52016DC0087

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,26.2.2016

COM(2016) 87 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

ELi tegevuskava looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemiseks

{SWD(2016) 38 final}

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

ELi tegevuskava looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemiseks

1. Taust

Looduslike liikidega kaubitsemisest 1 on saanud üks maailma kõige kasumlikumaid organiseeritud kuritegevuse liike. Selle täpset ulatust on raske hinnata, kuid eri allikate hinnangul 2 on sellisest kaubitsemisest saadav tulu 8–20 miljardit eurot aastas. Kaubitsemine hõlmab paljusid kaitstud liike, sealhulgas elevandid, ninasarvikud, korallid, soomusloomad, tiigrid ja inimahvid.

Kogu maailmas üha suurenev probleem...

Alates 2007. aastast on ebaseaduslik elevandiluuga kauplemine enam kui kahekordistunud ja võrreldes 1998. aastaga kasvanud üle kolme korra. Ajavahemikus 2007–2013 kasvas ninasarvikute salaküttimine Lõuna-Aafrikas 7000 %, mis seab tõsisesse ohtu selle liigi püsimajäämise 3 . Ainuüksi 2013. aasta novembrist kuni 2014. aasta aprillini konfiskeerisid mitme transiidi- ja sihtriigi ametiasutused üle 4000 tonni eriti ohustatud dalbergiat, mille puhul kahtlustati selle ebaseaduslikku eksporti Madagaskarilt.

ELil on kõnealuse kaubitsemise vastases võitluses oluline roll, sest Euroopa on praegu sellise kaubitsemise sihtturg ja muudesse piirkondadesse suunduva kaubanduse transiidi sõlmpunkt. Samuti kaubeldakse ebaseaduslikult teatavate Euroopast pärit liikidega. Viimastel aastatel on liikmesriigid teatanud eelkõige transiidi käigus konfiskeeritud elevandiluust ja ninasarvikute sarvedest ning elusroomajate ja eksootiliste lindude ebaseaduslikust impordist; samas on EList ebaseaduslikult Aasiasse müüdud mitu tonni äärmiselt ohustatud angerjat.

..., millel on suur mõju õigusriigi põhimõttele, kuritegevusele ja julgeolekule

Looduslike liikidega kaubitsemisel on laastav mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja selle tõttu on mõned liigid hävimisohus. Lisaks loob see stiimuleid ja võimalusi korruptiivseks tegevuseks, kahjustades õigusriigi põhimõtet. Eeskätt teatavates Aafrika piirkondades on sellisel kaubitsemisel väga negatiivne mõju majanduse arengule 4 .

Looduslike liikidega kaubitsemine on väga ligitõmbav kurjategijatele, kuna see on ülimalt tulus ja enamikus riikides ei ole selle vastane võitlus võrreldes muude salakaubanduse liikidega esmatähtis; seega on avastamise ja karistuste oht väga väike. Korrapäraselt on teatatud selle seostest rahapesu ja muude organiseeritud kuritegevuse liikidega, nagu ebaseaduslik uimasti- ja tulirelvakaubandus 5 . ÜRO Julgeolekunõukogu on tunnistanud, et looduslike liikidega kaubitsemine Kesk-Aafrikas õhutab konflikte ning ohustab piirkondlikku ja riiklikku julgeolekut, olles relvastatud rühmituste rahastamisallikaks 6 .

Suurem rahvusvaheline tähelepanu...

Viimastel aastatel on looduslike liikidega kaubitsemisele rahvusvahelisel poliitilisel tasandil rohkem tähelepanu pööratud, sest selle ulatus ja mõju on hüppeliselt kasvanud. ÜRO Peaassamblee võttis 2015. aasta juulis vastu esimese selleteemalise resolutsiooni, 7 mida toetasid kõik ELi liikmesriigid. Küsimust on hiljuti konkreetselt käsitletud ka muudel tähtsatel rahvusvahelistel üritustel, näiteks Kasanes Botswanas 2015. aasta märtsis toimunud kõrgetasemelisel konverentsil 8 ja G7 tippkohtumisel 2015. aasta juunis 9 . Selle tulemusena võttis rahvusvaheline üldsus, sealhulgas EL ja selle liikmesriigid, ühise kohustuse tõhustada kõnealuse kaubitsemise vastaseid meetmeid.

Mitu meedet looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemiseks on vastu võetud ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) raames, mis on oluline rahvusvaheline leping looduslike liikidega rahvusvahelise kauplemise reguleerimiseks ja millega EL ühines 2015. aastal. Ameerika Ühendriigid on looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemiseks moodustanud presidendi rakkerühma ja võtnud vastu riikliku strateegia. Peamisteks turgudeks olevad riigid, nagu Hiina, näitavad üles suuremat aktiivsust, tehes suuremaid jõupingutusi eelkõige eeskirjade täitmise tagamisel, ja tahet teha ELiga nendes küsimustes tihedamat koostööd. Aafrika Liit on hakanud rakendama kogu mandrit hõlmavat strateegiat.

...mis peab muutuma tegevuseks kohapeal

EL on juba võtnud juhtrolli võitluses loodusvarade ebaseadusliku kaubanduse vastu, võttes vastu ulatuslikud meetmed puit- ja kalandustoodete kohta. Käesolev ELi tegevuskava näitab, et EL on valmis täitma rahvusvahelisi ootusi ja kohustusi ning et ta suurendab looduslike liikidega ebaseadusliku kauplemise vastaste meetmete ulatust. See aitab tagada ka seda, et kuritegeliku tegevusega ei kahjustata viimastel kümnenditel ELi arengutoetuste kaudu maailma eluslooduse säilitamiseks tehtud märkimisväärseid investeeringuid.

Samuti aitab tegevuskava oluliselt saavutada säästva arengu eesmärke, mis seati säästva arengu tegevuskava 2030 raames, milles riigipead leppisid kokku ÜRO tippkohtumisel 2015. aasta septembris. Bioloogilise mitmekesisusega seotud 15. eesmärgis on seatud sihiks „võtta kiireloomulisi meetmeid, et teha lõpp kaitsealuste taime- ja loomaliikide salaküttimisele ja nendega kauplemisele ning lahendada ebaseaduslike loodustoodete nõudluse ja pakkumise probleem” 10 .

