20.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 100/26

(1)

Prantsusmaa teatas 18. novembri 2002. aasta kuupäeva kandva ja samal päeval registreeritud kirjaga (edaspidi “teade”) komisjonile oma kavatsusest aidata rahaliselt laevaremonditehast Compagnie Marseille Réparation (CMR). Toimik registreeriti numbri N 728/02 all.

(2)

13. detsembri 2002. aasta kirjaga taotles komisjon Prantsusmaalt lisateavet. See vastas talle 6. märtsi 2003. aasta kirjaga, registreeritud 7. märtsil 2003.

(3)

13. mai 2003. aasta kirjaga teatas komisjon Prantsusmaale oma otsusest algatada teatatud meetmete osas asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlus. Toimik registreeriti numbri K 34/03 all.

(4)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas.  (2) Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi kõnealuse meetme suhtes.

(5)

Prantsusmaa edastas märkused 31. juuli 2003. aasta kirjaga, registreeritud 4. augustil 2003. aastal. Ükski kolmas huvitatud isik ei andnud endast märku.

(6)

Prantsusmaa andis lisateavet 2. oktoobri 2003. aasta kirjaga, registreeritud 3. oktoobril 2003. aastal ja 10. oktoobri 2003. aasta kirjaga, registreeritud samal päeval. Komisjon saatis Prantsusmaale veel täiendavaid küsimusi 21. novembri 2003. aasta kirjaga, millele Prantsusmaa vastas 29. detsembri 2003. aasta kirjaga, registreeritud 8. jaanuaril 2004. aastal ja 29. jaanuaril 2004. aasta kirjaga, registreeritud samal päeval. Komisjon esitas veel küsimusi 10. mai 2004. aasta kirjaga, millele Prantsusmaa vastas 29. juuni 2004. aasta kirjaga, registreeritud samal päeval.

(7)

Rahalise abi saaja on CMR, Marseille’s asuv laevaremondiettevõte. CMR asutati 20. juunil 2002. aastal pankrotistunud laevatehase, Compagnie Marseillaise de Réparations’ (CMdR) varade ülevõtmiseks.

(8)

Enne seada tagasid laevaremondi Marseille’ sadamas kolm ettevõtet, Marine Technologie, Travofer ja CMdR. 1996. aastal töötas nendes tehastes ligi 430 inimest (310 CMdR’is, 70 Marine Technologie’s ja 50 Travofer’is). 1996. aastal ilmnesid CMdR’il raskused ning ettevõte oli sunnitud esitama pankrotiavalduse. Kui pankrotimenetlus oli algatatud, teostati sotsiaalplaan, aitamaks CMdR’il kanda personali enneaegsele pensionile mineku ja ümberõppepuhkusega seonduvaid kulusid enne seda, kui talle tehti ülevõtmisettepanek. Prantsusmaa sõnul rahastasid seda plaani riigiorganid.

(9)

1997. aastal võttis CMdR üle Itaalia äriühing Marinvest, mis müüs selle seejärel 2000. aasta juulis edasi briti grupile Cammell Laird. Samal ajal võttis Cammell Laird üle ka kaks teist Marseille’ laevaremonditehast, Marine Technologie ja Travofer’i. Cammell Laird nägi ette kolme äriühingu ümberkorraldamise üheks ainsaks CMdR’ist moodustatud ettevõtteks ning korraldada laevaremonditegevuse ümber laevade ümberehituse tegevuseks.

(10)

2000. aasta juulist 2002. aasta juulini oli CMdR’i personal märkimisväärselt vähenenud “asbesti tõttu töölt lahkumiste”, see tähendab asbestiga kokku puutunud töötajate pensionile saatmise tulemusel. Arvestades ettenähtud ümberkorraldamist, ei palgatud nende töötajate asemele uusi. CMdR’i tegevus vähenes selle tagajärjel, kuid ettevõte siiski jätkas oma laevaremonditegevust kuni pankrotiavalduse esitamiseni.

(11)

Cammell Laird’i pankroti tagajärjel 2001. aastal ilmnesid CMdR’il raskused. 31. juulil 2001. aastal algatas Marseille’ kaubanduskohus CMdR’i vastu kohtumenetluse.

(12)

20. juunil 2002. aastal loodud äriühing CMR esitas CMdR’i ülevõtmise pakkumise Marseille’ kaubanduskohtule, mis võttis ettevõtte üleminekukava vastu 20. juunil 2002. aastal.

(13)

Nii ostis CMdR’i pankrotimenetluse raames CMR viimase varad ära hinnaga 1 001 eurot (see tähendab üks sümboolne euro varade eest ja 1 000 eurot aktsiate eest). CMR’i bilansis esitatud andmed näitavad, et ta alustas oma tegevust 2002. aastal ilma võlgadeta.

(14)

Prantsusmaa oli esialgselt märkinud, et CMR oli üle võtnud ka pooleliolevad tööd.

(15)

Lisaks oli vastavalt Prantsuse äritegevuse lõpetamise alasele sotsiaalseadustikule (tööseadustiku artikli L 122-12 teine lõige) CMR kohustatud üle võtma kõik töölepingud, säilitades samad tingimused töötajate kvalifikatsiooni, tasustamise ja tööstaaži osas. Samuti pidi CMR üle võtma, ühelt poolt, kohustused enne ülevõtmist palgatud tööliste palkade suhtes summas 500 000 eurot, mis olid seotud “töölt lahkumisega asbestiga kokkupuutumise tõttu” ning, teiselt poolt, maksmisele kuuluvad palgad (palgalised puhkused) summas 620 000 eurot, kusjuures need kaks arvu vastavad Prantsusmaa poolt esialgselt konstateeritud arvudele.

(16)

Prantsusmaa teatas komisjonile, et 2003. aasta märtsis oli CMR’i palgal 100 töötajat tootmistegevuses keskmiselt 184 töötaja vastu viie eelneva aasta jooksul.

(17)

CMR kuulub viiele aktsionärile, kellest üks tegutseb peadirektori ülesannetes.

(18)

Prantsusmaa sõnul tuleb laevaremonditegevuse tasuvuse taastamiseks Marseille’s seada sisse rida CMR’i siseseid meetmeid. Selleks töötati välja viieaastane äriplaan.

(19)

CMR olevat pärinud CMdR’ilt teatud arvu maksekohustusi (“töölt lahkumised asbestiga kokkupuutumise tõttu”, palgad (palgalised puhkused)) ja raskusi, näiteks laevaremondisektori klientuuri kaotamine Marseille’ sadamas. See kaotus tulenevat Cammell Laird’i poliitikast, mis keskendus laevade ümberehitamisele laevaremondi arvelt. Seetõttu kinnitab Prantsusmaa, et CMR tuleb ümber korraldada. Prantsusmaa möönab, et ainult ühe laevaremondiettevõtte (nimelt CMR) olemasolu Marseille’s vastab laevaremondituru vajadustele ja võimalustele.

(20)

Äriplaan, mida Prantsusmaa nimetab ümberkorralduskavaks, näeb ette rida meetmeid vastuseks CMR’il esinevatele probleemidele. Kõigepealt muudetakse ümber Cammell Laird’i varasem strateegia, mis seisnes laevaremonditegevuse ümberkorraldamises laevade ümberehituse tegevuseks, ning CMR jätkab oma traditsioonilist laevaremonditegevust. Lisaks võtab ta järgmised meetmed, nagu kirjeldas Prantsusmaa: struktuuriliste kulude vähendamine, ettevalmistustööd arvuti abil, juhtimisülesannete ja -raamistiku tugevdamine, allhangete range juhtimine, harutööstusvõimsuste arendamine. Lõpuks teeb ta teatavad investeeringud ja pöörab erilist tähelepanu personali koolitamisele ja eriväljaõppele.

