1.

Kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lauset koostoimes artikli 4 lõike 3 kolmanda lausega ja artikliga 2, ELTL artikli 267 kolmandat lõiku ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 47 tuleb tõlgendada nii, et kohtunike ametist tagandamatuse põhimõtet, mis on tõhusa kohtuliku kaitse ja õigusriigi põhimõtete üks element, rikutakse iga kord, kui liikmesriigi seadusandja alandab liikmesriigi viimase astme kohtu kohtunike pensionile jäämise iga (pensioniiga) (näiteks 70 aastalt 65 aastale) ja kohaldab uut, madalamat pensioniiga ametisolevatele kohtunikele, jätmata madalama pensioniea kasutamist vaid asjaomase kohtuniku otsustada?

2.

Kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lauset koostoimes artikli 4 lõike 3 kolmanda lausega ja artikliga 2, ELTL artikli 267 kolmandat lõiku ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 47 tuleb tõlgendada nii, et rikutakse õigusriigi põhimõtet ja sõltumatuse standardit, mis on nõutav tõhusa kohtuliku kaitse tagamiseks ELi õigust puudutavates kohtuasjades, kui liikmesriigi seadusandja, rikkudes kohtunike ametist tagandamatuse põhimõtet, alandab tavapärast pensioniiga, milleni liikmesriigi viimase astme kohtu kohtunik võib kohtunikuametis olla, 70 aastalt 65 aastale, muutes sellele ametikohale jäämise õiguse sõltuvaks täitevvõimuorgani kaalutluspädevuse alusel antavast nõusolekust?

3.

Kas nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ (1), millega kehtestatakse võrdse kohtlemise põhimõtted töö saamisel ja kutsealale pääsemisel artiklit 2 koostoimes artikli 6 lõikega 1 tuleb tõlgendada nii, liikmesriigi viimase astme kohtu kohtuniku pensionile jäämise ea (pensioniea) alandamine ja selle kohtu senise kohtuniku, kes on jõudnud uude, madalamasse pensioniikka, ametisse jäämise võimaluse muutmine sõltuvaks täitevvõimu organi nõusolekust on vanuseline diskrimineerimine?

4.

Kas direktiivi 2000/78 artikleid 2, 9 ja 11 koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 21 ja 47 tuleb mõista nii, et liikmesriigi viimase astme kohtu kohtunike vanuselise diskrimineerimise korral, mis seisneb pensionile jäämise ea (pensioniea) alandamises seniselt 70 aastalt 65 aastale, on selline kohus – lahendades mis tahes kohtuasja kohtukoosseisus, kuhu kuulub kohtunik, keda puudutavad sellises diskrimineerivate riigisiseste normidega kaasnevad tagajärjed ja kes ei ole väljendanud soovi uut pensioniiga kasutada – kohtukoosseisu küsimust eelnevalt lahendades kohustatud loobuma selliste riigisiseste õigusnormide kohaldamisest, mis on vastuolus direktiiviga 2000/78 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 21, ning jätkama kohtuasjade lahendamist sellise kohtuniku osalusel, kui see on ainuke tõhus viis tagada kohtuniku liidu õigusest tulenevate õiguste tõhus kohtulik kaitse?