Euroopa Parlament nõudis tegevuskava koostamist oma 2014. aasta jaanuaris vastu võetud resolutsioonis 11 . ELi tegevuskava ideed toetasid ka paljud ELi liikmesriigid, rahvusvahelised organisatsioonid, vabaühendused ja asjaomased ettevõtjad, kes osalesid Euroopa Komisjoni 2014. aasta veebruaris algatatud sidusrühmadega peetud konsultatsioonides, milles käsitleti ELi põhimõtteid seoses looduslike liikidega kaubitsemise vastase võitlusega 12 .

EL ja selle liikmesriigid peavad probleemi lahendama ühiselt. Looduslike liikidega kauplemist reguleerivad ELi eeskirjad, millega rakendatakse CITES-t, on kõikides liikmesriikides kehtivad alates 1983. aastast 13 ja komisjon esitas 2007. aastal soovituse nende täitmise tagamise kohta 14 .

Aruanded 15 aga näitavad, et viisides, kuidas liikmesriigid neid ühiseid eeskirju rakendavad ja nende täitmist tagavad, esineb märkimisväärseid erinevusi. See kujutab endast suurt ohtu; kurjategijad võivad sellist olukorda kergesti ära kasutada, suunates kaubateed vastavalt ümber, nagu näitavad paljud viimaste aastate juhtumid. Samuti on aruannetest ja sidusrühmadega konsulteerimise käigus selgunud, et looduslike liikidega kaubitsemise vastu tõhusalt võitlemisel on oluliseks takistuseks ka teadlikkuse ja poliitilise tahte puudumine.

ELi ja selle liikmesriikide poolt tegevuskava vormis võetav ühine kohustus võtta mitmesuguseid meetmeid, täita ühiseid rahvusvahelisi kohustusi ja tunnistada poliitilisel tasandil, kui oluline on kõnealuse probleemiga võidelda, on üks viis ühtlasemaks eeskirjade järgimise tagamiseks kogu ELis. See aitab suurendada ELi tõsiseltvõetavust maailmas, kui ta nõuab, et tema rahvusvahelised partnerid võtaksid looduslike liikidega kaubitsemise vastu jõulisemaid meetmeid.

Käesoleva tegevuskava rakendamisel on paljude konkreetsete meetmete puhul väga oluline teha tihedat koostööd sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide ja asjaomaste ettevõtlussektoritega, et maksimaalselt ära kasutada olemasolevat oskusteavet ja teadmisi ning tagada maksimaalne mõju.

2. Tegevuskava osad

ELi tegevuskava sisaldab mitmesuguseid ELi institutsioonide ja/või liikmesriikide võetavaid meetmeid. Need on esitatud käesoleva teatise lisas.

Loomulikult on nende meetmete toetamiseks vaja piisavaid finants- ja inimressursse. Käesolev tegevuskava annab tõuke ja tagab raamistiku olemasolevate ELi vahendite paremaks kasutamiseks. Meetmete põhiline eesmärk on parandada koostööd kõigi asjaomaste osaliste vahel, kasutada tõhusamalt olemasolevaid vahendeid ja põhimõtteid ning tugevdada nende vahelist sünergiat, et looduslike liikidega kaubitsemist ELis ja kogu maailmas paremini ohjeldada.

Meetmed, mis on kavandatud keeruka probleemi terviklikuks lahendamiseks kõigi asjaomaste organisatsioonide kaasamise kaudu, põhinevad kolmel prioriteedil:
1) looduslike liikidega kaubitsemise ärahoidmine ja selle algpõhjustega tegelemine;
2) kehtivate eeskirjade rakendamine ja nende täitmise tagamine ning elusloodusega seotud kuritegude vastase võitluse tõhustamine;
3) päritolu-, tarbija- ja transiidiriikide rahvusvahelise partnerluse tugevdamine looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemisel.

Eesmärgid ja nendega seotud meetmed iga prioriteedi kohta on üksikasjalikult esitatud lisas olevas tabelis.

1. prioriteet: looduslike liikidega kaubitsemise ärahoidmine ja selle algpõhjustega tegelemine

Tehakse jõupingutusi, et vähendada ebaseaduslike elusloodustoodete nõudlust ja pakkumist nii ELis kui ka kogu maailmas, kasutades olemasolevaid mitmepoolseid (CITES) ja ELi vahendeid, toetades konkreetseid kampaaniaid ning piirates täiendavalt ELi-sisest ja EList lähtuvat elevandiluukaubandust (eesmärk 1.1, vt lisas esitatud tabel). Üks oluline võimalus võidelda looduslike liikidega kaubitsemise algpõhjustega on tagada, et päritoluriikide maakogukonnad oleksid rohkem kaasatud eluslooduse kaitsesse ja et nad saaksid sellest suuremat kasu (eesmärk 1.2).

Veel tuleb tähelepanu pöörata sellele, et kaasataks aktiivsemalt asjaomaseid ettevõtlussektoreid, alates nendest, kes tegelevad looduslike liikidega kauplemisega või kasutavad elusloodustooteid, kuni sellist kauplemist toetavate teenuste pakkujateni. See näitab ELi pühendumust ülemaailmse tarneahela vastutustundlikul haldamisel 16 (eesmärk 1.3). Samuti võetakse mitme- ja kahepoolseid meetmeid, et võidelda kogu eeskirjade täitmise tagamise ahela piires korruptsiooniga, mis on peamine looduslike liikidega kaubitsemist võimaldav tegur (eesmärk 1.4).

2. prioriteet: kehtivate eeskirjade rakendamine ja nende täitmise tagamine ning elusloodusega seotud kuritegude vastase võitluse tõhustamine

Ehkki praegused rahvusvahelised ja ELi eeskirjad looduslike liikidega kauplemise kohta on üldiselt asjakohased, näitavad paljud uuringud ja aruanded, 17 et esineb olulisi raskusi nende rakendamisel ja täitmise tagamisel. Eelkõige kehtib see suhteliselt uue nähtuse kohta, milleks on looduslike liikidega seotud organiseeritud kuritegevus. Kõigi liikmesriikide puhul tuleb läbi vaadata eeskirjade rakendamise puudujäägid ja koostada nende kõrvaldamise strateegia, et tagada kehtivate eeskirjade täitmise ühtlasem tagamine kogu ELis (eesmärk 2.1).