(21)

Kui äriühingu turupositsioon on taastatud, võib ta ka püüda meelitada komplekssemate laevade omanikke (näiteks kruiisilaevad, liinilaevad ja gaasitankerid), mis ei asu Marseille’s ja mille jaoks hinnad ei ole ainsaks arvestatavaks kriteeriumiks tellimuse esitamisel.

(22)

Prantsusmaa esitas kaks CMR’i äriplaani versiooni. Teade põhines kõrget käitluse oletust sisaldaval, 2006. aastal 30 miljoni euro suuruse käibega äriplaanil, samas kui teine, ettevaatlikum plaan (edaspidi “pessimistlik prognoos”), töötati välja Marseille’ kaubanduskohtu taotlusel (käive piirdub 20 miljoni euroga aastas, alates kolmandast aastast ja kuni äriplaani lõpuni). Äriühingu käitluse hinnangut muudeti seejärel ja tabelis 1 on märgitud see uus hinnang.

Tabel 1

CMR’i käitluse ettenähtud areng (pessimistlik prognoos) (4)

(23)

Prantsusmaa sõnul põhineb äriplaan käibel, mida saavutasid laevaremondiettevõtted Marseille’s enne, kui Cammell Laird’i grupil esinesid raskused 2000. aastal, ning ka CMR’i võimel saavutada sarnaseid tulemusi kahe järgneva aasta jooksul. Prantsusmaa rõhutab ka, et projektis võetakse arvesse klientuuri taseme madalseisu ülevõtmise hetkel, ning et pessimistliku prognoosi korral omaksvõetud lähenemine on veelgi ettevaatlikum.

(24)

Pessimistlikul prognoosil põhineva äriplaani teostamise kulusid, st Prantsusmaa sõnul ümberkorraldamiskulusid täpsustatakse tabeli 2 osas 1.

(25)

Prantsusmaa peab lisaks ümberkorraldamiskuludeks “töölt lahkumistega asbestiga kokkupuutumise tõttu” seonduvaid kulusid ja tasuda olevaid palku (palgalisi puhkusi), kusjuures neid kulusid kandis tervikuna äriühing enne ülevõtmist. Need kulud on esitatud tabeli 2 osas 2 ning osutatud arvudes on arvesse võetud muudetud arve, mis Prantsusmaa edastas 29. jaanuaril 2004. aasta kirjas.

Tabel 2

CMRi ümberkorraldamise kulud

(26)

CMR’i käikulaskmiseks vajalikuks peetavad kulud tervikuna ulatuvad seega 3 649 494 euroni.

(27)

Prantsusmaa sõnul rahastatakse 3 649 494 eurot, mida CMR vajab, riiklikest ja eraallikatest antavatest laenudest ning toetustest vastavalt tabelile 3. Prantsusmaa võttis vastu eelotsuse CMR’ile riigiabi andmise kohta 3. mail 2002. aastal, see tähendab enne CMR’i loomist ja enne seda, kui ta võttis CMdR’i varad üle. Õiguslikult siduv otsus abi andmise kohta võeti vastu 26. juunil 2002. aastal.

Tabel 3

CMR’i ümberkorraldamisega seonduvad rahalised meetmed

(28)

Prantsuse valitsus annab CMR’ile 1 600 000 euro suuruse summa intressivaba laenu kujul. Prantsusmaa määras laenule 404 640 euro suuruse abi netoosatähtsuse, mis põhineb 2002. aastal komisjoni aluseks oleval intressimääral, see tähendab 5,06 %. Prantsusmaa märgib, et selle laenu väljamakse tingimused vastavad tabelis 4 esitatud andmetele. 2003. aasta septembris maksti CMR’ile 800 000 euro suurune summa.

Tabel 4

CMR’ile laenu maksmise ja laenu tagasimaksmise tingimused

(29)

Provence-Alpes-Côte d’Azur’i maavolikogu, Bouches-du-Rhône’i departemangu volikogu ja Marseille’ linn maksavad igaüks CMR’ile 630 000 euro suuruse summa toetuse kujul. Alates 2003. aasta septembrist oli kohalike omavalitsuste toetuse kogusumma (1 890 000) välja makstud ja kasutatud äriühingu kahjumi katteks kuue esimese käitamiskuu jooksul (2002).

(30)

Toetused erasektorist esitati CMR’i aktsionäride kapitalitoetustena (610 000 eurot) ja pangalaenudena (1 830 000 eurot). Pangalaenude puhul ei nõudnud pangad erilisi tagatisi, välja arvatud järgmiste elementide osas. Ühte osa CMR’i varadest rahastatakse liisingu abil, see tähendab, see jääb pankade omandiks kuni laenu tagastamiseni. Teine osa CMR’i varadest panditi, mis eeldab, et CMR võiks selle osa omanduse kaotada pankade kasuks, kui laenu ei tagastata kokkulepitud tingimustel. Laenu andnud pank on Rahvapanga grupi hoiuühistu.

(31)

Prantsusmaa sõnul toimusid Prantsuse laevahehitussektoris viimase kahekümne aasta jooksul ümberkorraldused tulenevalt selle turu tugevast halvenemisest. Marseille’s esinesid laevaremondiettevõtetel raskused, sest need ettevõtted ei olnud turu ebasoodsa arenguga arvestanud. Prantsusmaa teatab, et kolme laevaremondiettevõtte (Marine Technologie, Travofer ja CMdR) alleshoidmine Marseille’s kuni 2000. aastani, mil Cammell Laird need üle võttis, oli üle turu võimete. Prantsusmaa sõnul vastab üks laevaremondiettevõte Marseille’s siiski turu vajadustele.

(32)

Mis puudutab CMR’i tööjõudu, siis 2003. aasta märtsis töötas tootmissektoris 100 inimest, võrreldes keskmiselt 184 inimesega viiel eelneval aastal. See tööjõu vähenemine tulenes ka “töölt lahkumistest asbestiga kokkupuutumise tõttu” (30 inimest). Prantsusmaa märgib siiski, et nende inimeste asemele võetakse tööle uued töötajad, kuivõrd CMR’il on vaja töötajaid palgata.

(33)

Prantsusmaa täpsustab, et CMR’i tootmisvõimsus siiski vähenes Marine Technologie’ endise tootmiskoha ja Travofer’i tootmiskoha sulgemise tõttu, mis viidi üle Marseille’i sadamasse ning mida enam ei kasutata laevaremonditöödeks.

(34)

Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses (edaspidi “algatamisotsus”) hindas komisjon, et kõnesolevad meetmed moodustavad asutamislepingu artikli 87 lõike 1 alusel riigiabi. Neid meetmeid hinnati seejärel vastavalt nõukogu 29. juuni 1998. aasta määrusele (EÜ) nr 1540/98 laevaehtitusele antava abi kohta (edaspidi “laevaehituse määrus”) ja ühenduse suunistele raskustes olevate ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (7) (edaspidi “laevaehituse määrus”) ja ühenduse suunistele raskustes olevate ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (8) (edaspidi “ümberkorraldamise suunised”).

