused ja nendest saadud tooted, mis on ette nähtud kasutamiseks diagnostikauuringutes või analüüsimiseks teaduse ja tehnoloogia arendamise eesmärgil ning haridus- või teadustöös;
39. „kaubanäidised”– loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted, mis on ette nähtud konkreetseteks sihtuuringuteks või –analüüsideks tootmisprotsessi väljatöötamiseks või sööda või muude loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete väljatöötamiseks (sealhulgas seadmete katsetamiseks), mis on ette nähtud kasutamiseks ettevõttes, mis:
40. „koospõletamine”– loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kui jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine koospõletustehases;
41. „põletamine”– kütuse oksüdeerimise protsess, mille eesmärk on kasutada loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete, kui need ei ole jäätmed, energeetilist väärtust,;
42. „jäätmete põletamine”– loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete jäätmetena kõrvaldamine direktiivi 2000/76/EÜ artikli 3 punktis 4 määratletud jäätmepõletustehases;
43. „põletamis- ja koospõletamisjäägid”– kõik direktiivi 2000/76/EÜ artikli 3 punktis 13 määratletud jäägid, mis tekivad jäätmepõletus- või koospõletustehastes loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete töötlemise tulemusena;
44. „värvikoodiga märgistamine”– värvide süstemaatiline kasutamine kooskõlas VIII lisa II peatüki punkti 1 alapunktiga c käesolevas määruses sätestatud teabe esitamiseks pakendi, mahuti või veoki pinnal või pinna osal või nendele kinnitatud etiketil või sümbolil;
45. „vahetoiming”– toiming, mis ei ole artikli 19 punktis b osutatud ladustamine;
46. „parkimine”– toornahkade töötlemine, kasutades taimseid parkaineid, kroomisoolasid või muid aineid, näiteks alumiiniumsoolasid, rauasoolasid, ränisoolasid, aldehüüde ja kinoone või muid sünteetilisi kõvendeid;
47. „taksidermia”– topiste tegemise kunst, mis hõlmab loomanahkade töötlemist, täitmist ja loomulikus asendis ülesseadmist nii, et need ei põhjusta lubamatut riski inimeste ega loomade tervisele;
48. „kauplemine”– Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 28 osutatud liikmesriikidevaheline kaubavahetus;
49. „töötlemismeetodid”– IV lisa III ja IV peatükis loetletud meetodid;
50. „partii”– toodanguühik, mis on ühesuguseid tootmisparameetreid (näiteks materjalide päritolu) kasutades toodetud ühes ja samas ettevõttes, või mitu sellist ühikut, kui need on toodetud ühes ja samas ettevõttes järjestikku ja kui neid hoitakse koos ühe saadetisena;
51. „hermeetiliselt suletud taara”– taara, mille eesmärk on tagada kaitse mikroorganismide ligipääsemise eest;
52. „biogaasijaam”– jaam, milles loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted on vähemalt osa materjalist, mis lagundatakse anaeroobsetes tingimustes bioloogiliselt;
53. „kogumiskeskus”– ruumid, mis ei ole töötlemisettevõtte ruumid ja kuhu kogutakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 18 lõikes 1 osutatud loomseid kõrvalsaadusi eesmärgiga kasutada neid samas artiklis osutatud loomade söödana;
54. „kompostimisjaam”– jaam, milles loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted on vähemalt osa materjalist, mis lagundatakse aeroobsetes tingimustes bioloogiliselt;
55. „koospõletustehas”– direktiivi 2000/76/EÜ artikli 3 punktis 5 määratletud paikne või liikuv jaam, mille peamine otstarve on energia või aineliste toodete tootmine;
56. „jäätmepõletustehas”– direktiivi 2000/76/EÜ artikli 3 punktis 4 määratletud paikne või liikuv tehniline üksus ja varustus, mis on mõeldud jäätmete termotöötluseks;
57. „lemmikloomatoitu tootev ettevõte”– ruumid või seadmed määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktis e osutatud lemmikloomatoidu või lõhna- ja maitsetugevdajate tootmiseks;
58. „töötlemisettevõte”– loomsete kõrvalsaaduste töötlemiseks määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punkti a kohaselt ette nähtud ruumid või seadmed, kus loomseid kõrvalsaadusi töödeldakse IV ja/või X lisa kohaselt.
II LISA
LOOMSETE KÕRVALSAADUSTE KASUTAMISE PIIRANGUD
I PEATÜKK
Karusloomade liigisisene ringlussevõtt
1. |
Eestis, Lätis ja Soomes võib järgmisi karusloomi sööta liha-kondijahuga või muude toodetega, mida on töödeldud IV lisa III peatüki kohaselt ja mis on saadud sama liigi loomade kehadest või kehaosadest:
|
2. |
Eestis ja Lätis võib karusloomana kasvatatavat minki (Mustela vison) sööta liha-kondijahuga või muude toodetega, mida on töödeldud IV lisa III peatükis sätestatud töötlemismeetoditel ja mis on saadud sama liigi loomade kehadest või kehaosadest. |
3. |
Punktides 1 ja 2 osutatud söötmisel peavad olema täidetud järgmised tingimused:
|
II PEATÜKK
Põllumajandusloomade söötmine haljassöödaga
Kui maapinnale on laotatud orgaanilist väetist või mullaparandusainet, kohaldatakse põllumajandusloomade söötmisel selliselt maalt saadud haljassöödaga (loomade seal karjatamisel või sealt niidetud haljassööda kasutamisel) järgmisi tingimusi:
a) |
on kinni peetud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 11 lõike 1 punktis c sätestatud vähemalt 21 päeva pikkusest ooteajast; |
b) |
kasutatud on ainult sellist orgaanilist väetist ja mullaparandusainet, mis vastab määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 32 lõigetele 1 ja 2 ning käesoleva määruse XI lisa II peatükile. |
Neid tingimusi siiski ei kohaldata, kui maapinnale on laotatud ainult järgmisi orgaanilisi väetisi või mullaparandusaineid:
a) |
sõnnik ja guaano; |
b) |
seedetrakti sisu, piim, piimapõhised tooted, piimasaadused, ternespiim ja ternespiimatooted, millega pädeva asutuse arvates ei kaasne raske nakkushaiguse leviku riski. |
III LISA
KÕRVALDAMINE JA TAASKASUTAMINE
I PEATÜKK
JÄÄTMETE PÕLETAMISE JA KOOSPÕLETAMISE ÜLDNÕUDED
1. jagu
Üldtingimused
1. |
Käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud jäätmepõletus- ja koospõletustehaste käitajad tagavad, et nende tehastes täidetakse järgmisi hügieeninõudeid.
|
2. |
Jäätmepõletus- või koospõletustehase käitaja peab võtma loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete vastuvõtmisel kõik vajalikud meetmed, et niivõrd, kui see on teostatav, vältida või piirata otsest ohtu inimeste või loomade tervisele. |
3. |
Loomadel ei tohi olla juurdepääsu tehastele, loomsetele kõrvalsaadustele ja nendest saadud toodetele, mis ootavad põletamist või koospõletamist, või loomsete kõrvalsaaduste põletamise või koospõletamise tagajärjel tekkinud tuhale. |
4. |
Kui jäätmepõletus- või koospõletustehas asub loomakasvatusettevõttes:
|
5. |
Põletamist või koospõletamist ootavaid loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid ning nende põletamise või koospõletamise tulemusena saadud tuhka tuleb hoida suletud, korrektse märgistusega ja vajaduse korral lekkekindlates mahutites. |
6. |
Täielikult ära põlemata loomsed kõrvalsaadused tuleb uuesti põletada või kõrvaldada muul viisil (v.a tunnustatud prügilasse ladestamise teel) kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklitega 12, 13 ja 14. |
2. jagu
Käitamistingimused
Jäätmepõletus- või koospõletustehased projekteeritakse, varustatakse, ehitatakse ja neid käitatakse nii, et tekkiv gaas kuumeneb juhitavalt ja ühtlaselt isegi ebasoodsaimates tingimustes vähemalt kaheks sekundiks temperatuurini 850 °C või 0,2 sekundiks temperatuurini 1 100 °C, mõõdetuna põlemiskambri siseseina juures või mõnes muus põlemiskambri olulises punktis pädeva asutuse loal.
3. jagu
Põletamis- ja koospõletamisjäägid
1. |
Põletamis- ja koospõletamisjääkide kogus ja kahjulik mõju peab olema võimalikult väike. Võimaluse korral tuleb jääke taaskasutada otse tehases või väljaspool seda vastavalt asjakohastele liidu õigusaktidele või kõrvaldada need tunnustatud prügilasse ladestamise teel. |
2. |
Kuivade tolmsete jääkide vedu ja vaheladustamine peab toimuma nii, et need ei satuks keskkonda (näiteks kinnistes mahutites). |
4. jagu
Temperatuuri ja muude parameetrite mõõtmine
1. |
Põletamise või koospõletamise asjakohaste näitajate ja tingimuste jälgimiseks tuleb kasutada tehnoloogiat. |
2. |
Pädeva asutuse antud loas või sellele lisatud tingimustes tuleb sätestada temperatuuri mõõtmise nõuded. |
3. |
Automaatsete jälgimisseadmete toimimist tuleb kontrollida ning kord aastas testida. |
4. |
Temperatuuri mõõtmise tulemused tuleb registreerida ja esitada asjakohasel viisil, et pädev asutus saaks kontrollida käesolevas määruses sätestatud käitamistingimuste täitmist selle asutuse enda kehtestatud korra kohaselt. |
5. jagu
Ebaharilikud käitamistingimused
Jäätmepõletus- või koospõletustehase suure rikke või ebaharilike käitamistingimuste korral peab käitaja vähendama töömahtu või peatama töö niipea kui võimalik, kuni saab taastada normaalkäituse.
II PEATÜKK
SUURE VÕIMSUSEGA JÄÄTMEPÕLETUS- JA KOOSPÕLETUSTEHASED
1. jagu
Käitamise eritingimused
Jäätmepõletus- või koospõletustehastes, mis töötlevad ainult loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid ja mille võimsus on üle 50 kg tunnis (suure võimsusega tehased) ning millel ei pea direktiivi 2000/76/EÜ kohaselt olema tegevusluba, peavad olema täidetud järgmised tingimused.
a) |
Tehase iga liin peab olema varustatud vähemalt ühe abipõletiga. See põleti lülitub automaatselt tööle, kui põlemisgaaside temperatuur langeb pärast viimast põlemisõhu etteannet vastavalt olukorrale kas alla 850 °C või 1 100 °C. Samuti tuleb seda kasutada tehase käivitamisel ja seiskamisel, et tagada temperatuuri püsimine vastavalt olukorrale kas 850 °C või 1 100 °C juures kõnealuste toimingute vältel ja seni, kuni põlemiskambris on veel põlemata materjali. |
b) |
Kui loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid sisestatakse põlemiskambrisse pidevas protsessis, peab tehasel olema automaatne süsteem, mis ei võimalda loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid sisestada käivitamisel ega enne, kui on saavutatud temperatuur vastavalt olukorrale kas 850 °C või 1 100 °C, ega ka siis, kui temperatuur langeb eelnimetatud väärtustest madalamale. |
c) |
Jäätmepõletustehast tuleb käitada nii, et saavutatakse selline tuhastustase, mille puhul on räbu ja koldetuha orgaanilise süsiniku kogusisaldus alla 3 % või nende kuumutuskadu alla 5 % aine kuivmassist. Vajaduse korral kasutatakse asjakohaseid eeltöötlusmeetodeid. |
2. jagu
Heitvesi
1. |
Suure võimsusega tehase tegevuskoht ja asjaomased loomsete kõrvalsaaduste ladustamiskohad peavad olema projekteeritud nii, et hoitaks ära saasteainete ebaseaduslik ja juhuslik sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. |
2. |
Luuakse võimalused tehase tegevuskohast äravoolava saastunud sademevee või leketest või tulekustutamisest tuleneva saastunud vee hoidmiseks. Vajaduse korral tagab käitaja, et sellest veest saaks võtta proove ja et seda saaks vajaduse korral enne keskkonda laskmist puhastada. |
III PEATÜKK
VÄIKESE VÕIMSUSEGA JÄÄTMEPÕLETUS- JA KOOSPÕLETUSTEHASED
Jäätmepõletus- või koospõletustehastes, mis töötlevad ainult loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid ja mille suurim võimsus on alla 50 kg loomseid kõrvalsaadusi tunnis või partii kohta (väikese võimsusega tehased) ning millel ei pea direktiivi 2000/76/EÜ kohaselt olema tegevusluba, peab olema täidetud järgmised tingimused:
a) |
neid kasutatakse ainult selleks, et kõrvaldada:
|
b) |
neil peab olema abipõleti, kui neisse sisestatakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 8 punktis b osutatud 1. kategooria materjali; |
c) |
need peavad toimima nii, et loomsed kõrvalsaadused tuhastuvad täielikult. |
IV LISA
TÖÖTLEMINE
I PEATÜKK
NÕUDED TÖÖTLEMISETTEVÕTETELE JA TEATAVATELE MUUDELE ETTEVÕTETELE
1. jagu
Üldtingimused
1. |
Töötlemisettevõtted peavad rõhu all steriliseerimise meetodi või määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 15 lõike 1 punktis b osutatud töötlemismeetodite kasutamise korral täitma järgmisi nõudeid.
|
2. |
Töötlemisettevõttes peavad olema asjakohased võimalused, et puhastada ja desinfitseerida mahuteid, milles loomsed kõrvalsaadused on saabunud, ning nende vedamiseks kasutatud transpordivahendeid (v.a laevad). |
3. |
Töötlemisettevõttes peavad olema asjakohased võimalused, et desinfitseerida veokite rattaid ja vajaduse korral ka muid osi „mustalt” alalt lahkumisel. |
4. |
Kõikidel töötlemisettevõtetel peab olema pädeva asutuse poolt liidu õigusaktidega kooskõlas kehtestatud nõuetele vastav reovee kõrvaldamise süsteem. |
5. |
Töötlemisettevõttel peab olema oma labor või ta peab kasutama mõne muu labori teenuseid. Laboris peavad olema vajalike analüüside tegemise vahendid; samuti peab laboril olema kas pädeva asutuse tunnustus, mis põhineb kõnealuste analüüside tegemise suutlikkuse hinnangul, või rahvusvaheliste standardite kohane akrediteering või peab pädev asutus regulaarselt kontrollima labori suutlikkust neid vajalikke analüüse teha. |
6. |
Kui riskihinnangu kohaselt on töödeldavate toodete koguse tõttu vaja, et pädev asutus regulaarselt või pidevalt viibib kohapeal, peab töötlemisettevõttel olema nõuetekohaselt varustatud lukustatav ruum, mida kasutab üksnes järelevalveteenistus. |
2. jagu
Reovee puhastamine
1. |
1. kategooria materjali töötlevate ettevõtete, muude määratletud riskiteguriga materjali kõrvaldamise kohtade, tapamajade ja 2. kategooria materjali töötlevate ettevõtete reovee puhastamisel tuleb kõigepealt eelpuhastusprotsessi käigus loomne materjal välja filtreerida ja kokku koguda. Eelpuhastusprotsessis kasutatakse filtreid, mille avade suurus ei ületa süsteemi lõpuosas 6 mm, või samaväärseid süsteeme, mis tagavad, et süsteemi läbivad reovee tahked osakesed ei ole suuremad kui 6 mm. |
2. |
Punktis 1 osutatud kohtadest pärit reovesi peab läbima eelpuhastusprotsessi, millega tagatakse reovee filtreerimine enne ruumidest ärajuhtimist. Tahket loomset materjali ei tohi peenestada, pehmendada ega muul sellisel moel töödelda, mis võimaldaks tahkel materjalil eelpuhastussüsteemist läbi pääseda. |
3. |
Punktis 1 osutatud kohtades eelpuhastusprotsessi käigus välja filtreeritud loomne materjal kogutakse ja transporditakse vastavalt vajadusele kas 1. või 2. kategooria materjalina ning kõrvaldatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1069/2009. |
4. |
Reovesi, mis on punktis 1 osutatud kohtades läbinud eelpuhastusprotsessi, ja reovesi, mis pärineb muudest loomseid kõrvalsaadusi käitlevatest või töötlevatest kohtadest, tuleb ilma piiranguteta vastavalt liidu õigusaktidele ning kooskõlas käesoleva määrusega puhastada. |
5. |
Lisaks punktis 4 sätestatud nõuetele võib pädev asutus kohustada ettevõtjaid puhastama töötlemisettevõtte „mustalt” alalt või 1. või 2. kategooria materjaliga vahetoiminguid tegevatest või sellist materjali ladustavatest ettevõtetest pärinevat reovett tingimustel, mis tagavad haigustekitajatest tingitud riskide maandamise. |
6. |
Ilma et see piiraks punktides 1–5 sätestatu kohaldamist, on keelatud loomsete kõrvalsaaduste (sealhulgas vere ja piima) või nendest saadud toodete kõrvaldamine koos reoveega. Siiski võib tsentrifuugimis- või separeerimissettest koosnevat 3. kategooria materjali kõrvaldada koos reoveega, kui seda on töödeldud ühel X lisa II peatüki 4. jao III osas tsentrifuugimis- ja separeerimissette jaoks sätestatud viisil. |
3. jagu
1. ja 2. kategooria materjali töötlemise erinõuded
1. ja 2. kategooria materjali töötlevate ettevõtetes peab ruumide paigutus tagama 1. kategooria materjali täieliku eraldatuse 2. kategooria materjalist alates tooraine vastuvõtmisest kuni sellest saadud toodete lähetamiseni, välja arvatud juhul, kui 1. ja 2. kategooria materjali segu töödeldakse 1. kategooria materjalina.
4. jagu
3. kategooria materjali töötlemise erinõuded
Lisaks 1. jaos sätestatud üldtingimustele kohaldatakse järgmisi erinõudeid.
1. |
3. kategooria materjali töötlevad ettevõtted ei tohi olla samas paigas 1. või 2. kategooria materjali töötlevate ettevõtetega, välja arvatud juhul, kui eelnimetatud asuvad täiesti omaette hoones. |
2. |
Pädev asutus võib siiski lubada 3. kategooria materjali töödelda kohas, kus käideldakse või töödeldakse 1. või 2. kategooria materjali, kui välditakse ristsaastumist järgmisel viisil:
|
3. |
3. kategooria materjali töötlevatel ettevõtetel peavad olema paigaldatud võõrkehade (nt pakkematerjal või loomsetes kõrvalsaadustes või nendest saadud toodetes sisalduvad metallitükid) kontrollimise seadmed, kui töödeldakse söödaks ettenähtud materjale. Sellised võõrkehad eemaldatakse enne töötlemist või selle ajal. |
II PEATÜKK
HÜGIEENI- JA TÖÖTLEMISNÕUDED
1. jagu
Üldised hügieeninõuded
Lisaks määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 25 sätestatud üldistele hügieeninõuetele peab töötlemisettevõtetel olema dokumenteeritud kahjuritõrjeprogramm, millega rakendatakse kõnealuse määruse artikli 25 lõike 1 punktis c osutatud korda kahjurite, nagu putukate, näriliste ja lindude tõrjumiseks.
2. jagu
Üldised töötlemisnõuded
1. |
Töötlemistingimuste pidevaks jälgimiseks tuleb kasutada täpselt kaliibritud mõõtureid/salvestajaid. Mõõturite/salvestajate kaliibrimise kuupäev tuleb registreerida. |
2. |
Materjali, mis võis jääda nõuetekohase kuumtöötluseta (nt materjal, mis lasti käivitamisel välja või mis lekkis kuumutamisanumatest), tuleb uuesti kuumtöödelda või koguda ja taastöödelda või kõrvaldada kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1069/2009. |
3. jagu
1. ja 2. kategooria materjali töötlemise meetodid
Kui pädev asutus ei nõua rõhu all steriliseerimist (1. töötlemismeetod), töödeldakse 1. ja 2. kategooria materjali vastavalt III peatükis osutatud 2., 3., 4. või 5. meetodile.
