11.8.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 261/12

—

tuvastada, et kuna Kreeka Vabariik ei ole võtnud kõiki vajalikke meetmeid Euroopa Kohtu 25. oktoobri 2007. aasta kohtuotsuse kohtuasjas C-440/06: komisjon vs. Kreeka Vabariik täitmiseks, on ta rikkunud ELTL artikli 260 lõikest 1 tulenevaid kohustusi;

—

kohustada Kreeka Vabariiki maksma komisjonile väljapakutud karistusmakse summas 47  462,40 eurot iga kohtuasjas C-440/06 tehtud otsuse täitmisega viivitatud päeva eest alates päevast, mil kuulutatakse otsus käesolevas kohtuasjas kuni päevani, mil kohtuasjas C-440/06 tehtud otsus täidetakse;

—

kohustada Kreeka Vabariiki maksma komisjonile põhisumma 5  191,20 eurot päevas iga päeva eest alates kohtuasjas C-440/06 kohtuotsuse kuulutamisest kuni otsuse kuulutamiseni käesolevas kohtuasjas või kuni päevani, mil kohtuasja C-440/06 kohtuotsus on täidetud, juhul kui see leiab aset varem;

—

mõista kohtukulud välja Kreeka Vabariigilt.

A –

liidu nende õigusnormide olulisusele, mis on rikkumise esemeks, st 21. märtsi 1991. aasta direktiivi 91/271/EMÜ (1), asularoevee puhastamise kohta, artiklitele 3 ja 4, mis käsitlevad asulareovee kogumist, puhastamist ja ärajuhtimist ja ka teatavate tööstusvaldkondade reovee puhastamist ja ärajuhtimist. Direktiivi eesmärk on kaitsta keskkonda nimetatud reovete ärajuhtimisest tuleneva kahju eest.

Komisjon on seisukohal, et puhastamata vee (st vee, mida ei ole üldse puhastatud integreeritud kogumissüsteemi ja/või asulareoveepuhastite puudumise tõttu) ärajuhtimine pinnavette toob kaasa keskkonnareostuse, mis väljendub hapniku tasakaalu kadumises, ning toitainete hulk (eelkõige lämmastiku- ja fosforiühendid) mõjutab oluliselt nende veekoguste kvaliteeti ja nendega seotud ökosüsteeme (seades ohtu näiteks kalad).

Lisaks, mis puudutab puudulikult puhastatud asulareovett (puhastusseadmed, mis ei võimalda reovee bioloogilist puhastust või võimaldavad seda mitte nõuetele vastaval viisil), siis ei piisa ainult eelselitusest, et vältida reostuse ning vee kvaliteedi ja ümbritsevate ökosüsteemide olukorra halvenemise riski. Nimelt toitainete liigne ärajuhtimine (fosfori- ja lämmastikuühendid) pinnavette on oluline eutrofeerumise (vetikate ja veetaimestiku vohamine) suurenemise nähtust põhjustav tegur, mis suurendab vees hapniku tasakaalu kadumise, kalade ja muude veeorganismide kadumise ning ümbritsevate maapinnaökosüsteemidele kahjuliku mõju avaldamise riski. Just sel põhjusel on direktiivi 91/271/EMÜ artiklis 4 ette nähtud, et üle 15  000 EH-ga linnastust pärit asulareovesi peab enne ärajuhtimist läbima bioloogilise puhastuse või muu sellega võrdväärse puhastuse.

Komisjon kinnitab, et arvestades eeltoodut on üle 15  000 EH-ga Kreeka linnastute kogu asulareovee kogumine ja puhastamine elulise tähtsusega pinnavee, otseselt nendest veekogudest sõltuvate vee ja maa ökosüsteemide kvaliteedi säilitamise ja parendamise aspektist, aga ka Euroopa Liidu muude direktiivide täieliku ja nõuetekohase kohaldamise tagamiseks.

Kuid hoolimata tehtud jõupingutustest ja Kreeka ametiasutuste poolt viimastel aastatel võetud meetmetest on selge, et tänaseks ei vasta kuus üle 15  000 EH-ga linnastut kokku 23 linnastust, mis on 25. oktoobri 2007. aasta otsuse esemeks (millest viis Atika idaosas, mis on demograafilisest aspektist Kreeka üks kõige tihedamalt asustatud piirkondi) direktiivi 91/271/EMÜ artiklitele 3 ja 4. Nendes kuues linnastus on inimekvivalent 1 24  000 (16  000 Lefkimmis, 25  000 Nea Makris, 17  000 Markopoulos, 20  000 Koropis, 18  000 Rafinas ja 28  000 Artemidas).

B –

Üldist laadi huvide – eelkõige nende, mis tulenevad Euroopa Kohtu otsuse puudulikus täitmisest – rikkumise tagajärjeks on oluline keskkonnakahjustuse risk ja sellel on mõju inimtervisele. Nimelt nagu eespool märgitud, viib Euroopa Kohtu kohtuasjas C-440/06 tehtud otsuse puudulik täitmine pinnavee eutrofeerumiseni, mis võib seada ohtu muu hulgas vee ja maa ökosüsteemide säilimise ning nende ökoloogilise ja keemilise hea seisundi. Seetõttu on komisjon seisukohal, et kohtuotsuse puudulik täitmine võib mõjutada teiste Euroopa Liidu direktiivide, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ (2), millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, 2006/7/EÜ (3), mis käsitleb suplusvee kvaliteedi juhtimist, ja nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EÜ (4) looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta, rakendamist.

Lisaks kinnitab komisjon, et Euroopa Kohtu otsuse osaline täitmine kahjustab kodanike õigust pinnaveekogudele, mis oleksid piisavalt puhtad, et saaks tegeleda vaba aja veetmise võimalustega (kalastus, ujumine, purjetamine, jalutamine, jne). Samuti on tõenäoline, et kohtuotsuse osaline täitmine mõjutab nii inimkasutuseks mõeldud vee kvaliteeti kui ka inimtervist ennast.