(35)

Algatamisotsuses avaldas komisjon kahtlust kõnesolevate rahaliste meetmete ümberkorraldamisabina lubamise võimaluse suhtes, arvestades, ühelt poolt, et CMR näis olevat uuesti loodud ettevõte, mis tekkis CMdR’i likvideerimisest, ja arvestades, teiselt poolt, ümberkorraldamise suuniste punkti 7, mille kohaselt uuesti loodud ettevõte ei ole päästmise ja ümberkorraldamise abi kõlblik isegi siis, kui selle esialgne rahaline olukord on kehv.

(36)

Lisaks kahtles komisjon selles, et isegi juhul, kui CMR’i võis pidada ümberkorraldamisabi saamise nõudeid täitvaks, on teised ümberkorraldamisabi lubamiseks nõutavad kriteeriumid täidetud.

(37)

Komisjon märkis eriti, et Prantsusmaa ei kirjeldanud struktuurilisi raskusi, mida ümberkorraldamine pidi parandama, piirdudes teatega, et CMR’i raskused tulenevad peamiselt CMdR’i pankrotist. Seetõttu kahtles komisjon, et CMR’il esinesid tegelikult sellised struktuurilised raskused ja seetõttu kahtles ta ka selles, et CMR’i äriplaan on asjakohane CMR’i elujõulisuse taastamise tagamiseks mõistliku tähtajaga.

(38)

Lisaks kahtles komisjon, et laevaehituse määruse artiklis 5 nõutud võimsuse vähendamised tõepoolest toimusid. Ta märkis, et Prantsusmaa ei andnud täpsemat teavet tööjõu kohta, mis CMR üle võttis, ning paistab, et alltöövõtutegevust tuleb tunduvalt suurendada.

(39)

Komisjon kahtles ka, et abi on ümberkorraldamise kulude ja eelistega proportsionaalne. Komisjon tugines antud juhul viitele, mille kohaselt ümberkorraldamiskulud ulatuvad 3 649 494 euroni ning avaliku ja erasektori toetus kokku ulatub 5 930 000 euroni. Rahastamine on seega suurem ümberkorraldamise vajadustest, nagu need välja toodi.

(40)

Proportsionaalsuse kontekstis tõstatati algatamisotsuses riigi poolt CMR’ile antud laenu abi netoosatähtsuse määratlemise probleem, märkides, et vastavalt komisjoni teatisele intressimäärade kehtestamise ja kaasajastamise meetodi kohta (9) võib aluseks olevat määra erilise riski olukordades (näiteks raskustes oleva ettevõtte puhul) suurendada ja et sellistel juhtudel võib preemia ulatuda 400 põhipunktini ja rohkem. Komisjon kahtles seega, et kogu laenu võib pidada abiks.

(41)

Proportsionaalsuse osas kahtles komisjon siiski, et kõiki kulusid võiks pidada ümberkorraldamiskuludeks, nimetades konkreetselt CMR’i alltöövõtjate palgatöötajate koolitusega seonduvaid kulusid.

(42)

Vastuses algatamisotsusele ja seejärel antud lisateabes lisas Prantsusmaa järgmised märkused ja andmed.

(43)

Seoses kahtlustega asjaolu suhtes, et CMR on ümberkorraldamisabi kõlblik, märgib Prantsusmaa, et vaatamata asjaolule, et CMR on uus äriühing, on tal alati esinenud raskusi. Mööndes, et tööjõu ja materjali ülevõtmine kujutab võimalikku trumpi uue äriühingu jaoks, kinnitab Prantsusmaa, et need ressursid kujutavad ka olulist maksekohustust. Ta kinnitab selliselt oma esialgset seisukohta, mille kohaselt, kuigi CMR on uus äriühing, assimileeriti ta raskustes olevasse olemasolevasse äriühingusse.

(44)

Prantsusmaa kinnitab ka, et CMR käivitas oma tegevuse ilma võlgadeta. Ettevõtete tervendamismenetluse alase prantsuse seadusandluse järgi võib raskustes olev äriühing enne pankrotiavalduse esitamist püüda oma olukorda stabiliseerida, sõlmides kokkuleppe oma võlausaldajatega kaubanduskohtu poolt nimetatud ajutise halduri abiga. CMdR oli taotlenud ajutise halduri nimetamist. Tema kontrolli all lõpetati kõik pooleliolevad tööd ning tasuti võlausaldajatele. CMdR’i olukorra stabiliseerimise püüdlus siiski ebaõnnestus ning, varade vähendamise ja tellimuste puudumise tõttu pidi ettevõte lõpuks 31. juulil 2001. aastal pankroti välja kuulutama. Seetõttu ei olnudki CMdR’il ülevõtmise hetkel enam võlgu.

(45)

Lisaks täpsustati, et vastupidiselt Prantsusmaa esialgsele kinnitusele oli CMdR kõik pooleliolevad tööd enne pankrotiavalduse esitamist lõpule viinud ning et üks selle pankrotiavalduse põhjusi oligi nimelt asjaolu, et tema tellimuste varu oli tühi (vt motiveeringupunkti 44).

(46)

CMR’i ümberkorralduskava rakendatavusega seonduvate kahtluste osas täpsustas Prantsusmaa selle kava mitmeid elemente. CMR jätkab lõpetatud laevaremonditegevust, mille CMdR hülgas laevade ümberehitamise kasuks. Ta kavatseb osaliselt asendada “asbestiga kokkupuutumise tõttu lahkunud töötajad” noorte kvalifitseeritumate töötajatega ning teeb seniolematuid jõupingutusi töötajate koolitamiseks. Ta kavatseb ka sisse tuua tööaja aastaarvestuse töönädalat 35 tunnile piirava seadusandluse raames, ning harmoneerida töötajate erinevad staatused. Lisaks kaasajastab ta tehase sisseseaded ja töömeetodid, parandab ohutustingimusi ja töötab välja kvaliteedisüsteemi ISO 9001. Esialgselt teatatud meetmete täienduseks võimaldavad need meetmed Prantsusmaa sõnul tagada CMR’i elujõulisuse mõistliku tähtajaga.

(47)

Prantsusmaa kinnitab ka, et kava rakendatavuse tagavad realistlikud Marseille’s asuvate laevaremondiettevõtete tegelikul tegevusel põhinevad äriprognoosid enne nende ettevõtete integreerimist Cammell Laird’i. Lisaks märgib Prantsusmaa, et CMR sõlmis oma töötajatega kokkuleppe, mis tagab sotsiaalse rahu tootmiskohas. Lõpuks juhib ta tähelepanu, et CMR’i tegevustulemused 2002. aastal ja 2003. aasta esimesel poolaastal tõendavad, et äriühing on tõenäoliselt elujõuline alates 2003. aastast, nagu on ette nähtud ümberkorralduskavas.

(48)

Konkurentsimoonutuste vältimise vajaduse koha pealt osutab Prantsusmaa, et laevaremondivõimsuse vähendamise tagab kahe teise laevaremondiettevõtte (Marine Technologie ja Travofer) sulgemine Marseille’s.

(49)

Prantsusmaa kinnitab lisaks, et Vahemere põhjaosa laevaremonditehased pigem täiendavad üksteist ning et need tegelikult ei konkureeri omavahel.

(50)

Prantsusmaa kinnitab ka, et CMR on komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruse (EÜ) nr 70/2001 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes (10)) artikli 2 punkti b tähenduses VKE.