4. jagu
3. kategooria materjali töötlemine
1. |
Kriitilised kontrollpunktid, mis määravad kuumtöötluse ulatuse, hõlmavad iga III peatükis osutatud töötlemismeetodi puhul:
|
2. |
Keemilisel töötlemisel, mida pädev asutus on lubanud III peatüki punktile G vastava 7. töötlemismeetodina, hõlmavad keemilise töötluse ulatust näitavad kriitilised kontrollpunktid ka saavutatud pH korrektsiooni. |
3. |
Andmeid tuleb säilitada vähemalt kaks aastat, et oleks võimalik näidata, et miinimumväärtusi rakendatakse töötlemise käigus kõikide kriitiliste kontrollpunktide puhul. |
4. |
3. kategooria materjali korral kasutatakse III peatükis osutatud 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodit ja veeloomadest saadud materjali korral samas osutatud 1., 2., 3., 4., 5., 6. või 7. töötlemismeetodit. |
III PEATÜKK
TAVAPÄRASED TÖÖTLEMISMEETODID
A. 1. töötlemismeetod (rõhu all steriliseerimine)
Peenestamine
1. |
Kui töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus on üle 50 millimeetri, tuleb need peenestada sobivates seadmetes, mis on seadistatud nii, et pärast peenestamist ei ületa osakeste suurus 50 millimeetrit. Seadmete tõhusust tuleb iga päev kontrollida ja nende seisukord registreerida. Kui kontrollimisel avastatakse üle 50 millimeetri suuruseid osakesi, tuleb protsess peatada ja teha enne töötlemise jätkamist parandused. |
Töötlemisaeg, temperatuur ja rõhk
2. |
Loomsed kõrvalsaadused, mille osakeste suurus ei ületa 50 millimeetrit, tuleb läbi kuumutada vähemalt 20 minuti jooksul katkematult sisetemperatuuril üle 133 oC vähemalt kolmebaarise (absoluut)rõhu all. Rõhk tuleb saavutada nii, et steriliseerimiskambrist kõrvaldatakse kogu õhk ja asendatakse auruga (küllastunud aur); kuumtöötlust võib kasutada eraldi protsessina või steriliseerimisetapile eelneva või järgneva protsessina. |
3. |
Töötlemine võib toimuda perioodilises või pidevas protsessis. |
B. 2. töötlemismeetod
Peenestamine
1. |
Kui töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus on üle 150 millimeetri, tuleb need peenestada sobivates seadmetes, mis on seadistatud nii, et pärast peenestamist ei ületa osakeste suurus 150 millimeetrit. Seadmete tõhusust tuleb iga päev kontrollida ja nende seisukord registreerida. Kui kontrollimisel avastatakse üle 150 millimeetri suuruseid osakesi, tuleb protsess peatada ja teha enne töötlemise jätkamist parandused. |
Töötlemisaeg, temperatuur ja rõhk
2. |
Pärast peenestamist tuleb loomsed kõrvalsaadused läbi kuumutada vähemalt 125 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 100 °C, vähemalt 120 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 110 °C ja vähemalt 50 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 120 °C. Nõutavate sisetemperatuurideni võib jõuda kas järgemööda või juhuslikus järjestuses/kattuvalt. |
3. |
Töötlemine peab toimuma perioodilises protsessis. |
C. 3. töötlemismeetod
Peenestamine
1. |
Kui töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus on üle 30 millimeetri, tuleb need peenestada sobivates seadmetes, mis on seadistatud nii, et pärast peenestamist ei ületa osakeste suurus 30 millimeetrit. Seadmete tõhusust tuleb iga päev kontrollida ja nende seisukord registreerida. Kui kontrollimisel avastatakse üle 30 millimeetri suuruseid osakesi, tuleb protsess peatada ja teha enne töötlemise jätkamist parandused. |
Töötlemisaeg, temperatuur ja rõhk
2. |
Pärast peenestamist tuleb loomsed kõrvalsaadused läbi kuumutada vähemalt 95 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 100 °C, vähemalt 55 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 110 °C ja vähemalt 13 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 120 °C. Nimetatud sisetemperatuurid tuleb saavutada kas järgemööda või kattuvalt. |
3. |
Töötlemine võib toimuda perioodilises või pidevas protsessis. |
D. 4. töötlemismeetod
Peenestamine
1. |
Kui töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus on üle 30 millimeetri, tuleb need peenestada sobivates seadmetes, mis on seadistatud nii, et pärast peenestamist ei ületa osakeste suurus 30 millimeetrit. Seadmete tõhusust tuleb iga päev kontrollida ja nende seisukord registreerida. Kui kontrollimisel avastatakse üle 30 millimeetri suuruseid osakesi, tuleb protsess peatada ja teha enne töötlemise jätkamist parandused. |
Töötlemisaeg, temperatuur ja rõhk
2. |
Pärast peenestamist tuleb loomsed kõrvalsaadused koos lisatud rasvaga panna kuumutusanumasse ja kuumutada läbi vähemalt 16 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 100 °C, vähemalt 13 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 110 °C, vähemalt 8 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 120 °C ja vähemalt 3 minuti jooksul temperatuuril üle 130 °C. Nimetatud sisetemperatuurid tuleb saavutada kas järgemööda või kattuvalt. |
3. |
Töötlemine võib toimuda perioodilises või pidevas protsessis. |
E. 5. töötlemismeetod
Peenestamine
1. |
Kui töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus on üle 20 millimeetri, tuleb need peenestada sobivates seadmetes, mis on seadistatud nii, et pärast peenestamist ei ületa osakeste suurus 20 millimeetrit. Seadmete tõhusust tuleb iga päev kontrollida ja nende seisukord registreerida. Kui kontrollimisel avastatakse üle 20 millimeetri suuruseid osakesi, tuleb protsess peatada ja teha enne töötlemise jätkamist parandused. |
Töötlemisaeg, temperatuur ja rõhk
2. |
Pärast peenestamist tuleb loomseid kõrvalsaadusi kuumutada koaguleerumiseni ning siis pressida nii, et rasv ja vesi eemalduvad valkainest. Pärast peenestamist tuleb valkaine läbi kuumutada vähemalt 120 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 80 °C ja vähemalt 60 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 100 °C. Nimetatud sisetemperatuurid tuleb saavutada kas järgemööda või kattuvalt. |
3. |
Töötlemine võib toimuda perioodilises või pidevas protsessis. |
F. 6. töötlemismeetod (3. kategooria loomsed kõrvalsaadused, mis pärinevad ainult veeloomadest või veeselgrootutest)
Peenestamine
1. |
Loomsed kõrvalsaadused tuleb peenestada:
Seejärel tuleb need segada sipelghappega, et vähendada pH-d vähemalt väärtuseni 4,0 ja seda nii hoida. Segul tuleb enne edasist töötlust vähemalt 24 tundi seista lasta. |
Töötlemisaeg, temperatuur ja rõhk
2. |
Pärast peenestamist tuleb segu läbi kuumutada:
Pideva pealeandmisega süsteemi kasutamise korral tuleb toote liikumist läbi muunduri ohjata mehaaniliselt, et väljuv toode oleks läbinud piisava kestusega kuumtöötluse piisava temperatuuri juures. |
3. |
Töötlemine võib toimuda perioodilises või pidevas protsessis. |
G. 7. töötlemismeetod
1. |
Mis tahes töötlemismeetod, milleks pädev asutus on loa andnud, kui ta on ettevõtjalt saanud kinnituse, et:
|
2. |
Andmed kriitiliste kontrollpunktide kohta, mille alusel loetakse mikrobioloogiliste normide täitmine töötlemisettevõttes rahuldavaks, tuleb registreerida ja säilitada, et ettevõtja ja pädev asutus saaksid töötlemisettevõtte tööd jälgida. Registreerida ja jälgida tuleb andmeid, nagu osakese suurus ning vastavalt vajadusele kriitiline temperatuur, töötlemise absoluutne aeg, rõhk, tooraine etteandmise kiirust ja rasva tsirkuleerimise kiirust. |
3. |
Erandina alapunktist 1 võib pädev asutus lubada kasutada enne käesoleva määruse kohaldamise algust tunnustatud töötlemismeetodeid vastavalt määruse (EÜ) nr 1774/2002 V lisa III peatükile. |
4. |
Pädev asutus peatab lõplikult või ajutiselt alapunktides 1 ja 3 osutatud töötlemismeetodite kasutamise, kui ta saab tõendeid selle kohta, et mõni alapunkti 1 alapunktis a või b nimetatud asjaolu on oluliselt muutunud. |
5. |
Pädev asutus jagab teavet, mida ta saab alapunktide 1 ja 2 kohaselt lubatud töötlemismeetodite kohta, teise liikmesriigi pädeva asutusega, kui too seda taotleb. |
IV PEATÜKK
ALTERNATIIVSED TÖÖTLEMISMEETODID
1. jagu
Üldsätted
1. |
1. ja 2. kategooria materjalide töötlemise tulemusena saadud materjal (v.a käesoleva peatüki 2. jao punkti D kohaselt toodetud biodiislikütus) püsimärgistatakse vastavalt teatavate loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete märgistamise nõuetele, mis on sätestatud VIII lisa V peatükis. |
2. |
Selle liikmesriigi pädev asutus, kus alternatiivset töötlemismeetodit kasutatakse esimest korda, edastab ametliku kontrollimise tulemused teise liikmesriigi pädevale asutusele, kui too seda taotleb, et soodustada uue alternatiivmeetodi kasutuselevõttu. |
2. jagu
Töötlemisstandardid
A. Leeliseline hüdrolüüs
1. Algmaterjal
Selleks võib kasutada kõikide kategooriate loomseid kõrvalsaadusi.
2. Töötlemismeetod
Leeliseline hüdrolüüs viiakse läbi järgmiste töötlemisstandardite kohaselt:
a) |
tuleb kasutada naatriumhüdroksiidi (NaOH) või kaaliumhüdroksiidi (KOH) lahust (või nende kahe kombinatsiooni) sellises koguses, mis tagab lagundamisele minevate loomsete kõrvalsaaduste kaalu, tüübi ja koostisega ligikaudu samaväärse molaarsuse. Kui loomsed kõrvalsaadused sisaldavad palju rasva, mis neutraliseerib aluse, tuleb lisatavat alusekogust muuta nii, et saavutatakse nõutav samaväärne molaarsus; |
b) |
loomsed kõrvalsaadused tuleb panna legeerterasest anumasse. Mõõdetud leelise kogus tuleb lisada tahkel kujul või alapunktis a nimetatud lahusena; |
c) |
anum tuleb sulgeda ning loomsete kõrvalsaaduste ja leelise segu tuleb läbi kuumutada vähemalt neljabaarise (absoluut)rõhu all, kuni see saavutab sisetemperatuuri vähemalt 150 °C:
|
d) |
töötlemine peab toimuma perioodilises protsessis, anumas olevat materjali pidevalt segades, et lagunemist soodustada, kuni koed on lahustunud ning luud ja hambad pehmenenud; |
e) |
loomseid kõrvalsaadusi tuleb töödelda nii, et ühel ja samal ajal oleksid täidetud nii aja, temperatuuri kui ka rõhu nõuded. |
B. Kõrgrõhu all kõrgel temperatuuril hüdrolüüsimine
1. Algmaterjal
Selleks võib kasutada 2. ja 3. kategooria materjale.
2. Töötlemismeetod
Kõrgrõhu all kõrgel temperatuuril hüdrolüüsimine toimub järgmiste töötlemisstandardite kohaselt:
a) |
loomsed kõrvalsaadused tuleb läbi kuumutada biolüütilisele reaktorile kaudse auru lisamise teel vähemalt 12baarise (absoluut)rõhu all sisetemperatuuril vähemalt 180 °C katkematult vähemalt 40 minutit; |
b) |
töötlemine peab toimuma perioodilises protsessis, anumas olevat materjali pidevalt segades; ning |
c) |
loomseid kõrvalsaadusi tuleb töödelda nii, et ühel ja samal ajal oleksid täidetud aja, temperatuuri ja rõhu nõuded. |
C. Biogaasi tootmine kõrgrõhu all hüdrolüüsi teel
1. Algmaterjal
Selleks võib kasutada kõikide kategooriate loomseid kõrvalsaadusi.
2. Töötlemismeetod
Biogaasi tootmine kõrgrõhu all hüdrolüüsimise teel toimub järgmiste töötlemisstandardite kohaselt:
a) |
kõigepealt tuleb loomseid kõrvalsaadusi töödelda tunnustatud töötlemisettevõttes 1. töötlemismeetodi (rõhu all steriliseerimine) kohaselt, nagu on sätestatud III peatükis; |
b) |
pärast alapunktis a mainitud töötlemismeetodit tuleb rasvavabasid materjale töödelda vähemalt 25baarise (absoluut)rõhu all vähemalt 20 minutit vähemalt temperatuuril 220 °C, mis saavutatakse kahes järgus: esiteks auru otsese ja seejärel kaudse lisamisega koaksiaalsesse soojusvahetisse; |
c) |
töötlemine peab toimuma perioodilises või pidevas protsessis, materjali pidevalt segades; |
d) |
loomseid kõrvalsaadusi tuleb töödelda nii, et ühel ja samal ajal oleksid täidetud aja, temperatuuri ja rõhu nõuded; ning |
e) |
seejärel tuleb saadud materjal segada veega ja kääritada anaeroobselt (biogaasiks muundamine) biogaasireaktoris; |
f) |
kui algmaterjal on 1. kategooriast, peab kogu protsess toimuma ühes kohas suletud süsteemis ja toodetud biogaasi tuleb põletada kiiresti samas jaamas vähemalt temperatuuril 900 °C, millele järgneb kiire jahutamine. |
D. Biodiislikütuse tootmine
1. Algmaterjal
Selleks võib kasutada kõikide kategooriate loomsetest kõrvalsaadustest saadud rasvafraktsiooni.
2. Töötlemismeetod
Biodiislikütuse tootmine toimub järgmiste töötlemisstandardite kohaselt:
a) |
kui ei kasutata kalaõli või sulatatud rasva, mis on toodetud määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa vastavalt VIII või XII jao kohaselt, tuleb kõigepealt töödelda loomsetest kõrvalsaadustest saadud rasvafraktsioon järgmiselt:
|
b) |
seejärel tuleb jätkata rasva töötlemist, kasutades üht järgnevatest töötlemisviisidest:
|
E. Brookesi gaasistamismeetod
1. Algmaterjal
Selleks võib kasutada 2. ja 3. kategooria materjale.
2. Töötlemismeetod
Brookesi meetodil gaasistamine viiakse läbi järgmiste töötlemisstandardite kohaselt:
a) |
järelpõlemiskamber tuleb soojendada maagaasiga; |
b) |
loomsed kõrvalsaadused tuleb panna gaasistaja esmasesse kambrisse ning uks sulgeda. Esmases kambris ei tohi olla põleteid, vaid seda tuleb kuumutada kambri all asuvast järelpõletist saadava soojusega. Töötlemise tõhususe parandamiseks tuleb esmasesse kambrisse lasta õhku ainult peauksel asuva kolme klapi kaudu; |
c) |
loomsed kõrvalsaadused tuleb aurustada liitsüsivesinikeks ning saadud gaasid peavad minema esmasest kambrist tagaseina ülaosas asuva kitsa avause kaudu segamis- ja lõhestamistsoonidesse, kus need tuleb lagundada nende koostisosadeks. Lõpuks peavad gaasid minema järelpõlemiskambrisse, kus need tuleb põletada maagaasil töötava põleti leegis ohtras hapnikus; |
d) |
igal töötlemisüksusel peab olema kaks põletit ja kaks täiendavat õhuventilaatorit, juhuks kui ühe põleti või ventilaatoriga peaks midagi juhtuma. Teine kamber peab olema projekteeritud nii, et minimaalne viibimisaeg vähemalt temperatuuril 950 °C oleks kõikides põlemistingimustes kaks sekundit; |
e) |
teisest kambrist väljudes peavad heitgaasid läbima korstna jalamil asuva tõmmet reguleeriva seadme, mis jahutab ja lahjendab neid ümbritseva õhuga, säilitades esimeses ja teises kambris püsiva rõhu; |
f) |
protsess tuleb viia läbi 24 tunni jooksul, mis hõlmab täitmist, töötlemist, jahutamist ja tuha kõrvaldamist. Tsükli lõpus tuleb järelejäänud tuhk esmasest kambrist imeda ümbristes kottidesse ja enne transportimist tihedalt sulgeda; |
g) |
gaasistamist ei tohi lubada muu materjali kui ainult loomsete kõrvalsaaduste puhul. |
F. Loomse rasva põletamine soojuskatlas
1. Algmaterjal
Selleks võib kasutada kõigi kategooria loomsetest kõrvalsaadustest saadud rasvafraktsiooni.
2. Töötlemismeetod
Loomse rasva põletamine soojuskatlas toimub järgmiste töötlemisstandardite kohaselt:
a) |
kui ei kasutata kalaõli või sulatatud rasva, mis on toodetud määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa vastavalt VIII või XII jao kohaselt, tuleb loomsete kõrvalsaaduste rasvafraktsioon kõigepealt töödelda järgmiselt:
|
b) |
rasvafraktsioon tuleb valgust eraldada ja kui tegemist on mäletsejaliste rasvaga, mis läheb põletamisele teises ettevõttes, tuleb eemaldada ka lahustumatud osakesed, mida on rohkem kui 0,15 massiprotsenti; |
c) |
pärast alapunktides a ja b nimetatud töötlust tuleb rasv:
|
d) |
põletamist ei tohi lubada muu loomse materjali kui rasva puhul; |
e) |
1. ja 2. kategooria materjalist saadud rasva põletamine toimub samas ettevõttes, kus rasv sulatatakse, et kasutada saadavat soojust rasva sulatamiseks. Pädev asutus võib aga lubada rasva vedamist põletamiseks teise ettevõttesse, kui:
|
f) |
põletamine peab toimuma kooskõlas liidu keskkonnakaitse õigusaktidega, eelkõige neis sätestatud normidega parima olemasoleva heitmete ohjamise ja järelevalve tehnoloogia kasutamise kohta. |
G. Termo-mehaaniline biokütuse tootmine
1. Algmaterjal
Selleks võib kasutada sõnnikut, seedetrakti sisu ja 3. kategooria materjali.
