LISA

Tööjõukulude ja töötasude struktuurilise statistika kvaliteediaruannete sisu ja hindamiskriteeriumid

Kvaliteediaruanded peavad sisaldama teavet Euroopa statistikasüsteemi (ESS) kvaliteedi mõiste kõigi kuue mõõtme kohta. Need on olulisus, täpsus, õigeaegsus ja ajaline täpsus, kättesaadavus ja selgus, võrreldavus ja sidusus.

1.   Olulisus

“Olulisus” on määr, mille ulatuses statistika vastab olemasolevate ja võimalike kasutajate vajadustele. See näitab, kas kogu vajaminev statistika on esitatud ja millises ulatuses kasutatud üldmõisted (mõisted, liigitused jne) peegeldavad kasutajate vajadusi.

Tööjõukulusid ja töötasusid käsitleva struktuurilise statistika kvaliteediaruanded hõlmavad

—	kokkuvõtet riikliku tasandi põhikasutajate kohta;

—	nende põhivajaduste kirjeldust, sealhulgas hinnangut nende rahulolu kohta pakutud andmetega;

—	kirjeldust lünkade (täielikkus) või osade kohta, mida kasutajad ei pea enam oluliseks (liigsus). Seoses täielikkusega tuleb puuduvaid muutujaid ja puuduvaid muutujate rühmitusi selgelt kirjeldada.

Riiklike põhikasutajate ja nende põhivajadustega seotud ühikute hõlmamine, sealhulgas teabe andmine kasutajate rahulolu kohta on vabatahtlik.

Erandina artiklist 2 tuleb rahulolu määra käsitlev teave (selle esitamise korral) edastada Eurostatile hiljemalt 36 kuud pärast vaatlusperioodi lõppu.

2.   Täpsus

Täpsus üldises statistilises mõttes tähendab arvutuste või hinnangväärtuste lähedust vaatlusaluste muutujate täpsetele või tegelikele väärtustele.

2.1.   Valikuvead

Täpsuse näitajana arvutatakse ja edastatakse variatsioonikordaja (1) mõlema uuringu põhimuutujate kohta.

1.

Tööjõukulude statistika puhul arvutatakse ja edastatakse variatsioonikordaja järgmiste muutujate kohta:   “aastased tööjõukulud” (2) ja   “tööjõukulud tunni kohta.” (3) Lisaks kogu üldkogumit käsitlevatele variatsioonikordajatele tuleb esitada ka variatsioonikordajad mõlema muutuja kohta järgmiste jaotuste puhul: — NACE jaod; — NUTSi 1. tasand (vajaduse korral); — suurusklass (1–9 (vajaduse korral), 10–49, 50–249, 250–499, 500–999, 1 000+).

2.

Töötasude struktuurilise statistika puhul arvutatakse ja edastatakse variatsioonikordaja järgmiste muutujate kohta:   “vaatluskuu brutotöötasu” (4) ja   “vaatluskuu keskmine brutotunnitasu”. (5) Lisaks kogu elanikkonda käsitlevatele variatsioonikordajatele tuleb esitada ka variatsioonikordajad mõlema muutuja kohta järgmiste jaotuste puhul: — täistööajaga (meeste ja naiste kohta eraldi) ja osalise tööajaga töötajad; — NACE jaod; — töökoht (ISCO-88 ühekohalisel tasandil); — vanuseklass (alla 20, 20–29, 30–39, 40–49, 50–59, 60 ja vanemad); — NUTSi 1. tasand (vajaduse korral); — haridustase (ISCED 0–6); — ettevõtte suurusklass (1–9 (vajaduse korral), 10–49, 50–249, 250–499, 500–999, 1 000+).

Jaotus haridustaseme järgi on vabatahtlik.

Lisaks edastavad liikmesriigid Euroopa tasandil liikmesriikidega kokku lepitud avaldamise programmi mitmemõõtmeliste tabelite nende väljade loetelu, mida ei peeta piisavalt usaldusväärseks.