(51)

Lõpuks täpsustab Prantsusmaa, et CMR võttis üle CMdR’i 132 palgatöötajat ning et 58 inimest lahkuvad ettevõttest ajavahemikul 2002–2004 asbestiga kokkupuutumisega seonduvatel põhjustel.

(52)

Kõnesolevate meetmete proportsionaalsuse suhtes täpsustab Prantsusmaa, et avaliku ja erasektori abi summa 5 930 000 eurot katab, ühelt poolt, ümberkorraldamiskulud (3 649 494 eurot) ja, teiselt poolt, osa ettevõtte käibekapitalivajadusest ümberkorraldamise konteksti väliselt.

(53)

Prantsusmaa selgitab, et tema arvates kuuluvad alltöövõtjate koolituskulud ümberkorraldamiskulude hulka. Selleks märgib Prantsusmaa, et arvukalt CMR’i funktsioneerimiseks olulisi tegevusi teostavad ettevõttevälised spetsialiseerunud äriühingud. Kuna neid alltöövõtjatena puudutavad Marseille’ laevaremondisektori probleemid, ei ole nad suutelised rahastama oma palgatöötajate koolitust. Seetõttu võtab CMR kui tellimuse andjana laevaomaniku ees täiel määral vastutav isik rahastamise enda peale.

(54)

Paralleelselt ümberkorraldamisabi taotlusega taotles Prantsusmaa komisjonilt kõnesolevate rahaliste meetmete ühisturuga kokkusobivuse uurimist otseselt asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel juhul, kui abi ei ole ümberkorraldamise suuniste alusel kokkusobiv. Prantsusmaa osutab, et laevaehitus on Marseille’ sadama heaks funktsioneerimiseks oluline tegevus, see tähendab, et see on vajalik laevade vastuvõtmise, sadamategevuse jaoks hädavajaliku laevade hoolduse ning ka mereohutusega seonduvate teenuste ja turismiteenuste tagamiseks (lõbusõidulaevade remont). Prantsusmaa osutab ka, et laevaremondi säilitamine Marseille’s on ühenduse huvides, sest see on kooskõlas ühise transpordipoliitikaga, mis soodustab meretransporti. Lõpuks rõhutab Prantsusmaa ajaloolisi ja strateegilisi põhjusi, mis õigustavad laevaremondi säilitamist Marseille’ sadamas.

(55)

Asutamislepingu artikli 87 lõike 1 alusel “on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.”

(56)

Esiteks kujutab Prantsuse riigi poolt CMR’ile 1 600 000 euro summas antud toetus riigi ressurssidest antud rahalist eelist. Riigiressursside kriteerium kehtib pealegi ka liikmesriikide piirkondlike või kohalike omavalitsuste poolt antud majanduslike eeliste suhtes. Järelikult on täidetud ka asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaldamise esimene kriteerium toetuste kohta (igaüks summas 630 000 eurot), mille andsid CMR’ile Provence-Alpes Côte d'Azur’i maakond, Bouches-du-Rhône’i departemang ja Marseille’ linn.

(57)

Teiseks, kuna kõnealused toetused olid mõeldud konkreetsele ettevõttele, CMRle, on täidetud valikulisuse kriteerium, mis tingib asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaldamise.

(58)

Kolmandaks annavad kolm piirkondliku ja kohaliku omavalitsuse toetust ning Prantsuse valitsuse antud intressivaba laen CMR’ile majandusliku eelise, mida erasektor ei oleks talle andnud. Need meetmed on järelikult juba oma olemuselt konkurentsi moonutavad.

(59)

Neljandaks on täidetud kriteerium, mille järgi peab meede kahjustama kaubandust, sest abisaaja teostab liikmesriikidevahelist kaubandust eeldavat majandustegevust. Nii ongi see nimelt CMR’i laevaremonditegevuse puhul. Sellises tundlikus sektoris nagu laevaremont võib oletada vähemalt võimalikku kaubanduse kahjustamist. See oletus kujutabki tegelikult jätkusuutliku poliitika alust, mida teostatakse seoses riigiabi suhtes rakendatavate erieeskirjadega laevaehitussektoris. Neid eeskirju rakendatakse täiel määral laevaehitusele, millele kehtivad samad põhimõtted mis laevaehitusele. Pealegi konkureerib CMR oma geograafilise asukoha tõttu vähemalt potentsiaalselt laevaremonditehastega Itaalias ja Hispaanias.

(60)

Komisjon järeldab sellest, et CMR’ile antud riiklikud toetused, nagu kirjeldatakse tabeli 3 osas 1, kujutavad kõik riigiabi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 mõistes.

(61)

Komisjon märgib ka, et Prantsusmaa ei täitnud asutamislepingu artikli 88 lõike 3 alusel tema ülesandeks olevat kohustust mitte teostada kavandatud meetmeid enne menetluse lõppotsust (edasilükkav klausel). Abi peetakse järelikult ebaseaduslikuks.

(62)

Kuna CMR tegutseb laevaremondisektoris, kuulub talle tegevuse toetuseks antud abi laevaehitusele antava riigiabi erieeskirjade kohaldamisalasse. Need eeskirjad on alates 2004. aasta 1. jaanuarist esitatud laevaehitusele antava riigiabi raamistikus, (11) mis asendab laevaehituse määrusega kehtestatud eeskirju. Vastavalt komisjoni teatisele ebaseadusliku riigiabi (12) hindamise suhtes kehtivate eeskirjade kindlaksmääramise kohta hinnatakse ebaseaduslikku abi, see tähendab asutamislepingu artikli 88 lõiget 3 rikkudes antud abi siiski abi andmise kuupäeval kehtivate kõikides reguleerimisvahendites kehtestatud põhikriteeriumide järgi. Laevaehituse määrus on järelikult antud juhul kohaldatav. Kas komisjon kohaldab laevaehituse määrust või kohaldab ta selle asendanud (13) laevaehitusele antava riigiabi raamistikku, tuleks ammendatavuse taotlusest täpsustada, et see ei mõjuta mingil määral kokkusobivuse hinnangu järeldusi, kuivõrd päästmis- ja ümberkorraldusabi, piirkondliku abi ja koolitusabi hindamise põhikriteeriumid on samased. (14)

(63)

Prantsusmaa taotles komisjonilt kõnesolevate rahaliste meetmete ühisturuga kokkusobivuse uurimist otseselt asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c põhjal, tõstes esile, et laevaremont on Marseille' suurusega sadama heaks funktsioneerimiseks oluline tegevus.

(64)

Esiteks märgib komisjon, et kui CMR’i osutatud remonditeenused olid tõepoolest olulised sadama heaks funktsioneerimiseks, tuleks see tegevus põhimõtteliselt tagada sadama omavahenditega, ilma et oleks vaja kasutada riigiabi. Lisaks lubab komisjon osa abist piirkondliku investeerimistoetusena ja võtab seetõttu arvesse esinevaid piirkondlikke probleeme.

(65)

Laevaehituse määrus kujutab pealegi konkreetses sektoris, antud juhul laevaremondisektoris, kohaldatavate eeskirjade spetsiaalset ja ammendavat tervikut, mis on asutamislepinguga lex specialis seoses. Abi lubamine asutamislepingu otsese kohaldamise kaudu oleks vastuolus sektori suhtes kohaldatavate erieeskirjade ja piiravate eeskirjade kehtestamisel taotletud eesmärkidega.

(66)

Komisjon ei saa järelikult kõnesolevat abi hinnata otseselt asutamislepingu alusel.