Eeskirjade täitmise tagamise prioriteetide ühine seadmine ning selle tagamine, et Europol ja Eurojust pakuvad sihtotstarbelist toetust piiriüleste juhtumite puhul, aitab muuta kontrolli ja eeskirjade täitmise tagamise strateegilisemaks. Kooskõlas ELi julgeoleku tegevuskavaga alustatakse 2016. aastal läbivaatamisega, et hinnata, kas praegune ELi õigusraamistik keskkonnakuritegudega, eelkõige looduslike liikidega seotud organiseeritud kuritegevusega võitlemiseks on otstarbekohane.

Eesmärk 2.2 on suunatud sellele, et suurendada eeskirjade täitmise tagamise ahela ja kohtusüsteemi kõigi lülide suutlikkust võtta tõhusaid meetmeid looduslike liikidega kaubitsemise vastu ELis. Selleks on vaja riiklikke meetmeid, et parandada asutustevahelist koostööd ja koordineerimist, suhtlust ja andmevahetust, jagades parimaid tavasid ELi tasandil. Tuleb parandada looduslike liikidega kaubitsemise alaseid teadmisi ja väga oluline on koolitus.

Selleks et paremini võidelda looduslike liikidega kaubitsemisega seotud organiseeritud kuritegevusega (eesmärk 2.3), on vaja sihipäraselt suurendada organiseeritud kuritegevuse, küberkuritegevuse ja rahapesu valdkonna spetsialistide teadlikkust. Lisaks peavad kõik liikmesriigid täitma endale võetud rahvusvahelisi kohustusi, tagamaks, et nende õigusaktid organiseeritud kuritegevuse kohta hõlmaksid looduslike liikidega kaubitsemist ja et sellise kaubitsemise suhtes oleks võimalik kohaldada piisavaid karistusi. Samuti tuleb parandada rahvusvahelist eeskirjade täitmise tagamise alast koostööd (eesmärk 2.4) osalemise kaudu rahvusvahelistes täitmise tagamise operatsioonides, tehnilises abis ja sihtotstarbelises rahalises toetuses.

3. prioriteet: päritolu-, tarbija- ja transiidiriikide rahvusvahelise partnerluse tugevdamine looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemisel

Võetakse mitmesuguseid meetmeid rahastamise suurendamiseks, et aidata arengumaid nende püüdlustes võidelda looduslike liikidega kaubitsemisega, muuta toetus tõhusamaks ja kasutada seda strateegilisemalt. See saavutatakse vajaduste põhjalike hindamiste abil ja kooskõlastades toetuse andmist tulemuslikumalt teiste rahastajatega (eesmärk 3.1). Looduslike liikidega kaubitsemise vastase ülemaailmse partnerluse tugevdamiseks tuleb tõhusamalt kasutada ELi ja selle liikmesriikide diplomaatilisi vahendeid ja muid vahendeid, eelkõige ELi kaubanduspoliitikat, suhetes peamiste päritolu-, transiidi- ja tarbijariikidega ning asjaomaste piirkondlike organisatsioonidega (eesmärk 3.2).

Tuleb välja töötada paremad vahendid, et kõrvaldada mõnes piirkonnas valitsevad seosed looduslike liikidega kaubitsemise ja julgeoleku vahel (eesmärk 3.3). Samuti tuleb kasutada käimasolevaid mitmepoolseid protsesse rahvusvahelistes kokkulepetes ja foorumitel, et hoida küsimust üleilmses huviorbiidis, säilitada poliitilist pühendumust ja jälgida kohustuste täitmist. Sellega seoses on eriti oluline järgmine CITESi osaliste konverents 2016. aasta septembris (eesmärk 3.4).

3. Järelevalve ja hindamine

Tegevuskava hõlmab viit aastat, st aastaid 2016–2020. Lisas esitatud tabelis on iga meede seostatud ühe ELi osalejaga (komisjoni talitused, Euroopa välisteenistus, Europol, Eurojust) ja/või liikmesriikidega ning esitatud meetmete rakendamise ajakava. Komisjoni talitused ja Euroopa välisteenistus koostavad rakendamise jälgimiseks tulemustabeli.

Määruse (EÜ) nr 338/97 alusel moodustatud looduslike liikidega kauplemise ELi täitevrühm, mis koosneb ELi liikmesriikide õiguskaitseasutuste esindajatest, peab edusammud läbi vaatama kaks korda aastas. Komisjon annab nõukogule ja Euroopa Parlamendile 2018. aasta juuliks aru edusammudest tegevuskava rakendamisel ning selle prioriteetide ja eesmärkide asjakohasusest ja vajalikkusest. Tehtud edusamme ja seda, kas tegevuskava on looduslike liikidega kaubitsemise ohjeldamisel olnud tulemuslik, hinnatakse 2020. aastal. Selle põhjal kaalub komisjon, millised täiendavad meetmed on vajalikud.

Komisjoni talitustevaheline rühm koordineerib asjaomaste valdkondade vahelist tegevust ning tagab, et kõik asjakohased komisjoni talitused ja Euroopa välisteenistus täidavad neile antud ülesandeid.

4. Seos muude ELi algatuste ja poliitikameetmetega

Tegevuskavaga asendatakse komisjoni soovitus nr 2007/425/EÜ, millega määratakse kindlaks meetmed määruse (EÜ) nr 338/97 (looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel) täitmise tagamiseks.

Tegevuskava rakendatakse selliselt, et on tagatud kooskõla loodusvaradega ebaseaduslikku kauplemist mõjutavate kehtivate ELi poliitikameetmetega. Nende hulka kuuluvad ELi tegevuskava metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse (FLEGT) kohta, ELi poliitika ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata (ETR-) kalapüügi vastu ning ELi algatused jäätme-, uimasti-, võltskaupadega, tulirelva- või inimkaubanduse ning rahapesu ja ebaseaduslike rahavoogude vastu.