Kui kasutatakse mittetõenäosuslikku valimit, kirjeldatakse selle asemel võimaluse korral võimalikke ebatäpsuse allikaid, mis on tingitud valimi meetodist, ja nende mõju hindamisele.

2.2.   Valimist sõltumatu viga

2.2.1.   Katvusvead

Tööjõukulusid ja töötasusid käsitleva struktuurilise statistika kvaliteediaruanded hõlmavad järgmist teavet katvuse kohta:

—	vaadeldava ja uuritud üldkogumi vaheliste erinevuste kirjeldus;

—	ala- ja ülekaetuse (6) hinnangulised määrad vaadeldava üldkogumi kohta.

2.2.2.   Mõõtmis- ja töötlemisvead

Tööjõukulusid ja töötasusid käsitleva struktuurilise statistika kvaliteediaruanded hõlmavad järgmist teavet mõõtmis- ja töötlemisvigade kohta: (7)

—	teave oluliste mõõtmis- ja töötlemisvigadega muutujate kohta;

—	teave oluliste mõõtmis- ja töötlemisvigade peamiste allikate kohta, nende mõju kohta hinnangute täpsusele ja kui võimalik kohaldatud parandusmeetodite kohta.

2.2.3.   Vastamata jätmisest tulenevad vead

Tööjõukulusid ja töötasusid käsitleva struktuurilise statistika kvaliteediaruanded hõlmavad järgmist teavet vastamata jätmisest tulenevate vigade kohta:

—	objekti vastamismäär; (8)

—	tunnuse imputeerimismäär (9) ja imputeerimise mõju hinnangute täpsusele muutujate “aastased tööjõukulud” ja “vaatluskuu brutotöötasud” puhul punkti 2.1 määratluse kohaselt;

—	üldine imputeerimismäär. (10) Kui ei ole teavet kõigi kohustuslike muutujate kohta, arvutatakse nende kohustuslike muutujate alusel, mille kohta vajalik teave on olemas.

2.2.4.   Mudelist tulenevad vead

Kui kasutatakse mudeleid, peavad tööjõukulusid ja töötasusid käsitleva struktuurilise statistika kvaliteediaruanded sisaldama kasutatud mudeli kirjeldust ja märget selle mõju kohta hinnangutele (nt kui suure osa see moodustab muutuja koguväärtusest), vähemalt muutujate “aastased tööjõukulud” ja “vaatluskuu brutotöötasud” puhul, nagu on kirjeldatud punktis 2.1.

Eriline rõhk asetatakse valikust sõltumatute vigade parandamise mudelitele, nagu näiteks kõigi suurusklasside või NACE jagude ühikute katvus, imputeerimine või korrigeerimine (objekti mittevastamise korral).

3.   Ajaline täpsus ja õigeaegsus

Ajalise täpsuse all mõeldakse ajalist vahet tegeliku andmete edastamise tähtaja ja kuupäeva vahel, mis on andmete edastamiseks kindlaks määratud, näiteks teatavates ametlikes kalendrites välja kuulutatud, määrustega sätestatud või lepinguosaliste vahel varem kokku lepitud kuupäevad.

Andmete õigeaegsus on ajavahemik teabe kättesaadavuse ja selle teabega kirjeldatud sündmuse või nähtuse vahel.

3.1.   Ajaline täpsus

Et mõista ja kõrvaldada probleeme, mis on seotud ajalise täpsusega, edastatakse uuringuprotsessi rakendamise kohta riiklikul tasandil järgmised andmed (kusjuures eriline rõhk pannakse kavandatud ja tegelike kuupäevade vastavusele):

—	vastajatele vastamiseks antud tähtajad, mis hõlmavad ka meeldetuletusi ja kontrolli;

—	välitöö periood;

—	andmetöötlusperiood;

—	esimeste tulemuste avaldamise kuupäevad.

3.2.   Andmete õigeaegsus

Tööjõukulusid ja töötasusid käsitleva struktuurilise statistika kvaliteediaruanded peavad sisaldama teavet ajavahemiku kohta andmete edastamise ja riikliku tasandi andmete vaatlusperioodi vahel.

