This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62011CN0587
Case C-587/11 P: Appeal brought on 24 November 2011 by Omnicare, Inc. against the judgment of the General Court (First Chamber) delivered on 9 September 2011 in Case T-289/09: Omnicare, Inc. v Office for Harmonisation in the Internal Market (Trade Marks and Designs), Astellas Pharma GmbH
Kohtuasi C-587/11 P: Omnicare, Inc. 24. novembril 2011 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (esimene koda) 9. septembri 2011 . aasta otsuse peale kohtuasjas T-289/09: Omnicare, Inc. versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), Astellas Pharma GmbH
Kohtuasi C-587/11 P: Omnicare, Inc. 24. novembril 2011 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (esimene koda) 9. septembri 2011 . aasta otsuse peale kohtuasjas T-289/09: Omnicare, Inc. versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), Astellas Pharma GmbH
ELT C 25, 28.1.2012, p. 40–41
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
|
28.1.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 25/40 |
Omnicare, Inc. 24. novembril 2011 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (esimene koda) 9. septembri 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas T-289/09: Omnicare, Inc. versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), Astellas Pharma GmbH
(Kohtuasi C-587/11 P)
(2012/C 25/76)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellant: Omnicare, Inc. (esindaja: M. Edenborough, QC)
Teine menetlusosaline: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), Astellas Pharma GmbH
Apellandi nõuded
|
— |
Tühistada apellatsioonkaebuse esemeks olev Üldkohtu otsus. Lisaks mõista tema kasuks välja kohtukulud. |
Väited ja peamised argumendid
Apellant tugineb ühele väitele, mille kohaselt kohaldas Üldkohus vääralt määruse 207/2009 (1) artikli 8 lõike 1 punkti b. Kohtuasi käsitleb Astellas Pharma GmbH (varemy Yamanouchi Pharma GmbH) vastulauset, mis tugines Saksa kaubamärgi „OMNICARE” registreeringul, ja mille kohaselt esineb kaubamärkide segiajamise tõenäosus määruse (EÜ) nr 40/94 (2) artikli 8 lõike 1 punkti b (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b) tähenduses. Kuna varasem kaubamärk registreeriti enam kui viis aastat enne vastulause esitamist, pidi vastulause esitaja tõendama, et kaubamärki oli tegelikult kasutatud selle otstarbe kohaselt, mis oli märgitud vastulauses.
Apellant väidab, et Üldkohus eksis järeldades, et varasemat kaubamärki, millele viitab vastulause esitaja, on nõuetekohaselt kasutatud. Vaidlustatud ei ole küsimust, et kõnealust kaubamärki tegelikult kasutati kaubanduses või vastulause esitaja nõusolekul teenuste jaoks, mille suhtes ta oli registreeritud. Selline kasutamine toimus aga tasuta teenuste osutamise käigus. Sellisele kasutamisele ei saa õiguspäraselt viidata tegeliku kasutamise tõendamiseks. Seda küsimust on käsitletud kohtupraktikas, millele apellant viitas, kuid Üldkohus esiteks tõlgendas seda kohtupraktikat vääralt ja teiseks ei ole see mingil juhul asjakohane. Seega peab Euroopa Kohus hindama kõnealuste faktiliste asjaolude õiguslikke tagajärgi.
(1) Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1).
(2) Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994 L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146).