2. Töötlemisviis
Termo-mehaaniline biokütuse tootmine toimub järgmiste töötlemisstandardite kohaselt:
a) |
loomsed kõrvalsaadused tuleb panna muundurisse ja seejärel töödelda neid kaheksa tundi temperatuuril 80 °C. Selle aja jooksul tuleb materjali järk-järgult asjakohase mehaanilise abrasiivseadme abil peenestada; |
b) |
seejärel tuleb materjali töödelda vähemalt kaks tundi temperatuuril 100 °C; |
c) |
saadud materjali osakeste suurus ei tohi ületada 20 millimeetrit; |
d) |
loomseid kõrvalsaadusi tuleb töödelda nii, et ühel ja samal ajal oleksid täidetud alapunktides a ja b nimetatud aja-, temperatuuri- ja rõhunõuded; |
e) |
materjali kuumtöötlemise ajal tuleb aurustunud vesi biokütuse kohale jäävast õhuruumist läbi roostevabast terasest kondensaatori pidevalt välja lasta. Kondensaati tuleb hoida vähemalt üks tund vähemalt temperatuuril 70 °C ja seejärel kõrvaldada see heitveena; |
f) |
pärast materjali kuumtöötlemist tuleb saadud biokütus suunata automaatselt muundurist üleni kaetud ja eraldatud konveieri kaudu põletamisele või koospõletamisele samas tegevuskohas; |
g) |
töötlemine peab toimuma perioodilises protsessis. |
3. jagu
Loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete kõrvaldamine ja kasutamine
1. |
Tooted, mis on saadud:
|
2. |
Materjale, mis on saadud:
|
3. |
Kõik jäätmed, mis on tekkinud loomsete kõrvalsaaduste töötlemisest käesoleva jao kohaselt, näiteks setted, filtrisisu, tuhk ja käärimisjäägid, hävitatakse kooskõlas käesoleva määrusega ja määrusega (EÜ) nr 1069/2009. |
V LISA
LOOMSETE KÕRVALSAADUSTE JA NENDEST SAADUD TOODETE BIOGAASIKS MUUNDAMINE JA KOMPOSTIMINE
I PEATÜKK
NÕUDED BIOGAASI- JA KOMPOSTIMISJAAMADELE
1. jagu
Biogaasijaamad
1. |
Biogaasijaamadel peab olema pastöriseerimise / hügieeniliseks muutmise seade, mille loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted, mis on enne seadmesse panemist peenestatud kuni 12 mm suurusteks osakesteks, tingimata läbivad ja millel on:
|
2. |
Erandina punktist 1 ei ole pastöriseerimise / hügieeniliseks muutmise seade kohustuslik biogaasijaamas, mis muundab ainult:
|
3. |
Kui biogaasijaam asub põllumajandusloomadega samas tegevuskohas või kõrvalasuvas tegevuskohas, aga kasutab mitte ainult neilt loomadelt saadud sõnnikut, piima või ternespiima, peab jaam loomapidamisalalt eemal asuma. Kaugus peab olema nii suur, et biogaasijaamast inimestele või loomadele ohtliku nakkushaiguse levimise risk ei oleks lubamatult suur. Kõikidel juhtudel peavad biogaasijaam ja loomad, samuti nende sööt ja allapanu olema täielikult eraldatud, vajaduse korral taraga. |
4. |
Igal biogaasijaamal peab olema oma labor või peab ta kasutama mõnda muud laborit. Laboris peavad olema vajalike analüüside tegemise vahendid ja labor peab olema pädeva asutuse poolt tunnustatud, rahvusvaheliste standardite kohaselt akrediteeritud või peab pädev asutus seda regulaarselt kontrollima. |
2. jagu
Kompostimisjaamad
1. |
Kompostimisjaamal peab olema suletud kompostimisreaktor või suletud ala, mille jaama saabuvad loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted tingimata läbivad ja mis on varustatud alljärgnevate seadmetega:
|
2. |
Erandina punktist 1 võib lubada ka muud liiki kompostimissüsteeme, kui:
|
3. |
Kui kompostimisjaam asub põllumajandusloomadega samas tegevuskohas või kõrvalasuvas tegevuskohas, aga kasutab mitte ainult neilt loomadelt saadud sõnnikut, piima või ternespiima, peab jaam loomapidamisalalt eemal asuma. Kaugus peab olema nii suur, et kompostimisjaamast inimestele või loomadele ohtliku nakkushaiguse levimise risk ei oleks lubamatult suur. Kõikidel juhtudel peavad kompostimisjaam ja loomad, samuti nende sööt ja allapanu olema täielikult eraldatud, vajaduse korral taraga. |
4. |
Igal kompostimisjaamal peab olema oma labor või peab ta kasutama mõnda muud laborit. Laboris peavad olema vajalike analüüside tegemise vahendid ja labor peab olema pädeva asutuse poolt tunnustatud, rahvusvaheliste standardite kohaselt akrediteeritud või peab pädev asutus seda regulaarselt kontrollima. |
II PEATÜKK
HÜGIEENINÕUDED BIOGAASI- JA KOMPOSTIMISJAAMADELE
1. |
Loomsed kõrvalsaadused tuleb pärast biogaasi- või kompostimisjaama saabumist töödelda võimalikult kiiresti. Kuni töötlemiseni tuleb neid nõuetekohaselt ladustada. |
2. |
Töötlemata materjali veoks kasutatud konteinerid, mahutid ja veokid tuleb selleks ettenähtud kohas puhastada ja desinfitseerida. See koht peab paiknema või olema rajatud nii, et hoitaks ära töödeldud toodete saastumise oht. |
3. |
Tuleb järjekindlalt läbi viia lindude, näriliste, putukate ja muude kahjurite tõrjet. Selleks tuleb kasutada dokumenteeritud kahjuritõrjeprogrammi. |
4. |
Tööruumide kõikide osade jaoks tuleb kehtestada puhastamise kord ja see dokumenteerida. Puhastamiseks tuleb varuda asjakohased seadmed ja puhastusvahendid. |
5. |
Hügieenikontroll peab hõlmama keskkonna ja seadmete korralisi ülevaatusi. Kontrollkäikude ajakava ja tulemused tuleb dokumenteerida. |
6. |
Seadmeid ja sisseseadet tuleb hoida heas seisukorras ning mõõteriistu korrapäraste ajavahemike järel kaliibrida. |
7. |
Käärimisjääke ja komposti tuleb biogaasi- või kompostimisjaamas käidelda ja ladustada nii, et välditakse taassaastumist. |
III PEATÜKK
MUUNDAMISPARAMEETRID
1. jagu
Standardsed muundamisparameetrid
1. |
3. kategooria materjal, mida kasutatakse pastöriseerimise / hügieeniliseks muutmise seadmega varustatud biogaasijaamas toorainena, peab vastama järgmistele miinimumnõuetele:
3. kategooria piima, piimapõhiseid tooteid, piimasaadusi, ternespiima ja ternespiimatooteid võib siiski pastöriseerimata / hügieeniliseks muutmata kasutada biogaasijaamas toorainena, kui pädeva asutuse arvates ei kaasne nendega mõne raske inimestele või loomadele nakkava haiguse levimise risk. Käesoleva punkti alapunktides b ja c nimetatud miinimumnõudeid kohaldatakse ka 2. kategooria materjali suhtes, mis viiakse biogaasijaama eelnevalt töötlemata kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 13 punkti e alapunktiga ii. |
2. |
3. kategooria materjal, mida kasutatakse toorainena kompostimisjaamas, peab vastama järgmistele miinimumnõuetele:
Käesoleva punkti alapunktides b ja c nimetatud miinimumnõudeid kohaldatakse ka 2. kategooria materjali suhtes, mis kompostitakse eelnevalt töötlemata kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 13 punkti e alapunktiga ii. |
2. jagu
Biogaasi- ja kompostimisjaama alternatiivsed muundamisparameetrid
1. |
Pädev asutus võib lubada kasutada muid parameetreid kui I peatüki 1. jao punktis 1 sätestatud parameetrid ja standardsed muundamisparameetrid, kui sellise kasutuse taotleja tõendab, et nende muude parameetritega tagatakse bioloogiliste riskide piisav vähendamine. Selline tõendamine hõlmab valideerimist, mis toimub järgmiste nõuete kohaselt:
|
2. |
Erandina punktist 1 võib pädev asutus, kuni määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 15 lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud eeskirjad ei ole veel vastu võetud, lubada kasutada muid nõudeid kui käesolevas peatükis sätestatud, kui need tagavad haigusetekitajate samaväärse vähendamise:
|
3. |
Kui punkti 2 alapunktis b osutatud materjalid või määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktis g osutatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted on ainus loomset päritolu algmaterjal, mida biogaasi- või kompostimisjaamas töödeldakse, võib pädev asutus lubada kasutada erinõudeid, mis ei ole käesolevas peatükis sätestatud nõuded, kui:
|
4. |
Käitajad võivad turule lasta käärimisjääke ja komposti, mis on toodetud pädeva asutuse lubatud parameetrite kohaselt:
|
3. jagu
Normid käärimisjääkide ja komposti kohta
1. |
punktis a ja b on:
|
2. |
Käärimisjäägid või kompost, mis ei vasta käesolevas jaos sätestatud nõuetele, saadetakse uuesti biogaasiks muundamisele või kompostimisele, ja salmonella esinemise korral see käideldakse või kõrvaldatakse pädeva asutuse kehtestatud juhiste kohaselt. |
VI LISA
TEADUSTÖÖ, SÖÖTMISE NING KOGUMISE JA KÕRVALDAMISE ERIEESKIRJAD
I PEATÜKK
ERIEESKIRJAD TEADUSTÖÖS JA MUUL OTSTARBEL KASUTATAVATE PROOVIDE KOHTA
1. jagu
Teadustöös ja diagnostikas kasutatavad proovid
1. |
Ettevõtjad tagavad, et teadustöös ja diagnostikas kasutatavate proovide saadetistega on kaasas kaubadokument, mis peab sisaldama järgmist teavet:
|
2. |
Teadustöös ja diagnostikas kasutatavate proovide käitlejad võtavad kõik vajalikud meetmed inimestele või loomadele nakkavate haiguste leviku vältimiseks nende kontrolli all olevate materjalide käitlemise ajal, eelkõige järgivad nad head laboritava. |
3. |
Teadustöös ja diagnostikas kasutatavate proovide hilisem kasutamine otstarbel, mida ei ole nimetatud I lisa punktis 38, on keelatud. |
4. |
Kui teadustöös ja diagnostikas kasutatavaid proove või nende kasutamisest saadud tooteid ei säilitata võrdlusalusena, kõrvaldatakse need:
|
5. |
Teadustöös ja diagnostikas kasutatavaid proove käitlevad kasutajad peavad selliste proovide saadetiste kohta registrit. Registrisse kantakse punktis 1 osutatud teave ning proovide ja nendest saadud toodete kõrvaldamise kuupäev ja viis. |
6. |
Erandina punktidest 1, 4 ja 5 võib pädev asutus anda nõusoleku teadustöös ja diagnostikas haridusotstarbel kasutatavate proovide käitlemiseks ja kõrvaldamiseks ka muudel tingimustel, mis hoiavad ära lubamatud riskid inimeste või loomade tervisele. |
2. jagu
Kaubanäidised ja eksponaadid
1. |
Kaubanäidiseid ja eksponaate võib transportida, kasutada ja kõrvaldada üksnes kooskõlas 1. jao punktidega 1–4 ja 6. |
2. |
Kui kaubanäidiseid ei säilitata võrdlusmaterjalina, toimitakse nendega pärast konkreetseid uuringuid või analüüse järgmisel viisil:
|
3. |
Eksponaadid saadetakse pärast näitust või kunstilist tegevust tagasi päritoluliikmesriiki või saadetakse edasi või kõrvaldatakse punkti 2 kohaselt. |
II PEATÜKK
SÖÖTMISE ERIEESKIRJAD
1. jagu
Üldnõuded
Määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 18 lõikes 1 osutatud 2. ja 3. kategooria materjale võib sööta kõnealuse artikli lõike 1 punktides a, d, f, g ja h osutatud loomadele, kui lisaks selle määruse artikli 18 lõike 1 kohaselt pädeva asutuse poolt kehtestatud tingimustele täidetakse vähemalt järgmisi tingimusi.
1. |
Loomsed kõrvalsaadused transporditakse kasutajatele või kogumiskeskustesse kooskõlas VIII lisa I peatüki 1. ja 3. jaoga. |
2. |
Kogumiskeskused registreeritakse pädevas asutuses, kui:
|
3. |
Liikmesriigid võivad lubada kasutada 2. kategooria materjali töötlevat ettevõtet kogumiskeskusena. |
4. |
Kogumiskeskustes, kust tarnitakse lõpptarbijatele materjali, mis ei ole veeloomadest või veeselgrootutest pärinevad loomsed kõrvalsaadused, peavad ettevõtjad tagama, et materjal läbib ühe järgmistest töötlusviisidest:
|
2. jagu
Teatavate liikide söötmine söötmiskohtades
1. |
Pädev asutus võib lubada määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 18 lõike 2 punktis b osutatud 1. kategooria materjali kasutada järgmiste ohustatud või kaitsealuste liikide söötmiseks söötmiskohtades, kui on täidetud järgmised tingimused:
|
2. |
Kui liikmesriik taotleb komisjonilt enda lisamist punkti 1 alapunktis a esitatud nimekirja, esitab ta:
|
3. jagu
Metsloomade söötmine väljaspool söötmiskohti
Pädev asutus võib lubada sellise 1. kategooria materjali, mis koosneb surnud loomade tervetest kehadest või kehaosadest, mis sisaldavad määratletud riskiteguriga materjali, kasutada söötmiseks väljaspool söötmiskohti 2. jao punkti 1 alapunktis a nimetatud metsloomadele (kui see on asjakohane, surnud loomi kokku kogumata), kui on täidetud järgmised tingimused:
1. |
pädev asutus peab asjaomase liigi ja selle elupaiga konkreetse olukorra hindamise alusel olema veendunud, et liigi kaitsestaatus paraneb; |
2. |
pädev asutus peab loas määratlema põllumajandusettevõtted või karjad geograafilise ala piires, kus metsloomade söötmine toimub, tagades järgmiste tingimuste täitmise:
|
4. jagu
Loomaaialoomade söötmine 1. kategooria materjaliga
Pädev asutus võib lubada kasutada sellist 1. kategooria materjali, mis koosneb surnud loomade tervetest kehadest või kehaosadest, mis sisaldavad määratletud riskiteguriga materjali, ja loomaaialoomadest saadud materjali söötmiseks loomaaialoomadele, kui on täidetud järgmised tingimused:
a) |
pädev asutus peab olema andnud söötmise eest vastutavale isikule selleks loa. Pädev asutus annab loa, kui:
|
b) |
pädeva asutuse väljastatud luba tuleb peatada kohe, kui:
|
c) |
söötmise eest vastutav isik:
|
III PEATÜKK
KOGUMISE JA KÕRVALDAMISE ERIEESKIRJAD
1. jagu
Loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamise erieeskirjad
1. |
Kui pädev asutus lubab loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamist kohapeal kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 19 lõike 1 punktidega a, b, c ja e, võib kõrvaldamine toimuda:
|
2. |
Loomsete kõrvalsaaduste põletamine määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 19 lõike 1 punktides b, c ja e osutatud kohtades peab toimuma järgmiselt:
|
3. |
Loomsete kõrvalsaaduste matmine määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 19 lõike 1 punktides a, b, c ja e osutatud kohtades peab toimuma:
|
4. |
Määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 19 lõike 1 punktide a, b, c ja e kohaselt toimuva kõrvaldamise korral peab loomsete kõrvalsaaduste vedamine päritolukohast kõrvaldamiskohta toimuma järgmisel viisil:
|
2. jagu
Loomsete kõrvalsaaduste põletamine ja matmine kõrvalistel aladel
Määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 19 lõikes 2 nimetatud maksimaalne protsent ei ole suurem kui:
a) |
10 % asjaomase liikmesriigi veisepopulatsioonist; |
b) |
25 % asjaomase liikmesriigi lammaste ja kodukitsede populatsioonist; |
c) |
10 % asjaomase liikmesriigi kodusigade populatsioonist ja |
d) |
protsent muu liigi populatsioonist, mille pädev asutus on määratlenud selle liigi loomade kohapealse matmise või põletamise teel kõrvaldamisest tuleneva inimeste ja loomade tervist ohtu seadvate riskide hindamise alusel. |
3. jagu
Mesilaste ja mesinduse kõrvalsaaduste põletamine ja matmine
Nagu määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 19 lõike 1 punktis f on sätestatud, võib pädev asutus lubada mesilasi ja mesinduse kõrvalsaadusi kõrvaldada põletamise või matmise teel kohapeal, kui võetakse kõik vajalikud meetmed, et põletamine või matmine ei seaks ohtu loomade või inimeste tervist ega keskkonda.
IV PEATÜKK
MUUL VIISIL KÕRVALDAMINE
Erandina määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklist 14 võivad liikmesriigid lubada nimetatud määruse artikli 10 punktis f osutatud 3. kategooria materjali koguda, transportida ja kõrvaldada muul viisil kui põletamise või kohapealse matmise teel, kui:
a) |
ettevõttes, kus materjali kogutakse, ei teki seda üle 20 kg nädalas (materjali päritoluliigist sõltumata); |
b) |
materjali kogutakse, transporditakse ja kõrvaldatakse nii, et hoitakse ära inimeste või loomade lubamatute terviseriskide levik; |
c) |
pädev asutus, tagamaks käesolevas jaos esitatud nõuete täitmist, kontrollib korrapäraselt ettevõtteid, kus materjali kogutakse, sealhulgas ka ettevõtjate säilitatavaid andmeid. |
Liikmesriigid võivad, võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 4 lõikes 4 osutatud nõuet tagada oma territooriumil piisav süsteem loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kõrvaldamiseks, otsustada suurendada punktis a nimetatud kogust kuni 50 kilogrammini nädalas, kui nad esitavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele kõnealuse määruse artikli 52 lõikes 1 nimetatud toiduahela ja loomade tervise alalise komitee raames üksikasjaliku põhjenduse, milles täpsustatakse nende toimingute laadi, mille tarvis seda kogust suurendatakse, ja asjaomaste loomsete kõrvalsaaduste päritoluliiki, ning selgitatakse, miks on kogust vaja suurendada.
(1) CEN TC/102 Sterilisaatorid meditsiiniliseks otstarbeks – EN 285:2006 + A2:2009 Steriliseerimine. Aurusterilisaatorid. Suured sterilisaatorid. Viide avaldatud ELT C 293, 2.12.2009, lk 39.
VII LISA
ALTERNATIIVMEETODITE KASUTAMISE TAOTLUSE STANDARDVORM
I PEATÜKK
Keelte kasutamise kord
1. |
Loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kasutamise või kõrvaldamise alternatiivmeetodite loa taotlus, mida on nimetatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 20, esitatakse Euroopa Liidu ühes ametlikus keeles, nagu on osutatud 1958. aasta määruse nr 1 artiklis 1. |
2. |
Huvitatud isikud, kes esitavad sellise taotluse muus keeles kui inglise keel, kontrollivad ja kinnitavad enne hindamist, kas nende taotluse tõlge, mille on teinud EFSA, on õige. Määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 20 lõikes 5 osutatud aega hakatakse arvestama siis, kui huvitatud isik on taotluse ametliku tõlke õigsust kinnitanud. |
II PEATÜKK
Taotluse sisu
1. |
Et EFSA saaks soovitud alternatiivmeetodi ohutust hinnata, peab taotlus sisaldama kogu vajalikku teavet alljärgneva kohta:
|
2. |
Taotlused esitatakse koos dokumentaalse tõendusmaterjaliga, eelkõige koos voodiagrammiga, millelt on näha protsessi toimimine, punkti 1 alapunktis c osutatud tõendite ning muu tõendusmaterjaliga, mis kinnitab punkti 1 kohaselt esitatud selgitusi. |
3. |
Taotlusesse lisatakse huvitatud isiku vastutava kontaktisiku nimi, täielik aadress, telefoni- ja/või faksinumber ja/või e-posti aadress. |
VIII LISA
KOGUMINE, TRANSPORT JA JÄLGITAVUS
I PEATÜKK
KOGUMINE JA TRANSPORT
1. jagu
Veokid ja mahutid
1. |
Määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 4 lõikes 1 osutatud tootmisahela alguspunktist alates tuleb loomseid kõrvalsaadusi ja neist saadud tooteid koguda ja transportida uutes pitseeritud pakendites või kaetud lekkekindlates mahutites või veokites. |
2. |
Veokid, korduvkasutatavad mahutid ja kõik korduvkasutatavad seadmed või abivahendid, mis puutuvad kokku loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodetega (v.a loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted, mis lastakse turule määruse (EÜ) nr 767/2009 kohaselt ning mida ladustatakse ja transporditakse määruse (EÜ) nr 183/2005 II lisa kohaselt), tuleb hoida puhtana. Kui need ei ole mõeldud kasutamiseks mingi konkreetse loomse kõrvalsaaduse või sellest saadud toote veoks ristsaastumist välistaval viisil, tuleb need:
|
3. |
Tuleb tagada, niivõrd kui see on vajalik ristsaastumise vältimiseks, et korduvkasutatavate mahutitega veetakse üht konkreetset loomset kõrvalsaadust või sellest saadud toodet. Kui pädev asutus on selleks loa andnud, võib korduvkasutatavaid mahuteid siiski kasutada:
|
4. |
Pakendid tuleb kõrvaldada põletamise teel või muul viisil, mis on kooskõlas liidu õigusaktidega. |
2. jagu
Temperatuuritingimused
1. |
Söödamaterjali või töötlemata lemmikloomatoidu tootmiseks mõeldud loomsete kõrvalsaaduste transport peab inimeste ja loomade terviseriskide vältimiseks toimuma sobival temperatuuril, lihast koosnevate loomsete kõrvalsaaduste ja muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud lihatoodete puhul kuni 7 °C juures, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse II lisa I peatüki kohaseks söötmiseks. |
2. |
Söödamaterjali või lemmikloomatoidu tootmiseks mõeldud 3. kategooria töötlemata materjali tuleb ladustada ja transportida jahutatuna, külmutatuna või sileerituna, välja arvatud juhul, kui:
|
3. |
Külmveoks kasutatavates veokites peab saama hoida ja jälgida nõutavat temperatuuri kogu veo ajal. |
3. jagu
Piimast, piimapõhistest toodetest ja piimasaadustest koosneva 3. kategooria materjali kogumisel ja transportimisel kehtiv erand
1. jagu ei kohaldata piimast, piimapõhistest toodetest ja piimasaadustest koosneva 3. kategooria materjali kogumise ja transportimise suhtes määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 4 kohaselt tunnustatud piimatööstuste poolt, kui need võtavad vastu tooteid, mille nad on varem ise tarninud ja mis neile tagasi tuuakse, eelkõige klientidelt.
4. jagu
Sõnniku kogumisel ja transportimisel kehtiv erand
Erandina 1. jaost võib pädev asutus lubada ühe ja sama põllumajandusettevõtte piires või ühes ja samas liikmesriigis asuvate põllumajandusettevõtete ja kasutajate vahel veetavat sõnnikut koguda ja transportida muudel tingimustel, mis võimaldavad ära hoida vastuvõetamatud inimeste ja loomade terviseriskid.