(67)

Laevaehituse määruse artiklis 2 sätestatakse, et laevaremondile antavat abi võib pidada ühisturuga kokkusobivaks ainult juhul, kui see täidab nimetatud määruse sätteid.

(68)

Prantsusmaa sõnul on kõnesoleva abi eesmärgiks CMR’i tegevuse ümberkorraldamine. Vastavalt laevaehituse määruse artiklile 5 võib laevaremondisektoris tegevate ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat abi erandkorras pidada ühisturuga kokkusobivaks tingimusel, et abi on kooskõlas ümberkorraldamise suuniste sätete ning nimetatud artiklis 5 määratletud eritingimustega.

(69)

Komisjon uuris järelikult, kas ümberkorraldamise suunistes ette nähtud kriteeriumeid täideti.

(70)

Ümberkorraldamise suuniste järgi peab asjaomast ettevõtet selleks, et ta oleks ümberkorraldamisabi kõlblik, võima pidada raskustes olevaks ettevõtteks nimetatud suuniste tähenduses. Kuigi selle kohta ei ole ühenduse määratlust, peab komisjon ettevõtet raskustes olevaks, kui see ettevõte ei ole võimeline oma rahaliste vahenditega või vahenditega, mida omanikud/aktsionärid ja võlausaldajad on valmis talle andma, pidurdama kahjumit, mis viivad ta avaliku võimu välise sekkumise puudumisel lühiajaliselt peaaegu kindlasse majanduslikku surma (ümberkorraldamise suuniste punkt 4). Ettevõtte raskused väljenduvad näiteks kahjumi kasvavas tasemes, käibe vähenemises, varude kuhjumises, ületootluses, omafinantseerimise brutomarginaali vähenemises, kasvavas võlastumises, rahaliste kulutuste kasvus ning puhasvara väärtuse nõrgenemises või langemises või koguni kadumises.

(71)

Ümberkorraldamise suuniste punktis 7 sätestatakse siiski, et uuesti loodud ettevõte ei ole ümberkorraldamisabi kõlblik, isegi kui selle esialgne rahaline olukord on kehv. Nii on see nimelt, kui uus ettevõte tuleneb olemasoleva ettevõtte likvideerimisest või ainult selle varade ülevõtmisest.

(72)

Vastloodud ettevõtete väljajätmist ümberkorraldamisabi saamise õigusest põhjendatakse põhimõttega, mille kohaselt peab ettevõtte loomine olema turuolukorrast tingitud otsuse vili. Äriühingut võib seega luua üksnes siis, kui sel on võimalus asjaomasel turul tegutseda, teisisõnu, kui ta on algusest peale kapitaliseeritud ja elujõuline.

(73)

Uus äriühing ei saa ümberkorraldamisabi saada, kuna, kuigi tal võivad täie tõenäosusega esineda stardiraskused, ei saa tal esineda ümberkorraldamise suunistes kirjeldatud raskusi. Need motiveeringupunktis 70 kirjeldatud raskused seonduvad äriühingu tegevuslooga, sest need on pärit ettevõtte funktsioneerimisest. Uus äriühing ei saaks juba olemuselt olla seda tüüpi raskustes.

(74)

Uuel äriühingul võib seevastu esineda stardikahjum, kuna ta peab rahastama investeeringuid ja tegevuskulusid, mida ei saa esialgselt katta tegevustuludega. Neid kulusid seostatakse siiski ettevõtte tegevuse käivitamisega ja mitte selle ümberkorraldamisega. Järelikult ei saa neid rahastada ümberkorraldamisabist, võtmata abilt selle eriotstarvet ja piiratud ulatust.

(75)

See ümberkorraldamise suuniste kohaldamisala piirang kehtib olemasolevate ettevõtete likvideerimisest või ainult nende varade ülevõtmisest tekkivatele uutele ettevõtetele. Sellistel juhtudel ei võta uus äriühing põhimõtteliselt üle oma eelkäijate võlgu, mis tähendab, et tal ei esine ümberkorraldamise suunistes kirjeldatud raskusi.

(76)

Algatamisotsuses kahtles komisjon, et CMR võiks saada ümberkorraldamisabi, kuna see paistis olema uus äriühing.

(77)

Selle kohta märgib komisjon ning Prantsusmaa nõustub, et CMR kujutab CMdR’ist erinevat õigussubjektssust omavat uut juriidilist isikut.

(78)

Lisaks hindab komisjon, et CMR kujutab uut, CMdR’ist erinevat majandusüksust. On tõsi, et CMR jätkab CMdR’iga sama tüüpi majandustegevust (laevaremont). On aga võimatu järeldada, et CMR vastab CMdR’iga samale majandusüksusele. Vastupidi, komisjon hindab, et ülevõtmine tähistas katkestust endise ja uue tegevuse vahel, kuigi CMR võttis üle varad ja kaubandusettevõtte ning töötajad ja teatavad sotsiaalkindlustusseadustikuga seonduvad maksekohustused, ning kuigi ta tegutseb CmdR’iga samas tegevussektoris. Asjaolu, et ülevõtmisega ei kaasnenud endise tegevusega seonduvate võlgade ülevõtmist, annab tunnistust sellest järjepidevuse katkemisest. CMR ei olnud seega samas rahalises olukorras, milles oli CMdR. Selleks tuleks täpsustada, et selle olukorra põhjused, see tähendab asjaolu, et eelkäija oli võtnud võlgu või asjaolu, et ei olnud võlgu, ei oma antud juhul tähtsust. CMR’i tegelikku olukorda tegevuse alustamise hetkel võib kirjeldada kui uut algust. Järjepidevuse katkestust tunnistab ka asjaolu, et üle ei võetud ühtegi pooleliolevat tööd; kõik pooleliolevad tööd lõpetati ja tarnijatele tasuti enne CMdR’i pankrotiavaldust.

(79)

Seega tuleks järeldada, et CMR on tõepoolest uus äriühing.

(80)

Prantsusmaa ei vaidlustagi seda järeldust. Ta rõhutab siiski, et kuigi CMR on uus äriühing, esinevad tal raskused, mis võimaldavad teda samastada olemasoleva äriühinguga, kusjuures nende raskuste põhjuseks oli töötajate ja nendega seonduvate sotsiaalmaksukohustuste ülevõtmine.

(81)

Selle väite kohta märgib komisjon, et CMR’il ei ole ümberkorraldamise suuniste mõistes raskustes oleva ettevõtte tunnuseid, nagu neid kirjeldatakse motiveeringupunktis 70. Tal esinevad lihtsalt tavalised asutamiskulud ja tavaline stardikahjum tulenevalt asjaolust, et investeerimisprojekt on alles algusjärgus.

(82)

Äritegevuse käivitamisega seonduvad kulud on vältimatud ning need ei seondu äriühingu tegevuslooga. CMR oleks pidanud kandma samalaadseid kulusid, kui tema aktsionärid oleksid otsustanud luua eelnevast laevaremonditegevusest täiesti sõltumatu äriühingu, selle oletusega oleks vältimatult kaasnenud stardikulud, nimelt masinate ostmiseks, personali värbamiseks ja koolitamiseks jne.

