Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 62011CN0518

    Kohtuasi C-518/11: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Gerechtshof te Amsterdam (Madalmaad) 10. oktoobril 2011 — UPC Nederland BV versus Gemeente Hilversum

    ELT C 25, 28.1.2012, p. 25–27 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    28.1.2012   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 25/25

    Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Gerechtshof te Amsterdam (Madalmaad) 10. oktoobril 2011 — UPC Nederland BV versus Gemeente Hilversum

    (Kohtuasi C-518/11)

    (2012/C 25/45)

    Kohtumenetluse keel: hollandi

    Eelotsusetaotluse esitanud kohus

    Gerechtshof te Amsterdam

    Põhikohtuasja pooled

    Apellant: UPC Nederland BV

    Vastustaja: Gemeente Hilversum

    Eelotsuse küsimused

    1.

    Kas uue [elektroonilisi sidevõrke] reguleeriva raamistiku esemelisse kohaldamisalasse kuulub kaabellevi kaudu tasuta ringhäälingu- ja televisiooniprogrammide edastamise teenus, mille osutamise eest tuleb maksta nii edastustasu kui ka (ülekantud) tasu selle eest, et ringhäälinguorganisatsioonidele ning kollektiivse esindamise organisatsioonidele maksti tasu nende materjali avaldamise eest?

    2.

    A.

    Kas Gemeente’l on endiselt pädevus (ülesanne) kaitsta oma elanike üldisi huve ja mõjutada lõppkasutajatelt küsitavat hinda tasu piiramise tingimuse abil, kui võtta arvesse telekommunikatsioonisektori liberaliseerimist ning uue reguleeriva raamistiku eesmärke, seal hulgas seal ette nähtud ranget koostöö- ja konsultatsioonimenetlust, mis tuleb läbi viia enne, kui riigi reguleeriv asutus saab (ainu)pädevuse mõjutada lõppkasutajatelt küsitavat hinda tasu piiramise tingimuse abil?

    B.

    Kui vastus on eitav, siis ka uue reguleeriva raamistikuga on vastuolus tasu piiramise tingimus, mille Gemeente talle kuuluva kaabellevivõrguettevõtte müümisel läbi surus?

    3.

    Kui küsimuste 2 A ja B vastused on eitavad, tõusetub järgmine küsimus:

    Kas Gemeente’l on riigiasutusena käesolevas olukorras kohustus olla liidule lojaalne (ka siis), kui hinna piiramise tingimust kokku leppides ning seda hiljem rakendades ei teostanud ta avalikku võimu, vaid tegutses tsiviilõigusliku pädevuse raames (vt ka küsimus 6 A)?

    4.

    Kui uus reguleeriv raamistik kohaldub ja Gemeente’l on kohustus olla liidule lojaalne:

    A.

    Kas see, kui Gemeente kohaldab tasu piiramise tingimust, on vastuolus lojaalsuskohustusega koosmõjus uue reguleeriva raamistikuga (ja/või selle eesmärkidega), seal hulgas seal ette nähtud ranget koostöö- ja konsultatsioonimenetlust, mis tuleb läbi viia enne, kui riigi reguleeriv asutus saab pädevuse mõjutada lõppkasutajatelt küsitavat hinda tasu piiramise tingimuse abil?

    B.

    Kui vastus on eitav, kas siis on küsimusele 4 A antav vastus teistsugune ajavahemiku osas alates sellest, mil komisjon avaldas oma kirjas sügavat kahtlust OPTA hinnakontrolli ettepaneku kooskõla osas raamdirektiivi artiklis 8 sätestatud uue reguleeriva raamistiku eesmärkidega ning OPTA seejärel selle meetme kehtestamata jättis?

    5.

    A.

    Kas ELTL artikli 101 puhul on tegemist avaliku korra valdkonda kuuluva sättega, mida siseriiklik kohus peab vastavalt Rv artiklitele 24 ja 25 kohaldama omal algatusel ja kohtuvaidluse piire ületades?

    B.

    Kui vastus on jaatav, siis milliste menetluses esitatud asjaolude suhtes peab kohus ELTL artikli 101 kohaldatavust omal algatusel kontrollima? Kas kohtul on see kohustus ka siis, kui pärast pooltele antud võimalust esitada oma arvamus tuleb asjaolusid Rv artikli 149 mõistes (võib-olla) täiendada?

    6.

    Kui ELTL artiklit 101 tuleb kohaldada poolte tõmmatud kohtuvaidluse piire ületades, tekivad käesolevas menetluses esitatud asjaolude põhjal järgmised küsimused, kui arvestada uut reguleerivat raamistikku (selle eesmärke), selle rakendamist OPTA ja Euroopa Komisjoni poolt ning uues reguleerivas raamistikus kasutatavate mõistete „märkimisväärne turujõud” ning „asjaomaste turgude piiritlemine” ühtlustamist Euroopa konkurentsiõiguses kasutatavate sarnaste mõistetega:

    A.