II PEATÜKK
IDENTIFITSEERIMINE
1. |
Tuleb võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada järgmine:
|
2. |
Transpordi ja ladustamise ajal peavad pakendi, mahuti või veoki külge kinnitatud etiketile olema märgitud:
|
3. |
Liikmesriigid võivad sisse seada süsteeme või sätestada eeskirju nende territooriumilt pärit või sinna jäävate loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete transportimiseks kasutatavate pakendite, mahutite ja veokite värvikoodiga märgistamise kohta, kui need süsteemid või eeskirjad ei tekita segadust punkti 1 alapunktis c kirjeldatud värvikoodisüsteemis. |
4. |
Liikmesriigid võivad seada sisse süsteeme või kehtestada eeskirju nende territooriumilt pärit ja sinna jäävate loomsete kõrvalsaaduste märgistamiseks, kui need süsteemid või eeskirjad ei ole vastuolus märgistamisnõuetega, mis on loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete kohta kehtestatud käesoleva lisa V peatükis. |
5. |
Erandina punktidest 3 ja 4 võivad liikmesriigid kasutada nimetatud punktides osutatud süsteeme või eeskirju loomsete kõrvalsaaduste puhul, mis on pärit nende territooriumilt, kuid mida ei ole kavas sinna jätta, kui liikmesriik või kolmas riik sihtriigina on andnud selleks oma nõusoleku. |
6. |
Samas:
|
III PEATÜKK
KAUBADOKUMENDID JA TERVISEOHUTUSE TÕENDID
1. |
Loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodetega peab transpordi ajal olema kaasas käesolevas peatükis esitatud näidisele vastav kaubadokument või käesolevas määruses nimetatud juhtudel terviseohutuse tõend. Sellist dokumenti või tõendit ei ole vaja, kui:
|
2. |
Kaubadokument tuleb koostada vähemalt kolmes eksemplaris (originaal ja kaks koopiat). Originaal peab saadetisega lõppsihtkohani kaasas olema. Vastuvõtja peab selle säilitama. Tootja peab säilitama ühe koopia ja vedaja teise. Liikmesriigid võivad nõuda saadetiste saabumise tõendamist süsteemi TRACES kaudu või kaubadokumendi neljanda eksemplariga, mille vastuvõtja saadab tootjale tagasi. |
3. |
Terviseohutuse tõendid peab välja andma ja allkirjastama pädev asutus. |
4. |
Loomsetel kõrvalsaadustel ja nendest saadud toodetel peab liidus transportimise ajal olema määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 4 lõikes 1 osutatud tootmisahela alguspunktist alates kaasas punktis 6 esitatud näidise kohaselt koostatud kaubadokument. Lisaks määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 21 lõike 3 teises lõigus osutatud loale edastada teavet alternatiivse süsteemi teel võib pädev asutus samuti lubada, et selle liikmesriigi piires transporditavatel loomsetel kõrvalsaadustel ja nendest saadud toodetel on kaasas:
|
5. |
Andmeregistreid, kaubadokumente ja terviseohutuse tõendeid tuleb pädevale asutusele esitamiseks säilitada vähemalt kaks aastat. |
6. |
Kaubadokumendi näidis Märkused
|
Kaubadokument
muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete veoks Euroopa Liidu piires kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1069/2009
IV PEATÜKK
ANDMEREGISTRID
1. jagu
Üldsätted
1. |
Määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 22 lõikes 1 osutatud andmeregistrisse, mida peetakse loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kohta, mis ei ole määruse (EÜ) nr 767/2009 artikli 3 lõike 2 punktis h määratletud segasööt, mis on toodetud loomsetest kõrvalsaadustest või nendest saadud toodetest ning mis pakendatakse ja lastakse turule kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2009 artikliga 4, tuleb kanda:
|
2. |
Erandina käesoleva jao punktis 1 sätestatust ei pea ettevõtjad punkti 1 alapunktis a, alapunkti b alapunktis i, alapunkti c alapunktides i ja iii ning alapunkti d alapunktides ii ja iii osutatud andmeid eraldi säilitama, kui nad hoiavad kõikide saadetiste puhul alles III peatükis sätestatud kaubadokumendi koopia ja teevad sellise teabe kättesaadavaks koos muu käesoleva jao punktis 1 osutatud teabega. |
3. |
Jäätmepõletus- ja koospõletustehaste käitajad registreerivad põletatud ja koospõletatud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kogused ja kategooria ning põletamise või koospõletamise kuupäeva. |
2. jagu
Lisanõuded erisöötmiseks kasutamise korral
Lisaks 1. jao kohaselt nõutavatele andmetele peavad ettevõtjad registreerima VI lisa II peatüki kohaseks erisöötmiseks kasutatavate loomsete kõrvalsaaduste kohta alljärgnevad andmed:
1) |
lõppkasutaja puhul: kasutatud kogus, loomad, kellele see on söödaks mõeldud, ja kasutamise kuupäev; |
2) |
kogumiskeskuse puhul:
|
3. jagu
Teatavaid karusloomi käsitlevad nõuded
II lisa I peatükis osutatud kasvanduse pidaja registreerib ja säilitab vähemalt alljärgnevad andmed:
a) |
nende loomade karusnahkade ja rümpade arv, keda toideti sama liigi loomadest pärit materjaliga, ning |
b) |
andmed iga saadetise kohta, et materjali teekond oleks jälgitav. |
4. jagu
Teatavate orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete maapinnale laotamist käsitlevad nõuded
Isik, kes vastutab maa eest, millele laotatakse orgaanilisi väetisi ja mullaparandusaineid (v.a II lisa II peatüki teises lõigus osutatud materjalid) ning kuhu pääsevad põllumajandusloomad või kust niidetakse neile haljassööta, registreerib ja säilitab vähemalt kaheks aastaks järgmised andmed:
1) |
kasutatud orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete kogused; |
2) |
orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete maapinnale laotamise kuupäev ja koht; |
3) |
kuupäev, mil kariloomad lasti pärast orgaanilise väetise või mullaparandusaine maapinnale laotamist sinna karja või mil selliselt maalt niideti loomadele haljassööta. |
5. jagu
Veeloomadest saadud loomseid kõrvalsaadusi ja kalade toitmist käsitlevad nõuded
Töötlemisettevõte, mis toodab kalajahu või muud veeloomadest saadud sööta, registreerib ja säilitab järgmised andmed:
a) |
iga päev toodetud kogused; |
b) |
päritoluliik, kaasa arvatud see, kas veeloomad on püütud loodusest või kasvatatud kasvanduses; |
c) |
päritoluliigi teaduslik nimetus, kui tegu on kasvandusekalast saadud kalajahuga, mis on mõeldud söötmiseks teist liiki kasvandusekaladele. |
6. jagu
Loomsete kõrvalsaaduste põletamist ja matmist käsitlevad nõuded
Kui tegu on loomsete kõrvalsaaduste põletamise või matmisega, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 19 lõikes 1, registreerib sellise põletamise või matmise eest vastutav isik järgmised andmed:
a) |
põletatud või maetud loomsete kõrvalsaaduste kogus, kategooria ja liik; |
b) |
põletamise või matmise kuupäev ja koht. |
7. jagu
Fotograafilist želatiini käsitlevad nõuded
XIV lisa II peatüki 11. jaos osutatud tunnustatud fotograafiaettevõtted peavad registreerima ja säilitama andmed fotograafilise želatiini ostude ja kasutamise ning ülejäägi kõrvaldamise kohta.
V PEATÜKK
TEATAVATE LOOMSETEST KÕRVALSAADUSTEST SAADUD TOODETE MÄRGISTAMINE
1. |
1. või 2. kategooria materjali töötlevates ettevõtetes püsimärgistatakse sellisest materjalist saadud tooted glütserooltriheptanaadiga (GTH) järgmisel viisil:
|
2. |
Punktis 1 osutatud töötlemisettevõtetel on parameetrite jälgimisea registreerimise süsteem, mis sobib selleks, et tõendada pädevale asutusele, et nõutav vähim ühtlane GTH kontsentratsioon on saavutatud. See jälgimis- ja registreerimissüsteem hõlmab muundamata glütserooltriheptanaadi kui triglütseriidi sisalduse määramist proovides, mis on regulaarsete ajavahemike järel võetud temperatuurivahemikus 40–70 kraadi keeva petrooleetri fraktsiooniga ekstraheerimisel saadud puhastatud glütserooltriheptanaadiekstraktist. |
3. |
GTHga ei ole vaja märgistada:
|
IX LISA
NÕUDED TEATAVATE TUNNUSTATUD JA REGISTREERITUD ETTEVÕTETE KOHTA
I PEATÜKK
LEMMIKLOOMATOIDU TOOTMINE
Määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktis e osutatud lemmikloomatoitu tootvatel ettevõtetel on olemas asjakohased seadmed:
a) |
sissetuleva materjali täiesti ohutuks hoidmiseks ja käitlemiseks ning |
b) |
toodete tootmisest järele jäänud kasutamata loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamiseks kooskõlas käesoleva määrusega või sellise materjali saatmiseks vastavalt käesolevale määrusele ja määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklitele 12, 13 ja 14 jäätmepõletus- või koospõletustehasesse või töötlemisettevõttesse või 3. kategooria materjali puhul biogaasi- või kompostimisjaama. |
II PEATÜKK
LOOMSETE KÕRVALSAADUSTE KÄITLEMINE PÄRAST NENDE KOGUMIST
Käesoleva peatüki nõudeid kohaldatakse loomsete kõrvalsaaduste ladustamise suhtes, mida on nimetatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktis i, ning alljärgnevate toimingute suhtes, mida loomsete kõrvalsaaduste kogumisjärgne käitlemine hõlmab ning mida on nimetatud sama määruse artikli 24 lõike 1 punktis h:
a) |
sortimine; |
b) |
lõikamine; |
c) |
jahutamine; |
d) |
külmutamine; |
e) |
soolamine või muul viisil säilitamine; |
f) |
nahkade eemaldamine; |
g) |
määratletud riskiteguriga materjali eemaldamine; |
h) |
toimingud, mis hõlmavad loomsete kõrvalsaaduste käitlemist liidu veterinaarõigusaktides sätestatud kohustusi järgides, nagu lahkamine või proovide võtmine; |
i) |
biogaasiks muundamisele või kompostimisele minevate loomsete kõrvalsaaduste eelnev hügieeniliseks muutmine või pastöriseerimine teises ettevõttes kooskõlas käesoleva määruse V lisaga; |
j) |
sõelumine. |
1. jagu
Üldnõuded
1. |
Vahetoimingute tegemise kohad vastavad vähemalt järgmistele nõuetele.
|
2. |
Ettevõttes peavad olema asjakohased rajatised loomsete jäätmete toomiseks kasutatud mahutite ja veokite (v.a laevade) puhastamiseks ja desinfitseerimiseks. Veokite rataste desinfitseerimiseks peavad käepärast olema asjakohased vahendid. |
2. jagu
Hügieeninõuded
1. |
Loomseid kõrvalsaadusi sorditakse nii, et oleks välistatud loomahaiguste levimise risk. |
2. |
Loomseid kõrvalsaadusi käideldakse ja hoitakse kogu ladustamisperioodi jooksul muudest kaupadest eraldi ja sellisel viisil, mis välistab haigusetekitajate levimise. |
3. |
Loomseid kõrvalsaadusi ladustatakse kuni edasisaatmiseni nõuetekohaselt, sealhulgas sobival temperatuuril. |
3. jagu
Töötlemisstandardid hügieeniliseks muutmise / pastöriseerimise kohta
Käesoleva peatüki esimese lõigu punktis i osutatud hügieeniliseks muutmine / pastöriseerimine toimub V lisa I peatüki 1. jao punktis 1 osutatud töötlemisstandardite kohaselt või sama lisa III peatüki 2. jao punkti 1 kohaselt lubatud alternatiivseid muundamisparameetreid järgides.
III PEATÜKK
NÕUDED LOOMSETEST KÕRVALSAADUSTEST SAADUD TOODETE LADUSTAMISE KOHTA
1. jagu
Üldnõuded
Loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete ladustamiskohad ja rajatised vastavad vähemalt järgmistele nõuetele.
1. |
3. kategooria materjalist saadud toodete ladustamiskohad ja rajatised ei tohi asuda samal territooriumil, kus ladustatakse 1. ja 2. kategooria materjalist saadud tooteid, välja arvatud juhul, kui rajatiste paigutuse ja haldamiskorra tõttu on välistatud ristsaastumine (näiteks kui kõnealuseid tooteid hoitakse täiesti eraldi hoones). |
2. |
Ettevõttel peab olema:
|
3. |
Ettevõttes peavad olema asjakohased rajatised loomsetest jäätmetest saadud toodete toomiseks kasutatud mahutite ja veokite (v.a laevade) puhastamiseks ja desinfitseerimiseks. |
4. |
Loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid tuleb kuni edasisaatmiseni nõuetekohaselt ladustada. |
2. jagu
Teatava piima, piimapõhiste toodete ja piimasaaduste ladustamise erinõuded
1. |
X lisa II peatüki 4. jao II osas osutatud tooteid ladustatakse sobival temperatuuril, mis hoiab ära inimeste ja loomade terviseriskid, selleks ettenähtud tunnustatud või registreeritud ladustusettevõttes või tunnustatud või registreeritud ladustusettevõtte valdustes selleks ette nähtud eraldi ladustusalal. |
2. |
Ladustamise ajal või ladustamise lõppedes väljaviimise ajal lõpptoodetest võetud proovid vastavad vähemalt X lisa I peatükis sätestatud mikrobioloogilistele normidele. |
IV PEATÜKK
REGISTREERITUD ETTEVÕTJAD
1. |
Registreeritud ettevõtete käitajad või muud registreeritud ettevõtjad käitlevad loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid alljärgnevate tingimuste kohaselt:
|
2. |
Ettevõtjad peavad andmeregistreid, mis on pädevale asutusele kättesaadaval kujul. |
3. |
Registreeritud ettevõtjad, kes transpordivad loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid (v.a omaenda tegevuskohtade vahel), järgivad eelkõige alljärgnevaid tingimusi:
|
X LISA
SÖÖDAMATERJAL
I PEATÜKK
TÖÖTLEMISE JA TURULELASKMISE ÜLDNÕUDED
Loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete mikrobioloogilised normid
Loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete suhtes kohaldatakse järgmisi mikrobioloogilisi norme.
Töötlemisettevõttes ladustamise ajal või ladustamise lõppedes väljaviimise ajal lõpptoodetest võetud proovid peavad vastama järgmistele normidele:
|
salmonella: puudub 25 grammis; n = 5, c = 0, m = 0, M = 0, |
|
enterobakterid: n = 5, c = 2, m = 10, M = 300 1 grammis, |
kus:
n |
= |
analüüsitavate proovide arv; |
m |
= |
bakterite arvu väärtuslävi; tulemus on rahuldav, kui bakterite arv kogu valimis ei ületa näitajat m; |
M |
= |
bakterite arvu maksimumväärtus; tulemus on ebarahuldav, kui bakterite arv ühes või mitmes proovis on võrdne näitajaga M või sellest suurem; ning |
c |
= |
nende proovide arv, milles bakterite arv võib jääda näitajate m ja M vahele; proovid on siiski rahuldavad, kui teiste proovide bakterite arv on võrdne näitajaga m või sellest väiksem. |
Käesolevas peatükis sätestatud mikrobioloogilisi norme ei kohaldata siiski loomsete kõrvalsaaduste töötlemise tulemusena saadud kalaõli ja sulatatud rasva suhtes, kui sama töötluse ajal saadud töödeldud loomsest valgust võetakse proove, et veenduda nimetatud normidele vastavuses.
II PEATÜKK
ERINÕUDED TÖÖDELDUD LOOMSE VALGU JA MUUDE LOOMSETEST KÕRVALSAADUSTEST SAADUD TOODETE KOHTA
1. jagu
Erinõuded töödeldud loomse valgu kohta
A. Tooraine
Töödeldud loomse valgu tootmiseks võib kasutada ainult 3. kategooria materjali alla kuuluvaid loomseid kõrvalsaadusi või neist saadud tooteid, mis ei ole määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktides n, o ja p osutatud 3. kategooria materjal.
B. Töötlemisstandardid
1. |
Imetajatelt pärinev töödeldud loomne valk peab olema läbinud IV lisa III peatükis osutatud 1. töötlemismeetodi (rõhu all steriliseerimine). Sellele vaatamata:
|
2. |
Muudelt loomadelt kui imetajatelt pärinev töödeldud loomne valk (v.a kalajahu) peab olema läbinud IV lisa III peatükis sätestatud 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodi. |
3. |
Kalajahu peab olema läbinud:
|
C. Ladustamine
1. |
Töödeldud loomne valk tuleb pakendada ja ladustada uutes või steriliseeritud kottides või nõuetekohase ehitusega lahtise lasti konteinerites või hoidlates. Tuleb võtta vajalikud meetmed, et konteinerite, konveierite või tõstukite sisse tekiks võimalikult vähe kondensaati. |
2. |
Konveierites, tõstukites ja konteinerites peavad tooted olema kaitstud juhusliku saastumise eest. |
3. |
Töödeldud loomse valgu käitlemise vahendid tuleb hoida puhtad ja kuivad ning samuti peavad olemas olema nõuetekohased kontrollipunktid, et vahendite puhtust oleks võimalik kontrollida. Kõiki ladustamiskohti tuleb korrapäraselt tühjendada ja puhastada sellisel määral, et hoitaks ära saastumine. |
4. |
Töödeldud loomne valk ei tohi märjaks saada. Ladustamisalal tuleb vältida lekkeid ja kondenseerumist. |
2. jagu
Erinõuded veretoodete kohta
A. Tooraine
Veretoodete tootmiseks võib kasutada ainult määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktis a ja punkti b alapunktis i osutatud verd.
B. Töötlemisstandardid
Veretooted peavad olema läbinud:
a) |
IV lisa III peatükis sätestatud 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodi või |
b) |
mõne muu meetodi, mis tagab veretoote vastavuse käesoleva lisa I peatükis loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete kohta sätestatud mikrobioloogilistele normidele. |
3. jagu
Erinõuded sulatatud rasvade, kalaõli ja 3. kategooria materjali alla kuuluvate rasva derivaatide kohta
A. Tooraine
1. Sulatatud rasvad
Sulatatud rasva tootmiseks võib kasutada ainult 3. kategooria materjali, mis ei ole määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktides i, j, n, o ja p osutatud 3. kolmanda kategooria materjal.
2. Kalaõli
Kalaõli tootmiseks võib kasutada ainult 3. kategooria materjali, mida on nimetatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktides i ja j, ja veeloomadest saadud 3. kategooria materjali, mida on nimetatud sama määruse artikli 10 punktides e ja f.
B. Töötlemisstandardid
Välja arvatud juhul, kui kalaõli või sulatatud rasv on toodetud kooskõlas määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa vastavalt VIII või XII jaoga, tuleb sulatatud rasva toota 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodil ning kalaõli võib toota
a) |
kasutades 1., 2., 3., 4., 5., 6. või 7. töötlemismeetodit, nagu on sätestatud IV lisa III peatükis, või |
b) |
kasutades muud meetodit, mis tagab toote vastavuse käesoleva lisa I peatükis loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete kohta sätestatud mikrobioloogilistele normidele. |
Mäletsejalistelt pärinevad sulatatud rasvad tuleb puhastada nii, et allesjäävate lahustumatute lisaainete kogusisaldus ei ületa 0,15 massiprotsenti.
3. kategooria materjalist pärit sulatatud rasvast või kalaõlist saadud rasva derivaate töödeldakse mõne IV lisa III peatükis osutatud töötlemismeetodi kohaselt.
C. Hügieeninõuded
Sulatatud rasva või kalaõli pakendamisel tuleb kasutada kasutamata mahuteid või puhastatud ja vajaduse korral saastumise vältimiseks desinfitseeritud mahuteid ning tuleb võtta tarvitusele kõik ettevaatusabinõud, et ära hoida materjali taassaastumine.
Kui selline toode on ette nähtud transportimiseks lahtise lastina, peavad torud, pumbad ja tsisternid ning muud lahtise lasti konteinerid või paakautod, mida kasutatakse toote transpordiks tootmisettevõttest laevale, sadamatsisternidesse või teistesse ettevõtetesse, olema enne kasutamist puhtad.
4. jagu
Erinõuded piima, ternespiima ning teatavate piima- ja ternespiimasaaduste kohta
A. Tooraine
Piima, piimapõhiste toodete ja piimasaaduste tootmiseks võib kasutada ainult määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktis e osutatud piima (v.a tsentrifuugimis- või separeerimissete) ja sama määruse artikli 10 punktides f ja h osutatud piima.
Ternespiima võib kasutada ainult siis, kui see pärineb elusloomadelt, kellel ei avaldunud mingeid ternespiima kaudu inimestele või loomadele levivate haiguste tunnuseid.
B. Töötlemisstandardid
1. |
Piim peab läbima ühe järgmistest töötlemisviisidest:
|
2. |
Piimapõhised tooted ja piimasaadused peavad olema läbinud vähemalt ühe alapunktis 1 osutatud töötlemisviisidest või olema valmistatud piimast, mida on töödeldud kooskõlas alapunktiga 1. |
3. |
Suu- ja sõrataudi suhtes vastuvõtlikele loomadele söödetav ja vastavalt alapunktile 1 töödeldud piimast toodetud vadak peab olema:
|
4. |
Lisaks alapunktides 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetele peavad piim, piimapõhised tooted ja piimasaadused vastama järgmistele nõuetele:
|
5. |
Toorpiima tuleb toota tingimustes, mis pakuvad piisavaid loomatervishoiuga seotud tagatisi. |
6. |
Ternespiim ja ternespiimatooted peavad:
|
1. |
Käesoleva osa punktides 2 ja 3 sätestatud nõudeid kohaldatakse selliste piima, piimapõhiste toodete ja piimasaaduste töötlemise, kasutamise ja ladustamise suhtes, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktis e osutatud 3. kategooria materjali alla (v.a tsentrifuugimis- või separeerimissete) ja sellise sama määruse artikli 10 punktides f ja h osutatud piima töötlemise, kasutamise ja ladustamise suhtes, mida ei ole töödeldud käesoleva jao I osa kohaselt. |
2. |
Pädev asutus lubab määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 4 kohaselt tunnustatud või registreeritud piimatööstustel tarnida piima, piimapõhiseid tooteid ja piimasaadusi käesoleva osa punktis 3 osutatud otstarbel, kui tagatakse toodete jälgitavus. |
3. |
Piima, piimapõhiseid tooteid ja piimasaadusi võib tarnida ja kasutada söödamaterjalina:
|
4. |
Pädev asutus võib lubada I osa punkti B alapunktis 6 osutatud tingimustele mittevastava ternespiima tarnimist söödaks samas liikmesriigis ühelt põllumajandustootjalt teisele tingimustel, mis hoiavad ära terviseriskide leviku. |
Tsentrifuugimis- või separeerimissettest koosnev 3. kategooria materjal peab olema enne põllumajandusloomadele söötmiseks turule laskmist kuumtöödeldud 60 minuti jooksul vähemalt temperatuuril 70 °C või 30 minuti jooksul vähemalt temperatuuril 80 °C.