LISA: meetmete tabel

1. prioriteet: looduslike liikidega kaubitsemise ärahoidmine ja selle algpõhjustega tegelemine

	Meetmed	Vastutaja	Oodatavad tulemused	Ajakava
Eesmärk 1.1 Vähendada ebaseaduslike elusloodustoodete pakkumist ja nõudlust	1. Parandatakse teadlikkuse suurendamise ning nõudluse vähendamise sihipäraste kampaaniate toetamist ELis ja kogu maailmas	Komisjon/ HRVP 18 / liikmesriigid	Võetakse meetmeid ja antakse rahalisi vahendeid, et suurendada teadlikkust ja vähendada nõudlust seoses ebaseaduslike elusloodustoodetega olulistes ELi-välistes riikides ja ELis, eelkõige selliste liikide puhul, millega kaubeldakse ELis suurel hulgal	Pidev töö, esimene vahe-eesmärk 2016. aasta lõpus
		Komisjon/ liikmesriigid	Liikmesriikide vahel jagatakse olemasolevaid teadlikkuse suurendamise vahendeid ja materjale	2016. aasta lõpp
	2. Piiratakse täiendavalt ELi-sisest ja sealt lähtuvat elevandiluuga kauplemist	Komisjon	Komisjoni annab välja suunised, et tagada ELi eeskirjade ühetaoline tõlgendamine, mille eesmärk on peatada enne konventsiooni jõustumist omandatud töötlemata elevandiluu eksport ning tagada, et ELis kaubeldakse ainult seaduslike vanade elevandiluust esemetega	2016. aasta lõpp
		Liikmesriigid	Liikmesriigid ei väljasta ekspordi- ega reekspordidokumente enne konventsiooni jõustumist omandatud töötlemata elevandiluu kohta Liikmesriigid annavad ELi-sisese kauplemise sertifikaate välja üksnes vanade elevandiluust esemete jaoks, lähtudes suunistes kindlaks määratud kriteeriumidest	Pidev töö, esimene vahe-eesmärk 2016. aasta lõpus
	3. Vähendatakse ohustatud liikide mittesäästlikku importi ELi või keelatakse see, esitades ettepaneku lisada nende liikide (nt haruldaste roomajate liikide) loetelu CITESi lisadesse	Komisjon	CITESi osaliste konverentsile esitatakse kaalumiseks loetelu uute kannete ettepanekud	Pidev töö, esimene vahe-eesmärk 2016. aasta aprillis
Eesmärk 1.2 Tagada, et päritoluriikide maakogukonnad on kaasatud eluslooduse kaitsesse ja saavad sellest kasu	4. Suurendatakse maakogukondade kaasatust looduslike liikide majandamisse ja kaitsesse	Komisjon/ liikmesriigid	Looduslike liikidega kaubitsemise vastaste meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel loetakse ELi ja liikmesriikide poliitikameetmete ja rahastamise puhul esmatähtsaks maakogukondade piisava kaasamise vajadust	Pidev töö, esimene vahe-eesmärk 2016. aasta lõpus
	5. Toetatakse säästvate ja alternatiivsete elatusvahendite arendamist kogukondades, kes elavad looduslikes elupaikades ja nende lähedal	Komisjon/ HRVP/ liikmesriigid	ELi ja liikmesriikide meetmetes, millega antakse toetusi päritoluriikide maapiirkondadele, on esikohale seatud looduslikes elupaikades ja nende lähedal elavate maakogukondade säästva majandustegevuse toetamine	Pidev töö, esimene vahe-eesmärk 2016. aasta lõpus
Eesmärk 1.3 Suurendada ettevõtlussektori kaasatust looduslike liikidega kaubitsemise vastasesse võitlusesse ja innustada elusloodustoodete säästvat sisseostmist	6. Suurendatakse teadlikkust ettevõtlussektorites, kus tegeletakse ELi-sisese ja sealt lähtuva elusloodustoodete alase kaubandusega või võimaldatakse sellist kauplemist	Komisjon	ELi tasandil tehakse kindlaks looduslike liikidega kauplemisega seotud ettevõtlussektorite peamised osalejad ning nende osalejate ja komisjoni vahel luuakse regulaarsed suhtluskanalid looduslike liikidega kauplemise küsimuste käsitlemiseks	2016. aasta lõpp
		Komisjon	Korraldatakse ELi looduslike liikidega kauplemise täitevrühma kohtumisi ettevõtjatega, et arutada konkreetseid küsimusi (nt traditsiooniline Hiina meditsiin, eksootilised lemmikloomad, luksuskaupade sektor, jahiturism, transport, kullerfirmad, internetikaubandus)	Pidev töö, esimene vahe-eesmärk 2016. aasta lõpus
	7. Toetatakse erasektori algatusi looduslike liikidega ebaseadusliku kauplemise ohjeldamiseks ja edendatakse elusloodustoodete säästvat sisseostmist ELis/EList	Komisjon/ liikmesriigid	Toetatakse olemasolevaid eraalgatusi ning avaliku ja erasektori partnerlust ja levitatakse parimaid tavasid, et edendada uusi algatusi	2017. aasta lõpp
Eesmärk 1.4 Võidelda looduslike liikidega kaubitsemisega seotud korruptsiooni vastu	8. Toetatakse algatusi, mille eesmärk on võidelda looduslike liikidega kaubitsemisega seotud korruptsiooniga riiklikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil	Komisjon/ HRVP	Looduslike liikidega kauplemist käsitletakse ELi poliitikas ja korruptsiooni vastastes vahendites (eelkõige eelarvetoetust saavate tähtsamate kolmandate riikidega peetavate dialoogide raames)	Pidev töö, esimene vahe-eesmärk 2016. aasta lõpus
		Komisjon/ HRVP/ liikmesriigid	Küsimust arutatakse kahepoolsetel kohtumistel peamiste partnerriikidega ja asjakohastel mitmepoolsetel foorumitel, nagu G7, G20, ÜRO korruptsioonivastane konventsioon	Pidev töö, esimene vahe-eesmärk 2016. aasta lõpus
		Komisjon/ liikmesriigid	Esitatakse asjaomane resolutsiooni ettepanek läbivaatamiseks CITESi osaliste 17. konverentsil	2016. aasta aprill

2. prioriteet: kehtivate eeskirjade rakendamise ja nende täitmise tagamise ning looduslike liikidega seotud organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse tõhustamine

