4.10.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 299/128

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus”

COM(2012) 85 final – 2012/0036 (COD)

2012/C 299/23

Raportöör: Edouard DE LAMAZE

15. märtsil 2012 otsustas Euroopa Parlament ja 4. aprillil 2012 nõukogu vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 304 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus”

COM(2012) 85 final – 2012/0036 (COD).

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon võttis arvamuse vastu 28. juunil 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 482. istungjärgul 11.–12. juulil 2012 (11. juuli istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 142, erapooletuks jäi 5.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Komitee toetab komisjoni algatust, millega soovitakse tugevdada olemasolevat ELi õiguslikku raamistikku kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta. Komitee, kes jagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu muret, tuletab meelde, et organiseeritud kuritegevus on oma piiriülese iseloomu ja tohutute ressursside tõttu järjest intensiivsem ja keerukam. Kui ELi tasandil ei toimu õigusaktide ühtlustamist, lõikavad kuritegelikud ühendused kasu neist kõige leebematest – ELi tasandi pingutusi tuleb seega kiiremas korras suurendada. Kaalul on ELi kodanike turvalisus – see on eesmärk, mis õigustab täiesti ELi sekkumist kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 5 lõikega 3 ning artikliga 67.

1.2   Siiski täpsustab komitee, et selle kavandamisel ja elluviimisel tuleb täielikult austada liikmesriikide valdkondlikke traditsioone ja tavasid, võttes arvesse sealseid tundlikke küsimusi, eelkõige seoses kuriteoliikide spetsiifikaga.

1.3   Tõstes esile vajadust üldise, praktilise ja tervikliku lähenemisviisi järele nimetatud valdkonnas, avaldab komitee kahetsust, et ettepanek ei sisalda sätteid õigusalast koostööd ja uurimistalituste koostööd käsitleva ELi õigustiku kohta. Kriminaaltulu jälitamine ja tuvastamine eeldab kõigepealt kriminaaltulu jälitamise talituste ning samuti Eurojustile usaldatud volituste suurendamist. Lisaks kutsub komitee edendama järgmist:

—	ebaseadusliku kaubanduse tuvastamise, jälgimise ja karistamisega tegelevate asutuste koostööd, sealhulgas koostööd vahendite kasutamisel,

—	ühist töökultuuri kõikide valdkondlike spetsialistide vahel,

—	valdkondadeülest lähenemisviisi kõigi komisjoni peadirektoraatide vahel,

—	maksustamise alast ja menetluslikku ühtlustamist, mille jaoks võib saada ideid strateegiast „Euroopa 2020”.

1.3.1   Lisaks liikmesriikide kriminaaltulu jälitamise talituste vahelise koostöö ja süstemaatilise teabevahetuse vajadusele on komitee arvates vaja hakata tasapisi mõtlema Euroopa tasandil valdkondliku tsentraliseerimise peale – olgu uue spetsiaalse struktuuri või vahetult Eurojusti kaudu. Valdkonna ulatuslikkust arvesse võttes ei saa võitlus organiseeritud kuritegevuse vastu piirduda üksnes koostööga.

1.4   Selleks, et kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise meetmed oleksid tõhusad, tuleb järgida terviklikku lähenemisviisi, mis hõlmaks vahendi kõiki mõõtmeid, pöörates rohkem tähelepanu eelkõige konfiskeeritud vara sotsiaalsele taaskasutamisele.

Sellega seoses rõhutab vajadust hoida ära igasugune oht, et vara otsemüük võimaldaks kriminaalsetel organisatsioonidel seda tagasi saada.