(83)

Komisjon hindab nimelt, et tööjõu ülevõtmine kvalifikatsiooni, töötasude ja tööstaaži osas muutumatutes tingimustes, ning teatavate sotsiaalsete kohustuste (tasuda olevad palgalised puhkused, “töölt lahkumised asbestiga kokkupuutumise tõttu”) ülevõtmine on vaid Prantsuse sotsiaalseadustiku (15) juriidiline tagajärg (selles osas võrreldav paljude teiste maade seadustikega), mis oli investorile teada. Teisisõnu kujutas see ülevõtmine tingimust, mis määras varade ülevõtmise operatsiooni. Lisaks oleks tulnud kõiki omandatud varadega seonduvaid kulusid arvesse võtta ostuhinna määramisel.

(84)

Lisaks märgib komisjon, et CMR’i ülevõetud tööjõud kuulub ülevõetud varade hulka ja ei kujuta maksekohustust. Tegelikult peaks see ülevõtmine hõlbustama CMR’i turule sisenemist, kuivõrd see vabastab ta personali uute liikmete värbamise ja koolitamisega seonduvatest kuludest.

(85)

Prantsusmaa osutab ka, et CMR on raskustes olev ettevõte, sest ta teostab sama tegevust mis CMdR ning kuna ta peab täitma Prantsuse sotsiaalkindlustusseadustikuga kehtestatud kohustusi, mis kujutavad CMdR’il päritud maksekohustust.

(86)

Lõpuks osutab Prantsusmaa, et CMdR’i raskused seondusid tema tegevuse olemusega. Ta märgib siiski ka, et ainult ühe laevaremondiettevõtte olemasolu Marseille’s vastab turu vajadustele. On ilmne, et CMR on alates Marine Technologie’ ja Travofer’i sulgemisest tõepoolest ainus omalaadne laevaremondiettevõte Marseille’s. Seetõttu ei peaks asjaolu, et CMR teostab laevaremonditegevust, olema tema rahaliste raskuste põhjuseks ning ettevõte ei peaks vajama ümberkorraldamist.

(87)

Kokkuvõtteks märgib komisjon, et CMR ei võtnud CMdR’ilt üle passivaelemente, mis kinnitavad, et jätkatakse endist laevaremonditegevust. CMR on uuesti loodud äriühing, mis pealegi ei ole ümberkorraldamise suuniste mõistes raskustes. Komisjon hindab, et investeerimistoetust võib paremini kohandada teistele võimalikele rahalistele raskustele, mis võivad CMR’il esineda.

(88)

Komisjoni praktika järgi alates ümberkorraldamise suuniste jõustumisest 1999. aastal peetakse äriühingut “uueks” kaks aastat pärast selle loomist. Komisjon märgib, et CMR loodi uue äriühinguna 20. juunil 2002. aastal. Õiguslikult siduv otsus CMR’ile abi andmise kohta võeti vastu 26. juunil 2002. aastal, see tähendab äriühingu loomisele järgneva kahe aasta jooksul.

(89)

Komisjon järeldab sellest, et CMR ei või saada ümberkorraldamisabi. Järgmistes motiveeringupunktides uurib komisjon, kas Prantsusmaa antud teave võis hajutada teised kahtlused, mida ta algatamisotsuses avaldas seoses abi kokkusobivusega teiste ümberkorraldamisabi suhtes kohaldatavate tingimustega. Komisjoni järeldused nende tingimuste kohta oleks rakendatavad oletusel, et CMR ei ole uus äriühing, vaid rahalistes raskustes olev äriühing ja seega ümberkorraldamisabi saamise nõuetele vastav.

(90)

Ammendatavuse huvides märgib komisjon, et kõnesolevaid meetmeid ei saa pidada päästmisabiks. Päästmisabi saamise nõuetele vastavuse reegel on samane ümberkorraldamisabi suhtes kehtiva reegliga. Vastavalt ümberkorraldamise suuniste punktile 7 ei ole uued äriühingud päästmisabi kõlblikud. Järelikult ei või CMR kui uus äriühing, mis ei ole ümberkorraldamise suuniste mõistes raskustes, saada seda tüüpi abi.

(91)

Ümberkorraldamise suuniste kohaselt peab abi andmine sõltuma ümberkorralduskava teostamisest, mis võimaldaks taastada mõistliku tähtajaga ettevõtte pikaajalise elujõulisuse, põhinema realistlikel prognoosidel seoses tulevase käituse tingimustega nii, et see võimaldaks ettevõttel omal jõul hakkama saada. See eesmärk tuleb põhiliselt saavutada sisemeetmetega, nimelt struktuuriliselt puudujäägiliseks jäävate tegevuste hülgamisega ka pärast ümberkorraldamist.

(92)

Komisjonil olid kahtlused, sest Prantsusmaa ei kirjeldanud, millised olid struktuurilised raskused, mida ümberkorraldamine pidi parandama, vaid piirdus teatega, et CMR’il esinenud raskused tulenesid peamiselt CMdR’i pankrotist. Seetõttu kahtles komisjon, et CMR’il esinesid sellised raskused ja et äriplaan on võimeline ettevõtte elujõulisust taastama.

(93)

Prantsusmaa täpsustas, et CMR’i raskused tulenesid Cammell Laird’i äripoliitikast, millega taotleti Marseille’ laevaremondiettevõtete ümber orienteerimist laevade ümberehitamisele. Selle ümberorienteerimise tulemuseks oli traditsioonilise laevaremondisektori klientuuri kaotamine. Selle asjaolu illustreerimiseks teatas Prantsusmaa, et CMdR jätkas laevaremonditegevust, kuigi piiratud ulatuses ning et tegevuse lõpetamise hetkel oli tema tellimuste varu täiesti tühi.

(94)

Komisjon järeldab sellest, et CMR’il esinev raskus on juba kõnesolev laevaremonditurul valitsev olukord ise, mida iseloomustab nõudluse langemine ning vajadus taastada selle tegevuse usaldusväärsus, mida endise ettevõtja praktiseeritud poliitika oli kahjustanud.

(95)

Komisjon järeldab sellest ka, et Prantsusmaa teatatud äriplaan on võimeline taastama CMR’i elujõulisuse mõistliku tähtajaga. Ta hindab siiski, et kõige sobivam vahend seda tüüpi raskuse lahendamiseks on investeerimistoetus.

(96)

Komisjon kahtleb ka, et CMR vähendab tegelikult ja pöördumatult oma võimsust, nagu see on nõutav laevaehituse määruse artikli 5 lõike 1 teises lõigus.

(97)

See võimsuse vähendamine peab seonduma antud abi summaga, suletud rajatisi peab olema kasutatud regulaarselt laevaehitus-, -remondi või ümberehituse tegevuseks kuni abist teatamise kuupäevani ning need rajatised peavad jääma suletuks vähemalt kümneks aastaks alates kuupäevast, mil komisjon kiidab abi heaks. Lisaks ei võeta arvesse sama liikmesriigi teistes ettevõtetes teostatud võimsuse vähendamist, välja arvatud juhul, kui abisaaja ettevõtte kavandatud võimsuse vähendamine on võimatu. ilma et see seaks ohtu ümberkorralduskava rakendatavuse. Lõpuks määratakse vajaliku võimsuse vähendamise ulatus ümberkorraldamisele eelneva viie aasta tegeliku toodangu taseme alusel.

(98)

Esiteks hindab komisjon seoses Prantsusmaa väitega, mille kohaselt võimsuse vähendamine toimub tänu Marseille’ kahe teise laevaremonditehase (Marine Technologie ja Travofer) sulgemisele, et vastavalt laevaehituse määruse artikli 5 lõikele 2 ei tohi neid sulgemisi arvesse võtta, kuivõrd need puudutavad teisi ettevõtteid peale abisaaja, välja arvatud juhul, kui võimsuse vähendamine oli võimatu ilma ümberkorralduskava rakendatavust ohtu seadmata.