5. jagu
Erinõuded želatiini ja hüdrolüüsitud valgu kohta
A. Tooraine
Želatiini ja hüdrolüüsitud valgu tootmiseks võib kasutada ainult 3. kategooria materjali alla kuuluvaid loomseid kõrvalsaadusi või neist saadud tooteid, välja arvatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktides m, n, o ja p osutatud materjal.
B. Želatiini töötlemisstandardid
1. |
Želatiini tuleb toota nii, et 3. kategooria materjali töödeldakse happe või leelisega ja pärast loputatakse üks või mitu korda, välja arvatud juhul, kui see on toodetud määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa XIV jao kohaselt. Seejärel tuleb korrigeerida pH-d. Želatiin tuleb ekstraheerida ühe või mitme järjestikuse kuumutamise teel, millele järgneb puhastamine filtreerimise teel ja steriliseerimine. |
2. |
Pärast alapunktis 1 osutatud töötlust võib želatiini kuivatada ning vajaduse korral jahvatada või õhukesteks lehtedeks valtsida. |
3. |
Keelatud on kasutada muid säilitusaineid peale vääveldioksiidi ja vesinikperoksiidi. |
C. Muud nõuded želatiini kohta
Želatiini tuleb pakendada, ladustada ja transportida rahuldavates hügieenitingimustes.
Eelkõige:
a) |
peab tagama ruumi või spetsiaalse koha pakkematerjali hoidmiseks; |
b) |
peab pakendamine toimuma selleks ettenähtud ruumis või kohas. |
D. Hüdrolüüsitud valgu töötlemisstandardid
Hüdrolüüsitud valku tuleb toota nii, et saastumisoht viidaks sobivate meetmetega miinimumini. Mäletsejalistelt pärineva hüdrolüüsitud valgu molekulmass peab olema alla 10 000 aatommassiühiku.
Lisaks esimese lõigu nõuetele toodetakse täielikult või osaliselt mäletsejaliste toornahkadest saadud hüdrolüüsitud valku töötlemisettevõttes, mis tegeleb ainult hüdrolüüsitud valgu tootmisega, mille käigus valmistatakse toores 3. kategooria materjal ette pikeldamise, lupjamise ja ohtra pesemisega, pärast mida hoitakse materjali pH:
a) |
üle kolme tunni väärtusel üle 11 temperatuuril üle 80 °C ning seejärel kuumtöödeldakse 30 minutit vähemalt temperatuuril 140 °C enam kui 3,6baarise rõhu all või |
b) |
väärtusel 1–2, seejärel väärtusel üle 11 ning pärast kuumtöödeldakse 30 minutit temperatuuril 140 °C kolmebaarise rõhu all. |
6. jagu
Erinõuded kaltsiumdivesinikfosfaadi kohta
A. Tooraine
Kaltsiumdivesinikfosfaadi tootmiseks võib kasutada ainult 3. kategooria materjali alla kuuluvaid loomseid kõrvalsaadusi või neist saadud tooteid, mis ei ole määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktides m, n, o ja p osutatud materjal.
B. Töötlemisstandardid
1. |
Kaltsiumdivesinikfosfaadi tootmisel tuleb läbida järgmised kolm etappi:
|
2. |
Kui kaltsiumdivesinikfosfaati saadakse rasvatustatud kontidest, peab tegu olema määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punkti a nõuetele vastavate kontidega. |
7. jagu
Erinõuded trikaltsiumfosfaadi kohta
A. Tooraine
Trikaltsiumfosfaadi tootmiseks võib kasutada ainult 3. kategooria materjali alla kuuluvaid loomseid kõrvalsaadusi või neist saadud tooteid, mis ei ole määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktides m, n, o ja p osutatud materjal.
B. Töötlemisstandardid
Trikaltsiumfosfaati tuleb toota nii, et:
a) |
kõik 3. kategooria materjali alla kuuluvad kondid peenestatakse ja rasvatustatakse vastuvoolu kuuma veega (kondikillud peavad olema väiksemad kui 14 mm); |
b) |
küpsetatakse 30 minutit aurus temperatuuril 145 °C rõhul 4 baari; |
c) |
valguleem eraldatakse hüdroksüapatiidist (trikaltsiumfosfaadist) tsentrifuugimise teel; |
d) |
trikaltsiumfosfaat granuleeritakse pärast õhuga kuivatamist keevkihis temperatuuril 200 °C. |
8. jagu
Erinõuded kollageeni kohta
A. Tooraine
Kollageeni tootmiseks võib kasutada ainult 3. kategooria materjali alla kuuluvaid loomseid kõrvalsaadusi või neist saadud tooteid, mis ei ole määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktides m, n, o ja p osutatud materjal.
B. Töötlemisstandardid
1. |
Kollageeni tuleb toota nii, et töötlemata 3. kategooria materjal pestakse, selle pH-d korrigeeritakse happe või leelisega, loputatakse üks või mitu korda, filtreeritakse ja pressitakse välja, välja arvatud juhul, kui see on toodetud määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa XV jaos kollageeni kohta sätestatud nõuete kohaselt. Pärast sellist töötlemist võib kollageeni kuivatada. |
2. |
Keelatud on kasutada muid säilitusaineid peale nende, mis on liidu õigusaktidega lubatud. |
C. Muud nõuded
Kollageeni tuleb pakendada, ladustada ja transportida rahuldavates hügieenitingimustes. Eelkõige:
a) |
peab tagama ruumi või spetsiaalse koha pakkematerjali hoidmiseks; |
b) |
peab pakendamine toimuma selleks ette nähtud ruumis või kohas. |
9. jagu
Erinõuded munatoodete kohta
A. Tooraine
Munatoodete tootmiseks võib kasutada ainult määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktides e ja f ning punkti k alapunktis ii osutatud loomseid kõrvalsaadusi.
B. Töötlemisstandardid
Munatooted peavad olema:
a) |
läbinud IV lisa III peatükis sätestatud 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodi; |
b) |
töödeldud muul viisil ja kasutades selliseid parameetreid, mis tagavad toote vastavuse I peatükis loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete kohta sätestatud mikrobioloogilistele normidele; või |
c) |
töödeldud kooskõlas määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa X jao I, II ja III peatükis munade ja munatoodete kohta sätestatud nõuetega. |
10. jagu
Erinõuded teatava 3. kategooria materjali kohta
Loomsetest saadustest koosnevat 3. kategooria materjali või loomseid saadusi sisaldavaid toiduaineid, mis ei ole enam ette nähtud inimtoiduks kas ärilistel kaalutlustel, tootmis- või pakendamisdefektide või muude puuduste tõttu ning mis ei ohusta inimeste ja loomade tervist (määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktis f osutatud materjal), võib turule lasta põllumajandusloomade söödana, kui:
a) |
materjal ei koosne loomset päritolu materjalist, mis ei ole läbinud alljärgnevat töötlemist, ega ole sellise materjaliga kokku puutunud:
|
b) |
rakendatud on kõiki ettevaatusabinõusid, et hoida ära materjali saastumine. |
III PEATÜKK
NÕUDED TEATAVA KALATOIDU JA KALAPÜÜGIL KASUTATAVA SÖÖDA KOHTA
1. |
Kalast või veeselgrootutest saadud loomseid kõrvalsaadusi ja neist saadud tooteid, mis on mõeldud kasvandusekalade või muude vesiviljelusloomade toiduks:
|
2. |
Pädev asutus võib selleks, et vältida lubamatut inimestele või loomadele nakkavate haiguste levimise riski, sätestada tingimused veeloomade ning vee- ja maismaaselgrootute kasutamiseks:
|
(1) F0 on arvutatud surmav toime bakterieostele. F0 väärtus 3,00 tähendab, et toote kõige külmemat kohta on kuumutatud piisavalt, et saavutada sama surmav toime nagu kolme minuti pikkuse kiire kuumutamise ja jahutamise vältel temperatuuril 121 °C (250 °F).
(2) UHT = kõrgkuumutamine temperatuuril 132 °C vähemalt üks sekund.
(3) HTST = lühiajaline kõrgpastöriseerimine temperatuuril 72 °C vähemalt 15 sekundit või samaväärse mõjuga pastöriseerimine, mis tagab fosfataastesti negatiivse tulemuse.
XI LISA
ORGAANILISED VÄETISED JA MULLAPARANDUSAINED
I PEATÜKK
NÕUDED TÖÖTLEMATA SÕNNIKU, TÖÖDELDUD SÕNNIKU JA TÖÖDELDUD SÕNNIKUST SAADUD TOODETE KOHTA
1. jagu
Töötlemata sõnnik
1. |
Liikmesriikide vahel toimuva muudelt liikidelt kui kodulindudelt või hobuslastelt pärineva töötlemata sõnnikuga kauplemise suhtes kohaldatakse lisaks määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 48 lõikes 1 sätestatud nõusolekule, mille peab andma sihtliikmesriik, järgmisi tingimusi:
|
2. |
Liikmesriikide vahel toimuva kodulindude töötlemata sõnnikuga kauplemise suhtes kohaldatakse lisaks määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 48 lõikes 1 osutatud nõusolekule, mille peab andma sihtliikmesriik, järgmisi tingimusi:
|
3. |
Kaubadokumendi juurde kuuluva terviseohutuse tõendi näidis:
|
4. |
Hobuslaste töötlemata sõnnikuga võib liikmesriikide vahel kaubelda siis, kui sihtliikmesriik on andnud kauplemiseks määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 48 lõikes 1 osutatud nõusoleku ja sõnnik ei ole pärit põllumajandusettevõttest, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/156/EÜ artikli 4 lõikes 5 osutatud veterinaarpiiranguid seoses malleuse, vesikulaarse stomatiidi, Siberi katku või marutaudiga. |
5. |
Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 48 lõike 1 punkti c alapunktiga ii võib sihtliikmesriigi pädev asutus nõuda, et teisest liikmesriigist töötlemata sõnnikut lähetavad ettevõtjad:
|
6. |
Pädev asutus võib lubada sõnniku vedu ühe ja sama põllumajandusettevõtte piires, kui on täidetud võimalike terviseohtude ohjamise tingimused, näiteks ettevõtja kohustus asjaomased andmed registreerida. |
2. jagu
Nahkhiireguaano, töödeldud sõnnik ja töödeldud sõnnikust saadud tooted
Töödeldud sõnniku ning töödeldud sõnnikust ja nahkhiireguaanost saadud toodete turule laskmise suhtes kohaldatakse lisaks määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 48 lõikes 1 sätestatud nõusolekule, mille peab andma sihtliikmesriik, järgmisi tingimusi:
a) |
need peavad pärinema väljaspool toiduahelat kasutatavaid loomseid kõrvalsaadusi käitlevast ettevõttest, biogaasi- või kompostimisjaamast või orgaanilisi väetisi või mullaparandusaineid tootvast ettevõttest; |
b) |
need on läbinud kuumtöötluse vähemalt temperatuuril 70 °C vähemalt 60 minuti jooksul ning neid on töödeldud spoore moodustavate bakterite ja toksiliste ühendite vähendamiseks, kui neid loetakse asjaomaseks ohuks; |
c) |
pädev asutus võib siiski lubada kasutada ka muid kui punktis b osutatud tavapäraseid töötlusparameetreid, kui taotleja tõendab, et selliste parameetrite kasutamine viib võimalikud bioloogilised ohud miinimumini. Kõnealune tõendamine hõlmab valideerimist, mida teostatakse järgmisel viisil:
Andmed ettevõttes kasutatavate asjakohaste protsessiparameetrite ja muude kriitiliste kontrollpunktide kohta tuleb registreerida ja säilitada, nii et omanik, käitaja või nende esindaja ning pädev asutus saaksid teostada ettevõtte töö järelevalvet. Käesoleva punkti alusel tunnustatud protsessiga seotud teave tuleb komisjonile vastava nõudmise korral kättesaadavaks teha; |
d) |
ettevõttes töötlemise ajal või kohe pärast seda protsessi jälgimise eesmärgil sõnnikust võetud representatiivseid proovid peavad vastama järgmistele normidele:
kus:
Töödeldud sõnnikut või töödeldud sõnnikutooteid, mis ei vasta käesolevas punktis nimetatud normidele, loetakse töötlemata sõnnikuks või sõnnikutoodeteks; |
e) |
neid tuleb hoida nii, et pärast töötlemist oleks saastumine või teisene nakkus ja niiskumine minimaalne. Seetõttu tuleb neid hoida:
|
II PEATÜKK
NÕUDED TEATAVATE ORGAANILISTE VÄETISTE JA MULLAPARANDUSAINETE KOHTA
1. jagu
Tootmistingimused
1. |
Orgaanilisi väetisi ja mullaparandusaineid (v.a sõnnik, seedetrakti sisu, kompost, piim, piimapõhised tooted, piimasaadused, ternespiim, ternespiimatooted ja loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete biogaasiks muundamisel tekkinud käärimisjäägid) toodetakse:
|
2. |
2. kategooria materjalist saadud liha-kondijahust või töödeldud loomsest valgust koosnev või toodetud orgaaniline väetis või mullaparandusaine segatakse registreeritud ettevõttes piisava koguse ainega, mis muudab segu söödaks sobimatuks ja mida on lubanud kasutada selle liikmesriigi pädev asutus, kus toodet kasutatakse maapinnale laotamiseks. |
3. |
Pädev asutus lubab punktis 2 osutatud koostisaine kasutamist järgmistel tingimustel:
Pädev asutus avaldab lubatud koostisainete loetelu komisjonile ja teistele liikmesriikidele, kui need seda taotlevad. |
4. |
Punktis 2 osutatud nõudeid ei kohaldata siiski:
|
5. |
Orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete tootjad peavad tagama haigusetekitajatest puhastamise enne turulelaskmist, vastavalt:
|
2. jagu
Ladustamine ja transport
Pärast töötlemist või muundamist tuleb orgaanilisi väetisi ja mullaparandusaineid nõuetekohaselt ladustada ja transportida:
a) |
pakendamata puistematerjalina, saastumist vältivates tingimustes; |
b) |
pakendites või suurtes big-bag tüüpi kottides, kui tegu on lõpptarbijale müümiseks mõeldud orgaaniliste väetiste või mullaparandusainetega; või |
c) |
sobivas hoiukohas, kuhu ei pääse põllumajandusloomad, kui tegu on põllumajandusettevõttes ladustamisega. |
XII LISA
VAHESAADUSED
Vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 34 lõikele 2 kohaldatakse vahesaaduste impordile ja liitu läbivale transiidile järgmisi tingimusi.
1. |
Vahesaaduste importi ja transiiti lubatakse, kui:
|
2. |
Kolmanda riigi pädev asutus võib punkti 1 alapunktis e osutatu kohaselt ettevõtte registreerida või seda tunnustada, kui:
|
3. |
Liitu imporditavaid vahesaadusi kontrollitakse piiripunktis kooskõlas direktiivi 97/78/EÜ artikliga 4 ja need transporditakse piiripunktist otse:
|
4. |
Liidu kaudu transiitveosena viidavaid vahesaadusi transporditakse kooskõlas direktiivi 97/78/EÜ artikliga 11. |
5. |
Asjaomase piiripunkti ametlik veterinaararst teatab saadetisest sihtettevõtte eest vastutavale asutusele süsteemi TRACES kaudu. |
6. |
Sihtettevõte, selle omanik või tema esindaja registreerib andmed vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklile 22 ja esitab pädeva asutuse taotlusel vajaliku teabe vahesaaduste ostmise, müümise, kasutamise ja varude ning nende ülejäägi kõrvaldamise kohta, et oleks võimalik kontrollida käesoleva määruse nõuete täitmist. |
7. |
Pädev asutus tagab kooskõlas direktiiviga 97/78/EÜ, et vahesaaduste saadetised saadetakse sellest liikmesriigist, kus peab toimuma piirikontroll, punktile 3 vastavasse sihtettevõttesse või transiidi korral väljumise piiripunkti. |
8. |
Pädev asutus kontrollib käesoleva määruse nõuete täitmise kindlakstegemiseks korrapäraselt dokumente, et veenduda, kas imporditud vahesaaduste kogused ning ladustatud, kasutatud, lähetatud või kõrvaldatud vahesaaduste kogused kattuvad. |
9. |
Transiitveosena viidavate vahesaaduste saadetiste puhul teevad sisenemise ja väljumise piiripunktide eest vastutavad pädevad asutused vajaduse korral koostööd, et tagada saadetiste tõhus kontrollimine ja jälgitavus. |
XIII LISA
LEMMIKLOOMATOIT JA TEATAVAD MUUD LOOMSETEST KÕRVALSAADUSTEST SAADUD TOOTED
I PEATÜKK
Üldnõuded
Lemmikloomatoitu tootvatel ettevõtetel ja ettevõtetel, mis toodavad loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid, mida on nimetatud käesolevas lisas, peavad olema sobivad rajatised:
a) |
sissetuleva materjali ladustamiseks ja töötlemiseks tingimustel, mis hoiavad ära inimeste või loomade tervise ohtuseadmise; |
b) |
tootmises kasutamata jäänud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kõrvaldamiseks, välja arvatud juhul, kui kasutamata materjal saadetakse töötlemiseks või kõrvaldamiseks teise ettevõttesse kooskõlas käesoleva määrusega. |
II PEATÜKK
Erinõuded lemmikloomatoidu (sh koerte närimiskontide) kohta
1. Töötlemata lemmikloomatoit
Töötlemata lemmikloomatoitu võib toota ainult määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktis a ja punkti b alapunktides i ja ii osutatud 3. kategooria materjalist.
Töötlemata lemmikloomatoit tuleb pakendada kasutamata lekkekindlasse pakendisse.
Tuleb võtta tõhusaid meetmeid, tagamaks, et toode ei puutuks kogu tootmisahela jooksul ja kuni müügikohani kokku saasteainetega.
2. Töödeldud lemmikloomatoidu ja koerte närimiskontide tooraine
Töödeldud lemmikloomatoitu ja koerte närimiskonte võib toota ainult:
a) |
3. kategooria materjalist, mis ei ole määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktides n, o ja p osutatud materjal; ning |
b) |
1. kategooria materjalist, mis koosneb loomsetest kõrvalsaadustest, mis on saadud loomadest, kelle puhul on aineid kasutatud ebaseaduslikult vastavalt direktiivi 96/22/EÜ artikli 1 lõike 2 punktis d või direktiivi 96/23/EÜ artikli 2 punktis b esitatud määratlusele, kui tegu on imporditud lemmikloomatoidu või imporditud materjalist toodetud lemmikloomatoiduga. |
3. Töödeldud lemmikloomatoit
a) |
Lemmikloomatoidu konserve tuleb kuumtöödelda, et Fc väärtus oleks vähemalt 3. |
b) |
Töödeldud lemmikloomatoitu (v.a konservid) tuleb:
Pärast tootmist tuleb võtta kõik meetmed sellise töödeldud lemmikloomatoidu saastumise vältimiseks. Töödeldud lemmikloomatoit tuleb pakendada kasutamata pakendisse. |
4. Koerte närimiskonte tuleb valmistamise ajal piisavalt töödelda, et hävitada haigusetekitajad (sh salmonella).
Pärast kõnealust töötlemist tuleb võtta kõik meetmed koerte närimiskontide saastumise vältimiseks.
Koerte närimiskondid tuleb pakendada kasutamata pakendisse.