1.5   Lõpuks tuletab komitee meelde, et organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse tõhusus ei õigusta mingil moel Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõiguste ning ennekõike kaitseõiguse rikkumist

2.   Komisjoni ettepaneku sisu

2.1   Kaitstes seaduslikku majandustegevust kuritegevuse sissetungi eest, sätestatakse ettepanekus liikmesriikidele miinimumeeskirjad kuritegeliku vara (sealhulgas kaudse vara, samuti kuriteovahendite) arestimise ja konfiskeerimise kohta. Kuna ettepaneku peamine õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõige 1, kuuluvad selle kohaldamisalasse üksnes nn eurokuriteod, sealhulgas kuriteod, mis pannakse toime osaledes kuritegelikus ühenduses, kuid tingimusel, et viimaste käsitlemist on ELi tasandil juba ühtlustatud.

2.2   Ettepanek, millega asendatakse ühismeede 98/699/JSK ning osaliselt raamotsused 2001/500/JSK (1) ja 2005/212/JSK (2), sisaldab järgmist:

—	võetakse üle kehtivad sätted, mis käsitlevad kuriteovahendite ja tulu täielikku või osalist konfiskeerimist pärast kuriteos lõplikult süüdimõistmist ning sellise vara konfiskeerimist, mis vastab tulule väärtuse poolest (artikkel 3);

—	muudetakse sätteid laiendatud konfiskeerimise kohta (artikkel 4), asendades praegu kehtivad nõuete alternatiivid ühtsete miinimumnõuetega. See ei kehti juhtumite suhtes, mille suhtes kehtib põhimõte ne bis in idem või seda kohaldatakse.

2.3   Ettepanek sisaldab ka uusi sätteid, mis võimaldavad:

—

konfiskeerimist ilma süüdimõistva kohtuotsuseta (artikkel 5), kui süüdimõistvat kohtuotsust ei ole võimalik vastu võtta kahtlustatava surma või püsiva haiguse tõttu või kui kahtlustatavat ei saa põgenemise või haiguse tõttu mõistliku aja jooksul kohtu alla anda ning on olemas tõsine oht, et see osutub võimatuks seadusjärgsete aegumistähtaegade tõttu;

—	kolmandale isikule võõrandatud vara konfiskeerimist, kui see isik oli teadlik tulu ebaseaduslikust päritolust (artikkel 6);

—	sellise vara ennetavat ja piiravat arestimist, mille puhul on oht, et vastasel korral läheb vara kaotsi, tingimusel, et kui pädevad asutused võtavad sellise meetme kasutusele, siis kinnitab selle kohus (artikkel 7);

—	isiku varaga seotud finantsuurimist määral, mis on vajalik täitmisele pööramata konfiskeerimisotsuste täitmisele pööramiseks, ka pärast kriminaalmenetluse lõpetamist (artikkel 9);

—	arestitud vara nõuetekohast haldamist, et hoida ära nende väärtuse vähenemine enne konfiskeerimist (artikkel 10).

2.4   Eelkirjeldatud põhiõiguste (3) piiramise vastutasuks kehtestatakse minimaalsed kaitsemeetmed, millega tagatakse kinnipidamine süütuse presumptsioonist, õigus õiglasele kohtulikule arutamisele, õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus ja õigust saada teavet selle õiguskaitsevahendi kasutamise kohta (artikkel 8).

3.   Üldised märkused

3.1   Võttes arvesse, kui suur on organiseeritud kuritegevuse inim-, sotsiaalne ja majanduslik hind ning finantskulu, rääkimata sellest, et see piirab kodanike ja siseturu osaliste õiguseid ning vabadusi, kahandades seega nende usaldust, rõhutab komitee konfiskeerimismeetmete tähtsust organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses, kuna seeläbi satub löögi alla põhieesmärk – rahaline tulu.

3.2   Komitee kiidab heaks kõnealuse algatuse eesmärgid, et tugevdada ELi õiguslikku raamistikku selles valdkonnas – vajadus, millele on ammu tähelepanu juhtinud nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu Stockholmi programmist lähtuvalt. Seoses sellega peab komitee kiiduväärseks organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu tõkestamise erikomisjoni hiljutist asutamist Euroopa Parlamendi ettepanekul, mis annab kinnitust poliitilisest tahtest tuua võitlus selle kuritegevusliigi vastu ELi esmatähtsate prioriteetide hulka.

3.3   Komitee kutsub võtma täielikult arvesse kriisijärgset kriitilist olukorda ning ebaseadusliku tegevuse murettekitavat kasvu ELis ning soovib liikmesriikide vahel suuremat ühtlustamist kuritegelike võrgustike ja nende vara menetlemise valdkonnas.

3.4   Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et kriisi kontekstis pakub ebaseadusliku tulu (sageli kolossaalsed summad) taassuunamine seaduslikku majandusringlusse sotsiaalseid ja majanduslikke võimalusi, mida ei tohiks komitee arvates alahinnata. Ta rõhutab lisaks, et organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus peab võimaldama sellisest loogikast kantud mõjuringil rajaneda siseturu paremal toimimisel, vähendades konkurentsimoonutusi, mis kahjustavad seaduslike ettevõtete tegevust.

3.5   Vajadus laiaulatusliku, operatiivse ja tervikliku lähenemisviisi järele

3.5.1   Kuna organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse tõhusus sõltub laialdasema strateegia olemasolust, avaldab komitee kahetsust, et arestimis- ja konfiskeerimismeetmete ühtlustamine ei toimu laiaulatuslikuma vahendi raames, mis põhineks endise kolmanda samba raames vastu võetud ELi õigustikul õigusalase koostöö ja uurimistalituste koostöö kohta – ühe ja sama poliitikavaldkonna teineteist täiendavad ja lahutamatud harud.

3.5.2   Komitee rõhutab, et kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise meetmete tõhususe tagamiseks on vaja terviklikku lähenemisviisi, et jõuda eeskirjadeni, mis võtaksid arvesse seotud probleemide kõiki mõõtmeid, pöörates erilist tähelepanu vajadusele hoida ära igasugune oht, et vara otsemüük võimaldaks kriminaalsetel organisatsioonidel seda tagasi saada.

3.5.3   Suurema sidususe, õiguskindluse ja ELi õigusnormide parema ülevõtmise ja kohaldamise saavutamiseks soovib komitee, et direktiiv sisaldaks viiteid otsusele 2006/783/JSK konfiskeerimisotsuste suhtes vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta ning otsusele 2007/845/JSK, mis käsitleb kriminaaltulu jälitamise talituste vahelist koostööd kuritegelikul teel saadud tulu või kuritegevusega seotud muu vara jälitamise ja tuvastamise valdkonnas.

3.5.4   Arestimis- ja konfiskeerimismeetmed saavad olla tõhusad vaid juhul, kui need põhinevad tõhusal kriminaaltulu (sh „pestud” tulu) tuvastamise ja jälitamise süsteemil.

3.5.5   Konfiskeeritud vara taaskasutamisega seoses rõhutab komitee, kui oluline on liikmesriikide koostöömehhanisme luua, et toetada liikmesriikide pädevate asutuste parimate tavade jagamist.

3.5.6   Seepärast tuletab komitee meelde järgmist:

—	hõlbustada tuleb kriminaaltulu jälitamise talituste juurdepääsu finantsteabele (eelkõige pangaandmetele) (4);

—	liikmesriikidel tasub täielikult ära kasutada Eurojusti võimalused, mille lisaväärtus piiriüleses juurdlus- ja jälitustöös on üldteada ning mis saab lihtsustada kriminaaltulu jälitamise talituste ja õigusasutuste vahelist suhtlemist;

—	Eurojusti algatus- ja eriti juurdluste algatamise õigust tuleb võimalikult ruttu suurendada;

—	ebaseadusliku kaubanduse tuvastamise, jälgimise ja karistamisega tegelevate asutuste igakülgse koostöö (digitaalfailid, teabe- ja andmevahetus, töötajate, ekspertide ja varustuse laenamine) kasulikkus;

—	kiiresti on vaja juurutada Euroopas ühine sellealane töökultuur, mida saab teha tolli-, politsei-, maksuametnike ja õigustöötajate vahetamise kaudu;

—	Euroopa Komisjoni panus seisneks peadirektoraatide vahel vajaliku koostoime loomises;

—	selleks et hävitada organiseeritud kuritegevus Euroopa igas nurgas, on vaja maksualast ja menetluslikku ühtlustamist;

—	organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus tuleb viia kooskõlla strateegiaga „Euroopa 2020”.

3.5.7   Võttes lisaks arvesse vara konfiskeerimise valdkonnas liikmesriikide tasandil võetud teatavate tsentraliseerimismeetmete edu ja tõhusust (5), mis annab julgust selle kogemuse kordamiseks ELi tasandil, soovib komitee hakata lisaks liikmesriikide kriminaaltulu jälitamise talituste vahelise koostöö ja süstemaatilise teabevahetuse arendamisele uurima võimalusi valdkondlikuks tsentraliseerimiseks Euroopas – olgu uue spetsiaalse struktuuri või vahetult Eurojusti kaudu. Olgugi et tsentraliseerimine põrkub praegu liikmesriikide delikaatse vastumeelsusega teatavate andmebaaside jagamise küsimuses, tuleks seda vaadelda kui eesmärki, olgugi et pikaajalist eesmärki, sest lihtsalt koostööst ei piisa organiseeritud kuritegevuse vastase tõhusa võitlemise eesmärgi saavutamiseks.

3.5.8   Lõpuks, arvestades et ELi konfiskeerimise alane strateegia on tõhus üksnes juhul, kui see moodustab osa ülemaailmsest lähenemisviisist, avaldab komitee kahetsust, et ettepanekus seda ometi möödapääsmatut aspekti ei käsitleta.

4.   Konkreetsed märkused

4.1   Direktiivi ettepaneku artikkel 1: asendada sõnastus „vara konfiskeerimiseks kriminaalasjade korral” sõnastusega „kuritegelikul teel saadud vara konfiskeerimiseks”.

4.2   Direktiivi ettepaneku artikli 2 lõige 1: arestimis- ja konfiskeerimismeetmete eesmärk.

4.2.1   Komitee avaldab heameelt nimetatud meetmete laiendamise üle kaudsele tulule, mis on kiiduväärt edasiminek võrreldes otsusega 2005/212/JSK.

4.3   Direktiivi ettepaneku artikli 3 lõige 2: väärtusepõhine konfiskeerimine.

4.3.1   Komitee soovitab laiendada seda rikkumises kasutatud vahenditele („kuriteovahendid”). Ta leiab, et selle meetme piiramine „kriminaaltuluga” ei ole õigustatud. Komitee toonitab, et mõiste „kuriteovahend” hõlmab ka transpordivahendeid, mida kasutati kriminaaltulu transportimiseks ELis.

4.4   Direktiivi ettepaneku artikkel 4: laiendatud konfiskeerimisvolitused.

4.4.1   Komitee kiidab asjaomase ühise eeskirja kehtestava lihtsustava meetme heaks, kuna otsusega 2005/212/JSK kasutuselevõetud valikusüsteem tõi kaasa liiga suured lahknevused liikmesriikides, mis ei ole kooskõlas vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamisega selles valdkonnas.

4.4.2   Siiski on komitee äärmiselt pettunud, et eraldi ei nimetata kriteeriumi, mis käsitleb süüdimõistetud isiku omandi väärtuse ebaproportsionaalsust võrreldes selle isiku seadusliku sissetulekuga (6). See kriteerium on nüüd vaid kaudselt tuletatav „konkreetsetest faktidest”, mille alusel kohus otsuse langetab (artikli 4 lõige 1). Organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses edumeelsemate liikmesriikide õigusaktides on sellel kriteeriumil kandev roll. Komitee võtab teadmiseks komisjoni valiku jätta see kriteerium liikmesriikide kohtute pädevusse ning kutsub parlamenti ja nõukogu üles selle kriteeriumi taas esitama, lisades direktiivi ettepanekule pärast sõnu „kuriteos süüdimõistetule” sõnad „proportsionaalselt tema seadusliku sissetulekuga”. Komitee kutsub samas liikmesriikide asutusi omistama nimetatud kriteeriumile äärmiselt suurt tähelepanu.

4.5   Direktiivi ettepaneku artikkel 5: konfiskeerimine ilma süüdimõistva kohtuotsuseta.

4.5.1   Olgugi et põhimõttelise küsimusena on raske ühendada omavahel konfiskeerimist ning fakti, et asjaomane isik ei ole kohustatud nimetatud meetme aluseks olnud asjaolusid põhjendama, nendib komitee, et praktilisest vaatepunktist on meede kasulik ja komitee toetab seda tõhususe tõttu. Meede aitaks muuhulgas kaasa common law riikide vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamisele, kuna nendes juba toimub tsiviilkorras konfiskeerimine.

4.5.2   Komitee väljendab siiski muret, et mõiste „kahtlustatava või süüdistatava püsiv haigus” võib anda alust igasugusteks skeemideks. Et ELis on igal süüdistataval õigus kohtulikule kaitsele, palub komitee jätta säte haiguse kohta süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimise kohaldamisalast välja ning kutsub seetõttu jätma see direktiivi ettepanekust (artikkel 5) välja.

4.6   Direktiivi ettepaneku artikkel 7: vara arestimine.

4.6.1   Komitee tuletab meelde, et kohtumenetlust ega õiguskaitset ei saa eirata põhjusel, et sellest sõltub karistusmeetme tõhusus.

4.6.2   Komitee arvates peab igasugused arestimisotsused kinnitama kohus mõistliku aja jooksul, kuid et pädevatel haldusasutustel võiks olla õigus võtta kiireloomulisi kaitsemeetmeid.

4.7   Direktiivi ettepaneku artikkel 8: kaitsemeetmed.

4.7.1   Vastavalt Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusele hinnata teatavate omandiõigust kui põhiõigust piiravate meetmete (nt laiendatud konfiskeerimise, konfiskeerimise ilma süüdimõistva kohtuotsuseta, konfiskeerimise kolmandalt isikult) proportsionaalsust juhtumipõhiselt, nähakse ettepanekus kostjale ette minimaalsed kaitsemeetmed ja õiguskaitsevahendid. Kuigi võib tunduda, et õigust õiglasele kohtulikule arutamisele ei ole vaja eraldi rõhutada, tuleb selgelt välja tuua, et kohtu antud konfiskeerimiskorraldused peavad olema alati põhjendatud ja kõigile asjaomastele isikutele nendest teada antud.

4.7.2   Võttes arvesse kooskõla ELi rahapesuvastaste eeskirjade nõuetega rõhutab komitee, et seoses asjaomases valdkonnas kavandatava tulevase vahendiga peab isikul, kelle vara on arestitud, olema täielik õigus õigusabile.

4.7.3   Komitee arvates ei peaks süüdistataval olema vähem õigusi kui kolmandal isikul, kellele on vara võõrandatud. Selguse huvides teeb komitee ettepaneku sõnastada lõige 1 ümber järgmiselt: „Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed selle tagamiseks, et kõigil isikutel, keda käesolevas direktiivis sätestatud meetmed mõjutavad, oleks õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õigusabile. Igasugune kohtulik konfiskeerimisotsus peab olema põhjendatud ja sellest tuleb teavitada asjaomast isikut.”

4.8   Direktiivi ettepaneku artikkel 9: täitmisele pööramine.

4.8.1   Komitee leiab, et konfiskeerimisotsuse tõhusale täitmisele pööramise eesmärk, mis iseenesest on seaduspärane, ei õigusta pärast lõplikku süüdimõistmist järelmeetmete võtmist, mis võivad kohtuotsusele lisanduda. See on õiglase kohtuliku arutamise ja karistuse kindlaks tegemise põhimõtteid arvestades vajalik kaitse. Vastuvõetavad on muidugi üksnes hilisemad uurimismeetmed niisuguses ulatuses, mis on vajalik kohtu konfiskeerimisotsuse tõhusaks täitmisele pööramiseks.

4.8.2   Komitee tuletab meelde, et konfiskeerimisele lisaks võib määrata ebaseaduslikult hangitud kaupadega seotud kriminaalõigusliku, maksu- või tollitrahvi, eesmärgiga tasakaalustada riigile kahjulikku pettuseriski, mis tuleneb ebaseaduslikult hangitud kaupade koostisest. Seepärast soovitab komitee, et direktiivis sätestatakse liikmesriikide sellealase koostöö tugevdamine, et igaüks neist tagaks selliste trahvide täitmisele pööramise. Nimetatud säte on kohtumenetluste tõhususe üks põhitingimusi.

4.9   Konfiskeeritud vahendite ümberpaigutamise ja tagastamise küsimus

4.9.1   Vahendite ümberpaigutamine, mis ei ole sugugi teisejärguline küsimus, mõjutab vahetult konfiskeerimisstrateegia üldist toimimist. Kuna vara otsemüük annab kuritegelikele ühendustele sageli võimaluse see eri skeemide abil tagasi saada, rõhutab komitee selliste vahendite ümberpaigutamise võimalust sotsiaalsetel eesmärkidel, nagu tehakse Itaalias. Nagu on märkinud Euroopa Parlament (7), on see kahekordselt kasulik, aidates ennetada organiseeritud kuritegevust ning edendades majandus- ja sotsiaalarengut.

4.9.2   Komitee peab oluliseks õigusküsimuste peadirektoraadi algatatud mõttevahetust kriminaaltulu ümberpaigutamise kohta sotsiaalsetel eesmärkidel. Selleks on mitmeid viise; ümberpaigutamine peab toimuma liikmesriikide kesksete asutuste kaudu ning seda tuleb uurida ja kohandada ohvrite, avaliku huvi ja konfiskeeritud vara olemuse seisukohast.

4.9.3   Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete järgimine ei tohiks ELi takistada pakkumast välja valdkondlikku õigusraamistikku, isegi kui see on üldine õigusraamistik. Komitee kutsub liikmesriike viivitamatult vahetama valdkonna parimaid tavasid.

4.9.4   See eeldab selgeid vara tagastamise eeskirju. Praegu tuleb sageli ette, et riik, mille territooriumil varad arestiti, ei ole riik, kus tuleb need tagastada. Õigluse ja liikmesriikides ühtlasemate eeskirjade kehtestamise huvides palub komitee ELil selgitada nimetatud küsimust, võttes eelkõige arvesse 2006. aasta raamotsust, milles on nähtud ette sellise vara poolitamine liikmesriikide vahel.

---

(1)  Nõukogu raamotsus, milles käsitletakse rahapesu ning kuriteovahendite ja kuritegelikul teel saadud tulu kindlakstegemist, blokeerimist, arestimist ja konfiskeerimist.

(2)  Nõukogu raamotsus, mis käsitleb kuritegevusega seotud tulu, kuriteovahendite ja omandi konfiskeerimist.

(3)  Või nende põhimõtete.

(4)  Vt otsuse 2007/845/JSK artikli 8 kohane komisjoni aruanne, 12. aprill 2011.

(5)  Näiteks Prantsusmaal AGRASC ja Madalmaades BOOM.

(6)  Asjaomane kriteerium oli üks kolmest alternatiivsest ja/või kumulatiivsest valikust otsuses 2005/212/JSK (artikli 3 lõike 2 punkt c).

(7)  Raport organiseeritud kuritegevuse kohta ELis, oktoober 2011.

---