Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 62014CN0240

Kohtuasi C-240/14: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landesgericht Korneuburg (Austria) 12. mail 2014  – Eleonore Prüller-Frey versus Norbert Brodnig, Axa Versicherung AG

ELT C 261, 11.8.2014, p. 14–15 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

11.8.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 261/14

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landesgericht Korneuburg (Austria) 12. mail 2014 – Eleonore Prüller-Frey versus Norbert Brodnig, Axa Versicherung AG

(Kohtuasi C-240/14)

2014/C 261/21

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landesgericht Korneuburg

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Eleonore Prüller-Frey

Kostjad: Norbert Brodnig, Axa Versicherung AG

Eelotsuse küsimused

1.

Kas nõukogu 9. oktoobri 1997. aasta määruse (EÜ) nr 2027/97 lennuettevõtja vastutuse kohta õnnetusjuhtumite puhul (1) artikli 2 lõike 1 punkte a ja c, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 785/2004 kindlustusnõuete kohta lennuettevõtjatele ja õhusõiduki käitajatele (2) artikli 3 punkte c ja g ning Montrealis 28. mail 1999 sõlmitud rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsiooni (3) artikli 1 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et kahjuhüvitise nõudeid, mille esitas kannatanu,

—

kes oli reisija õhusõidukis, mille väljumis- ja saabumiskoht liikmesriigis oli üks ja sama,

—

keda piloot vedas tasuta,

—

kelle puhul oli lennu eesmärk piloodiga kavandatud kinnisvaratehingut silmas pidades tutvuda kinnisasjaga õhust, ja

—

kes sai õhusõiduki allakukkumise tagajärjel kehavigastusi,

tuleb hinnata üksnes Montrealis 28. mail 1999 sõlmitud rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsiooni artikli 17 alusel, kohaldamata siseriiklikku õigust?

Juhul kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt:

2.

Kas Montrealis 28. mail 1999 sõlmitud rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsiooni artiklit 33 ja nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (4) artiklit 67 tuleb tõlgendada nii, et pädevust menetleda esimeses küsimuses nimetatud kahjuhüvitise nõudeid ja langetada nende suhtes otsus tuleb hinnata üksnes Montrealis 28. mail 1999 sõlmitud rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsiooni artikli 33 alusel?

Kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt:

3.

Kas Montrealis 28. mail 1999 sõlmitud rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsiooni artiklit 29 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määruse (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (5) artiklit 18 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt on esimeses küsimuses viidatud kannatanul õigus esitada hagi vahetult kindlustusandja vastu, kelle juures on kindlustatud kahju tekitanud isiku vastutus?

Kui esimesele küsimusele vastatakse eitavalt:

4.

Kas 22. juuli 1988. aasta teise nõukogu direktiivi otsekindlustustegevusega, välja arvatud elukindlustustegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta, millega nähakse ette sätted teenuste osutamise vabaduse tegeliku kasutamise hõlbustamiseks ja muudetakse direktiivi 73/239/EMÜ (6), artikli 7 lõike 1 punkti f ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määruse (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta artiklit 18 tuleb tõlgendada nii, et tingimusi, mille täidetuse korral on esimeses küsimuses viidatud kannatanul õigus esitada hagi vahetult kindlustusandja vastu, kelle juures on kindlustatud kahju tekitanud isiku vastutus, tuleb hinnata kolmanda riigi õiguse alusel, kui

—

lepinguvälise kahju tekitamisele kohaldatav õiguskord näeb vahetu hagemisõiguse ette kindlustuslepinguseaduses,

—

kindlustuslepingu pooled otsustavad valikuõigust kasutades kolmanda riigi õiguskorra kasuks,

—

mille kohaselt kuulub kohaldamisele kindlustusandja asukohariigi õigus, ja

—

selle riigi õiguskord näeb kindlustuslepinguseaduses samuti ette vahetu hagemisõiguse?

(1)  EÜT L 285, lk 1; ELT eriväljaanne 07/03, lk 489.

(2)  ELT L 138, lk 1; ELT eriväljaanne 07/08, lk 160, lk 1.

(3)  EÜT 2001, L 194, lk 39.

(4)  EÜT L 12, lk 1; ELT eriväljaanne 19/04, lk 42.

(5)  ELT L 199, lk 40.

(6)  EÜT L 172, lk 1; ELT eriväljaanne 06/01, lk 198.

Top