	Meetmed	Vastutaja	Oodatavad tulemused	Ajakava
Eesmärk 2.1: tagada looduslike liikidega kauplemise ELi eeskirjade ühtlasem rakendamine ning töötada ELi tasandil välja strateegilisem lähenemisviis kontrollimisele ja looduslike liikidega kaubitsemise vastaste eeskirjade täitmise tagamisele	9. Töötatakse välja strateegiad, et parandada looduslikke liike käsitlevate ELi õigusaktide järgimist liikmesriikide tasandil	Komisjon	Komisjon hindab looduslike liikidega kauplemist käsitlevate ELi määruste rakendamisel esinevaid puudusi igas liikmesriigis ja esitab soovitused nende puuduste kõrvaldamiseks	2016. aasta lõpp
		Liikmesriigid	Liikmesriigid rakendavad kõnealuseid soovitusi	2017
		Komisjon	Toimub jahitrofeede ELi importimist käsitlevate ELi eeskirjade rakendamise ennetav jälgimine, tagamaks et sellised trofeed on seaduslikku ja säästvat päritolu	Pidev töö, esimene vahe-eesmärk 2016. aasta lõpus
	10. Parandatakse ebaseadusliku tegevuse avastamise määra	Liikmesriigid	Lisaks määrusega (EÜ) nr 338/97 nõutavale kontrollile piiriületuspunktides tagatakse riigisisene eeskirjade täitmise järelevalve ja tagamine, kontrollides eelkõige regulaarselt kauplejaid ja valdajaid, nagu lemmikloomakauplused, aretajad ja puukoolid	Pidev töö, esimene vahe-eesmärk 2016. aasta lõpus
	11. Suurendatakse jõupingutusi, et tagada lindude ebaseadusliku tapmise, püünistega püüdmise ja nendega kauplemise kaotamise ELi tegevuskava rakendamine (asjakohane ka 1. prioriteedi raames)	Komisjon	Antakse rahalist toetust rändega liikide konventsiooni raames loodud valitsustevahelisele rakkerühmale, mis käsitleb lindude ebaseaduslikku tapmist Vahemere piirkonnas, ja peetakse selle esimene koosolek	2016. aasta keskpaik
		Komisjon/ liikmesriigid	Võetakse meetmeid, et parandada eeskirjade täitmise riiklikku järelevalvet ja tagamist	Pidev töö, esimene vahe-eesmärk 2016. aasta lõpus
	12. Korrapäraselt tehakse kindlaks ja hinnatakse esmatähtsaid riske	Liikmesriigid	Riigi tasandil määratakse kindlaks eeskirjade täitmise tagamise prioriteedid seoses sihtliikide ja -toodetega (nt angerjad, elevandiluu, ninasarvikute sarved, elusad roomajad ja linnud) ning kaubateede ja ebaseadusliku üle piiri toimetamise meetoditega	Pidev töö, esimene vahe-eesmärk 2016. aasta lõpus
		Komisjon/ Europol/liikmesriigid	Lähtutakse ELi looduslike liikidega kauplemise täitevrühmas koostöös Europoliga kokku lepitud kogu ELi hõlmavate prioriteetide ühisest riskipõhisest hindamisest	Pidev töö, esimene vahe-eesmärk 2016. aasta lõpus
	13. Parandatakse liikmesriikide vahelist koostööd piiriülese looduslike liikidega kaubitsemise juhtumite osas	Komisjon/ Europol/Eurojust	Europolis ja Eurojustis eraldatakse piisavalt vahendeid tööks looduslike liikidega kaubitsemise valdkonnas	Pidev töö, esimene vahe-eesmärk 2016. aasta lõpus
		Europol/Eurojust/liikmesriigid	ELi liikmesriigid viivad ellu korrapäraseid piiriülest koostööd hõlmavaid ühisoperatsioone (Europoli kaasabil)	Pidev töö, esimene vahe-eesmärk 2016. aasta lõpus
		Europol/Eurojust/liikmesriigid	Luuakse ühised uurimisrühmad, kuhu on kaasatud Europol ja/või Eurojust	Pidev töö, esimene vahe-eesmärk 2016. aasta lõpus
	14. Vaadatakse läbi keskkonnakuritegusid hõlmav ELi poliitika ja õigusraamistik kooskõlas Euroopa julgeoleku tegevuskavaga	Komisjon	Vaadatakse läbi direktiivi 2008/99/EÜ tõhusus, sealhulgas seoses kriminaalkaristustega, mida kohaldatakse ELis looduslike liikidega kaubitsemise suhtes	2016
Eesmärk 2.2: suurendada eeskirjade täitmise tagamise ahela ja kohtusüsteemi kõigi lülide suutlikkust võidelda looduslike liikidega kaubitsemise vastu	15. Parandatakse koostööd, koordineerimist, suhtlust ja teabevahetust liikmesriikide vastutavate õiguskaitseasutuste vahel	Liikmesriigid	Igas liikmesriigis luuakse asjaomaste asutuste (toll, järelevalvetalitused, politsei, CITESi korraldus- ja täitevasutused) vaheline koordineerimismehhanism (näiteks asutustevaheline rakkerühm ja/või vastastikuse mõistmise memorandum) ning kõigil kõnealuse valdkonna eest vastutavatel asutustel on juurdepääs asjakohastele suhtluskanalitele	2017. aasta keskpaik
		Liikmesriigid	Liikmesriigid vaatavad läbi siseriiklike õigusaktide alusel kõnealuse valdkonna eest vastutavate asutuste andmevahetusvõimalused	2017. aasta keskpaik
		Komisjon/ liikmesriigid	Liikmesriikides kogutakse kokku asutustevahelise koostöö ning eeskirjade täitmise tõhusa järelevalve ja tagamise parimad tavad ning jagatakse neid ELi tasandil ELi looduslike liikidega kauplemise täitevrühma kaudu	Pidev töö, esimene vahe-eesmärk 2016. aasta lõpus
	16. Parandatakse looduslike liikidega kaubitsemise vastase kontrolli, uurimise, süüdistuse esitamise ja kohtumenetluse teadmusbaasi	Liikmesriigid	Liikmesriigid esitavad komisjonile süstemaatilisemalt asjakohaseid kvalitatiivseid ja statistilisi andmeid, sealhulgas andmeid kontrollide, uurimiste, konfiskeerimiste, süüdistuste esitamise ja kohtuotsuste, sh määratud karistuste kohta, ning Europolile süstemaatilist teavet kõigi juhtumite kohta, millel on mõju organiseeritud kuritegevusele ja/või piiriülene mõju	Pidev töö, esimene vahe-eesmärk 2016. aasta lõpus
		Komisjon/ liikmesriigid	Ühtlustatakse looduslike liikidega kaubitsemise alaste andmete kogumise metoodikat kogu ELis ja suurendatakse asjaomaste eksperdirühmade teadlikkust kuritegevuse statistikast	Pidev töö, esimene vahe-eesmärk 2016. aasta lõpus
		Komisjon/ ENPE	ENPE 19 raames luuakse teadmiste jagamise hõlbustamiseks andmebaas, mis sisaldab liikmesriikide kohtupraktikat seoses looduslike liikidega kaubitsemisega	2017. aasta keskpaik
	17. Edendatakse eeskirjade täitmise tagamise ahela kõigi osaliste koolitust, sealhulgas ühiskoolitusi	Komisjon	Looduslike liikidega kaubitsemise alane koolitus lülitatakse selliste ELi koolitusasutuste nagu CEPOL, ERA jt programmi	Pidev töö, esimene vahe-eesmärk 2016. aasta lõpus