5. Koerte närimiskontidest ja töödeldud lemmikloomatoidust (v.a lemmikloomatoidu konservid ja selline töödeldud lemmikloomatoit, mida on töödeldud punkti 3 alapunkti b alapunkti v kohaselt) tuleb tootmise ja/või ladustamise ajal (enne lähetamist) võtta pistelisi proove, et kontrollida nende vastavust järgmistele normidele:
|
salmonella: puudub 25 grammis, n = 5, c = 0, m = 0, M = 0; |
|
enterobakterid: n = 5, c = 2, m = 10, M = 300 1 grammis, |
kus:
n |
= |
analüüsitavate proovide arv; |
m |
= |
bakterite arvu väärtuslävi; tulemus loetakse rahuldavaks, kui bakterite arv kogu valimis ei ületa näitajat m; |
M |
= |
bakterite arvu maksimumväärtus; tulemust ei loeta rahuldavaks, kui bakterite arv ühes või mitmes proovis on võrdne näitajaga M või sellest suurem; ning |
c |
= |
nende proovide arv, milles bakterite arv võib jääda näitajate m ja M vahele; proovid loetakse siiski rahuldavaks, kui teiste proovide bakterite arv on võrdne näitajaga m või sellest väiksem. |
6. Töötlemata lemmikloomatoidust tuleb tootmise ja/või ladustamise ajal (enne lähetamist) võtta pistelisi proove, et kontrollida vastavust järgmistele normidele:
|
salmonella: puudub 25 grammis, n = 5, c = 0, m = 0, M = 0; |
|
enterobakterid: n = 5, c = 2, m = 10, M = 5 000 1 grammis, |
kus:
n |
= |
analüüsitavate proovide arv; |
m |
= |
bakterite arvu väärtuslävi; tulemus loetakse rahuldavaks, kui bakterite arv kogu valimis ei ületa näitajat m; |
M |
= |
bakterite arvu maksimumväärtus; tulemust ei loeta rahuldavaks, kui bakterite arv ühes või mitmes proovis on võrdne näitajaga M või sellest suurem; ning |
c |
= |
nende proovide arv, milles bakterite arv võib jääda näitajate m ja M vahele; proovid loetakse siiski rahuldavaks, kui teiste proovide bakterite arv on võrdne näitajaga m või sellest väiksem. |
7. Töödeldud lemmikloomatoidu ja koerte närimiskontide tootmisahela lõpp-punkt
Piiranguid kohaldamata võib kooskõlas käesoleva määrusega turule lasta:
a) |
töödeldud lemmikloomatoitu, mis:
|
b) |
koerte närimiskonte, mis:
|
III PEATÜKK
Erinõuded lemmikloomatoidu valmistamiseks mõeldud lõhna- ja maitsetugevdajate kohta
1. |
Ettevõtjad võivad lemmikloomatoidu maitse parandamiseks kasutatavate loomsetest kõrvalsaadustest saadud vedelate või kuivatatud toodete valmistamiseks kasutada ainult neid loomseid kõrvalsaadusi, mida võib II peatüki punkti 2 kohaselt kasutada töödeldud lemmikloomatoidu ja koerte närimiskontide toorainena. |
2. |
Lõhna- ja maitsetugevdajad peavad olema läbinud selliste parameetritega töötlemismeetodid, mis tagavad toote vastavuse käesoleva lisa II peatüki punktis 5 sätestatud mikrobioloogilistele normidele. Pärast töötlemist tuleb võtta kõik meetmed toote saastumise vältimiseks. |
3. |
Lõpptoode tuleb:
|
IV PEATÜKK
Erinõuded hobuslaste vere ja veretoodete kohta
Hobuslastelt pärineva muuks otstarbeks kui söödaks ettenähtud vere ja veretoodete turulelaskmise suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi.
1. |
Verd võib selliseks otstarbeks turule lasta, kui see on kogutud:
|
2. |
Veretooteid võib selliseks otstarbeks turule lasta, kui:
|
3. |
Hobuslaste veri ja veretooted tuleb pakendada mitteläbilaskvatesse plommitud mahutitesse, mis kannavad punkti 1 alapunktis b osutatud tapamaja või kogumisettevõtte loa numbrit. |
V PEATÜKK
Erinõuded kabiloomade toornahkade ja nendest saadud toodete kohta
A. Ettevõtted
Pädev asutus võib lubada toornahku (sh lubjatud toornahku) käitlevatel ettevõtetel tarnida toornahkade lõikamisjääke loomatoiduks mõeldud želatiini, orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete tootmiseks, kui:
a) |
ettevõttel on hõlpsasti puhastatavate ja desinfitseeritavate kõvade põrandate ja siledate seintega laoruumid ning vajaduse korral külmutusseadmed; |
b) |
laoruume hoitakse rahuldavas tehnilises ja sanitaarkorras, et need ei kujutaks endast tooraine jaoks saasteallikat; |
c) |
toorainet, mida neis ruumides hoitakse ja/või töödeldakse, aga mis ei vasta käesolevas peatükis sätestatud nõuetele, hoitakse kogu vastuvõtu-, ladustamis-, töötlemis- ja lähetusaja eraldi toorainest, mis vastab käesoleva peatüki nõuetele; |
d) |
lõikamisjäägid, mis on saadud lubjatud toornahast, töödeldakse nii, et need enne, kui neid kasutatakse alljärgneva tootmiseks, ei ohustaks inimeste ega loomade tervist:
|
B. Loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete turulelaskmine
1. |
Töötlemata toornahku võib turule lasta, kui on täidetud direktiiviga 2002/99/EÜ värske liha suhtes kehtestatud tervise-eeskirjad. |
2. |
Töödeldud toornahku võib turule lasta, kui:
|
C. Toornahkade tootmisahela lõpp-punkt
1. |
Kabiloomade toornahku, mille käitleja on määranud muuks otstarbeks kui inimtoit ja mis vastavad määruses (EÜ) nr 853/2004 toidus kasutamiseks mõeldud želatiini või kollageeni tooraine kohta sätestatud nõuetele, võib kooskõlas käesoleva määrusega lasta turule ilma piiranguid kohaldamata. |
2. |
Piiranguid kohaldamata võib kooskõlas käesoleva määrusega turule lasta alljärgnevaid toornahku:
|
3. |
Erandina punktist C.2 võib pädev asutus nõuda, et punkti 2 alapunktides c ja d osutatud töödeldud toornahkade saadetistel, mis lähevad lemmikloomatoitu, orgaanilisi väetisi või mullaparandusaineid tootvasse ettevõttesse või biogaasiks muundamise jaama, oleks kaasas kaubadokument, mis on koostatud kooskõlas VIII lisa III peatüki punktis 6 esitatud näidisega. |
VI PEATÜKK
Erinõuded jahitrofeede ja muude loomset päritolu esemete kohta
A. Käesoleva peatüki sätete kohaldamine ei piira vastavalt määrusele (EÜ) nr 338/97 vastu võetud metsloomade kaitse meetmete kohaldamist.
B. Turvalised hanked
Jahitrofeesid ja muid loomse päritoluga esemeid võib turule lasta, kui neid on säilitamiseks töödeldud või neid esitletakse nii, et need ei kujuta endast ohtu tervisele, ja kui need on tehtud:
a) |
liigist, kes ei ole kabiloom, lind, putukas ega ämblikulaadne; ning |
b) |
loomadest, kes on pärit piirkonnast, kus ei kohaldata piiranguid sellise raske nakkushaiguse esinemise tõttu, mille suhtes asjaomaste liikide loomad on vastuvõtlikud. |
C. Ohutu töötlemine
1. |
Jahitrofeesid või muid loomse päritoluga esemeid võib turule lasta, kui neid on säilitamiseks töödeldud või neid esitletakse nii, et need ei kujuta endast ohtu tervisele, ja kui need on:
|
2. |
Jahitrofeesid või muid esemeid (v.a punktis B ja punkti C alapunktis 1 osutatud), mis on tehtud loomadest, kes pärinevad piirkonnast, mille suhtes kehtivad selliste raskete nakkushaiguste esinemise tulemusel kehtestatud piirangud, millele asjaomased loomaliigid on vastuvõtlikud, võib turule lasta, kui:
|
VII PEATÜKK
Erinõuded villa, karvade, seaharjaste, sulgede, suleosade ja udusulgede kohta
A. Tooraine
1. |
Vill, karvad, seaharjased, suled, suleosad ja udusuled, mis on kõik töötlemata, peavad olema määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punkti b alapunktides iii, iv ja v ning punktides h ja n osutatud 3. kategooria materjal. Need peavad olema kindlalt pakendatud ja kuivad. Töötlemata sulgede, suleosade ja udusulgede puhul, mis saadetakse otse tapamajast töötlemisettevõttesse, võib pädev asutus teha erandi kuiva materjali transportimise nõudest, kui:
|
2. |
Seaharjaste väljaviimine piirkondadest, kus sigade Aafrika katk on endeemiline, on keelatud, välja arvatud juhul, kui seaharjased on:
|
3. |
Punktis 1 sätestatut ei kohaldata dekoratiivsulgede või sulgede suhtes, mis on:
|
B. Villa ja karvade tootmisahela lõpp-punkt
Villa ja karvu, mida on tööstuslikult pestud või töödeldud muul moel, mis kõrvaldab vastuvõetamatu riski, võib kooskõlas käesoleva määrusega lasta turule piiranguid kohaldamata.
Liikmesriigid võivad kooskõlas käesoleva määrusega lubada piiranguid kohaldamata oma turule sellist töötlemata villa ja karvu, mis pärinevad määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 23 kohaselt registreeritud või sama määruse artikli 24 lõike 1 alapunkti i kohaselt tunnustatud ettevõttest või põllumajandusettevõttest, kui nad on veendunud, et sellise villa ja karvaga ei kaasne lubamatuid inimeste ja loomade terviseriske.
C. Sulgede ja udusulgede tootmisahela lõpp-punkt
Sulgi, suleosi ja udusulgi, mida on tööstuslikult pestud või töödeldud 30 minutit kuumas aurus temperatuuril 100 °C, võib kooskõlas käesoleva määrusega lasta turule piiranguid kohaldamata.
VIII PEATÜKK
Erinõuded karusnahkade kohta
Lõpp-punkt
Karusnahku, mida on kuivatatud kaks päeva keskkonnas, mille temperatuur on 18 °C ja niiskus 55 % võib kooskõlas käesoleva määrusega lasta turule piiranguid kohaldamata.
IX PEATÜKK
Erinõuded mesinduse kõrvalsaaduste kohta
Ainult mesinduses kasutamiseks mõeldud mesinduse kõrvalsaadused:
1. |
ei tohi olla pärit piirkonnast, mille suhtes kohaldatakse keeldu seoses:
|
2. |
peavad vastama direktiivi 92/65/EMÜ artikli 8 punktis a sätestatud tingimustele. |
X PEATÜKK
Erinõuded 1. ja 2. kategooria materjalidest saadud sulatatud rasvade kasutamiseks õlikeemias
1. |
1. või 2. kategooria materjalist saadud sulatatud rasva, mis on ette nähtud õlikeemias kasutamiseks, tuleb toota IV lisa III peatükis sätestatud 1., 2., 3., 4. või 5. töötlemismeetodi kohaselt. |
2. |
Mäletsejalistelt pärinevad sulatatud rasvad tuleb puhastada nii, et allesjäävate lahustumatute lisaainete kogusisaldus ei ületa 0,15 massiprotsenti. |
XI PEATÜKK
Erinõuded rasva derivaatide kohta
1. |
Rasva derivaatide tootmiseks 1. ja 2. kategooria materjalist saadud sulatatud rasvadest võib kasutada järgmisi töötlemismeetodeid:
|
2. |
Käesoleva peatüki kohaselt toodetud rasvaderivaate võib lasta turule ainult:
|
XII PEATÜKK
Erinõuded orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete tootmiseks ettenähtud sarvede ja sarvedest valmistatud toodete (v.a sarvejahu), kapjade ja sõrgade ning neist valmistatud toodete (v.a kabja- ja sõrajahu) kohta
Orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete tootmiseks ettenähtud sarvede ja sarvedest valmistatud toodete (v.a sarvejahu), kapjade ja sõrgade ning nendest valmistatud toodete (v.a kabja- ja sõrajahu) turulelaskmisel peavad olema täidetud järgmised tingimused.
a) |
Need peavad pärinema loomadelt:
|
b) |
Need peavad olema kuumtöödeldud, s.t läbi kuumutatud üks tund vähemalt sisetemperatuuril 80 °C. |
c) |
Sarved peavad olema eemaldatud ilma koljuõõnt avamata. |
d) |
Igal töötlemise, ladustamise või transpordi etapil on võetud tarvitusele kõik ettevaatusabinõud ristsaastumise vältimiseks. |
e) |
Need tuleb pakendada kasutamata pakenditesse või mahutitesse või neid tuleb transportida veokites või lahtise lasti konteinerites, mis on enne laadimist desinfitseeritud pädeva asutuse poolt heaks kiidetud tootega. |
f) |
Pakenditel või mahutitel peab olema kirjas:
|
XIV LISA
IMPORT, EKSPORT JA TRANSIIT
I PEATÜKK
TOIDUAHELAS, AGA MITTE LEMMIKLOOMADE VÕI KARUSLOOMADE TOIDUS KASUTAMISEKS MÕELDUD 3. KATEGOORIA MATERJALI JA SELLEST SAADUD TOODETE IMPORDI JA LIITU LÄBIVA TRANSIIDI ERINÕUDED
1. jagu
Nagu määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 41 lõike 1 punktis a ja lõikes 3 on osutatud, kohaldatakse 3. kategooria materjali ja sellest saadud toodete importsaadetiste suhtes, mis on mõeldud kasutamiseks toiduahelas (v.a lemmikloomatoit või karusloomade sööt), ja selliste materjalide ja toodete transiitsaadetiste suhtes järgmisi nõudeid:
a) |
need peavad koosnema või olema toodetud tabeli 1 veerus „Tooraine” osutatud 3. kategooria materjalist; |
b) |
need peavad vastama tabeli 1 veerus „Impordi- ja transiiditingimused” sätestatud tingimustele; |
c) |
need peavad tulema kolmandast riigist või kolmanda riigi osast, mis on kantud tabeli 1 veergu „Kolmandate riikide loetelud”; ning |
d) |
neil peab olema transpordi ajal liitu sisenemisel veterinaarkontrolli toimumiskohas kaasas terviseohutuse tõend, mida on nimetatud tabeli 1 veerus „Tõendid/näidisdokumendid”; või |
e) |
need tuleb esitada liitu sisenemisel veterinaarkontrolli toimumiskohas koos dokumendiga, mis on koostatud tabeli 1 veerus „Tõendid/näidisdokumendid” osutatud näidise alusel. |
Tabel 1
Jrk-nr |
Toode |
Tooraine (viide määruse (EÜ) nr 1609/2009 sätetele) |
Impordi- ja transiiditingimused |
Kolmandate riikide loetelud |
Tõendid/näidisdokumendid |
||||||||||||||||
1 |
Töödeldud loomne valk |
Artikli 10 punktides a, b, d, e, f, h, i, j, k, l ja m osutatud 3. kategooria materjal. |
|
|
XV lisa I peatükk. |
||||||||||||||||
2 |
Söödamaterjaliks mõeldud veretooted |
Artikli 10 punktis a ja punkti b alapunktis i osutatud 3. kategooria materjal. |
Veretooted peavad olema toodetud vastavalt X lisa II peatüki 2. jaole. |
|
XV lisa IV peatüki punkt B. |
||||||||||||||||
3 |
Sulatatud rasvad ja kalaõli |
|
|
|
|
||||||||||||||||
4 |
Piim, piimapõhised tooted, piimasaadused, ternespiim ja ternespiima-tooted |
|
Piim, piimapõhised tooted, ternespiim ja ternespiimatooted peavad vastama käesoleva peatüki 4. jaos sätestatud nõuetele. |
|
|
||||||||||||||||
5 |
Želatiin ja hüdro-lüüsitud valk |
Artikli 10 punktides a, b, e, f, g, i ja j osutatud 3. kategooria materjal; kui tegu on hüdrolüüsitud valguga: artikli 10 punktides d, h ja k osutatud 3. kategooria materjal. |
Želatiin ja hüdrolüüsitud valk peab olema toodetud vastavalt X lisa II peatüki 5. jaole. |
|
|
||||||||||||||||
6 |
Kaltsiumdivesinikfosfaat |
Artikli 10 punktides a, b, d, e, f, g, h, i, j ja k osutatud 3. kategooria materjal. |
Kaltsiumdivesinikfosfaat peab olema toodetud vastavalt X lisa II peatüki 6. jaole. |
Mmääruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid ja:
|
XV lisa XII peatükk. |
||||||||||||||||
7 |
Trikaltsiumfosfaat |
Artikli 10 punktides a, b, d, e, f, g, h, i ja k osutatud 3. kategooria materjal. |
Trikaltsiumfosfaat peab olema toodetud vastavalt X lisa II peatüki 7. jaole. |
Määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid ja:
|
XV lisa XII peatükk. |
||||||||||||||||
8 |
Kollageen |
Artikli 10 punktides a, b, e, f, g, i ja j osutatud 3. kategooria materjal. |
Kollageen peab olema toodetud vastavalt X lisa II peatüki 8. jaole. |
Määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid ja:
|
XV lisa XI peatükk. |
||||||||||||||||
9 |
Muna-tooted |
Artikli 10 punktides e ja f ning punkti k alapunktis ii osutatud 3. kategooria materjal. |
Munatooted peavad olema toodetud vastavalt X lisa II peatüki 9. jaole. |
Määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid ja määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid või nende osad, millest liikmesriigid lubavad importida värsket kodulinnuliha, mune ja munatooteid. |
XV lisa XV peatükk. |
2. jagu
Töödeldud loomse valgu import
Töödeldud loomse valgu impordi suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid:
1. |
Enne saadetiste lubamist vabasse ringlusse liidus peab pädev asutus piiripunktis võtma imporditud töödeldud loomse valgu saadetistest proove, et veenduda vastavuses X lisa I peatükis sätestatud üldnõuetele. Pädev asutus peab:
|
2. |
Erandina punktist 1 võib piiripunkti eest vastutav pädev asutus juhul, kui asjaomasest kolmandast riigist pärit pakendamata saadetisest võetud kuue järjestikuse proovi analüüsid on negatiivsed, võtta pistelisi proove järgmistest sellest kolmandast riigist saabuvatest pakendamata saadetistest. Kui üks neist pistelistest proovidest osutub positiivseks, peab proove võttev pädev asutus teavitama päritoluriigiks oleva kolmanda riigi pädevat asutust, et see saaks olukorra parandamiseks võtta asjakohaseid meetmeid. Päritoluriigiks oleva kolmanda riigi pädev asutus peab proove võtvale pädevale asutusele neist abinõudest teada andma. Kui veel mõni samast kohast saabunud saadetisest võetud proov osutub positiivseks, peab piiripunkti eest vastutav pädev asutus võtma proove igast sellest kohast pärinevast saadetisest, kuni kuus järjestikust analüüsi on taas negatiivsed. |
3. |
Pädevad asutused peavad vähemalt kolm aastat säilitama proovivõtmiste tulemusi kõigi saadetiste kohta, millest proove on võetud. |
4. |
Liitu imporditud ja salmonella suhtes positiivseks osutunud saadetis või saadetis, mis ei vasta X lisa I peatükis enterobakterite kohta sätestatud mikrobioloogilistele normidele, tuleb:
|
3. jagu
Sulatatud rasvade import
Sulatatud rasvade impordi suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid:
Sulatatud rasvad peavad olema:
a) |
täielikult või osaliselt saadud sigadelt pärit toorainest ja pärinema kolmandast riigist või kolmanda riigi territooriumi osast, kus ei ole eelnenud 24 kuu jooksul esinenud suu- ja sõrataudi ning eelnenud 12 kuu jooksul sigade katku ja sigade Aafrika katku; |
b) |
täielikult või osaliselt saadud kodulindudelt pärit toorainest ja pärinema kolmandast riigist või kolmanda riigi territooriumi osast, kus ei ole eelnenud kuue kuu jooksul esinenud Newcastle’i haigust ja linnugrippi; |
c) |
täielikult või osaliselt saadud mäletsejalistelt pärit toorainest ja pärinema kolmandast riigist või kolmanda riigi territooriumi osast, kus ei ole eelnenud 24 kuu jooksul esinenud suu- ja sõrataudi ning eelnenud 12 kuu jooksul veiste katku; või |
d) |
läbinud ühe järgmistest kuumutamisviisidest, kui on esinenud punktides a, b ja c osutatud haiguste puhanguid nendes punktides osutatud asjaomaste ajavahemike jooksul:
Käitajad peavad kriitiliste kontrollpunktide andmed registreerima ja säilitama, nii et omanik, käitaja või nende esindaja ning vajaduse korral pädev asutus saaksid teostada ettevõtte töö järelevalvet; registreeritav teave peab hõlmama järgmist: osakese suurus, kriitiline temperatuur ning vajaduse korral töötlemise absoluutne aeg, rõhk, tooraine etteandmise kiirus ja rasva tsirkuleerimise kiirus. |
4. jagu
Piima, piimapõhiste toodete, piimasaaduste, ternespiima ja ternespiimatoodete import
A. |
Piima, piimapõhiste toodete, piimasaaduste, ternespiima ja ternespiimatoodete impordi suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid.
|
B. |
Ternespiima ja ternespiimatoodete impordi suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid.
|
II PEATÜKK
ERINÕUDED VÄLJASPOOL PÕLLUMAJANDUSLOOMADE TOIDUAHELAT KASUTAMISEKS ETTENÄHTUD LOOMSETE KÕRVALSAADUSTE JA NENDEST SAADUD TOODETE LIITU IMPORTIMISE JA LIIDU KAUDU TOIMUVA TRANSIIDI KOHTA
1. jagu
Erinõuded
Vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 41 lõike 1 punktile a, lõike 2 punktile c ja lõikele 3 kohaldatakse väljaspool põllumajandusloomade toiduahelat kasutamiseks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete saadetiste importimise ja transiidi puhul järgmisi erinõudeid:
a) |
need peavad koosnema või olema toodetud tabeli 2 veerus „Tooraine” osutatud loomsetest kõrvalsaadustest; |
b) |
need peavad vastama tabeli 2 veerus „Impordi- ja transiiditingimused” sätestatud tingimustele; |
c) |
need peavad pärinema kolmandast riigist või kolmanda riigi osast, mis on kantud tabeli 2 veergu „Kolmandate riikide loetelu”; ning |
d) |
neil peab transpordi ajal kuni liitu sisenemisel toimuva veterinaarkontrolli kohani olema kaasas terviseohutuse tõend või vajadusel mõni muu dokument, millele on viidatud tabeli 2 veerus „Tõendid/näidisdokumendid”; või |
e) |
need peab esitama liitu sisenemisel toimuva veterinaarkontrolli kohas koos dokumendiga, mis on koostatud tabeli 2 veerus „Tõendid/näidisdokumendid” osutatud näidise alusel. |
Tabel 2
Jrk-nr |
Toode |
Tooraine (viide määruse (EÜ) nr 1069/2009 sätetele) |
Impordi- ja transiiditingimused |
Kolmandate riikide loetelud |
Tõendid/näidisdokumendid |
||||||||||||||||||||||||||||||
1 |
Töödeldud sõnnik, töödeldud sõnnikust saadud tooted ja nahkhiire-guaano |
Artikli 9 punktis a nimetatud 2. kategooria materjal. |
Töödeldud sõnnik, töödeldud sõnnikust saadud tooted ja nahkhiireguaano peavad olema toodetud vastavalt XI lisa I peatüki 2. jaole. |
Kolmandad riigid, mis on loetletud:
|
XV lisa 17. peatükk. |
||||||||||||||||||||||||||||||
2 |
Veretooted (v.a hobuslastelt pärinevad selliste loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete tootmiseks, mis on ette nähtud kasutamiseks väljaspool põllu-majandusloomade toiduahelat |
Artikli 8 punktides c ja d nimetatud 1. kategooria materjal ning artikli 10 punktides a, b, d ja h nimetatud 3. kategooria materjal. |
Veretooted peavad olema toodetud vastavalt 2. jaole. |
Alljärgnevad kolmandad riigid.