(99)

Antud juhul on Marine Technologie ja Travofer juriidiliselt CMR’ist erinevad üksused ja nende sulgemine on sellest sõltumatu sündmuse, nimelt nende emaettevõtte Cammell Laird’i pankroti tulemus. Lisaks ei kinnitanud Prantsusmaa, et võimsuse vähendamine seaks ohtu CMR’i äriplaani rakendatavuse.

(100)

Seetõttu ei saa komisjon nõustuda, et see väide tõestab CMR’i võimsuse vähendamist.

(101)

Teiseks tõstatati mitmeid teisi punkte, mis võiksid omada tähtsust lubamatute konkurentsimoonutuste küsimuse otsustamisel (vt põhjendusi 48–51).

(102)

Komisjon täheldab kõigepealt, et ümberkorraldamise suunised vabastavad põhimõtteliselt VKEd abisaajatele kehtestatud vajadusest leevendada abi ebasoodsaid tagajärgi konkurentidele, välja arvatud juhul, kui konkreetses sektoris antava riigiabi eeskirjad sätestavad teisiti. Laevaehituse määrustikus, milles ei ole sellist vabastust VKEdele ettenähtud, on aga sellised eeskirjad olemas.

(103)

Samamoodi ei ole otsustav asjaolu, et teised piirkonna laevaremondiettevõtted ei konkureeri CMR’iga. Laevaehituse määruses eeldatakse, et selles sektoris antud ümberkorraldamisabi mõjutab konkurentsi, ning ei võimaldata paindlikkust konkreetse turuolukorra osas, vastupidiselt ümberkorraldamise suuniste punktile 36. Abisaaja on kohustatud kohaldama meetmed, mis võimaldavad tal vähendada võimsust, ning seda antud abi tasemele kohasel määral. Neid laevaehituse alaseid rangemaid eeskirju õigustab sektorile iseloomulik ületootmine. Laevaremondi kui samuti ühe tundliku sektori suhtes kehtivad samad eeskirjad ja põhimõtted mis laevaehituse suhtes, samadel ületootmise põhjustel.

(104)

Lõpuks märgib komisjon, et CMdR’i personal oli 310 inimest 1996. aastal, hetkel, mil raskused algasid. Kui CMR võttis CMdR’i varad üle, oli töötajaid 132. See tööjõu vähendamine toimus seega CMdR’is ning enne CMR’ile ümberkorraldamisabi andmist. Seda ei saa seega pidada konkurentsimoonutusi leevendavaks meetmeks.

(105)

Väite kohta, mille kohaselt võimsust vähendati tänu “töölt lahkumistele asbestiga kokkupuutumise tõttu”, näitavad kõige hilisemad andmed (2004. aasta jaanuar), et see puudutas 58 inimest ajavahemikul 2002–2004. On ometi selge, et vähemalt osa nendest inimestest asendatakse uute töötajatega (30 vastavalt 6. märtsi 2003. aasta kirjale).

(106)

Kõik need andmed ei võimaldanud kõrvaldada komisjon kahtlusi selle kohta, kas CMR vähendas tegelikult ja pöördumatult ettevõtte võimsust vastavalt antud abi tasemele. Isegi kui CMR võis saada abi raskustes oleva ettevõttena, ei oleks see abi ometi laevaehituse määrusega kokkusobiv.

(107)

Ümberkorraldamise suuniste kohaselt peavad abi summa ja intensiivsus piirduma rangelt minimaalse vajalikuga ümberkorraldamise võimaldamiseks vastavalt ettevõtte rahalistele võimalustele. Abisaajad peavad andma olulise kaaspanuse ümberkorralduskavasse omavahenditest või turutingimustel saadud välisfinantseeringust.

(108)

Komisjon kahtleb, et seda tingimust täideti, kuivõrd saadaval olevad rahalised vahendid, nii era- kui avalikust sektorist, olid deklareeritud vajadustest suuremad. Prantsusmaa oli vastanud, et riikliku ja erasektori toetuste summa ehk 5 930 000 eurot kattis, ühelt poolt, ümberkorraldamiskulud (3 649 494 eurot) ja, teiselt poolt, osa käibekapitalivajadusest, mis läks ümberkorraldamisega seonduvatest vajadustest kaugemale.

(109)

Komisjon oli tõstatanud selle kohta küsimuse, määratlemaks CMR’ile antud laenu abi netoosatähtsust. Komisjoni teatises aluseks olevate intressimäärade kehtestamise ja aktualiseerimise meetodi kohta sätestatakse, et aluseks olevat intressimäära võib suurendada erilise riski olukordades. Komisjon järeldab sellest, et kui CMR’il esinesid ümberkorraldamist vajavad raskused, millist väidet Prantsusmaa kaitseb ja millega komisjon ei nõustu, on tõepoolest tegemist erilise riskiga. Ükski erasektori laenuandja ei annaks CMR’ile laenu asjaomastes tingimustes, see tähendab ilma intressideta ja ilma ühegi garantiita. Seetõttu kujutab kogu laen abi. Abi kogusummaks oleks seega 3 490 000 eurot.

(110)

Ümberkorraldamisega seonduvad deklareeritud rahastamisvajadused ulatuvad 3 649 494 euroni. Kuna abi ulatub 3 490 000 euroni, on ümberkorraldamiseks erasektorist antud toetus abisaaja kohta 159 494 eurot. Abisaaja panus ei ole seega suur, vastupidiselt ümberkorraldamise suunistes nõutavale.

(111)

Komisjon järeldab sellest, et isegi kui CMR oleks raskustes olev ettevõte, mis võib saada ümberkorraldamisabi, ei ole proportsionaalsuse kriteerium täidetud ning abi ei oleks seega ümberkorraldamise suunistega kokkusobiv.

(112)

Algatamisotsuses uuris komisjon meetmeid 1999. aastal kohaldatud ümberkorraldamise suuniste alusel. Prantsusmaa ei vaidlustanud seda lähenemist oma vastuses nimetatud otsusele. Tuleks märkida, et laevaehituse määruse artiklis 5 viidatakse ühenduse 1994. aasta suunistele raskustes olevate ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (16) (edaspidi “1994. aasta ümberkorraldamise suunised”), mis asendati 1999. aastal uute ümberkorraldamise suunistega. Komisjon hindab siiski, et isegi kui oleks kohaldatud 1994. aasta ümberkorraldamise suuniseid, ei oleks eespool esitatud kaalutlused erinevad. Esiteks ei saa uus äriühing juba olemuselt olla raskustes olev ettevõte. Isegi kui 1994. aasta ümberkorraldamise suunised on vähem selgesõnalised on need, nimelt raskustes oleva ettevõtte definitsiooni osas, selgelt mõeldud olemasolevate ettevõtete ja mitte vastloodud ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks. Teiseks oli abi miinimumiga piiritlemise kriteerium juba olemas 1994. aasta ümberkorraldamise suunistes, (17) ning see ei ole käesoleval juhul täidetud.

(113)

Abi ei ole järelikult 1994. aasta ümberkorraldamise suuniste alusel ühisturuga kokkusobiv.