		Komisjon/ liikmesriigid	Kogutakse kokku olemasolevad koolitusmaterjalid ja jagatakse neid ELi piires	2016. aasta lõpp
		Komisjon	Looduslike liikidega kaubitsemise vastase võitluse alase koolituse jaoks saab taotleda rahalist toetust mitme asjaomase ELi rahastamisvahendi (LIFE, Sisejulgeolekufond jm) kaudu	Pidev töö, esimene vahe-eesmärk 2016. aasta lõpus
		Liikmesriigid	Liikmesriikides pakutakse korrapäraselt koolitust kogu eeskirjade täitmise tagamise ahela/kohtusüsteemi ulatuses, sealhulgas ühiskoolitused, kus viiakse kokku asjaomased õiguskaitseasutused, prokurörid ja kohtunikud	Pidev töö, esimene vahe-eesmärk 2016. aasta lõpus
	18. Tugevdatakse riikliku ja piirkondliku tasandi spetsialistide võrgustikke või vajaduse korral need luuakse ning parandatakse nendevahelist koostööd	Liikmesriigid	Igas liikmesriigis toetatakse asjaomaste riiklike võrgustike loomist	2017. aasta keskpaik
		Komisjon	Korraldatakse asjaomaste ELi võrgustike 20 ühiskoosolekuid	Pidev töö, esimene vahe-eesmärk 2016. aasta lõpus
	19. Parandatakse kinnipeetud või konfiskeeritud elusloomade või -taimede eest hoolitsemist	Liikmesriigid	Kõigis liikmesriikides on kinnipeetud või konfiskeeritud elusisendite ajutiseks hooldamiseks vajalikud rajatised ning vajaduse korral luuakse mehhanismid nende pikaajaliseks uude elukohta paigutamiseks. Abi antakse ka teistele liikmesriikidele.	Pidev töö, esimene vahe-eesmärk 2016. aasta lõpus
Eesmärk 2.3: võidelda tõhusamalt looduslike liikidega seotud organiseeritud kuritegevusega	20. Korrapäraselt hinnatakse looduslike liikidega organiseeritud kaubitsemisest tulenevat ohtu ELis	Europol	Raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hindamine (SOCTA) hõlmab looduslike liikidega kaubitsemise ohu hindamist, milles võetakse aluseks liikmesriikide esitatud andmed ja võimaluse korral ohuhindamised	Pidev töö, esimene vahe-eesmärk 2017. aasta esimeses pooles
	21. Suurendatakse asjaomaste ekspertide suutlikkust tegeleda looduslike liikidega kaubitsemise ja organiseeritud kuritegevuse vaheliste seostega, sealhulgas küberkuritegevuse ja sellega seotud ebaseaduslike rahavoogudega	Komisjon/ liikmesriigid	Asjakohastel foorumitel (organiseeritud kuritegevuse vastane prokuröride võrgustik (REFCO), riiklikud organiseeritud kuritegevuse, küberkuritegevuse ja finantsuurimise üksused) viiakse ellu teadlikkuse suurendamise alast tegevust	Pidev töö, esimene vahe-eesmärk 2016. aasta lõpus
		Liikmesriigid	Arendatakse pädevate üksuste suutlikkust võidelda looduslike liikidega internetis kaubitsemise vastu ja tagatakse, et on olemas küberkuritegevusele spetsialiseerunud üksustelt konkreetsete juhtumite puhul abi taotlemise kanalid (nt nähtamatu veebiga seotud uurimised, virtuaalsete vääringute kuritarvitamine)	Pidev töö, esimene vahe-eesmärk 2016. aasta lõpus
		Komisjon/ liikmesriigid	Teema lisatakse FATFi, 21 CARINi 22 ja rahapesu andmebüroode Egmonti rühma tegevuskavasse	2016. aasta lõpp
		Komisjon/ liikmesriigid	FATFil palutakse koostada suunised seoste kohta rahapesu ja looduslike liikidega kaubitsemise vahel	2016. aasta lõpp
		Liikmesriigid	Korraldatakse looduslike liikidega kaubitsemisega seotud ebaseaduslike rahavoogude uurimise alast koolitust	Pidev töö, esimene vahe-eesmärk 2016. aasta lõpus
	22. Liikmesriigid tagavad kooskõlas võetud rahvusvaheliste kohustustega, et organiseeritud kaubitsemist looduslike liikidega loetakse kogu ELis tõsiseks kuriteoks vastavalt rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsioonile, st see on karistatav vabadusekaotusega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt neli aastat	Liikmesriigid	Vaadatakse läbi asjaomased siseriiklikud õigusaktid ja vajaduse korral neid muudetakse	2017. aasta lõpp
	23. Liikmesriigid vaatavad kooskõlas ÜRO Peaassamblee resolutsiooniga läbi rahapesu käsitlevad siseriiklikud õigusaktid, tagamaks et looduslike liikidega kaubitsemisega seotud kuritegusid saab käsitada eelkuritegudena ja et nende suhtes saab esitada hagi kriminaaltulu käsitlevate siseriiklike õigusaktide alusel	Liikmesriigid	Vaadatakse läbi asjaomased siseriiklikud õigusaktid ja vajaduse korral neid muudetakse	2017. aasta lõpp
Eesmärk 2.4: parandada rahvusvahelist koostööd looduslike liikidega kaubitsemise vastaste eeskirjade täitmise tagamisel	24. Tõhustatakse eeskirjade täitmise tagamise alast koostööd liikmesriikide ja ELi õiguskaitseasutuste ning olulisemate kolmandate riikide ja looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemise muude piirkondlike võrgustike ja asjaomaste ülemaailmsete võrkude (looduslike liikidega kaubitsemise vastase võitluse rahvusvaheline konsortsium (ICCWC) 23 ning keskkonnaalaste nõuete järgimise ja nende täitmise tagamise rahvusvaheline võrgustik (INECE)) vahel	Komisjon/ Europol	Korraldatakse ühiskoosolekuid, kus osalevad Europol, ELi looduslike liikidega kauplemise täitevrühm ja asjaomased piirkondlikud jõustamisvõrgustikud (nt ASEAN-WEN ja Lusaka kokkuleppe rakkerühm) ning INECE	Pidev töö, esimene vahe-eesmärk 2016. aasta lõpus
		Komisjon	Jagatakse eeskirjade täitmise tagamise alase koostöö parimaid tavasid	2016. aasta lõpp
		Liikmesriigid/ Europol	Liikmesriigid, keda abistab Europol, osalevad rahvusvahelistel õiguskaitse ühisoperatsioonidel	Pidev töö, esimene vahe-eesmärk 2016. aasta lõpus
	25. Toetatakse õiguskaitsealase suutlikkuse suurendamist peamistes päritolu- ja tururiikides, sealhulgas eeskirjade täitmise tagamist kaitsealadel	Komisjon/ HRVP/ liikmesriigid	Jätkuvalt rahastatakse ICCWC tegevust, sealhulgas eeskirjade täitmise tagamise süsteemide hindamist ICCWC looduslike liikide ja metsaga seotud kuritegevuse analüüsimise juhiste alusel	Pidev töö, esimene vahe-eesmärk 2016. aasta lõpus
		Komisjon/ HRVP/ liikmesriigid	ICCWC juhistes antud soovituste tulemusi võetakse arvesse kolmandatele riikidele antava sihtotstarbelise abi puhul	Pidev töö, esimene vahe-eesmärk 2016. aasta lõpus