4.   Kättesaadavus ja selgus

Kättesaadavus tähendab füüsilisi tingimusi, st kuidas kasutajad andmeid saavad: kuhu minna, kuidas ligi pääseda, edastamisaeg, soodsad turutingimused (autoriõigus jne), mikro- ja makroandmete kättesaadavus, mitmesugused formaadid ja andmekandjad (paber, fail, CD-ROM/DVD, Internet …) jne.

Selgus tähendab arusaadavuse määra, sealhulgas teabekeskkonda, st kas andmetega kaasnevad asjakohased metaandmed, illustratsioonid graafikute ja kaartidena, kas teave andmete kvaliteedi kohta on samuti kättesaadav (k.a kasutuspiirangud) ning kui ulatuslik on täiendav abi.

Erandina artiklist 2 tuleb edastada kättesaadavust ja selgust käsitlev teave Eurostatile hiljemalt 36 kuud pärast vaatlusperioodi lõppu.

4.1.   Kättesaadavus

Tööjõukulusid ja töötasusid käsitleva struktuurilise statistika kvaliteediaruanded hõlmavad järgmist teavet tulemuste levitamise viiside kohta:

—	viited peamiste tulemuste avaldamise kohta, sealhulgas märkused teksti, graafikute, kaartide jne kujul;

—	teave selle kohta, kas ja millised tulemused on saadetud valimisse kuuluvatele aruande esitanud üksustele.

4.2.   Selgus

Tööjõukulusid ja töötasusid käsitleva struktuurilise statistika kvaliteediaruanded hõlmavad järgmist teavet tulemuste arusaadavuse ja metaandmete kättesaadavuse kohta:

—	esitatud metaandmete kirjeldus ja viited;

—	viited esitatud statistikaga seotud peamistele metoodilistele dokumentidele;

—	teave riiklike statistikaametite võetud peamiste andmetele juurdepääsust teavitamise meetmete kohta.

5.   Võrreldavus

Võrreldavuse puhul on eesmärk mõõta erinevate statistiliste mõistete ja mõõtmisvahendite/menetluste mõju, kui võrreldakse erinevate geograafiliste piirkondade, mittegeograafiliste valdkondade või ajavahemike statistikat.

5.1.   Geograafiline võrreldavus

Tööjõukulusid ja töötasusid käsitleva struktuurilise statistika kvaliteediaruanded peavad sisaldama teavet riiklike ja Euroopa mõistete erinevuste kohta, eelkõige statistiliste üksuste, üldkogumite, vaatlusaegade, muutujate liigituste ja mõistete ning nende mõju kohta hinnangutele.

5.2.   Ajaline võrreldavus

Tööjõukulusid ja töötasusid käsitleva struktuurilise statistika kvaliteediaruanded peavad sisaldama teavet mõistete, katvuse ja meetodite muutuste kohta võrreldes eelmiste uuringutega ning selle kohta, kuidas need mõjutavad hinnangut. Siiski ei nõuta teavet mõistete, katvuse ja meetodite muutuste kohta, kui kõnealused muutused on tingitud ühenduse õigusaktide muudatustest.

6.   Sidusus

Statistika sidusus näitab, et andmeid saab erineval moel ja erinevate kasutajate jaoks usaldusväärselt seostada. Siiski on üldiselt lihtsam välja tuua sidususe puudumise juhtumeid kui tõestada sidusust.

Tööjõukulusid ja töötasusid käsitleva struktuurilise statistika allikate muutujatega sarnased või isegi samasugused on tööjõu uuring, struktuuriline ettevõtlusstatistika, tööjõukuluindeks ja rahvamajanduse arvepidamine. Tööjõukulusid ja töötasusid käsitleva struktuurilise statistika kvaliteediaruanded peavad sisaldama andmete võrdlust kõnealuste allikate allpool nimetatud muutujate kohta tervikuna ja NACE jagude kaupa. Väärtuste märkimisväärse erinevuse korral tuleb märkida põhjused.