(114)

Piirkondlik investeerimistoetuse ühisturuga kokkusobivuse tingimused on sätestatud laevaehituse määruse artiklis 7. Esiteks peavad meetmed puudutama asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis a või punktis c osutatud piirkonda. Teiseks ei või abi suurus ületada selles määruses kehtestatud künnist. Kolmandaks peab tegemist olema laevatehaste uuendamises või kaasajastamises seisnevate investeeringute toetamiseks mõeldud meetmetega olemasolevate seadmestike tootlikkuse suurendamise eesmärgil. Neljandaks ei või abi olla seotud laevatehase finantsilise ümberkorraldamisega. Viiendaks peab abi piirduma ühenduse piirkondliku abi suuniste (18) (edaspidi “piirkondlikud suunised”) alusel abikõlblike kulude toetamiseks.

(115)

Marseille’ piirkond on ala, mis võib asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel saada abi. Vastavalt laevaehituse määrusele ja komisjoni kinnitatud piirkondliku abikaardi alusel ei või abi intensiivsus selles piirkonnas ületada neto 12,5 %. (19)

(116)

Vastavalt piirkondlike suuniste punktile 4.5 väljendatakse abikõlblikke kulusid ühtse tervikuna, mis vastab järgmistele investeerimiselementidega seonduvatele kuludele: maa, hooned ja seadmed. Vastavalt nimetatud suuniste punktile 4.6 võivad abikõlblikud kulud hõlmata ka teatavaid mittemateriaalsete investeeringute kategooriaid.

(117)

Prantsusmaa kirjeldas 29. juuni 2004. aasta kirjas CMR’i investeeringuid, mis võisid saada piirkondlikku abi: varud, investeeringud seadmetesse ja hoonetesse. Kuna varudega seonduvad kulud katavad tegevuskulusid, ei saa nende kohta anda esialgset investeerimistoetust. Komisjon kirjeldab tabelis 5 kulusid, mida ta peab esialgse investeerimistoetuse saamise nõuetele vastavaks.

Tabel 5

Piirkondliku investeerimistoetuse saamise nõuetele vastavad kulud (20)

(118)

Komisjon möönab, et need investeeringud aitavad kaasa CMR’i äriplaani eesmärkide teostamisele, nagu on kirjeldatud motiveeringupunktis 20, ja järelikult tehase uuendamisele ja kaasajastamisele selle tootlikkuse suurendamise eesmärgil. Need investeeringud vastavad pealegi kulude ühtsele tervikule: investeeringud hoonetesse (tabeli 5 punkt 5) ja investeeringud seadmetesse (tabeli 5 punktid 1–4).

(119)

Kokkuvõtteks ulatuvad piirkondliku investeerimistoetuse kõlblikud kogukulud 421 108 euroni (401 152 eurot päevakohastatud väärtuses, aluseks võetud aasta 2002, päevakohastamise määr 5,06 %).

(120)

Lubatav abi piirmäär on neto 12,5 % (mis vastab antud juhul bruto 18,9 % (21)). Järelikult ulatub lubatav abi 75 737 euroni.

(121)

Komisjon jõuab järeldusele, et CMR’ile antud abi võib osaliselt lubada esialgse investeerimistoetusena summas 75 737eurot.

(122)

Komisjon märkis, et teatavad kulud, mis CMR esitab oma äriplaanis, seonduvad koolitusega. Abi anti pärast komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruse (EÜ) nr 68/2001 jõustumist seoses EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamisega koolitusabi suhtes (22) (edaspidi “koolitusabi määrus”).

(123)

Koolitusabi määruse võttis vastu komisjon, kes oli selleks volitatud nõukogu 7. mai 1998. aasta määrusega (EÜ) nr 994/98 Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamise kohta teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes. (23) Koolitusabi määruse kui hilisema seadusega muudetakse laevaehituse määrust, mis ei näe iseenesest ette võimalust koolitusabi andmiseks laevaehitusele. Koolitusabi määruse artiklis 1 sätestatakse, et seda määrust kohaldatakse kõikides sektorites antava koolitusabi suhtes, mis eeldab, et seda kohaldatakse ka laevaehitussektoris.

(124)

Koolitusabi määruses sätestatakse, et üksiktoetused on ühisturuga kokkusobivad, kui need täidavad kõiki määruses sätestatud tingimusi, nimelt, kui need ei ületa lubatavat piirmäära ning kui need katavad määruse artikli 4 lõike 7 alusel abikõlblikud kulud.

(125)

Prantsusmaa kirjeldas CMR’i koolitusvajadusi kui eriväljaõpet 20 töötajale aastas CMR’is ja 50 töötajale aastas CMR’i alltöövõtjate juures. Komisjon märgib, et määruse artikli 2 kohaselt määratletakse koolitusabi kui eriväljaõpet otseselt ja peamiselt töötaja praeguses või tulevases ametis abi saavas ettevõttes, see tähendab kõnealusel juhul CMR’is. CMR’i alltöövõtjate töötajaid ei koolitata nende ülesannetes CMR’i töökohas ning nad ei saa seega saada CMR’ile antud koolitusabi. Pealegi ei andnud Prantsusmaa komisjonile mingeid tagatisi selle kohta, et osa CMR’i alltöövõtjate koolituseks mõeldud abi edastatakse tervikuna tema alltöövõtjatele, kusjuures CMR oleks vaid selle abi edasitoimetaja. Neil kaalutlusil ei saa komisjon pidada seda abi kaudselt CMR’i alltöövõtjatele antud abiks. Kuna Prantsusmaa ei vastanud komisjoni küsimusele koolituskulude jagunemise kohta CMR’i töötajate ja CMR’i alltöövõtjate töötajate vahel, määrab komisjon kulud abikõlblikuks proportsionaalselt.

(126)

Prantsusmaa deklareeritud koolituskulud ulatuvad kokku 896 000 euroni. Proportsionaalselt kujutavad kulud CMR’i 20 töötaja kohta seega 256 000 eurot. Komisjon hindab, et need kulud võivad saada koolitusabi.

(127)

Vastavalt koolitusabi määruse artiklile 4 ei või asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel piirkondliku abi kõlblikes piirkondades asuvates väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes abi piirmäär eriväljaõppe projektide puhul ületada 40 %.

(128)

Järelikult ulatub koolitusabi kogusumma 102 400 euroni.

(129)

Komisjon jõuab järeldusele, et CMR’ile antud abi võib osaliselt tunnistada koolitusabiks summas 102 400 eurot.

(130)

Komisjon järeldab, et Prantsusmaa andis ebaseaduslikult abi summas 3 490 000 eurot, rikkudes asutamislepingu artikli 88 lõiget 3. Selle abi hindamise alusel järeldab komisjon, et see abi on CMR’i ümberkorraldamise abina ühisturuga kokkusobimatu, sest see ei täida laevaehituse määruses ja ümberkorraldamise suunistes sätestatud tingimusi. Komisjon leiab siiski, et see abi on laevaehituse määruse punkti 7 alusel piirkondliku investeerimistoetusena ja koolitusabi määruse alusel koolitusabina osaliselt ühisturuga kokkusobiv. Juba väljamakstud summa (3 490 000 eurot) ja kokkusobiva summa (75 737 eurot + 102 400 eurot = 178 137 eurot) vahe ehk 3 311 863 eurot tuleb tagasi nõuda,

a)

75 737 eurot on asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti e alusel piirkondliku investeerimistoetusena ühisturuga kokkusobivad;

b)

102 400 eurot on asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel koolitusabina ühisturuga kokkusobivad;

c)

3 311 863 eurot on ühisturuga kokkusobimatud.