3. prioriteet: päritolu-, tarbija- ja transiidiriikide rahvusvahelise partnerluse tugevdamine looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemisel

	Meetmed	Vastutaja	Oodatavad tulemused	Ajakava
Eesmärk 3.1: anda arengumaadele suuremat, tõhusamat ja strateegilisemalt suunatud abi	26. Tagatakse, et looduslike liikidega kaubitsemise vastast võitlust võetakse arvesse ELi poolses rahastamises loodusvarade majandamise, keskkonna, organiseeritud kuritegevuse, julgeoleku ja valitsemistava valdkonna asjakohaste programmide alusel	Komisjon/ HRVP	Asjaomase arenguabi kavandamisel võetakse aluseks strateegiline lähenemisviis looduslike liikide säilitamisele Aafrikas 24 Töötatakse välja täiendavad piirkondlikud või temaatilised strateegilised lähenemisviisid Looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemiseks võetakse toetavate programmide puhul kokkulepitud rahastamispaketi raames kasutusele arengukoostöö rahastamisallikad, sealhulgas Euroopa Arengufond (EAF), arengukoostöö rahastamisvahend (DCI), stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend ning muud rahastamisvahendid, nagu partnerluse rahastamisvahend, ja uuritakse muid võimalikke rahastamisallikaid	Pidev töö, esimene vahe-eesmärk 2016. aasta lõpus
	27. Tõhustatakse looduslike liikidega kaubitsemise vastase võitluse rahalist toetamist	Komisjon/ HRVP/ liikmesriigid	Peetakse korrapäraseid kohtumisi olulisemates riikides, et koordineerida rahastajate tegevust Toetust saavatel riikidel palutakse anda aru sellest, kui tõhusalt on looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemisel kasutatud ELi rahastatud meetmed aidanud probleemi kõrvaldada (kasutades selliseid näitajaid nagu konfiskeerimiste arv ja süüdimõistmised)	Pidev töö, esimene vahe-eesmärk 2016. aasta lõpus
Eesmärk 3.2 Tugevdada looduslike liikidega kaubitsemise ja selle algpõhjuste vastast võitlust ning koordineerida seda paremini asjaomaste päritolu-, transiidi- ja tururiikidega	28. Hoogustatakse dialoogi peamiste päritolu-, transiidi- ja tururiikidega, sealhulgas dialoogi kohalike kogukondade, kodanikuühiskonna ja erasektoriga	Komisjon/ HRVP/ liikmesriigid	Tehakse kindlaks prioriteetsed riigid Luuakse konkreetsed dialoogi- ja tehnilise koostöö struktuurid Kõnealune teema lisatakse süstemaatiliselt peamiste ELi-väliste riikide või piirkondadega peetavate poliitiliste ja valdkondlike dialoogide ning kõrgetasemeliste kohtumiste päevakorda	Pidev töö, esimene vahe-eesmärk 2016. aasta lõpus
		HRVP/ liikmesriigid	Asjaomaste riikide delegatsioonides ja saatkondades luuakse kontaktasutuste võrk, kasutades vajaduse korral olemasolevaid struktuure, nagu rohelise diplomaatia võrgustik	2016. aasta lõpp
	29. Looduslike liikidega kaubitsemise vastase võitluse toetamiseks kasutatakse ennetavalt ELi kaubanduspoliitikat ja meetmeid	Komisjon/ HRVP	EL esitab looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemiseks ulatuslikud kohustused, et lisada need tulevikus nt Jaapani ja USAga sõlmitavatesse vabakaubanduslepingutesse (Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus ehk TTIP) Kehtivatesse vabakaubanduslepingutesse ja GSP + süsteemi lisatakse looduslike liikidega kaubitsemisega seotud kohustuste täitmise ennetav järelevalve Looduslike liikidega kaubitsemise probleem lisatakse ELi ja tema peamiste partnerite vaheliste kahepoolsete kaubandusdialoogide päevakorda ning WTO kaubanduse ja keskkonna komitee tegevuskavasse	Pidev töö, esimene vahe-eesmärk 2016. aasta lõpus
	30. Tugevdatakse looduslike liikidega kaubitsemise vastase võitluse alast koostööd asjaomaste piirkondlike organisatsioonidega, nagu Aafrika Liit, Lõuna-Aafrika Arenguühendus (SADC), Ida-Aafrika Ühendus, Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon (ASEAN), ning asjakohastel mitmepoolsetel foorumitel, nagu Aasia-Euroopa kohtumine (ASEM)	Komisjon/ HRVP	Teema lülitatakse korrapäraselt kõrgetasemeliste kohtumiste päevakorda	Pidev töö, esimene vahe-eesmärk 2016. aasta lõpus
Eesmärk 3.3 Käsitleda looduslike liikidega kaubitsemise julgeolekumõõdet	31. Parandatakse teadmusbaasi ja töötatakse välja strateegiaid, et tegeleda looduslike liikidega kaubitsemise ja julgeoleku vaheliste seostega	Komisjon/ HRVP	Algatatakse uuring, et parandada alusteadmisi seostest looduslike liikidega kaubitsemise ja organiseeritud kuritegevuse muude liikide ning relvarühmituste või terrorirühmituste rahastamise vahel	2016. aasta keskpaik
		Komisjon/ HRVP/ liikmesriigid	Uuringutulemuste põhjal lepitakse asjaomastel ELi foorumitel kokku järgmised sammud	2017. aasta keskpaik
		Komisjon/ HRVP/ liikmesriigid	Looduslike liikidega kaubitsemise julgeolekumõõdet võetakse arvesse ELi-poolsel asjaomaste kolmandate riikide olukorra üldisel hindamisel	2016. aasta lõpp
		HRVP/ liikmesriigid	Rahuvalve ja kriisiohjamise raamistikus tõhustatakse ÜRO ja ELi koostööd looduslike liikidega ebaseadusliku kauplemise vastu võitlemisel	Pidev töö, esimene vahe-eesmärk 2016. aasta lõpus
Eesmärk 3.4 Tugevdada mitmepoolseid jõupingutusi looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemiseks	32. Toetatakse looduslike liikidega kaubitsemist käsitlevate tugevate otsuste, resolutsioonide ja poliitiliste avalduste vastuvõtmist ja rakendamist rahvusvaheliste meetmete puhul ning mitmepoolsetel foorumitel	Komisjon/ HRVP/ liikmesriigid	Probleemi käsitletakse järgneva raames: CITES – sealhulgas vajaduse korral kaubandussanktsioonide toetamisega, kui eeskirju ei järgita Rändega liikide konventsioon – Tunise tegevuskava 2013–2020 looduslike linnuliikide ebaseadusliku tapmise, püünistega püüdmise ja nendega kauplemise kaotamise kohta vastavalt Berni konventsioonile Euroopa floora ja fauna ning nende kasvu- ja elupaikade kaitse kohta Asjaomased mitmepoolsed algatused ülemaailmsel tasandil (ÜRO, Londoni ja Kasane järelmeetmed, G7, G20 jm) EL ja selle liikmesriigid jälgivad korrapäraselt nimetatud foorumitel võetud kohustuste täitmist	Pidev töö, esimene vahe-eesmärk 2016. aasta lõpus