1.

Tööjõukulusid käsitleva struktuurilise statistika puhul võrreldakse järgmist: — vaatlusaasta tegelike töötundide arv töötaja kohta (11) ja tööjõu uuringu tegelike töötundide aasta keskmine põhitöökohas töötaja kohta; — muutuja “palk” töötaja kohta (12) (ka struktuurilise ettevõtlusstatistika puhul); — muutuja “tööjõukulud tunni kohta” (13) aasta keskmine kasvumäär ja kohandamata tööjõukuluindeksi aasta keskmine kasvumäär. Kasvumäärad peaksid viitama uuringu vaatlusaastale ja eelneva uuringu vaatlusaastale; — muutuja “töötajate tasud” töötaja kohta (14) (ka rahvamajanduse arvepidamises).

2.	Töötasusid käsitleva struktuurilise statistika puhul võrreldakse järgmist: — muutujat “vaatlusaasta brutotöötasu” töötaja kohta (15) ja rahvamajanduse arvepidamise muutujat “palk” töötaja kohta.

---

(1)  Variatsioonikordaja on hinnangfunktsiooni dispersiooni ruutjuure ja keskväärtuse suhe. Variatsioonikordaja hinnanguks on valimi dispersiooni hinnangu ruutjuure ja keskväärtuse suhe. Esitada tuleb variatsioonikordaja suhte lugeja ja nimetaja koos sellest tuleneva variatsioonikordajaga. Valimi dispersiooni hinnangu arvutamisel tuleb arvesse võtta valimikujundust.

(2)  Määruse (EÜ) nr 1726/1999 I lisas esitatud koodide D1, D2, D3 ja D4 miinus D5 väärtuste summa kood D (summeeritud tööjõukulud).

(3)  Määruse (EÜ) nr 1726/1999 I lisas esitatud koodide D1, D2, D3 ja D4 miinus D5 väärtuste summa kood D (summeeritud tööjõukulud), mis jagatakse koodi B1 väärtusega.

(4)  Määruse (EÜ) nr 1916/2000 I lisas esitatud kood 4.2 (summeeritud vaatluskuu brutotöötasu).

(5)  Määruse (EÜ) nr 1916/2000 I lisas esitatud kood 4.3.

(6)  “Alakaetus” viitab ühikutele, mis on ekslikult raamistikust välja jäänud. “Ülekaetus” on seotud ühikutega, mis tegelikult jäävad ulatusest välja, või ühikutega, mida tegelikult ei ole olemas.

(7)  Mõõtmisvead on andmekogumisel tekkivad vead. Mõõtmisvigade allikaid on palju: sealhulgas on andmekogumisvahendid, vastajad, teabesüsteem, andmekogumisviis ja küsitleja. Töötlusvead tekivad andmekogumisjärgses protsessis, näiteks andmete sisestamisel, kodeerimisel, manuaalsisestamisel, redigeerimisel, kaalumisel ja tabelisse paigutamisel.

(8)  Objekti vastamismäär on protsendina väljendatav suhtarv, mis leitakse intervjuude arvu jagamisel valimisse kuuluvate relevantsete objektide arvuga.

(9)  Tunnuse imputeerimismäär on mingi kindla muutuja imputeeritud väärtuste ning tema kõigi väärtuste suhtarv.

(10)  Üldine imputeerimismäär tähendab kõigi muutujate asendatud väärtuste protsenti nende muutujate väärtuste koguarvus.

(11)  Määruse (EÜ) nr 1726/1999 I lisas esitatud kood B1 jagatud koodi A1 väärtusega.

(12)  Määruse (EÜ) nr 1726/1999 I lisas esitatud kood D11 jagatud koodi A1 väärtusega.

(13)  Nagu määratletud punktis 2.1.

(14)  Määruse (EÜ) nr 1726/1999 I lisas esitatud kood D1 jagatud koodi A1 väärtusega.

(15)  Määruse (EÜ) nr 1916/2000 I lisas esitatud kood 4.1 jagatud töötajate arvuga.