(1)

COVID‐19 puhangust tulenevast märkimisväärsest nõudluse kahanemisest tingitud turuhäire tõttu kannatab eriti rängalt kalandus- ja vesiviljelussektor. Müügikohtade, turgude, turustusvõimaluste ja -kanalite sulgemise tulemusel on hinnad ja mahud oluliselt vähenenud. Nõudluse vähenemine ja hindade langus ning tarneahela haavatavus ja keerukus on muutnud kalalaevastike tegevuse ja mereandide tootmise kahjumlikuks. Seetõttu on kalurid sunnitud jääma sadamasse ja kalakasvatajad peavad mõne nädalaga tooted turult kõrvaldama või hävitama.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 508/2014 (2) loodud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondil (EMKF) peaks olema võimalik toetada erimeetmeid kuni 31. detsembrini 2020, et leevendada COVID‐19 puhangu mõju kalandus- ja vesiviljelussektorile. Kõnealused meetmed peaksid hõlmama toetust püügitegevuse, sealhulgas sisevetekalanduse ja jalgsipüügi ajutise peatamise eest, ning vesiviljelustootjate, töötlemisettevõtete ja äärepoolseimate piirkondade teatava majandusliku kahju eest, kui need on tingitud COVID‐19 puhangust. Samuti peaksid kõnealused meetmed hõlmama käibekapitali pakkumist vesiviljelustootjatele ja töötlemisettevõtetele ning toetust tootjaorganisatsioonidele ja tootjaorganisatsioonide ühendustele kalandus- ja vesiviljelustoodete ladustamise eest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1379/2013 (3). Meetmetega toetatavate toimingute kulud peaksid olema rahastamiskõlblikud alates 1. veebruarist 2020.

(3)

Kulukohustuste jaoks EMKFi käsutuses olevad, eelarve jagatud täitmise alla kuuluvad vahendid tuleks jaotada viisil, mis tagab, et kehtestataks kindlaksmääratud summad kalandusalase kontrolli ja teadusandmete kogumise jaoks, lubades samas eraldada 10 % nendest summadest COVID‐19 puhangu mõju leevendamisega seotud meetmetele, ning lisakulude hüvitamise jaoks äärepoolseimates piirkondades. Muud eelarve jagatud täitmise alla kuuluvad vahendid peaksid liikmesriigid jaotama vastavalt oma vajadustele.

(4)

Võttes arvesse COVID‐19 puhangu märkimisväärseid sotsiaal-majanduslikke tagajärgi ja likviidsuse vajadust majanduses, peaks olema võimalik toetada püügitegevuse ajutist peatamist, mis on tingitud COVID‐19 puhangu põhjustatud kriisist, maksimaalse kaasrahastamise määraga 75 % avaliku sektori rahastamiskõlblikest kuludest.

(5)

Kuna COVID‐19 puhangu tagajärgedega toimetulekuks on vaja rahalisi vahendeid paindlikult ümber jagada, ei peaks kõnealusest puhangust tingitud püügitegevuse ajutise peatamise toetuse suhtes seadma rahastamise ülemmäära. See ei tohiks piirata kehtivate rahastamise ülemmäärade kohaldamist muudel püügitegevuse ajutise peatamise juhtudel. Jätkuvalt tuleks kohaldada kohustust arvestada püügitegevuse ajutiseks peatamiseks antud toetus maha sama laeva eest püügitegevuse alaliseks lõpetamiseks antud toetusest. COVID‐19 puhangu mõju leevendamise meetmete osas tuleks nende laevaomanike puhul, kelle laevad on registreeritud vähem kui kaks aastat enne toetustaotluse esitamist, ja kalurite puhul, kes alustasid töötamist vähem kui kaks aastat enne toetustaotluse esitamist, vähendada proportsionaalselt 120 päeva pikkuse tegevuse nõuet.

(6)

Võttes arvesse vajamineva toetuse kiireloomulisust, peaks olema võimalik laiendada lihtsustatud menetluse kohaldamisala, et see hõlmaks rakenduskavadesse tehtavaid muudatusi, mis on seotud erimeetmetega ja nende jaoks vajalike rahaliste vahendite ümberjaotamisega, et tulla toime COVID‐19 puhangu tagajärgedega. Selline lihtsustatud menetlus peaks hõlmama kõiki muudatusi, mis on vajalikud asjaomaste meetmete täielikuks rakendamiseks, sealhulgas nende kehtestamine ja toetuse arvutamiseks kasutatava meetodi kirjeldus.