(1)

Selle all mõistetakse rahvusvahelist ja riigisisest ebaseaduslikku kauplemist metsloomade ja taimedega ning nendest saadud toodetega; see on tihedalt seotud õiguserikkumistega, nagu salaküttimine.

(2)

https://www.unodc.org/unodc/en/frontpage/2014/May/wildlife-crime-worth-8-10-billion-annually.html

https://cites.org/eng/international_dimension_of_illegal_wildlife_trade http://www.gfintegrity.org/report/briefing-paper-transnational-crime/

(3)

Käesolevale teatisele lisatud komisjoni talituste töödokumendis (SWD(2016) 38) on esitatud täpsemad üksikasjad looduslike liikidega kaubitsemise ulatuse kohta kogu maailmas ja ELi rolli kohta ebaseadusliku kaubanduse vastases võitluses.

(4)

Vt SWD(2016) 38.

(5)

Vt SWD(2016) 38.

(6)

Resolutsioon 2134 (2014) ja 2136 (2014); „Peasekretäri aruanne olukorrast Kesk-Aafrikas ja ÜRO Kesk-Aafrika piirkondliku esinduse tegevusest”, 30. november 2015.

(7)

Resolutsioon 69/314.

(8)

https://www.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/417231/kasane-statement-150325.pdf

(9)

https://www.g7germany.de/Content/EN/_Anlagen/G7/2015-06-08-g7-abschluss-eng_en.pdf?__blob=publicationFile&v=3 , lk 11.

(10)

Eesmärk 15.7.

(11)

Vt Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2014. aasta resolutsioon 2013/2747(RSP).

(12)

Vt COM(2014) 64 ja SWD(2014) 347.

(13)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 338/97.

(14)

ELT L 159, 20.6.2007, lk 45–47.

(15)

Vt SWD(2016) 38.

(16)

Vt COM(2015) 497, Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole.

(17)

Vt SWD(2016) 38.

(18)

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident.

(19)

Euroopa prokuröride võrgustik keskkonnaküsimustes

(20)

Näiteks ELi looduslike liikidega kauplemise täitevrühm, Euroopa prokuröride võrgustik keskkonnaküsimustes (ENPE), Euroopa kohtunike foorum keskkonnaküsimustes (EUFJE), keskkonnaõiguse rakendamise ja jõustamise Euroopa võrgustik (IMPEL), tervise-, kultuuripärandi- ja keskkonnakaitsetegevuse koordineerimise projektirühm (PARCS), keskkonnakuritegude vastase võitluse võrgustik (EnviCrimeNet).

(21)

Rahapesuvastane töökond

(22)

Kriminaaltulu jälitamisega tegelevate asutuste vaheline Camdeni võrgustik

(23)

Sellesse kuuluvad Interpol, CITESi sekretariaat, Maailma Tolliorganisatsioon, ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo ning Maailmapank.

(24)

„Larger than elephants – Inputs for an EU strategic approach to wildlife conservation in Africa – Synthesis”, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2015.

Choose the experimental features you want to try