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||
3 |
Hobuslaste veri ja veretooted |
Artikli 10 punktides a, b ja d ja h nimetatud 3. kategooria materjal. |
Veri ja veretooted peavad vastama 3. jaos sätestatud nõuetele. |
Alljärgnevad kolmandad riigid:
|
XV lisa 4. peatüki punkt A. |
||||||||||||||||||||||||||||||
4 |
Kabiloomade värsked või jahutatud toornahad |
Artikli 10 punktis a ja punkti b alapunktis iii nimetatud 3. kategooria materjal. |
Toornahad peavad vastama 4. jao punktides 1 ja 4 sätestatud nõuetele. |
Toornahad pärinevad kolmandast riigist või liidu õigusaktide kohaselt piirkondadeks jaotamise korral kolmanda riigi osast, mis on loetletud määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas ja millest liikmesriigid lubavad importida samade liikide loomade värsket liha. |
XV lisa 5. peatüki punkt A. |
||||||||||||||||||||||||||||||
5 |
Kabiloomade töödeldud toornahad |
Artikli 10 punktis a, punkti b alapunktis iii ja punktis n nimetatud 3. kategooria materjal. |
Toornahad peavad vastama 4. jao punktides 2, 3 ja 4 sätestatud nõuetele. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||
6 |
Jahitrofeed ja muud loomade säilitised |
Artikli 9 punktis f nimetatud 2. kategooria materjal, mis on saadud metsloomadelt, kellel ei kahtlustata inimestele või loomadele nakkava haiguse olemasolu, ning artikli 10 punktis a, punkti b alapunktides i, iii ja v ning punktis n nimetatud 3. kategooria materjal. |
Jahitrofeed ja muud säilitised peavad vastama 5. jaos sätestatud nõuetele. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||
7 |
Seaharjased |
Artikli 10 punkti b alapunktis iv nimetatud 3. kategooria materjal. |
Seaharjased peavad olema saadud päritoluriigiks olevast kolmandast riigist pärit ja selle kolmanda riigi tapamajas tapetud sigadelt. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||
8 |
Töötlemata vill ja karvad |
Artikli 10 punktides h ja n nimetatud 3. kategooria materjal. |
Töötlemata vill ja karvad peavad olema:
|
Kõik kolmandad riigid |
Töötlemata villa ja karvade importimiseks ei nõuta terviseohutuse tõendit. |
||||||||||||||||||||||||||||||
9 |
Töödeldud suled, suleosad ja udusuled |
Artikli 10 punkti b alapunktis v ning punktides h ja n nimetatud 3. kategooria materjal. |
Töödeldud suled või suleosad peavad vastama 6. jaos sätestatud nõuetele. |
Kõik kolmandad riigid. |
Töödeldud sulgede, suleosade ja udusulgede importimiseks ei nõuta terviseohutuse tõendit. |
||||||||||||||||||||||||||||||
10 |
Mesinduse kõrvalsaadused |
Artikli 10 punktis e nimetatud 3. kategooria materjal. |
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||
11 |
Kondid, sarved, sõrad ja kabjad ning nendest valmistatud tooted (v.a kondi-, sarve-, sõra- ja kabjajahu ), mis ei ole mõeldud söödamaterjaliks, orgaaniliseks väetiseks või mullaparandusaineks |
Artikli 10 punktis a, punkti b alapunktides i ja iii ning punktides e ja h nimetatud 3. kategooria materjal. |
Tooted peavad vastama 7. jaos sätestatud nõuetele. |
Kõik kolmandad riigid. |
Toodetega on kaasas:
|
||||||||||||||||||||||||||||||
12 |
Lemmikloomatoit, k.a koerte närimiskondid |
|
Lemmikloomatoit ja koerte närimiskondid peavad olema toodetud vastavalt XIII lisa II peatükile. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||
13 |
Lemmikloomatoidu valmistamisel kasutatavad lõhna- ja maitsetugevdajad |
Artikli 35 punktis a nimetatud materjal. |
Lõhna- ja maitsetugevdajad peavad olema toodetud vastavalt XIII lisa III peatükile. |
Määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid, millest liikmesriigid lubavad importida samade liikide loomade värsket liha ja lihaga konte. Kalamaterjalist saadud lõhna- ja maitsetugevdajate puhul otsuse 2006/766/EÜ II lisas loetletud kolmandad riigid. |
XV lisa 3. peatüki punkt E. |
||||||||||||||||||||||||||||||
14 |
Loomsed kõrvalsaadused, mis on mõeldud lemmikloomatoidu, aga mitte töötlemata lemmikloomatoidu tootmiseks, ja nendest saadud tooted, mis on mõeldud kasutamiseks väljaspool toiduahelat |
|
Tooted peavad vastama 8. jaos sätestatud nõuetele. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||
15 |
Loomsed kõrvalsaadused, mis on mõeldud kasutamiseks töötlemata lemmikloomatoiduna |
Artikli 10 punktis a ning punkti b alapunktides i ja ii nimetatud 3. kategooria materjal. |
Tooted peavad vastama 8. jaos sätestatud nõuetele. |
Määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid, millest liikmesriigid lubavad importida samade liikide loomade värsket liha ja lihaga konte. Kui tegu on kalamaterjaliga, siis otsuse 2006/766/EÜ II lisas loetletud kolmandad riigid. |
XV lisa 3. peatüki punkt D. |
||||||||||||||||||||||||||||||
16 |
Karusloomade söödas kasutamiseks mõeldud loomsed kõrvalsaadused |
Artikli 10 punktis a ning punkti b alapunktides i ja ii nimetatud 3. kategooria materjal. |
Tooted peavad vastama 8. jaos sätestatud nõuetele. |
Määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas või määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisas loetletud kolmandad riigid, millest liikmesriigid lubavad importida samade liikide loomade värsket liha ja lihaga konte. Kui tegu on kalamaterjaliga, siis otsuse 2006/766/EÜ II lisas loetletud kolmandad riigid. |
XV lisa 3. peatüki punkt D. |
||||||||||||||||||||||||||||||
17 |
Põllumajandusloomade toiduahelast välja jäävate teatavate kasutusviide jaoks mõeldud sulatatud rasvad |
|
Sulatatud rasvad peavad vastama 9. jaos sätestatud nõuetele. |
Kolmandad riigid, mis on loetletud määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas, või kalamaterjalide puhul otsuse 2006/766/EÜ II lisas. |
XV lisa 10. peatüki punkt B. |
||||||||||||||||||||||||||||||
18 |
Rasva derivaadid |
|
Rasva derivaadid peavad vastama 10. jaos sätestatud nõuetele. |
Kõik kolmandad riigid. |
|
||||||||||||||||||||||||||||||
19 |
Fotograafiline želatiin |
Artikli 8 punktis b nimetatud 1. kategooria materjal ning artiklis 10 nimetatud 3. kategooria materjal. |
Imporditud fotograafiline želatiin peab vastama 11. jaos sätestatud nõuetele. |
Fotograafilist želatiini võib importida ainult Ameerika Ühendriikides ja Jaapanis asuvatest päritoluettevõtetest, mis on 11.jao kohaselt tunnustatud. |
XV lisa 19. peatükk. |
||||||||||||||||||||||||||||||
20 |
Orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete tootmiseks mõeldud sarved, kabjad ja sõrad ning nendest valmistatud samaotstarbelised tooted (v.a sarve-, kabja- ja sõrajahu) |
Artikli 10 punktides a, b, h ja n nimetatud 3. kategooria materjal. |
Tooted peavad vastama 12. jaos sätestatud nõuetele. |
Kõik kolmandad riigid. |
XV lisa 18. peatükk. |
2. jagu
Väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat kasutatavate toodete valmistamiseks ettenähtud vere ja veretoodete (v.a hobuslaste veri ja veretooted) import
Alljärgnevaid nõudeid kohaldatakse sellis(t)e vere ja veretoodete (v.a hobuslaste veri ja veretooted) importimise suhtes, mis on mõeldud väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat kasutatavate toodete valmistamiseks.
1. |
Veretooted peavad pärinema väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat kasutatavaid tooteid valmistavast ettevõttest, mis vastab käesolevas määruses sätestatud eritingimustele, või kogumisettevõttest. |
2. |
Veri, millest tehakse väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat kasutatavate toodete valmistamiseks mõeldud veretooteid, peab olema kogutud
|
3.1. |
Sõraliste, kabjaliste ja londiliste taksonitesse kuuluvatelt loomadelt, sealhulgas nende ristanditelt pärit veretooted, mis on ette nähtud väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat kasutatavate toodete valmistamiseks, peavad vastama punktis a või b sätestatud tingimustele:
|
3.2. |
Lisaks punkti 3.1 alapunkti b alapunktidele i ja ii peab loomade puhul, v.a sigalased ja pekaarilised, olema täidetud üks järgmistest tingimustest:
|
3.3. |
Lisaks punkti 3.1. alapunkti b alapunktidele i ja ii peavad veretooted sigalaste ja pekaariliste puhul pärinema kolmandast riigist või kolmanda riigi piirkonnast, kus vähemalt 12 kuu jooksul ei ole esinenud sigade vesikulaarhaiguse, sigade katku ja sigade Aafrika katku juhtumeid, kus vähemalt 12 kuu jooksul ei ole toimunud nende haiguste vastu vaktsineerimist ning kus on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
|
4. |
Kodulindudelt ja muudelt linnuliikidelt pärit veretooted, mis on mõeldud väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat kasutatavate toodete valmistamiseks, peavad vastama järgmistele kas punktis a või b sätestatud tingimustele:
|
3. jagu
Hobuslastelt pärit vere ja veretoodete import
Alljärgnevaid nõudeid kohaldatakse hobuslastelt pärit vere ja veretoodete importimise suhtes.
1. |
Veri peab vastama XIII lisa IV peatüki punkti 1 alapunktis a sätestatud tingimustele ning peab olema kogutud veterinaararsti järelevalve all kas
|
2. |
Veretooted peavad vastama XIII lisa IV peatüki punktis 2 sätestatud tingimustele. Lisaks peavad XIII lisa IV peatüki punkti 2 alapunkti b) alapunktis i) nimetatud veretooted olema valmistatud verest, mis on kogutud hobuslastelt, keda hoiti vähemalt kolm kuud enne vere kogumise kuupäeva või kuni kolme kuu vanuste loomade puhul alates sünnist ettevõttes veterinaarjärelevalve all selles kolmandas riigis, kus veri koguti ning kus nimetatud aja jooksul ja vere kogumise ajal ei esinenud järgmisi haigusi:
|
3. |
Veretooted peavad pärinema tunnustatud või registreeritud ettevõttest, mida on tunnustanud kolmanda riigi pädev asutus. |
4. |
Veri ja veretooted tuleb pakendada ja märgistada vastavalt XIII lisa IV peatüki punktile 3. |
4. jagu
Kabiloomade toornahkade import
Alljärgnevaid nõudeid kohaldatakse kabiloomade toornahkade importimise suhtes.
1. |
Värskeid või jahutatud toornahku võib importida, kui
|
2. |
XIII lisa V peatüki punkti C alapunktis 2 viidatud töödeldud toornahku võib importida ilma piiranguteta. |
3. |
Muid töödeldud toornahku võib importida, kui
|
4. |
Kabiloomade värskeid, jahutatud või töödeldud toornahku tuleb vedada mahutites, veoautodes, vagunites või pallides, mis on plommitud lähteriigiks oleva kolmanda riigi pädeva asutuse vastutusel. |
5. jagu
Jahitrofeede ja muude loomset päritolu esemete import
Alljärgnevaid nõudeid kohaldatakse jahitrofeede ja muude loomset päritolu esemete importimise suhtes.
1. |
Jahitrofeesid ja muid loomset päritolu esemeid, mis vastavad XIII lisa VI peatüki punkti B ja punkti C alapunktis 1 viidatud tingimustele, võib importida ilma piiranguteta. |
2. |
Lindude ja kabiloomade töödeldud jahitrofeesid või muid esemeid, milleks on üksnes kondid, sarved (sh hirvesarved), kabjad, sõrad, hambad või nahad, võib kolmandatest riikidest importida, kui need vastavad XIII lisa VI peatüki punkti C alapunkti 1 alapunkti a, punkti C alapunkti 2 alapunkti a alapunktide i–iii ning alapunkti b alapunktide i ja ii nõuetele. Siiski ei pea laevaga transporditavad kuiv- või märgsoolatud toornahad olema soolatud 14 päeva enne lähetamist, juhul kui need on soolatud 14 päeva enne importimist. |
3. |
Lindude ja kabiloomade jahitrofeesid või muid esemeid, mis koosnevad terviklikest anatoomilistest osadest ja on täielikult töötlemata, võib importida, kui
|
6. jagu
Töödeldud sulgede, suleosade ja udusulgede import
Töödeldud sulgi, suleosi ja udusulgi võib importida järgmistel juhtudel:
a) |
kui need on töödeldud dekoratiivsuled, reisijate poolt isiklikuks tarbeks veetavad töödeldud suled või töödeldud sulgede või udusulgede saadetised, mis on saadetud üksikisikutele mittetööstuslikel eesmärkidel; või |
b) |
kui nendega on kaasas kaubadokument, kus kinnitatakse, et sulgi, suleosasid või udusulgi on töödeldud aurujoaga või mõnel muul viisil, mis välistab ülemäärase riski, ning need on kindlalt pakendisse suletud ja kuivad; ja |
c) |
kui kaubadokumendis pole öeldud, et neid on tööstuslikult pestud ja töödeldud auruga 100 °C juures vähemalt 30 minutit, saadetakse need selliseks töötlemiseks mõnda registreeritud ettevõttesse. |
7. jagu
Muuks otstarbeks kui söödamaterjalina, orgaanilise väetisena või mullaparandusainena kasutatavate kontide ja kontidest valmistatud toodete (v.a kondijahu), sarvede ja sarvedest valmistatud toodete (v.a sarvejahu), kapjade ja sõrgade ning neist valmistatud toodete (v.a kabja- ja sõrajahu) import
1. |
Konte ja kontidest valmistatud tooteid (v.a kondijahu), sarvi ja sarvedest valmistatud tooteid (v.a sarvejahu), kapju ja sõrgu ning neist valmistatud tooteid (v.a kabja- ja sõrajahu) võib importida väljaspool söödaahelat kasutatavate toodete valmistamiseks, kui
|
2. |
Iga saadetisega peab olema kaasas päritoluettevõtet kontrolliva pädeva asutuse pitseriga varustatud kaubadokument, mis sisaldab järgmist teavet:
|
3. |
Euroopa Liitu lähetamisel peavad tooted olema plommitud mahutites või veoautodes või lahtiselt laevas. Kui tooteid transporditakse mahutites, peab mahutitele ning kõikidel juhtudel kaubaveo saatedokumentidele olema märgitud registreeritud sihtettevõtte nimi ja aadress. |
4. |
Pärast direktiivis 97/78/EÜ ette nähtud veterinaarkontrolli tuleb materjal kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikes 4 sätestatud tingimustega transportida otse registreeritud sihtettevõttesse. |
8. jagu
Karusloomade sööda, lemmikloomatoidu (v.a töötlemata lemmikloomatoit) ja väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat kasutatavate toodete valmistamiseks mõeldud loomsete kõrvalsaaduste import
Karusloomade sööda, lemmikloomatoidu (v.a töötlemata lemmikloomatoit) ja väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat kasutatavate toodete valmistamiseks mõeldud loomseid kõrvalsaadusi võib importida järgmistel tingimustel:
1) |
kui neid on päritoluettevõttes kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega sügavkülmutatud või säilitatud viisil, mis välistab nende riknemise lähetamise ja sihtettevõttesse tarnimise vahelisel ajal; |
2) |
kui nende puhul on võetud tarvitusele kõik ettevaatusabinõud, et vältida saastumist haigusetekitajatega; |
3) |
kui need on pakendatud kasutamata pakenditesse, mis hoiavad ära lekke või mida on enne kasutamist puhastatud ja desinfitseeritud; |
4) |
kui pärast direktiiviga 97/78/EÜ ettenähtud veterinaarkontrolli transporditakse loomsed kõrvalsaadused kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikes 4 sätestatud tingimustega otse kas
|
5.1. |
lemmikloomatoidu tootmiseks kasutatava tooraine puhul, millele viidatakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 35 punkti a alapunktis ii,
|
5.2. |
kui saadetis koosneb eespool punktis 5.1 osutatud viisil töödeldud toorainest ja muust töötlemata toorainest, peavad kõik saadetises sisalduvad toorained olema märgistatud vastavalt punkti 5.1 alapunktides a ja b sätestatule; |
5.3. |
punkti 5.1 alapunktides a ja b ning punktis 5.2 osutatud märgistus peab jääma nähtavaks alates lähetamisest kuni tarnimiseni lemmikloomatoitu tootvasse ettevõttesse; |
6. |
lemmikloomatoitu tootvas ettevõttes tuleb lemmikloomatoidu tootmiseks kasutatavat toorainet, millele viidatakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 35 punkti a alapunktis ii, tootmise eel hoida, tootmises kasutada ja kõrvaldada pädeva asutuse lubatud tingimustel, mis võimaldavad saadud, tootmises kasutatud ja kõrvaldatud (kui see on kohaldatav) materjali koguseid ametlikult kontrollida. Pädev asutus võib anda lemmikloomatoitu tootvat ettevõtet käitavale ettevõtjale loa hoida sellist materjali koos 3. kategooria materjaliga. |
9. jagu
Väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat teataval otstarbel kasutatavate sulatatud rasvade import
Sulatatud rasvu, mis ei ole ette nähtud põllumajandusloomade sööda, kosmeetika, ravimite või meditsiiniseadmete tootmiseks, võib importida juhul, kui
a) |
need on saadud
|
b) |
neid on töödeldud 1. töötlemismeetodiga (rõhu all steriliseerimine) või mõne IV lisa III peatükis kirjeldatud meetodi abil; |
c) |
mäletsejalistelt pärineva rasva puhul on eemaldatud lahustumatud lisaained, mis ületavad 0,15 massiprotsenti; |
d) |
need on enne liitu saatmist märgistatud selliselt, et saavutatud on VIII lisa V peatüki punkti 1 alapunktis b osutatud glütserooltriheptanaadi minimaalne kontsentratsioon; |
e) |
pärast direktiiviga 97/78/EÜ ettenähtud veterinaarkontrolli transporditakse sulatatud rasvad kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikega 4 sätestatud tingimustega otse registreeritud sihtettevõttesse oludes, mis hoiavad ära saastumise; ja |
f) |
nende pakendil või mahutil on märgistus „MITTE INIM- EGA LOOMATOIDUKS”. |
10. jagu
Rasva derivaatide import
1. |
Rasva derivaate võib importida, kui saadetisega kaasas oleval terviseohutuse tõendil on kinnitus,
|
2. |
Punktis 1 osutatud terviseohutuse tõend tuleb kauba Euroopa Liitu sisenemisel esitada esmasisenemise piiripunkti pädevale asutusele ning seejärel peab selle koopia kuni sihtettevõtteni saadetisega kaasas olema. |
3. |
Pärast direktiiviga 97/78/EÜ ettenähtud veterinaarkontrolli tuleb rasva derivaadid kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikega 4 sätestatud tingimustega transportida otse sihtettevõttesse. |
11. jagu
Fotograafilise želatiini import
1. |
Määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 8 punkti b kohaselt 1. kategooria materjaliks liigitatud veiste selgroogu sisaldavast materjalist toodetud ja üksnes fotograafiatööstuses kasutamiseks ettenähtud želatiini (fotograafiline želatiin) võib importida tingimusel, et fotograafiline želatiin
Tabel 3 Fotograafilise želatiini import
|
2. |
Kui fotograafiline želatiin on sisenenud sihtliikmesriiki, ei või sellega liikmesriikide vahel kaubelda, vaid seda võib kasutada üksnes tunnustatud fotograafiaettevõttes sama sihtliikmesriigi piires ja üksnes fotograafilise tootmise eesmärgil. |
3. |
Pärast direktiiviga 97/78/EÜ ettenähtud veterinaarkontrolli tuleb fotograafiline želatiin kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikega 4 sätestatud tingimustega transportida otse sihtkohaks olevasse tunnustatud fotograafiaettevõttesse. |
4. |
Punktis 3 viidatud transportimine peab toimuma sõidukites või mahutites, kus fotograafiline želatiin on füüsiliselt eraldatud kõikidest toiduks või söödaks mõeldud toodetest. |
5. |
Tunnustatud fotograafiaettevõttes peab ettevõtja tagama, et kõik fotograafilise želatiini ülejäägid ja muud fotograafilisest želatiinist tekkinud jäätmed
|
6. |
Fotograafilist želatiini toodetakse järgmiste nõuete kohaselt.