(7)

Kuna tootjaorganisatsioonidel on kriisi ohjamisel oluline roll, tuleks tootmis- ja turustuskavade jaoks ettenähtud toetuse ülemmäära suurendada 12 %‐ni turule lastud aastatoodangu keskmisest väärtusest. Samuti peaks liikmesriikidel olema võimalik teha ettemakseid kuni 100 % ulatuses tootjaorganisatsioonidele ettenähtud rahalisest toetusest.

(8)

COVID‐19 puhangust tingitud kalandus- ja vesiviljelustegevuse ootamatu häirumise ning sellest tuleneva ohu tõttu kalandus- ja vesiviljelustoodete turgudele on asjakohane kehtestada inimtoiduks ettenähtud kalandus- ja vesiviljelustoodete ladustamise mehhanism. Mehhanismi eesmärk on parandada turu stabiilsust, vähendada ohtu, et selliseid tooteid raisataks või et neid suunataks ümber muuks otstarbeks kui inimtoiduks, ning aidata tulla toime kriisi mõjuga toodetelt saadavale tulule. Selline mehhanism peaks võimaldama kalandus- ja vesiviljelustootjatel kasutada sarnaste liikide jaoks samu säilitamis- või kaitsemeetodeid, et tagada tootjate vahel aus konkurents.

(9)

Kuna COVID‐19 puhangust tingitud kalandus- ja vesiviljelustoodete nõudlus on vähenenud järsult ja ulatuslikult, peaks olema võimalik suurendada ladustamisabi rahastamiskõlblikke koguseid kuni 25 %‐ni asjaomase tootjaorganisatsiooni poolt müügiks pakutavate toodete aastakogusest.

(10)

Selleks et liikmesriigid saaksid kiiresti reageerida COVID‐19 puhangu ootamatusele ja prognoosimatusele, peaks neil olema õigus kehtestada oma tootjaorganisatsioonide jaoks ladustamismehhanismi käivitushinnad. Need käivitushinnad tuleks kehtestada selliselt, et säiliks käitajatevaheline aus konkurents.

(11)

EMKF peaks saama toetada ka neid meetmeid, millega hüvitatakse COVID‐19 puhangu tõttu käitajatele, kes tegelevad äärepoolseimates piirkondades teatavate kalandus- ja vesiviljelustoodete püügi, kasvatamise, töötlemise ja turustamisega, tekkinud majanduslikku kahju, eelkõige sellist, mille on põhjustanud kala hinnalangus või kasvanud ladustamiskulud. Komisjon peaks sellised liikmesriikide ettepandud meetmed viivitamata heaks kiitma.

(12)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt leevendada COVID‐19 puhangu sotsiaalset ja majanduslikku mõju kalandus- ja vesiviljelussektorile, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda pakutud meetmete ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(13)

Võttes arvesse vajamineva toetuse kiireloomulisust, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(14)

Võttes arvesse COVID‐19 puhangut ning selle kalandus- ja vesiviljelussektorile avalduva sotsiaalse ja majandusliku mõjuga tegelemise pakilisust, on asjakohane teha erand kaheksa nädala pikkusest tähtajast, millele on osutatud ELi lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4.

(15)

Määrusi (EL) nr 508/2014 ja (EL) nr 1379/2013 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

2)

Artikli 16 lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

3)

Artiklit 22 muudetakse järgmiselt:

4)

Artikli 25 lõike 3 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

5)

Artiklit 33 muudetakse järgmiselt:

6)

Artiklit 44 muudetakse järgmiselt:

7)

Artikkel 55 asendatakse järgmisega:

8)

Artikli 66 lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

9)

Artikli 67 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

10)

Artiklisse 69 lisatakse järgmine lõige:

11)

Artikli 70 lõige 1 asendatakse järgmisega:

12)

Artikli 72 lõige 2 asendatakse järgmisega:

13)

Artikli 79 lõige 2 jäetakse välja.

14)

Artikli 94 lõike 3 punkt c asendatakse järgmisega:

15)

Artikli 95 lõike 2 punkt e asendatakse järgmisega:

1)

Artikli 8 lõikesse 3 lisatakse järgmine punkt:

2)

Artikkel 30 asendatakse järgmisega:

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).“ "

3)

Artiklit 31 muudetakse järgmiselt: