28.1.2016

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 21/2

---

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2016/98,

16. oktoober 2015,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks järelevalvekolleegiumide toimimise üldtingimused

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ, (1) eriti selle artikli 51 lõiget 4 ja artikli 116 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kolleegiumi liikmete ja võimalike vaatlejate kindlaksmääramisel peetakse väga oluliseks elemendiks krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupi kaardistamist, millega tehakse kindlaks konsolideerimisgrupi ettevõtjad liidus ja kolmandas riigis ning milles kirjeldatakse iga konsolideerimisgrupi üksuse laadi, asukohta, selle järelevalves osalevaid ametiasutusi, kohaldatavaid usaldatavusnormatiivide erandeid, selle tähtsust konsolideerimisgrupi jaoks ja tähtsust riigi jaoks, kus üksusel on tegevusluba või kus see on asutatud, samuti sellise tähtsuse määramise kriteeriumeid. Selle taustal on teave filiaali tähtsuse kohta konsolideerimisgrupi jaoks ja selle filiaali tähtsuse kohta liikmesriigi jaoks, kus filiaal on asutatud, väga oluline selleks, et määrata kindlaks asjaomase liikmesriigi pädevate asutuste osalemine kolleegiumi tegevuses. Samuti on kolleegiumi liikmete ja võimalike vaatlejate kindlaksmääramisel oluline teave selle kohta, kas konsolideerimisgrupi ettevõtjad on laadilt krediidiasutused ja investeerimisühingud, filiaalid või muud finantssektori ettevõtjad, samuti kas riik, kus neil on tegevusluba või kus need on asutatud, on liikmesriik või kolmas riik.

(2)

Teave konsolideerimisgrupi üksuse tähtsuse kohta konsolideerimisgrupi jaoks ja liikmesriigi jaoks, kus üksusel on tegevusluba või kus üksus on asutatud, on väga oluline selle liikmesriigi pädeva asutuse kolleegiumi tegevusse kaasatuse astme kindlaksmääramisel ning eelkõige järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi läbiviimisel.

(3)

Järelevalvekolleegiumide tõhususe suurendamiseks peaks direktiivi 2013/36/EL artiklis 115 osutatud kirjalik koordineerimis- ja koostöökord hõlmama kõiki kolleegiumi töövaldkondi. Kirjalik kord peaks hõlmama ka konkreetses kolleegiumi tegevuses, näiteks kolleegiumi konkreetsete allstruktuuride kaudu läbiviidavas tegevuses osalevate kolleegiumi liikmete vahelisi kokkuleppeid. Kirjalik kord peaks sisaldama ka kolleegiumi töö rakenduslikke aspekte, sest need aspektid on olulised kolleegiumi tegevuse hõlbustamiseks nii tavatingimustes kui ka eriolukordades. Kuna väga tähtis on tagada kolleegiumisisene koostöö enne panuse andmist ja panuse andmiseks konsolideerimisgrupi kriisilahenduse küsimustesse, tuleks kirjalikus korras näha ette asjaomase panuse koordineerimise protsessid, samuti konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse ülesanded ja roll sellest panusest teatamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL (2) artikli 2 lõike 1 punktis 44 määratletud konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse kaudu kriisilahenduse kolleegiumile. Kirjalik kord peaks olema terviklik, sidus ja ammendav ning andma pädevatele asutustele piisava ja asjakohase aluse, et täita oma vastavaid kohustusi ja ülesandeid eeskätt kolleegiumis, mitte väljaspool seda.

(4)

Kolleegiumid on peamine vahend teabe vahetamiseks, prognooside tegemiseks ja eriolukordadega tegelemiseks ning selleks, et võimaldada konsolideeritud järelevalvet teostaval asutusel tegeleda tõhusalt järelevalvega konsolideeritud alusel. Järjepidevuse tagamiseks ja selleks, et Euroopa Pangandusjärelevalvel oleks võimalik täita oma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1093/2010 (3) ning direktiivi 2013/36/EL artiklis 116 sätestatud ülesandeid, on asjakohane, et Euroopa Pangandusjärelevalve osaleb liikmena kõigis kolleegiumides.

(5)

Kolleegiumi kõigi ülesannete täitmiseks peaks konsolideeritud järelevalvet teostaval asutusel ja teistel kolleegiumi liikmetel olema ülevaade kõigi konsolideerimisgrupi üksuste tegevusest, sealhulgas nende tegevusest, kes tegelevad finantstegevusega, ilma et nad oleksid kvalifitseeritud kui krediidiasutused või investeerimisühingud, ning nende tegevusest, kes tegutsevad väljaspool liitu. Edendada tuleks koostoimet konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse, kolleegiumi liikmete, kolmanda riigi järelevalveasutuste, riigiasutuste või riiklike organite vahel, kes vastutavad konsolideerimisgrupi üksuse järelevalve eest või osalevad selles, sealhulgas ametiasutused, kes vastutavad konsolideerimisgrupi finantssektori ettevõtjate usaldatavusnõuete täitmise järelevalve eest, või pädevad asutused, kes vastutavad finantsinstrumentide turgude järelevalve, finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamiseks kasutamise ärahoidmise või tarbijakaitse eest, lubades neil kolmanda riigi järelevalveasutustel ja riigiasutustel või organitel vajaduse korral osaleda kolleegiumi töös vaatlejana.

(6)	Kolleegiumi liikmed peaksid arutama ja kokku leppima vaatlejate olemasolu korral nende kolleegiumisse kaasamise ulatuse ja taseme. Vaatlejate kolleegiumis osalemise raamistik tuleks selgelt sätestada kirjalikus koordineerimis- ja koostöökorras ning edastada vaatlejatele.

(7)

Järelevalvekolleegiumi liikmed peaksid koos töötama, et koordineerida oma järelevalvetegevust võimalikult suures ulatuses, ning tegema tihedat koostööd, et täita oma ülesandeid paremini, vältida dubleerimist, sealhulgas järelevalve all olevatele konsolideerimisgrupi üksustele adresseeritud teabenõuete dubleerimist. Seoses sellega peaksid kolleegiumi liikmed korrapäraselt kaaluma ülesannete jaotamist ja vastutuse delegeerimist puudutavaid kokkuleppeid, tehes seda vähemalt siis, kui kolleegiumi liikmed töötavad välja oma kolleegiumi järelevalvealast kontrolliprogrammi.

(8)

Konsolideeritud järelevalvet teostaval asutusel peaks olema juurdepääs kogu teabele, mis on vajalik tema ülesannete ja kohustuste täitmiseks, ning ta peaks koordineerima kolleegiumi liikmetelt või vaatlejatelt või konsolideerimisgrupi üksuselt saadud teavet, või kriisilahenduse kolleegiumilt, eeskätt asjaomaselt konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuselt saadud lähteandmete kogumist ja levitamist. Sama kehtib ka kõigi kolleegiumi liikmete kohta. Eriti juhul, kui konsolideeritud järelevalvet teostav asutus teeb kindlaks teatud teabe olulisuse kolleegiumi teise liikme jaoks, sealhulgas pädeva ametiasutuse jaoks vastuvõtvas liikmesriigis, kus oluline filiaal on asutatud, tuleks hoiduda kolleegiumi liikmete põhjendamatust teavitamata jätmisest.

(9)

Kolleegiumi liikmeid, kes osalevad direktiivi 2013/36/EL artiklis 113 osutatud ülesannete täitmisel, tuleks julgustada vahetama teavet järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi põhielementide kohta, nagu on osutatud direktiivi artiklis 97, tunnistades samas, et järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi võidakse liikmesriikides erinevalt läbi viia, sõltuvalt liidu eeskirjade ülevõtmisest nende riiklikku õigusesse, võttes arvesse ka Euroopa Pangandusjärelevalve väljastatud direktiivi 2013/36/EL artikli 107 lõike 3 kohaseid suuniseid.

(10)

Et hõlbustada pädevate asutuste vahelist koostööd ja kooskõlastada kõik otsused, mille eesmärk on tegeleda krediidiasutuse või investeerimisühingu nõuetele vastavuse küsimustega seoses meetoditega, mis vajavad enne omavahendite nõuete arvutamiseks kasutamist pädeva asutuse luba (sisemudelite kasutamine krediidiriski, tururiski, vastaspoole riski ja operatsiooniriski puhul), tuleks täpsustada konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse ja asjaomaste pädevate asutuste vahelise koostöö tingimused teabe vahetamiseks nimetatud sisemudelite toimimise kohta ning tuvastatud puudustega tegelemise eesmärgil meetmete üle arutamiseks ja kokkuleppele jõudmiseks.

(11)

Varajaste hoiatavate märkide, võimalike riskide ja nõrkade kohtade tuvastamise hõlbustamiseks konsolideerimisgrupis ja selle üksustes ning süsteemis, kus need tegutsevad, oodatakse, et kolleegiumi liikmed vahetavad järjekindlalt ja võrreldavalt kvantitatiivset teavet konsolideerimisgrupi ja selle üksuste kohta. See teave peaks hõlmama pädevate asutuste kooskõlas komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 680/2014 (4) kogutud teabe peamisi valdkondi, täpsustades aruandluse ühtsed vormid, sageduse, määratlused ja IT-lahendused, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad järelevalvelise aruandluse jaoks kohaldama, ning teavet tuleks vahetada, kui pädevad asutused koostavad konsolideerimisgrupi riskihindamise aruannet ning püüavad jõuda ühisotsusele kapitali ja likviidsuse suhtes direktiivi 2013/36/EL artikli 113 kohaselt. Iga kolleegium peaks otsustama sellel eesmärgil vahetatava teabe täpse kogumi.

(12)

Kolleegiumi järelevalvealase kontrolliprogrammi väljatöötamiseks võtavad kolleegiumi liikmed arvesse konsolideerimisgrupi riskihindamise aruannet ning kapitali ja likviidsust käsitlevate ühisotsuste tulemust, et ühistöö prioriteedid paremini kindlaks määrata. Seega peaks kolleegiumi järelevalvealase kontrolliprogrammi väljatöötamine algama siis, kui konsolideerimisgrupi riskihindamise ja ühisotsuse tegemise protsess on läbitud, samas kui selle lõplikuks valmimiseks peaksid pädevad asutused võtma arvesse ülesandeid, mida nad on selle tegemiseks riigi tasandil võtnud, nendeks ülesanneteks eraldatud vahendeid ja nende täitmiseks antud vastavaid tähtaegu.

(13)

Kolleegiumi liikmed peaksid koordineerima oma tegevust valmistumisel eriolukordadeks ja nende kestel, näiteks ebasoodsate arengusuundumuste korral, mis võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või kogu liidu finantssüsteemi või selle osa stabiilsust, või muudes olukordades, mis mõjutavad või võivad otseselt mõjutada pankade konsolideerimisgrupi või selle tütarettevõtjate finants- ja majanduslikku olukorda. Seega peaks pädevate asutuste tegevuse kavandamine ja koordineerimine eriolukordadeks valmistumisel ja nende kestel hõlmama direktiivi 2014/59/EL asjaomastes sätetes osutatud tegevust, kuid piirdumata sellega; eelkõige tuleks sellise tegevuse näitena käsitada eriolukordadeks valmistumisel ja nende kestel tegevust, mille eesmärk on konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kavandamine ja vajaduse korral koordineeritud panuse andmine kriisilahendusasutustele.

(14)

Eriolukorraga tegelemisel peaksid kolleegiumi liikmed konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse koordineerimisel seadma eesmärgi töötada välja olukorra koordineeritud järelevalvealane hinnang, leppida kokku koordineeritud järelevalvetegevus ja teostada seiret selle rakendamise üle, tagamaks et eriolukorda hinnatakse ja sellega tegeletakse nõuetekohaselt. Samuti peaksid nad tagama, et igasugune välissuhtlus toimub koordineeritult ja hõlmab elemente, mis on eelnevalt kolleegiumi liikmete vahel kokku lepitud.

(15)

Käesoleva määruse sätted on üksteisega tihedalt seotud, kuna käsitlevad järelevalvekolleegiumide tegevuse üldtingimusi. Et tagada ühtsus nende sätete vahel, mis peaksid jõustuma ühel ajal, ning et muuta isikute jaoks, kellel on need kohustused, lihtsamaks tervikliku ülevaate saamine ja kompaktne juurdepääs neile, on soovitatav koondada kõik direktiivi 2013/36/EL artikli 51 lõikes 4 ja artikli 116 lõikes 4 nõutud regulatiivsed tehnilised standardid ühte määrusesse.

(16)

Kuna enamik järelevalvekolleegiume ELis on moodustatud direktiivi 2013/36/EL artikli 116 kohaselt, tundub olevat õigem täpsustada kõigepealt kolleegiume käsitlevad direktiivi 2013/36/EL artikli 116 kohased tingimused ja alles seejärel direktiivi 2013/36/EL artikli 51 kohased kolleegiume käsitlevad tingimused, kuna tundub, et esimeste puhul on tegemist üldisema ja viimaste puhul spetsiifilisema lähenemisega.

(17)	Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA)) esitas komisjonile.

(18)	EBA on korraldanud käesoleva määruse aluseks olevate regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu avalikud arutelud, analüüsinud võimalikke kaasnevaid kulusid ja tulusid ning palunud määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 37 kohaselt asutatud pangandussektori sidusrühmade kogu arvamust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE

1. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega määratakse kindlaks direktiivi 2013/36/EL artikli 116 ja artikli 51 lõike 3 kohaselt moodustatud järelevalvekolleegiumide (edaspidi „kolleegiumide”) toimimise üldtingimused.

2. PEATÜKK

DIREKTIIVI 2013/36/EL ARTIKLI 116 KOHASELT MOODUSTATUD KOLLEEGIUMIDE TOIMIMISE TINGIMUSED

1. JAGU

Kolleegiumide moodustamine ja toimimine

Artikkel 2

Krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupi kaardistamise korraldamine

1.   Järelevalvekolleegiumi liikmete ja võimalike vaatlejate kindlaksmääramiseks korraldab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaardistamise kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/99 (5) artikliga 2.

2.   Krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupi kaardistamise tulemuseks on järgmiste konsolideerimisgrupi üksuste kindlakstegemine:

a)	liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutused ja investeerimisühingud ning seal asutatud filiaalid;

b)	liikmesriigis tegevusloa saanud finantssektori ettevõtjad;

c)	kolmandas riigis tegevusloa saanud krediidiasutused ja investeerimisühingud ja seal asutatud filiaalid.

3.   Kaardistamisel kajastatakse seoses iga liikmesriigis tegevusloa saanud või seal asutatud krediidiasutuse ja investeerimisühinguga järgmist:

a)	liikmesriik, kus krediidiasutus või investeerimisühing on saanud tegevusloa või kus on asutatud filiaal;

b)

krediidiasutuse või investeerimisühingu järelevalve eest vastutav asutus või selle vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus, kus filiaal on asutatud, samuti selle liikmesriigi teised finantssektori asutused, nagu finantsinstrumentide turgude järelevalve, finantssüsteemi rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks kasutamise ärahoidmise või tarbijakaitse eest vastutavad pädevad asutused;

c)

krediidiasutuste ja investeerimisühingute, sealhulgas ELi emaettevõtja samas liikmesriigis asutatud tütarettevõtja puhul, samuti ELi emaettevõtja enda puhul teave selle kohta, kas krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes kohaldatakse usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet individuaalselt või kas talle on tehtud individuaalselt erand Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (6) teises kuni kaheksandas osas sätestatud nõuetest vastavalt nimetatud määruse artiklitele 7, 8 või 10;

d)

krediidiasutuse ja investeerimisühingu puhul teave, mis on seotud krediidiasutuse ja investeerimisühingu olulisusega liikmesriigi jaoks, kus tal on tegevusluba, ja pädevate asutuste kõnealuse olulisuse määramiseks kasutatud kriteeriumid ning teave selle krediidiasutuse või investeerimisühingu tähtsuse kohta konsolideerimisgrupi jaoks, tingimusel et selle krediidiasutuse või investeerimisühingu varade maht ja bilansivälised kirjed moodustavad rohkem kui 1 % konsolideerimisgrupi koguvaradest ja bilansivälistest kirjetest konsolideeritud alusel;

e)

filiaali puhul teave filiaali olulisuse kohta liikmesriigi jaoks, kus see on asutatud, eeskätt selle kohta, kas see filiaal on määratud või on kavandatud olema oluline kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 51, samuti teave selle filiaali olulisuse kohta konsolideerimisgrupi jaoks, tingimusel et asjaomase filiaali varade maht ja bilansivälised kirjed moodustavad rohkem kui 1 % konsolideerimisgrupi koguvaradest ja bilansivälistest kirjetest konsolideeritud alusel.

4.   Iga lõike 2 punktis b ja c osutatud finantssektori ettevõtja, krediidiasutuse ja investeerimisühingu või filiaali kohta kajastatakse järgmist teavet:

a)	liikmesriik, kus finantssektori ettevõtjal on tegevusluba, või kolmas riik, kus krediidiasutus või investeerimisühing on asutatud või kus on loodud filiaal;

b)	selle finantssektori ettevõtja, krediidiasutuse või investeerimisühingu või filiaali järelevalve eest vastutav või järelevalves osalev ametiasutus;

c)

teave finantssektori ettevõtja, krediidiasutuse või investeerimisühingu või filiaali tähtsuse kohta konsolideerimisgrupi jaoks, tingimusel et selle finantssektori ettevõtja, krediidiasutuse või investeerimisühingu või filiaali varade kogumaht ja bilansivälised kirjed moodustavad rohkem kui 1 % konsolideerimisgrupi koguvaradest ja bilansivälistest kirjetest konsolideeritud alusel.

Artikkel 3

Kolleegiumi liikmete ja vaatlejate nimetamine

1.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus kutsub kolleegiumi liikmeteks järgmised ametiasutused:

a)

nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalve eest vastutavad pädevad asutused, kes on ELi emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjad, ning selle vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused, kus on loodud direktiivi 2013/36/EL artiklis 51 osutatud olulised filiaalid.

b)	liikmesriikide Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpangad, kes osalevad riikliku õiguse kohaselt punktis a osutatud juriidiliste isikute usaldatavusnõuete täitmise järelevalves, kuid kes ei ole pädevad asutused;

c)	Euroopa Pangandusjärelevalve.

2.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus võib kutsuda selle vastuvõtva liikmesriigi pädevaid asutusi, kus on asutatud ebaolulised filiaalid, osalema kolleegiumis vaatlejana kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2016/99 artikli 3 lõike 1 punktis b määratletud protsessiga.

3.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus võib kutsuda selle kolmanda riigi järelevalveasutusi, kus krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on tegevusluba, osalema kolleegiumis vaatlejana kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2016/99 artikli 3 lõike 1 punktis c määratletud protsessiga.

4.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus võib kutsuda kolleegiumis vaatlejana osalema järgmisi ametiasutusi kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2016/99 artikli 3 lõike 1 punktis d määratletud protsessiga:

a)	Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpangad, kellel ei ole riikliku õiguse kohaselt volitusi kontrollida liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutust või investeerimisühingut või liikmesriigis asutatud filiaali;

b)

liikmesriigi ametiasutused või organid, kes vastutavad konsolideerimisgrupi üksuse järelevalve eest või osalevad selles, sealhulgas ametiasutused, kes vastutavad konsolideerimisgrupi finantssektori ettevõtja usaldatavusnõuete täitmise järelevalve eest, või pädevad asutused, kes vastutavad finantsinstrumentide turgude järelevalve, finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamiseks kasutamise ärahoidmise või tarbijakaitse eest.

5.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja kolleegiumi liikmed täpsustavad artikli 5 punktis c osutatud kirjalikus koordineerimis- ja koostöökorras vaatlejate kolleegiumis osalemist käsitleva korra. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus teavitab sellest korrast vaatlejaid.

Artikkel 4

Kolleegiumi moodustamisest ja koosseisust teatamine

Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus teatab konsolideerimisgrupi ELi emaettevõtjale kolleegiumi moodustamisest ning selle liikmete ja vaatlejate isikud, samuti kõigist muutustest kolleegiumi koosseisus.

Artikkel 5

Kirjaliku koordineerimis- ja koostöökorra kehtestamine

Direktiivi 2013/36/EL artiklis 115 osutatud kirjalik koordineerimis- ja koostöökord sisaldab vähemalt järgmist:

a)	teave konsolideerimisgrupi üldstruktuuri kohta, mis hõlmab kõik konsolideerimisgrupi üksused;

b)	kolleegiumi liikmete ja vaatlejate kindlaksmääramine;

c)	vaatlejate kolleegiumis osalemist hõlmavate tingimuste kirjeldus, nagu on osutatud käesoleva määruse artikli 3 lõikes 5, sealhulgas nende osalemine kolleegiumi erinevates dialoogides ja protsessides ning nende teabevahetusega seotud õigused ja kohustused;

d)	teabevahetuse korra kirjeldus, sealhulgas selle ulatus, sagedus ja teabevahetuskanalid;

e)	konfidentsiaalse teabe käsitlemise korra kirjeldus;

f)	tööülesannete andmise ja – kui see on asjakohane – vastutuse delegeerimise korra kirjeldus;

g)	kolleegiumi kõigi allstruktuuride kirjeldus;

h)	tavatingimustes järelevalve kavandamise ja koordineerimise raamistiku kirjeldus;

i)	eriolukordadeks valmistumisel ja nende kestel järelevalve kavandamise ja koordineerimise raamistiku kirjeldus, seahulgas erandolukorra plaanimine, sidevahendid ja menetlused;

j)	konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse ja kolleegiumi liikmete ELi emaettevõtja ning konsolideerimisgrupi liikmetega teabe vahetamise poliitika kirjeldus;

k)	kokkulepitud menetlused ja tähtajad, mida tuleb järgida koosolekudokumentide edastamisel;

l)	mis tahes muud kolleegiumi liikmete vahelised kokkulepped, sealhulgas kokkulepitud näitajad varajaste hoiatavate märkide, võimalike riskide ja nõrkade kohtade kindlakstegemiseks;

m)	kriisilahenduse kolleegiumi koordineeritud panuse andmise raamistiku kirjeldus, eelkõige koordineeritud lähteandmete esitamise kohta, piiramata direktiivi 2014/59/EL artiklites 12, 13, 16, 18, 91 ja 92 osutatud konsulteerimisprotsessi;

n)	konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse rolli kirjeldus eeskätt seoses punktis m osutatud konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse kaudu asjaomasele kriisilahenduse kolleegiumile antud lähteandmetega;

o)	sätted, mis hõlmavad korda, kui liige või vaatleja lõpetab osalemise kolleegiumis.

Artikkel 6

Kolleegiumi koosolekutel ja tegevuses osalemine

1.   Otsustades, millised asutused osalevad kolleegiumi koosolekul või tegevuses kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 116 lõikega 7, võtab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus arvesse järgmist:

a)	teemad, mida arutatakse ning koosoleku või tegevuse eesmärgid, eelkõige seoses nende olulisusega iga konsolideerimisgrupi üksuse jaoks;

b)	konsolideerimisgrupi üksuse olulisus liikmesriigi jaoks, kus konsolideerimisgrupi üksusel on tegevusluba või kus see on asutatud, ning olulisus konsolideerimisgrupi jaoks.

2.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja kolleegiumi liikmed tagavad, et kolleegiumi koosolekutel või tegevuses osalevad kõige asjakohasemad esindajad vastavalt arutatavatele teemadele või seatud eesmärkidele. Nendel esindajatel on kolleegiumi liikmetena õigus teostada oma volitusi võimalikult suures ulatuses seoses otsustega, mida plaanitakse vastu võtta koosolekutel või tegevuse käigus.

3.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus võib kutsuda konsolideerimisgrupi esindajaid osalema kolleegiumi koosolekul või tegevuses, võttes aluseks kolleegiumi koosoleku või tegevuse teema ja eesmärgid.

Artikkel 7

Ülesannete andmine ja vastutuse delegeerimine

1.   Artikli 16 kohase kolleegiumi järelevalvealase kontrolliprogrammi väljatöötamisel ja selle vajaduse kohasel ajakohastamisel kaaluvad konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja kolleegiumi liikmed võimalust sõlmida kokkulepped ülesannete vabatahtlikuks täitmiseks võtmise ja vastutuse delegeerimise kohta vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 116 lõike 1 punktile b, eriti siis, kui selline täitmiseks võtmine või delegeerimine toob arvatavalt kaasa tõhusama ja tulemuslikuma järelevalve, kaotades eeskätt asjatu kontrollinõuete dubleerimise, sealhulgas seoses teabenõuetega.

2.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus teavitab ELi emaettevõtjat ülesannete andmise ja vastutuse delegeerimise kohta kokkuleppe sõlmimisest ja pädev asutus, kes delegeerib oma volitusi, teavitab asjaomast krediidiasutust või investeerimisühingut.

Artikkel 8

Teabevahetus kolleegiumi liikmete ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupi vahel

1.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus vastutab ELi emaettevõtjaga suhtlemise ja ettevõtjalt teabe küsimise eest. Kolleegiumi liikmed vastutavad nende järelevalvepädevusse kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning filiaalidega suhtlemise ja neilt teabe küsimise eest.

2.   Kui kolleegiumi liige kavatseb erandkorras teavitada ELi emaettevõtjat või küsida teavet ELi emaettevõtjalt, teavitab ta sellest eelnevalt konsolideeritud järelevalvet teostavat asutust.

3.   Kui konsolideeritud järelevalvet teostav asutus kavatseb erandkorras teavitada oma järelevalvepädevusest väljapoole jäävat krediidiasutust või filiaali või sellelt teavet küsida, teavitab ta eelnevalt selle krediidiasutuse või investeerimisühingu või filiaali järelevalve eest vastutavat kolleegiumi liiget.

2. JAGU

Järelevalve kavandamine ja koordineerimine tavatingimustes

Artikkel 9

Konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse ja kolleegiumi liikmete vahelise teabevahetuse üldtingimused

1.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja kolleegiumi liikmed vahetavad kogu vajalikku teavet direktiivi 2013/36/EL artiklites 112 ja 113 osutatud ülesannete täitmise hõlbustamiseks, täites nimetatud direktiivi VII jaotise 1. peatüki II jaos sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid ja kui see on kohaldatav, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ artiklite 54 ja 58 nõudeid (7).

2.   Samuti vahetavad konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja kolleegiumi liikmed teavet, mis on vajalik direktiivi 2014/59/EL artiklis 8 osutatud ülesannete täitmise hõlbustamiseks.

3.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja kolleegiumi liikmed vahetavad lõigetes 1 ja 2 osutatud teavet, olgu see saadud konsolideerimisgrupi üksuselt, pädevalt asutuselt või järelevalveasutuselt või mis tahes muust allikast, ning teevad seda kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2016/99 artikliga 7. See teave peab olema piisavalt asjakohane, täpne ja õigeaegne.

Artikkel 10

Teabe vahetamine konsolideerimisgrupi riskihindamise läbiviimiseks ja ühisotsustele jõudmiseks

1.   Seoses direktiivi 2013/36/EL artiklis 113 osutatud krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhiste usaldatavusnõuete kohaste ühisotsustega vahetavad konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja nimetatud artikli lõikes 1 osutatud kolleegiumi liikmed ühisotsusele jõudmiseks kogu vajalikku teavet nii individuaalsel kui ka konsolideeritud alusel.

2.   Eelkõige vahetavad konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja lõikes 1 osutatud asjaomased kolleegiumi liikmed teavet direktiivi 2013/36/EL artikli 97 kohaselt läbi viidud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamisprotsessi tulemuste kohta. Selle teabega esitatakse vähemalt järgmiste elementide hindamise tulemused:

a)	ärimudeli analüüs, sealhulgas hinnang olemasoleva ärimudeli elujõulisuse ja krediidiasutuse või investeerimisühingu tulevikku suunatud äristrateegia jätkusuutlikkuse kohta;

b)	sisemine juhtimiskord ja kogu krediidiasutust või investeerimisühingut hõlmavad kontrollid;

c)	krediidiasutuse või investeerimisühingu kapitali individuaalsed riskid, hõlmates järgmisi elemente: i) individuaalsed sisemised riskid; ii) riskijuhtimine ja kontrollid;

d)	kapitali adekvaatsuse hindamine, sealhulgas kavandatud nõutavad omavahendid direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõike 1 punkti a kohaselt;

e)	krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsuse ja rahastamisega seotud riskid, hõlmates järgmisi elemente: i) likviidsusrisk ja rahastamisrisk; ii) likviidsus- ja rahastamisriski juhtimine;

f)	likviidsuse adekvaatsuse hindamine, sealhulgas kavandatud kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed likviidsusmeetmed direktiivi 2013/36/EL artikli 105 kohaselt;

g)	muud järelevalvemeetmed või varajase sekkumise meetmed, mida on võetud või kavatsetakse võtta järelevalvealase läbivaatamise ja hindamisprotsessi tulemusena tuvastatud puudustega tegelemiseks;

h)	direktiivi 2013/36/EL artikli 100 kohaselt läbi viidud järelevalvealaste stressitestide tulemused;

i)	kohapealsete kontrollide ja kaugseire tulemused, mis on olulised konsolideerimisgrupi või selle üksuste riskiprofiili hindamisel.

Artikkel 11

Teabevahetus seoses sisemeetodite kasutamise loa pideva läbivaatamise ja sisemudelite ebaoluliste laienduste või muudatustega

1.   Sidususe ja koordineerimise tagamiseks seoses direktiivi 2013/36/EL artiklis 101 osutatud sisemeetodite kasutamise loa pideva läbivaatamisega vahetavad konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja asjaomased kolleegiumi liikmed, kes kontrollivad krediidiasutusi ja investeerimisühinguid, kellele on antud luba kasutada sisemeetodeid kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 143 lõikega 1, artikli 151 lõikega 4 või lõikega 9, artikliga 283, artikli 312 lõikega 2 või artikliga 363, kogu teavet selle pideva läbivaatamise kohta ja kogu muud asjaomast teavet.

2.   Kui konsolideeritud järelevalvet teostav asutus või mõni lõikes 1 osutatud asjaomastest kolleegiumi liikmetest on teinud kindlaks, et liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutus või investeerimisühing, sealhulgas ELi emaettevõtja, ei täida enam kõiki nõudeid sisemeetodi kohaldamiseks, või on teinud kindlaks nõrgad kohad vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 101, vahetavad nad viivitamata järgmist teavet, kui see on asjakohane, et hõlbustada rakendusmääruse (EL) 2016/99 artiklis 8 osutatud ühisele kokkuleppele jõudmiseks järgmist teavet:

a)	hinnang tuvastatud puuduste mõju ning mittevastavusega seotud probleemide ja nende olulisuse kohta;

b)	hinnang nõuetele vastavuse taastamise ja puudustega tegelemise kava kohta, nagu ELi emaettevõtja või liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutus või investeerimisühing on esitanud, sealhulgas selle rakendamise ajakava;

c)

teave konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse või kolleegiumi asjaomase liikme kavatsuse kohta tühistada mudeli kasutamise luba või piirata seda nõuetele vastavate valdkondadega või nende valdkondadega, kus vastavus on võimalik saavutada sobiva aja jooksul, või nende valdkondadega, mida tuvastatud puudused ei mõjuta;

d)	teave kõigi kavandatud täiendavate omavahenditele esitatavate nõuete kohta vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõike 2 punktile d kui järelevalvemeede tuvastatud mittevastavuse probleemide või puudustega tegelemiseks.

3.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja lõikes 1 osutatud asjaomased kolleegiumi liikmed vahetavad teavet ka seoses nende sisemudelite laienduste või muudatustega, mis ei ole mudeli olulised laiendused või muudatused, nagu on osutatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/100 (8) artiklis 13.

4.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud teavet arutatakse ja võetakse arvesse konsolideerimisgrupi riskihindamise läbiviimisel ja ühisotsusele jõudmisel kooskõlas direktiivi artikli 2013/36/EL artikli 113 lõike 1 punktiga a.

Artikkel 12

Teabevahetus varajaste hoiatavate märkide, võimalike riskide ja nõrkade kohtade kohta

1.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja direktiivi 2013/36/EL artikli 113 lõike 2 punktis a osutatud konsolideerimisgrupi riskihindamise aruande või selle direktiivi artikli 113 lõike 2 punktis b nimetatud konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise aruande koostamises osalevad kolleegiumi liikmed vahetavad krediidiasutuse ja investeerimisühingupõhiste usaldatavusnõuete suhtes kooskõlas selle artikliga ühisotsustele jõudmise eesmärgil kvantitatiivset teavet, et teha kindlaks varajased hoiatavad märgid, võimalikud riskid ja nõrgad kohad ning anda teavet seoses konsolideerimisgrupi riskihindamise aruande ja konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise aruandega.

2.   Lõikes 1 osutatud teave töötatakse välja pädevate asutuste rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 kohaselt kogutud teabe alusel, eesmärgiga tagada kasutatud andmete järjepidevus ja võrreldavus. See teave hõlmab vähemalt liikmesriigis tegevusloa saanud või asutatud konsolideerimisgrupi üksusi ja vähemalt järgmisi valdkondi:

a)

kapital;

b)	likviidsus;

c)	varade kvaliteet;

d)	rahastamine;

e)	kasumlikkus;

f)	kontsentratsioonirisk.

3.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja lõikes 1 osutatud kolleegiumi liikmed kaaluvad ka teabe vahetamist makromajandusliku keskkonna kohta, milles krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupp ja selle konsolideerimisgrupi üksused tegutsevad.

Artikkel 13

Teabevahetus seoses nõuetele mittevastavuse ja karistustega

1.   Kolleegiumi liikmed edastavad konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele teabe mis tahes olukordade kohta, millega seoses kolleegiumi liikmed on kindlaks teinud, et nende järelevalvepädevuse valdkonda kuuluv krediidiasutus või investeerimisühing või filiaal ei täida riikliku või liidu õiguse sätteid või nõudeid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalve või turukäitumise järelevalvega, sealhulgas määruses (EL) nr 575/2013 ja direktiivis 2013/36/EL kehtestatud nõuded, ning kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artiklitega 64–67 määratud mis tahes halduskaristuste või muude kohaldatud haldusmeetmete kohta, kui see teave mõjutab või võib mõjutada konsolideerimisgrupi või selle konsolideerimisgrupi mis tahes üksuste riskiprofiili. Kolleegiumi liikmed arutavad konsolideeritud järelevalvet teostava asutusega nende nõuetele mittevastavuse probleemide võimalikku mõju ja karistusi konsolideerimisgrupi üksuste või konsolideerimisgrupi kui terviku suhtes.

2.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus otsustab edastada lõikes 1 osutatud teabe neile kolleegiumi liikmetele, kelle jaoks peetakse seda teavet oluliseks kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2016/99 artikliga 7.

Artikkel 14

Teabevahetus konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava hindamiseks

1.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja kolleegiumi liikmed vahetavad teavet, mis on vajalik neile, kes osalevad direktiivi 2014/59/EL artikli 8 lõikes 2 osutatud elementide kohta ühisotsuse tegemise protsessis.

2.   Lõike 1 kohaldamisel esitab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava kolleegiumi liikmetele, järgides rakendusmääruse (EL) 2016/99 artiklis 7 kirjeldatud menetlust.

3.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus tagab, et kõiki kolleegiumi liikmeid teavitatakse lõikes 1 osutatud protsessi tulemustest nõuetekohaselt.

4.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus teavitab konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutust konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava läbivaatamisel ja hindamisel järgitud ajakavast ning osutab konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse jaoks märkuste esitamiseks kuupäeva vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 6 lõikele 4.

Artikkel 15

Teabevahetus seoses konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingutega

Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus tagab, et kõiki kolleegiumi liikmeid teavitatakse nõuetekohaselt konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingutele kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artiklis 20 osutatud ühisotsuse tegemise protsessiga antud loa peamistest tingimustest.

Artikkel 16

Kolleegiumi järelevalvealase kontrolliprogrammi kehtestamine ja ajakohastamine

1.   Kolleegiumi järelevalvealase kontrolliprogrammi kehtestamiseks kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 116 lõike 1 punktiga c määravad konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja kolleegiumi liikmed kindlaks tehtavad järelevalvetoimingud.

2.   Kolleegiumi järelevalvealane kontrolliprogramm sisaldab vähemalt järgmist:

a)

ühistöö valdkonnad, mis on kindlaks tehtud konsolideerimisgrupi riskihindamise ja konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise ning krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhiseid usaldatavusnõudeid käsitlevate ühisotsuste tulemusena vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 113 või kolleegiumi tehtud mis tahes muu toimingu tulemusena, sealhulgas tõhusasse järelevalvesse panustamiseks ning ülesannete tarbetu dubleerimise kõrvaldamiseks tehtud töö kooskõlas selle direktiivi artikli 116 lõike 1 punktiga d;

b)	konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse ja kolleegiumi liikmete vastavad järelevalvealased kontrolliprogrammid emaettevõtja ja kõigi liikmesriigis tegevusloa saanud või asutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks;

c)	kolleegiumi töö kesksed valdkonnad ja selle kavandatud järelevalvetegevus, sealhulgas kavandatud kohapealsed kontrollid vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 99 lõike 1 punktile c;

d)	kavandatud järelevalvetegevuse elluviimise eest vastutavad kolleegiumi liikmed;

e)	eeldatavad ajakavad nii ajastamise kui ka kestuse mõttes iga kavandatud järelevalvetegevuse kohta.

3.   Kolleegiumi järelevalvealast kontrolliprogrammi koostatakse ja seda ajakohastatakse vastavalt rakendusmääruse (EL) 2016/99 artiklile 11.

3. JAGU

Järelevalve kavandamine ja koordineerimine valmistumisel eriolukordadeks ja nende kestel

Artikkel 17

Kolleegiumi eriolukordade raamistiku kehtestamine

1.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja kolleegiumi liikmed koostavad võimalikeks eriolukordadeks valmistumisel kolleegiumi raamistiku kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 112 lõike 1 punktiga c (edaspidi „kolleegiumi eriolukordade raamistik”), võttes arvesse krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupi eripära ja struktuuri.

2.   Kolleegiumi eriolukordade raamistik sisaldab vähemalt järgmist:

a)	kolleegiumipõhised menetlused, mida kohaldatakse, kui tekib direktiivi 2013/36/EL artikli 114 lõikes 1 osutatud eriolukord;

b)	minimaalne hulk teavet, mida vahetatakse, kui tekib direktiivi 2013/36/EL artikli 114 lõikes 1 osutatud eriolukord.

3.   Lõike 2 punktis b osutatud minimaalne hulk teavet sisaldab järgmist:

a)	ülevaade tekkinud olukorrast, sealhulgas eriolukorra tekkepõhjus, ning eriolukorra arvatav mõju konsolideerimisgrupi üksustele ja konsolideerimisgrupile tervikuna, turu likviidsusele ja finantssüsteemi stabiilsusele;

b)	selgitus meetmete ja tegevuse kohta, mida konsolideeritud järelevalvet teostav asutus või kolleegiumi mis tahes liige või konsolideerimisgrupi üksused ise on võtnud või teinud või mida nad kavatsevad võtta või teha;

c)	viimane kättesaadav kvantitatiivne teave eriolukorrast mõjutatud või tõenäoliselt mõjutatud konsolideerimisgrupi üksuste likviidsuse ja kapitalipositsiooni kohta individuaalsel ja konsolideeritud alusel.

Artikkel 18

Teabe vahetamise üldtingimused eriolukordade kestel

1.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja kolleegiumi liikmed vahetavad kogu vajalikku teavet direktiivi 2013/36/EL artikli 114 lõikes 1 osutatud ülesannete täitmise hõlbustamiseks, täites nimetatud direktiivi VII jaotise 1. peatüki II jaos sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid ja kui see on kohaldatav, direktiivi 2004/39/EÜ artiklite 54 ja 58 nõudeid.

2.   Kui kolleegiumi mis tahes liige või vaatleja on teavitanud konsolideeritud järelevalvet teostavat asutust eriolukorrast või kui ta on teinud kindlaks eriolukorra, edastab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus artikli 17 lõike 2 punktis b osutatud teabe, järgides artikli 17 lõike 2 punktis a osutatud menetlust, kolleegiumi liikmetele, kes teostavad järelevalvet konsolideerimisgrupi liikmete üle, keda eriolukord mõjutab või võib mõjutada, ning Euroopa Pangandusjärelevalvele.

3.   Sõltuvalt eriolukorra olemusest, raskusest, võimalikust süsteemsest mõjust või muust mõjust ning leviku tõenäosusest võivad kolleegiumi liikmed, kes teostavad järelevalvet konsolideerimisgrupi liikmete üle, keda eriolukord mõjutab või võib mõjutada, ja konsolideeritud järelevalvet teostav asutus otsustada vahetada täiendavat teavet.

4.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus kaalub, kas lõigetes 2 ja 3 osutatud teave on oluline kriisilahenduse kolleegiumi ülesannete täitmiseks. Kui see on nii, edastab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus selle teabe konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele, nagu on määratletud direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 44.

5.   Vajaduse korral ajakohastatakse lõigetes 2 ja 3 osutatud teavet kohe, kui saadakse uut teavet.

6.   Kui käesolevas artiklis osutatud teavet vahetatakse või suheldakse suuliselt, saadavad asjaomased pädevad asutused hiljem õigeaegselt kirjaliku teate.

Artikkel 19

Eriolukorra järelevalvealase hindamise koordineerimine

1.   Kui tekib eriolukord, koordineerib konsolideeritud järelevalvet teostav asutus eriolukorra hindamist (edaspidi „koordineeritud järelevalvealane hindamine”) koostöös kolleegiumi liikmetega, kes tegelevad järelevalvega konsolideerimisgrupi üksuste üle, keda eriolukord mõjutab või võib mõjutada.

2.   Eriolukorra koordineeritud järelevalvealane hindamine, mis on läbi viidud kooskõlas rakendusmäärused (EL) 2016/99 artikliga 14, hõlmab vähemalt järgmisi elemente:

a)	eriolukorra laad ja tõsidus;

b)	eriolukorra mõju või võimalik mõju konsolideerimisgrupile ja selle mõjutatud või tõenäoliselt mõjutatud konsolideerimisgrupi üksustele;

c)	piiriülese leviku risk.

3.   Lõike 2 punkti c hindamisel kaalub konsolideeritud järelevalvet teostav asutus võimalikke süsteemseid tagajärgi mis tahes liikmesriigis, kus konsolideerimisgrupi üksused on saanud tegevusloa või kus on asutatud olulised filiaalid.

Artikkel 20

Eriolukorra järelevalvetegevuse koordineerimine

1.   Kui tekib eriolukord, koordineerib konsolideeritud järelevalvet teostav asutus eriolukorra järelevalvetegevuse kavandamist (edaspidi „koordineeritud järelevalvetegevus”) koostöös kolleegiumi liikmetega, kes teostavad järelevalvet konsolideerimisgrupi üksuste üle, keda eriolukord mõjutab või võib mõjutada.

2.   Artiklis 19 osutatud koordineeritud järelevalvealane hindamine on aluseks koordineeritud järelevalvetegevusele, mille puhul määratakse kindlaks vajalikud järelevalvemeetmed, nende ulatus ja nende rakendamise ajakava.

3.   Koordineeritud järelevalvetegevuse kavandavad konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja kolleegiumi liikmed, kes kontrollivad konsolideerimisgrupi üksuseid, keda eriolukord mõjutab või võib mõjutada.

Artikkel 21

Eriolukorra koordineeritud järelevalvetegevuse rakendamise seire

1.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja kolleegiumi liikmed, kes tegelevad järelevalvega konsolideerimisgrupi üksuste üle, keda eriolukord mõjutab või võib mõjutada, teostavad seiret artiklis 20 osutatud koordineeritud järelevalvetegevuse rakendamise üle ja vahetavad selle kohta teavet.

2.   Vahetatav teave hõlmab vähemalt kokkulepitud meetmete rakendamist ettenähtud ajakava raames, nagu on osutatud artikli 20 lõikes 2, ning nende meetmete ajakohastamise või kohandamise vajadust.

Artikkel 22

Välissuhtluse koordineerimine eriolukorras

1.   Kohaldatava liidu ja riikliku õiguse raamistikus koordineerivad konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja kolleegiumi liikmed, kes kontrollivad konsolideerimisgrupi üksusi, keda eriolukord mõjutab või võib mõjutada, oma välissuhtlust võimalikult suures ulatuses.

2.   Välissuhtluse koordineerimiseks lepivad konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja kolleegiumi liikmed kokku järgmistes elementides:

a)	välissuhtluse koordineerimise ülesannete jaotus eriolukorra eri etappides;

b)

avalikustatava teabe tase, võttes arvesse vajadust säilitada turu usaldus, ja muud täiendavad avalikustamise kohustused, kui eriolukorrast mõjutatud või tõenäoliselt mõjutatud konsolideerimisgrupi üksuse emiteeritud finantsinstrumentidega kaubeldakse avalikult ühel või mitmel liidu reguleeritud turul;

c)	avalike teadaannete koordineerimine, sealhulgas sellised teadaanded, mille on teinud ainult üks kolleegiumi liige, eelkõige siis, kui need teadaanded võivad põhjustada tagajärgi konsolideerimisgrupi üksustele, kelle üle teostab järelevalvet teine kolleegiumi liige;

d)	vastutuse jaotamine ja asjakohane ajakava konsolideerimisgrupi üksustega ühenduse võtmiseks;

e)	vastutuse jaotamine ja meetmed, mis võetakse eesmärgiga teavitada avalikkust eriolukorraga tegelemiseks võetud meetmetest;

f)	kirjeldus, milles käsitletakse võimalikku koordineerimist teise sellise konsolideerimisgrupi või kolleegiumiga, kes võidakse kaasata konsolideerimisgruppi mõjutava eriolukorra lahendamisse (näiteks kriisiohjerühm või kriisilahenduse kolleegium).

3. PEATÜKK

DIREKTIIVI 2013/36/EL ARTIKLI 51 LÕIKE 3 KOHASELT MOODUSTATUD KOLLEEGIUMIDE TOIMIMISE TINGIMUSED

1. JAGU

Kolleegiumide moodustamine ja toimimine

Artikkel 23

Kolleegiumi liikmete ja vaatlejate nimetamine

1.   Pärast teistes liikmesriikides filiaale omava krediidiasutuse või investeerimisühingu kaardistamist vastavalt rakendusmääruse (EL) 2016/99 artiklile 2, kutsuvad päritoluliikmesriigi pädevad asutused kolleegiumi liikmeteks järgmisi ametiasutusi:

a)	selle vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused, kus on asutatud olulised filiaalid;

b)	Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpangad, kes osalevad oma riikliku õiguse kohaselt punktis a osutatud oluliste filiaalide usaldatavusnõuete täitmise järelevalves, kuid kes ei ole pädevad asutused;

c)	Euroopa Pangandusjärelevalve.

2.   Päritoluliikmesriigi pädevad asutused võivad kutsuda selle vastuvõtva liikmesriigi pädevaid asutusi, kus ebaolulised filiaalid on asutatud, osalema kolleegiumis vaatlejana kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2016/99 artikli 3 lõike 1 punktis b määratletud protsessiga.

3.   Päritoluliikmesriigi pädevad asutused võivad kutsuda nende kolmandate riikide järelevalveasutusi, kus on asutatud asjaomaste krediidiasutuste ja investeerimisühingute filiaalid, osalema kolleegiumis vaatlejana kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2016/99 artikli 3 lõike 1 punktis c määratletud protsessiga.

4.   Päritoluliikmesriigi pädevad asutused võivad kutsuda kolleegiumis vaatlejana osalema järgmisi ametiasutusi kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2016/99 artikli 3 lõike 1 punktis d määratletud protsessiga:

a)	Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpangad, kellel ei ole riikliku õiguse kohaselt volitusi kontrollida liikmesriigis asutatud krediidiasutust või investeerimisühingut või selle filiaale;

b)

liikmesriigi riigiasutused või riiklikud organid, kes vastutavad krediidiasutuse või investeerimisühingu või selle filiaalide järelevalve eest või osalevad selles, sealhulgas pädevad asutused, kes vastutavad finantsinstrumentide turgude järelevalve, finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamiseks kasutamise ärahoidmise või tarbijakaitse eest.

5.   Päritoluliikmesriigi pädevad asutused ja kolleegiumi liikmed täpsustavad direktiivi 2013/36/EL artikli 51 lõikes 3 osutatud kirjalikus koordineerimis- ja koostöökorras vaatlejate kolleegiumis osalemist hõlmava korra. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused teavitavad sellest korrast vaatlejaid.

Artikkel 24

Kolleegiumi moodustamisest ja koosseisust teatamine

Päritoluliikmesriigi pädevad asutused teatavad krediidiasutusele või investeerimisühingule kolleegiumi moodustamisest ning selle liikmete ja vaatlejate isikud, samuti kõigist muutustest kolleegiumi koosseisus.

Artikkel 25

Kirjaliku koordineerimis- ja koostöökorra kehtestamine

Oluliste filiaalide jaoks kolleegiumi moodustamine ja toimimine kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 51 lõikega 3 põhineb kirjalikul koordineerimis- ja koostöökorral, mis tuleb kindlaks määrata käesoleva määruse artikli 5 kohaselt.

Artikkel 26

Kolleegiumi koosolekutel ja tegevuses osalemine

1.   Otsustades, millised asutused osalevad kolleegiumi koosolekul või tegevuses kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 51 lõikega 3, võtavad päritoluliikmesriigi pädevad asutused arvesse järgmist:

a)	teemad, mida arutatakse ning koosoleku või tegevuse eesmärgid, eelkõige seoses nende olulisusega iga filiaali jaoks;

b)	filiaali olulisus liikmesriigis, kus see on asutatud ja selle olulisus krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks.

2.   Päritoluliikmesriigi pädevad asutused ja kolleegiumi liikmed tagavad, et kolleegiumi koosolekutel või tegevuses osalevad kõige asjakohasemad esindajad, võttes aluseks arutatavad teemad või seatud eesmärgid. Nendel esindajatel on kolleegiumi liikmetena õigus teostada oma volitusi võimalikult suures ulatuses seoses otsustega, mida plaanitakse vastu võtta koosolekutel või tegevuse käigus.

3.   Päritoluliikmesriigi pädevad asutused võivad kutsuda konsolideerimisgrupi esindajaid osalema kolleegiumi koosolekul või tegevuses, võttes aluseks kolleegiumi koosoleku või tegevuse teema ja eesmärgid.

Artikkel 27

Teabevahetuse tingimused

1.   Teabevahetus krediidiasutuse või investeerimisühingu ja selle filiaalide vahel korraldatakse vastavalt päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele ja kolleegiumi liikmetele direktiivi 2013/36/EL V jaotise 4. peatükiga ja VII osaga antud järelevalvealastele kohustustele.

2.   Kolleegiumi koosolekud ja tegevus korraldatakse kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2016/99 artikliga 18.

2. JAGU

Järelevalve kavandamine ja koordineerimine tavatingimustes

Artikkel 28

Päritoluliikmesriigi pädevate asutuste ja kolleegiumi liikmete vahelise teabevahetuse üldtingimused

1.   Päritoluliikmesriigi pädevad asutused ja kolleegiumi liikmed vahetavad kogu teavet, mis on vajalik direktiivi 2013/36/EL artikli 50 ja artikli 51 lõike 2 kohase koostöö hõlbustamiseks.

2.   Päritoluliikmesriigi pädevad asutused ja kolleegiumi liikmed vahetavad kogu teavet, mis on vajalik direktiivi 2014/59/EL artiklites 6, 7 ja 8 osutatud koostöö hõlbustamiseks.

3.   Päritoluliikmesriigi pädevad asutused ja kolleegiumi liikmed vahetavad lõigetes 1 ja 2 osutatud teavet, olgu see saadud krediidiasutuselt või investeerimisühingult, pädevalt asutuselt või järelevalveasutuselt või mis tahes muust allikast. See teave peab olema piisavalt asjakohane, täpne ja õigeaegne.

Artikkel 29

Teabevahetus seoses järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi tulemustega

Teave, mida päritoluliikmesriigi pädevad asutused peavad kolleegiumi liikmetele seoses direktiivi 2013/36/EL artikli 97 kohaselt läbi viidud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi tulemusena edastama, hõlmab delegeeritud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 524/2014 (9) artiklites 4 ja 5 ning artiklites 7–13 ja artiklis 17 osutatud teavet.

Artikkel 30

Teabevahetus seoses finantsseisundi taastamise kava hindamisega

1.   Päritoluliikmesriigi pädevad asutused konsulteerivad nende vastuvõtvate liikmesriikide pädevate asutustega, kus olulised filiaalid on asutatud, finantsseisundi taastamise kava üle niivõrd, kuivõrd see puudutab konkreetset filiaali, kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 6 lõikega 2.

2.   Lõike 1 kohaldamisel esitavad päritoluliikmesriigi pädevad asutused krediidiasutuse või investeerimisühingu finantsseisundi taastamise kava selle vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele, kus oluline filiaal on asutatud, kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2016/99 artikliga 19.

3.   Päritoluliikmesriigi pädevad asutused tagavad, et kõiki kolleegiumi liikmeid teavitatakse lõikes 1 osutatud protsessi tulemustest nõuetekohaselt.

Artikkel 31

Kolleegiumi järelevalvealase kontrolliprogrammi kehtestamine ja ajakohastamine

1.   Direktiivi 2013/36/EL artiklis 99 osutatud kolleegiumi järelevalvealase kontrolliprogrammi kehtestamiseks määravad päritoluliikmesriigi pädevad asutused ja kolleegiumi liikmed kindlaks teostatavad järelevalvetoimingud.

2.   Kolleegiumi järelevalvealane kontrolliprogramm sisaldab vähemalt järgmist:

a)	direktiivi 2013/36/EL artikli 97 kohase järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi või kolleegiumi muu tegevuse tulemusena kindlaks tehtud ühistöö valdkonnad;

b)	kolleegiumi töö kesksed valdkonnad ja selle kavandatud järelevalvetegevus, sealhulgas kavandatud kohapealsed kontrollid ja inspekteerimised olulistes filiaalides vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 52 lõikele 3;

c)	kavandatud järelevalvetegevuse elluviimise eest vastutavad kolleegiumi liikmed;

d)	eeldatavad ajakavad nii ajastamise kui ka kestuse mõttes iga kavandatud järelevalvetegevuse kohta.

3.   Kolleegiumi järelevalvealase kontrolliprogrammi väljatöötamisel ja selle vajaduse kohasel ajakohastamisel kaaluvad päritoluliikmesriigi pädevad asutused ja kolleegiumi liikmed võimalust sõlmida kokkulepped ülesannete vabatahtliku täitmiseks võtmise ja vastutuse delegeerimise kohta, eriti siis, kui selline täitmiseks võtmine või delegeerimine toob arvatavalt kaasa tõhusama ja tulemuslikuma järelevalve, kõrvaldades eeskätt asjatu kontrollinõuete dubleerimise, sealhulgas teabenõuetega seotud nõuded.

4.   Päritoluliikmesriigi pädevad asutused teavitavad ELi emaettevõtjat ülesannete andmise ja vastutuse delegeerimise kohta kokkuleppe sõlmimisest ja pädev asutus, kes delegeerib oma volitusi, teavitab asjaomast filiaali.

5.   Kolleegiumi järelevalvealast kontrolliprogrammi koostatakse ja seda ajakohastatakse vastavalt rakendusmääruse 2016/99 artiklile 20.

3. JAGU

Järelevalve kavandamine ja koordineerimine valmistumisel eriolukordadeks ja nende kestel ning lõppsätted

Artikkel 32

Kolleegiumi eriolukordade raamistiku kehtestamine

1.   Päritoluliikmesriigi pädevad asutused ja kolleegiumi liikmed koostavad võimalikeks eriolukordadeks valmistumisel kolleegiumi raamistiku kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 112 lõike 1 punktiga c (edaspidi „kolleegiumi eriolukordade raamistik”).

2.   Kolleegiumi eriolukordade raamistik sisaldab vähemalt järgmist:

a)	kolleegiumipõhised menetlused, mida kohaldatakse, kui tekib direktiivi 2013/36/EL artikli 114 lõikes 1 osutatud eriolukord;

b)	minimaalne hulk teavet, mida vahetatakse, kui tekib direktiivi 2013/36/EL artikli 114 lõikes 1 osutatud eriolukord.

3.   Lõike 2 punktis b osutatud minimaalne hulk teavet sisaldab järgmist:

a)	ülevaade tekkinud olukorrast, sealhulgas eriolukorra tekkepõhjus, ja eriolukorra arvatav mõju krediidiasutusele või investeerimisühingule, turu likviidsusele ja finantssüsteemi stabiilsusele;

b)	selgitus meetmete ja tegevuse kohta, mida päritoluliikmesriigi pädevad asutused või kolleegiumi mis tahes liige või krediidiasutus või investeerimisühing ise on võtnud või teinud või mida nad kavatsevad võtta või teha;

c)	viimane kättesaadav kvantitatiivne teave krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsuse ja kapitalipositsiooni kohta.

Artikkel 33

Eriolukordade kestel teabe vahetamise üldtingimused

1.   Päritoluliikmesriigi pädevad asutused ja kolleegiumi liikmed vahetavad kogu vajalikku teavet direktiivi 2013/36/EL artikli 114 lõikes 1 osutatud ülesannete täitmise hõlbustamiseks, täites nimetatud direktiivi VII jaotise 1. peatüki II jaos sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid ja kui see on kohaldatav, direktiivi 2004/39/EÜ artiklite 54 ja 58 nõudeid.

2.   Kui kolleegiumi mis tahes liige või vaatleja on teavitanud päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi eriolukorrast või kui ta on teinud kindlaks eriolukorra, edastab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus artikli 32 lõike 2 punktis b osutatud teabe, järgides artikli 32 lõike 2 punktis a osutatud menetlust, kolleegiumi liikmetele, kes kontrollivad filiaale, keda eriolukord mõjutab või võib mõjutada, ning Euroopa Pangandusjärelevalvele.

3.   Sõltuvalt eriolukorra olemusest, raskusest, võimalikust süsteemsest mõjust või muust mõjust ja leviku tõenäosusest võivad kolleegiumi liikmed, kes kontrollivad filiaale, keda eriolukord mõjutab või võib mõjutada, ja päritoluliikmesriigi pädevad asutused otsustada vahetada täiendavat teavet.

4.   Päritoluliikmesriigi pädevad asutused kaaluvad, kas lõigetes 2 ja 3 osutatud teave on oluline kriisilahenduse kolleegiumi ülesannete täitmiseks. Kui see on nii, edastavad päritoluliikmesriigi pädevad asutused selle teabe kriisilahendusasutusele, nagu on osutatud direktiivi 2014/59/EL artiklis 3.

5.   Vajaduse korral ajakohastatakse lõigetes 2 ja 3 osutatud teavet kohe, kui saadakse uut teavet.

6.   Kui käesolevas artiklis osutatud teavet vahetatakse või suheldakse suuliselt, saadavad asjaomased pädevad asutused hiljem õigeaegselt kirjaliku teate.

Artikkel 34

Eriolukorra järelevalvealase hindamise koordineerimine

1.   Kui tekib eriolukord, koordineerivad päritoluliikmesriigi pädevad asutused eriolukorra hindamist (edaspidi „koordineeritud järelevalvealane hindamine”) koostöös kolleegiumi liikmetega direktiivi 2013/36/EL artikli 112 lõike 3 kohaselt.

2.   Eriolukorra koordineeritud järelevalvealane hindamine, mille viivad läbi päritoluliikmesriigi pädevad asutused, hõlmab vähemalt järgmisi elemente:

a)	eriolukorra laad ja tõsidus;

b)	eriolukorra mõju või võimalik mõju krediidiasutusele või investeerimisühingule ja kõigile selle filiaalidele, mida eriolukord mõjutab või võib mõjutada;

c)	piiriülese leviku risk.

3.   Lõike 2 punkti c hindamisel kaaluvad päritoluliikmesriigi pädevad asutused võimalikke süsteemseid tagajärgi kõigis liikmesriikides, kus on asutatud olulisi filiaale.

Artikkel 35

Eriolukorra järelevalvetegevuse koordineerimine

1.   Kui tekib eriolukord, koordineerivad päritoluliikmesriigi pädevad asutused eriolukorra järelevalvetegevuse kavandamist (edaspidi „koordineeritud järelevalvetegevus”) koostöös kolleegiumi liikmetega direktiivi 2013/36/EL artikli 112 lõike 3 kohaselt.

2.   Artiklis 34 osutatud koordineeritud järelevalvealane hindamine on aluseks koordineeritud järelevalvetegevusele, mille puhul määratakse kindlaks vajalikud järelevalvemeetmed, nende ulatus ja nende rakendamise ajakava.

Artikkel 36

Eriolukorra koordineeritud järelevalvetegevuse rakendamise seire

1.   Päritoluliikmesriigi pädevad asutused ja kolleegiumi liikmed, kes kontrollivad filiaale, keda eriolukord mõjutab või võib mõjutada, teostavad seiret artiklis 35 osutatud koordineeritud järelevalvetegevuse rakendamise üle ja vahetavad selle kohta teavet.

2.   Vahetatav teave hõlmab vähemalt kokkulepitud meetmete rakendamist ettenähtud ajakava raames, nagu on osutatud artikli 35 lõikes 2, ning nende meetmete ajakohastamise või kohandamise vajadust.

Artikkel 37

Välissuhtluse koordineerimine eriolukorras

Päritoluliikmesriigi pädevad asutused ja kolleegiumi liikmed, kes vastutavad nende filiaalide järelevalve eest, keda eriolukord mõjutab või võib mõjutada, koordineerivad oma välissuhtlust võimalikult suures ulatuses, võttes arvesse artikli 22 lõikes 2 kirjeldatud elemente ning riikliku õiguse kohaseid õiguslikke kohustusi või piiranguid.

Artikkel 38

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 176, 27.6.2013, lk 338.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/59/EL, 15. mai 2014, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1093/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 1).

(4)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 680/2014, 16. aprill 2014, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvealase aruandlusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (ELT L 191, 28.6.2014, lk 1).

(5)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/99, 16. oktoober 2015, millega kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses järelevalvekolleegiumide tegevuse üldtingimuste kindlaksmääramisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2013/36/EL (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 21).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/39/EÜ, 21. aprill 2004, finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1).

(8)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/100, 16. oktoober 2015, millega kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid, millega määratakse kindlaks ühisotsuste tegemise protsess, mida järgitakse teatavate usaldusnõuetega seotud lubade taotlemisel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 45).

(9)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 524/2014, 12. märts 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles sätestatakse päritolu- ja vastuvõtvate liikmesriikide pädevate asutuste poolt üksteisele esitatav teave (ELT L 148, 20.5.2014, lk 6).

---