|
12. jagu
Orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete tootmiseks mõeldud sarvede ja sarvedest valmistatud toodete (v.a sarvejahu), kapjade ja sõrgade ning neist valmistatud toodete (v.a kabja- ja sõrajahu) import
Orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete tootmiseks mõeldud sarvi ja sarvedest valmistatud tooteid (v.a sarvejahu), kapju ja sõrgu ning neist valmistatud tooteid (v.a kabja- ja sõrajahu) võib importida, kui
1) |
need on toodetud vastavalt XIII lisa XII peatükile ja |
2) |
need transporditakse pärast direktiiviga 97/78/EÜ ettenähtud veterinaarkontrolli kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikega 4 sätestatud tingimustega otse tunnustatud või registreeritud ettevõttesse. |
III PEATÜKK
ERIEESKIRJAD TEATAVATE PROOVIDE KOHTA
1. jagu
Teadustöös ja diagnostikas kasutatavad proovid
Kui teadustöös ja diagnostikas kasutatavaid proove ning nende kasutamisel saadud tooteid ei ole kavas võrdlusmaterjalina alles hoida või päritoluriigiks olevasse kolmandasse riiki tagasi saata, tuleb need kõrvaldada
a) |
jäätmetena põletamise teel või |
b) |
rõhu all steriliseerimise teel, misjärel need kõrvaldatakse või kasutatakse vastavalt määruse (EU) nr 1069/2009 artiklitele 12–14 või |
c) |
vastavalt VI lisa I peatüki I jao punkti 4 alapunktile b, kui
|
2. jagu
Kaubanäidised
1. |
Pädev asutus võib lubada kaubanäidiste importi ja transiiti, kui
|
2. |
Kui kaubanäidiseid ei hoita võrdlemise eesmärgil alles, tuleb need
|
3. |
Kui kaubanäidiseid kasutatakse seadmete katsetamiseks, tuleb katsed teha
Heakskiidetud või registreeritud ettevõttesse transportimise ajal peavad kaubanäidised olema pakendatud lekkekindlatesse mahutitesse. |
3. jagu
Eksponaadid
1. |
Eksponaatide import ja transiit peab toimuma kooskõlas alljärgnevate tingimustega:
|
2. |
Kõik saadetised peavad olema lekkekindlalt pakendatud ja nendega peab olema kaasas kaubadokument, millel on märgitud:
|
3. |
Pärast näitust või kunstilise tegevuse lõpetamist tuleb eksponaadid
|
IV PEATÜKK
ERINÕUDED LOOMSETE KÕRVALSAADUSTE TEATAVATE VEDUDE KOHTA
1. jagu
Teatavate 1. kategooria materjalide import
Artiklis 26 osutatud materjale tuleb importida alljärgnevatel tingimustel.
1. |
Materjalide pakenditel, mahutitel või veokitel olev märgistus peab sisaldama lauset „Keelatud kasutada toidus, söödas, väetistes, kosmeetikatoodetes, ravimites ja meditsiiniseadmetes”. |
2. |
Materjalid tuleb toimetada otse tunnustatud või registreeritud ettevõttesse, kus neid kasutatakse muude kui punktis 1 nimetatud toodete valmistamisel. |
3. |
Kasutamata materjalid ja ülejäägid tuleb ära kasutada või kõrvaldada määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 12 sätestatud tingimustel. |
2. jagu
Muuks otstarbeks kui põllumajandusloomade söödana kasutatavate teatavate materjalide import
1. |
Pädev asutus võib lubada importida alljärgnevaid materjale, mida kasutatakse muuks otstarbeks kui põllumajandusloomade (v.a karusloomad) söödana, juhul kui nendega ei kaasne inimestele või loomadele nakkavate haiguste ülekandumise ülemäärast riski:
|
2. |
Punktis 1 nimetatud materjalide saadetiste importimisel tuleb täita riiklikes õigusaktides veterinaartõendite kohta kehtestatud nõudeid. |
XV LISA
TERVISEOHUTUSE TÕENDITE NÄIDISED
Käesolevas lisas toodud terviseohutuse tõendite näidiseid tuleb kasutada vastavas näidises osutatud loomsete kõrvalsaaduste ja toodete kolmandatest riikidest importimise ja Euroopa Liidu kaudu toimuva transiidi korral.
Märkused
a) |
Veterinaarsertifikaadi koostab eksportiv kolmas riik käesolevas lisas esitatud näidiste alusel asjaomasele loomsele kõrvalsaadusele või tootele vastava näidise vormi kohaselt. Veterinaarsertifikaadid sisaldavad näidisel olevas numbrilises järjekorras kinnitusi, mida nõutakse kõikide kolmandate riikide puhul, ja vajaduse korral lisatagatisi, mida nõutakse eksportiva kolmanda riigi või selle osa puhul. |
b) |
Kui näidissertifikaadis on märgitud, et teatavad kinnitused esitatakse vajaduse korral, võib sertifikaati väljastav ametnik mittevajalikud kinnitused läbi kriipsutada, parafeerida ja pitseriga kinnitada või need sertifikaadilt täielikult välja jätta. |
c) |
Iga sertifikaadi originaaleksemplar koosneb ühest paberilehest, mis on täidetud mõlemalt poolt, või kui on vaja rohkem tekstiruumi, siis peab sertifikaat olema sellisel kujul, et kõik vajalikud paberilehed moodustavad osa ühtsest tervikust ja on jagamatud. |
d) |
Sertifikaat koostatakse vähemalt ühes selle ELi liikmesriigi ametlikus keeles, kus toimub piirikontroll, ning sihtkohaks oleva ELi liikmesriigi keeles. Kõnealused liikmesriigid võivad siiski lubada muude keelte kasutamist, millele tuleb vajaduse korral lisada ametlik tõlge. |
e) |
Kui saadetise osade identifitseerimiseks lisatakse sertifikaadile lisalehti, käsitatakse neid lisalehti samuti sertifikaadi originaali osadena ja igale lehele kannab sertifikaati väljastav ametlik veterinaararst allkirja ja pitseri. |
f) |
Kui sertifikaat koos punktis e nimetatud lisadega koosneb enam kui ühest lehest, märgitakse iga lehe alaossa leheküljenumber (leheküljenumber / lehtede koguarv) ja ülaossa sertifikaadi koodnumber, mille on määranud pädev asutus. |
g) |
Originaalsertifikaadi peab täitma ja allkirjastama ametlik veterinaararst. Eksportiva riigi pädevad asutused tagavad, et järgitakse direktiiviga 96/93/EÜ kehtestatud põhimõtetele vastavaid sertifikaadi väljaandmise põhimõtteid. |
h) |
Allkirja värv peab erinema teksti värvist. Sama reegel kehtib ka pitserite suhtes, v.a reljeefpitserid ja vesimärgid. |
i) |
Sertifikaadi originaaleksemplar peab olema saadetisega kaasas ELi piiripunktis. |
j) |
Kui terviseohutuse tõendit kasutatakse saadetise transiidil, tuleb asjakohase terviseohutuse tõendi lahtrisse I.5 („Kauba saaja”) märkida selle piiripunkti nimi ja aadress, mille kaudu on kavandatud saadetise väljumine Euroopa Liidust. |
1. PEATÜKK
Terviseohutuse tõend
muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud töödeldud loomse valgu, sh kõnealust valku sisaldavate segude ja toodete kohta (v.a lemmikloomatoit), mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud töödeldud loomse valgu, sh kõnealust valku sisaldavate segude ja toodete kohta (v.a lemmikloomatoit), mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks
2. PEATÜKK, A OSA
Terviseohutuse tõend
muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud piima, piimapõhiste toodete ja piimasaaduste kohta, mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu
2. PEATÜKK, B OSA
Terviseohutuse tõend
muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud ternespiima ja ternespiimatoodete kohta, mis on pärit veistelt ja mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu
3. PEATÜKK, A OSA
Terviseohutuse tõend
lemmikloomatoidu konservide kohta, mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu
3. PEATÜKK, B OSA
Terviseohutuse tõend
töödeldud lemmikloomatoidu (v.a konservid) kohta, mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu
3. PEATÜKK, C OSA
Terviseohutuse tõend
koerte närimiskontide kohta, mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu
3. PEATÜKK, D OSA
Terviseohutuse tõend
otsemüügiks ettenähtud töötlemata lemmikloomatoidu või karusloomade söödana kasutatavate loomsete kõrvalsaaduste kohta, mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu
3. PEATÜKK, E OSA
Terviseohutuse tõend
lemmikloomatoidu valmistamisel kasutatavate lõhna- ja maitsetugevdajate kohta, mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu
3. PEATÜKK, F OSA
Terviseohutuse tõend
lemmikloomatoidu valmistamisel kasutatavate loomsete kõrvalsaaduste (3) kohta, mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu
4. PEATÜKK, A OSA
Terviseohutuse tõend
hobuslaste vere ja veretoodete importimiseks, mida kasutatakse väljaspool söödaahelat ja mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu
4. PEATÜKK, B OSA
Terviseohutuse tõend
muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud veretoodete kohta, mida võidakse kasutada söödamaterjalina ja mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu
4. PEATÜKK, C OSA
Terviseohutuse tõend
väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat kasutatavate toodete valmistamiseks ettenähtud töötlemata veretoodete (v.a tooted hobuslaste verest) kohta, mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu
4. PEATÜKK, D OSA
Terviseohutuse tõend
väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat kasutatavate toodete valmistamiseks ettenähtud töödeldud veretoodete (v.a tooted hobuslaste verest) kohta, mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu
5. PEATÜKK, A OSA
Terviseohutuse tõend
kabiloomade värskete või jahutatud toornahkade kohta, mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu
5. PEATÜKK, B OSA
Terviseohutuse tõend
kabiloomade töödeldud toornahkade kohta, mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu
5. PEATÜKK, C OSA
Ametlik deklaratsioon
mäletsejaliste ja hobuslaste töödeldud toornahkade kohta, mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (1) Euroopa Liidu kaudu ja mida on enne importimist 21 päeva jooksul hoitud eraldi või mille vedamine kestab enne importimist katkematult 21 päeva
6. PEATÜKK, A OSA
Terviseohutuse tõend
lindude ja kabiloomade töödeldud jahitrofeede ja nendest saadud muude esemete (üksnes kondid, sarved (sh hirvesarved), sõrad, kabjad, hambad või toornahad) kohta, mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu
6. PEATÜKK, B OSA
Terviseohutuse tõend
jahitrofeede või muude esemete kohta, mis koosnevad lindude ja kabiloomade töötlemata tervikosadest ning on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu
7. PEATÜKK, A OSA
Terviseohutuse tõend
seaharjaste kohta, mis on pärit kolmandatest riikidest või nende piirkondadest, kus ei ole esinenud sigade Aafrika katku, ning mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu
7. PEATÜKK, B OSA
Terviseohutuse tõend
seaharjaste kohta, mis on pärit kolmandatest riikidest või nende piirkondadest, kus on esinenud sigade Aafrika katku, ning mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu
8. PEATÜKK
Terviseohutuse tõend
Väljaspool söödaahelat kasutatavate loomsete kõrvalsaaduste või kaubanäidiste (2), kohta, mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks Euroopa Liidu kaudu
9. PEATÜKK
Terviseohutuse tõend
Muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud, söödamaterjalina või väljaspool söödaahelat kasutatava kalaõli kohta, mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu
10. PEATÜKK, A OSA
Terviseohutuse tõend
Muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud sulatatud rasvade kohta, mida kasutatakse söödamaterjalina ja mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu
10. PEATÜKK, B OSA
Terviseohutuse tõend
Muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud ja väljaspool söödaahelat kasutatavate sulatatud rasvade kohta, mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu
11. PEATÜKK
Terviseohutuse tõend
Muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud, söödamaterjalina või väljaspool söödaahelat kasutatava želatiini ja kollageeni kohta, mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu
12. PEATÜKK
Terviseohutuse tõend
Muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud, söödamaterjalina või väljaspool söödaahelat kasutatava hüdrolüüsitud valgu, kaltsiumdivesinikfosfaadi ja trikaltsiumfosfaadi kohta, mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu
13. PEATÜKK
Terviseohutuse tõend
Mesinduse kõrvalsaaduste kohta, mis on ette nähtud ainult mesinduses kasutamiseks ja mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu
14. PEATÜKK, A OSA
Terviseohutuse tõend
Muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud rasva derivaatide kohta, mida kasutatakse väljaspool söödaahelat ja mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu
14. PEATÜKK, B OSA
Terviseohutuse tõend
Muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud rasva derivaatide kohta, mida kasutatakse söödana või väljaspool söödaahelat ja mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu
15. PEATÜKK
Terviseohutuse tõend
Muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud munatoodete kohta, mida võidakse kasutada söödamaterjalina ja mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu
16. PEATÜKK
Näidisdeklaratsioon
17. PEATÜKK
Terviseohutuse tõend
Töödeldud sõnniku, töödeldud sõnnikust valmistatud toodete ja guaano kohta, mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu
18. PEATÜKK
Terviseohutuse tõend
Sarvede ja sarvedest valmistatud toodete (v.a sarvejahu), kapjade ja sõrgade ning neist valmistatud toodete (v.a kabja- ja sõrajahu) kohta, mis on ette nähtud orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete tootmiseks ning mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu
19. PEATÜKK
Terviseohutuse tõend
Muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud, fotograafiatööstuses kasutatava želatiini kohta, mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu
20. PEATÜKK
Näidisdeklaratsioon
Deklaratsioon ravimite, veterinaarravimite, meditsiiniseadmete, in vitro diagnostikavahendite ja laborireaktiivide tootmiseks kasutatavate vahetoodete kolmandatest riikidest importimise ja Euroopa Liidu kaudu toimuva transiidi kohta
XVI LISA
AMETLIK KONTROLL
I PEATÜKK
TÖÖTLEMISETTEVÕTETE AMETLIK KONTROLL
1. jagu
Tootmisjärelevalve
1. |
Pädev asutus peab teostama töötlemisettevõtete üle järelevalvet, et tagada vastavus määruse (EÜ) nr 1069/2009 ja käesoleva määruse nõuetele. Eelkõige peab pädev asutus
|
2. |
Et pädev asutus saaks täita lõikes 1 nimetatud ülesanded, peab tal alati olema vaba juurdepääs töötlemisettevõtte kõikidele osadele, andmetele, kaubadokumentidele ja terviseohutuse tõenditele. |
2. jagu
Valideerimismenetlus
1. |
Enne töötlemisettevõtte tunnustamist vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 44 lõikele 1 peab pädev asutus kontrollima, kas ettevõtja on valideerinud ettevõtet järgmiste menetluste ja näitajate põhjal:
|
2. |
Perioodilises protsessis:
Termoelementi ja manomeetrit tuleb kaliibrida vähemalt kord aastas. |
3. |
Pidevas protsessis:
|
4. |
Pädev asutus peab valideerimismenetlust uuesti kontrollima, kui ta peab seda vajalikuks, kuid alati tuleb seda teha juhul, kui protsessis tehakse olulisi muudatusi (näiteks muudetakse masinaid või toorainet). |
II PEATÜKK
REGISTREERITUD JA TUNNUSTATUD ETTEVÕTETE JA KÄITLEJATE LOETELUD
1. |
Juurdepääs registreeritud ja tunnustatud ettevõtete ja käitlejate loeteludele Et aidata liikmesriikidel teha registreeritud ja tunnustatud ettevõtete ja käitlejate ajakohastatud loetelud teistele liikmesriikidele ja üldsusele kättesaadavaks, loob komisjon veebilehe, mis sisaldab linke liikmesriikide poolt punkti 2 a kohaselt teatavaks tehtud veebilehtedele. |
2. |
Riikide veebilehtede vorm
|
3. |
Koondnimekirjade ülesehituse, sealhulgas asjakohaste andmete ja koodide osas tuleb lähtuda komisjoni veebilehel avaldatud tehnilistest nõuetest. |
III PEATÜKK
AMETLIKU KONTROLLI ERINÕUDED
1. jagu
Toodete märgistamise ametlik kontroll
Pädev asutus peab kontrollima käesoleva määruse VIII lisa V peatüki punktis 2 osutatud jälgimise ja registreerimissüsteemi toimimist, et veenduda käesoleva määruse täitmises, ning ta võib vajaduse korral nõuda täiendavate proovide analüüsimist sama punkti teises lõigus osutatud meetodi alusel.
2. jagu
Väikese võimsusega põletustehaste ametlik kontroll
Väikese võimsusega põletustehaseid, kus põletatakse määratletud riskiteguriga materjale, peab pädev asutus kontrollima enne nende tunnustamist ja edaspidi vähemalt üks kord aastas, et kontrollida vastavust määrusele (EÜ) nr 1069/2009 ja käesolevale määrusele.
3. jagu
Kõrvaliste piirkondade ametlik kontroll
Loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamisel kõrvalistes piirkondades määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 19 lõike 1 punkti b kohaselt peab pädev asutus kõrvalisteks piirkondadeks liigitatud piirkondi korrapäraste ajavahemike järel kontrollima, et tagada nõuetekohane järelevalve nende piirkondade ja kõrvaldamistoimingute üle.
4. jagu
Karusloomade söötmise ametlik kontroll registreeritud kasvanduses
1. |
Pädev asutus võtab vajalikud meetmed, et kontrollida
|
2. |
Punkti 1 alapunkti b alapunktis ii nimetatud proovid peavad sisaldama neuroloogiliste sümptomitega loomadelt ja vanematelt aretusloomadelt võetavaid proove. |
5. jagu
Kogumiskeskuste ametlik kontroll
1. |
Pädev asutus peab
|
2. |
Pädev asutus peab tegema kogumiskeskustes ametlikke kontrollitoiminguid, et veenduda käesoleva määruse täitmises. |
6. jagu
Raipetoiduliste lindude 1. kategooria materjaliga toitmisega seotud ametlik kontroll
Pädev asutus peab teostama järelevalvet põllumajandusloomade tervisliku seisundi üle piirkonnas, kus raipetoiduliste lindude toitmine 1. kategooria materjaliga toimub, ning korraldama nõuetekohast transmissiivse spongioosse entsefalopaatia seiret, mis hõlmab korrapärast proovide võtmist ja laboratoorset uurimist transmissiivse spongioosse entsefalopaatia suhtes.
Nimetatud proovid peavad sisaldama neuroloogiliste sümptomitega loomadelt ja vanematelt aretusloomadelt võetavaid proove.
7. jagu
Teatavate orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete kasutamise ametlik kontroll
Pädev asutus peab kontrollima kogu selliste orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete tootmis- ja kasutusahelat, mille suhtes kohaldatakse II lisa II peatükis nimetatud piiranguid.
Kontrollida tuleb XI lisa II jao I peatüki punktis 2 osutatud komponendiga segamist, kasvanduses hoitavate vastavate toodete varusid ning määruse (EÜ) nr 1069/2009 ja käesoleva määruse kohaselt säilitatavaid dokumente.
8. jagu
Tunnustatud fotograafiaettevõtete ametlik kontroll
Pädev asutus peab kontrollima XIV lisa II peatüki 11. jao punkti 1 tabelis 3 nimetatud tunnustatud fotograafiaettevõtete dokumente, mis puudutavad imporditud toodete liikumist esmasisenemise piiripunktidest tunnustatud fotograafiaettevõtetesse, ning võrdlema imporditud, kasutatud ja kõrvaldatud koguseid.
9. jagu
Teatavate imporditud sulatatud rasvade ametlik kontroll
Pädev asutus peab kontrollima XIV lisa II peatüki 9. jao kohaselt imporditud sulatatud rasvu vastuvõtvate registreeritud ettevõtete dokumente, mis puudutavad imporditud toodete liikumist esmasisenemise piiripunktidest tunnustatud ettevõtetesse, ning võrdlema imporditud, kasutatud ja kõrvaldatud koguseid.
10. jagu
Teatavate liidusiseses kaubanduses vajalike lubade taotluse standardvorm
Loomsete kõrvalsaaduste lähetamise loa saamiseks peavad ettevõtjad esitama määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 48 lõike 1 kohase taotluse, mille vorm on toodud allpool.