Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 62014TN0380

    Kohtuasi T-380/14: 30. mail 2014 esitatud hagi – Pshonka versus nõukogu

    ELT C 261, 11.8.2014, p. 37–38 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    11.8.2014   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 261/37

    30. mail 2014 esitatud hagi – Pshonka versus nõukogu

    (Kohtuasi T-380/14)

    2014/C 261/62

    Kohtumenetluse keel: inglise

    Pooled

    Hageja: Artem Viktorovych Pshonka (Moskva, Venemaa) (esindajad: advokaadid C. Constantina ja J.-M. Reymond)

    Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

    Nõuded

    Hageja palub Üldkohtul:

    —

    tühistada osaliselt, hagejat puudutavas osas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 263 alusel nõukogu 5. märtsi 2014. aasta otsus 2014/119/ÜVJP ja nõukogu 5. märtsi 2014. aasta määrus nr 208/2014, ning konkreetselt määrata:

    —

    et hageja nimi tuleb kustutada nõukogu 5. märtsi 2014. aasta määruse I lisast;

    —

    et hageja nimi tuleb kustutada nõukogu 5. märtsi 2014. aasta otsuse 2014/119/ÜVJP I lisast;

    —

    tühistada osaliselt, hagejat puudutavas osas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 263 alusel nõukogu 5. märtsi 2014. aasta otsus 2014/119/ÜVJP ja nõukogu 5. märtsi 2014. aasta määrus nr 208/2014, kuivõrd need ei ole kooskõlas ühisettepanekuga;

    —

    mõista kohtukulud välja nõukogult ja hüvitada hagejale tema kohtukulud.

    Väited ja peamised argumendid

    Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

    1.

    Esimene väide, et nõukogul puudus pädevus ning et rikutud on õiglase kohtumenetluse põhimõtet, sest:

    —

    vaidlustatud määruse kehtestamisega rikuti ELTL artikli 215 lõikes 2 ette nähtud menetlust, kuna määrus laiendas piiravate meetmete ulatust võrreldes liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni ühisettepanekuga, millel määrus põhines;

    —

    hageja nimekirja kandmine toob endaga kaasa selle, et häbiposti naelutatakse isik, kelle suhtes ei ole toimunud nõuetekohast kohtumenetlust ja keda ei ole süüdi mõistnud pädev kohus.

    2.

    Teine väide, et asjaolude hindamisel on tehtud ilmne viga. Hageja väidab, et ei enne vaidlustatud meetmete vastuvõtmist ega vastuvõtmise ajal ole tema suhtes algatatud mingit uurimist seoses Ukraina riigile kuuluvate rahaliste vahendite omastamise ja/või nende ebaseadusliku ülekandmisega Ukrainast välja. Pealegi, isegi kui selline uurimine toimus, puudub sellel faktiline ja õiguslik alus ning see oleks ajendatud ainult poliitilistest põhjustest. Lõpetuseks väidab hageja, et nõukogu esitatud põhjendused hageja nimekirja kandmiseks ei vasta vaidlustatud meetmetega kehtestatud tingimustele ja neid ei toeta mingid tõendid.

    3.

    Kolmas väide, et rikutud on hageja põhiõigusi. Hageja väidab, et:

    —

    vastuolus ELTL artikliga 296 ei ole nõukogu hagejale esitanud mingeid individuaalseid ja konkreetseid faktilisi ja õiguslikke põhjuseid;

    —

    hagejal ei võimaldatud esitada nõukogule oma seisukohti;

    —

    vaidlustatud meetmed määratlevad hageja kui isiku, kes on vastutav Ukraina riigivara omastamise eest, kuigi puudub sellekohane kohtuotsus või mis tahes tõendid, mistõttu rikutakse sellega hageja õigust olla peetud süütuks seni, kuni tema süü on kohtuotsusega tõendatud;

    —

    hagejat ei ole teavitatud ühestki tema vastu esitatud tõendist, mistõttu ei saa ta neid kohtus vaidlustada ning sellega rikutakse tema õigust tõhusale õiguskaitsevahendile;

    —

    hagejalt on otseselt ära võetud tema õigus omandile;

    —

    vaidlustatud sanktsioonid on juhtumi asjaolude ja olemasolevate tõenditega võrreldes ebaproportsionaalsed;

    —

    viis, kuidas hagejat on vaidlustatud meetmetes kirjeldatud, kahjustab tõsiselt tema mainet.
    Top