    Kas talle kuuluvat kaabellevivõrguettevõtet müües ja seejuures tasu piiramise tingimust kokku leppides on Gemeente ettevõtja ELTL artikli 101 tähenduses (vt ka küsimus 3)?

    B.

    Kas komisjoni teatise vähetähtsate kokkulepete kohta, mis ei piira märgatavalt konkurentsi (de minimis) (EÜT 2001 C 368, lk 13; ELT eriväljaanne 08/02, lk 125) kohaselt on tasu piiramise tingimus karm piirang ELTL artikli 101 lõike 1 punkti a tähenduses? Kui vastus on jaatav, kas siis on juba sel põhjusel tegemist märgatava konkurentsipiiranguga ELTL artikli 101 lõike 1 tähenduses? Kui vastus on eitav, siis ka küsimuses 6 D nimetatud asjaolud mängivad siinjuures rolli?

    C.

    Kui tasu piiramise tingimus ei ole karm piirang, siis kas selle eesmärk on piirata konkurentsi (ainuüksi) seetõttu, kuna:

    —

    riigi reguleeriv asutus jõudis järeldusele, et samal turul kaabellevi baasteenusega identse teenuse osutamise eest (suuremat) tasu küsides ei kuritarvitanud UPC oma valitsevat seisundit;

    —

    komisjon avaldas oma kirjas letter of serious doubt sügavat kahtlust selle kohta, et lõppkasutajatelt küsitavate hindade (eelnev) reguleerimine (hinnakontrolli abil) teenuste puhul nagu kaabellevi baasteenuse osutamine UPC poolt on kooskõlas raamdirektiivi artiklis 8 nimetatud eesmärkidega? Kas asjaolu, et pärast kirja letter of serious doubt saamist loobus OPTA hinnakontrollist, on küsimusele vastamisel oluline?

    D.

    Kas leping, milles sisaldub tasu piiramise tingimus, kujutab endast, arvestades (ka) asjaolu, et:

    —

    UPC on uue reguleeriva raamistiku kohaselt märkimisväärse turujõuga ettevõtja (teatis de minimis, punkt 7),

    —

    peaaegu kõik Madalmaade kohalikud omavalitused, kes müüsid 90ndatel oma kaabellevivõrguettevõtted kaabellevivõrgu operaatoritele, seal hulgas ka UPC-le, jätsid endale nendes lepingutes õiguse määrata kindlaks baasteenuse hind (teatis de minimis, punkt 8),

    märgatavat konkurentsipiirangut ELTL artikli 101 lõike 1 tähenduses?

    E.

    Kas lepingut, milles sisaldub tasu piiramise tingimus, tuleb, arvestades asjaolu, et:

    —

    UPC on uue reguleeriva raamistiku kohaselt märkimisväärse turujõuga ettevõtja,

    —

    selliseid teenuseid nagu märkimisväärse turujõuga kaabellevivõrgu operaatori — nagu UPC — poolt kaabellevi baasteenuse osutamine, puudutava hinnakontrolli meetme osas viis OPTA läbi Euroopa konsultatsioonimenetluse, mis tuleb uue reguleeriva raamistiku kohaselt läbi viia, kui kavandatav meede mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust,

    —

    lepingu väärtus oli tol ajal 51 miljonit Hollandi kuldnat (umbes 23 miljonit eurot),

    —

    peaaegu kõik Madalmaade kohalikud omavalitused, kes müüsid 90ndatel oma kaabellevivõrguettevõtted kaabellevivõrgu operaatoritele, seal hulgas ka UPC-le, jätsid endale nendes lepingutes õiguse määrata kindlaks baasteenuse hind,

    pidada liikmesriikidevahelist kaubandust (potentsiaalselt) märgatavalt piiravaks ELTL artikli 101 lõike 1 tähenduses ning suuniseid [EÜ] artiklites 81 ja 82 sätestatud kaubandusmõju kontseptsiooni kohta (ELT 2004, C 101, lk 81) silmas pidades?

    7.

    Kas siseriiklik kohus on veel pädev ELTL artikli 101 lõike 1 kohaselt keelatud tasu piiramise tingimust ELTL artikli 101 lõike 3 alusel kohaldamatuks kuulutama, kui arvestada uut reguleerivat raamistikku ning komisjoni poolt kirjas letter of serious doubt avaldatud sügavat kahtlust selle kohta, et lõppkasutajatelt küsitavate hindade (eelnev) reguleerimine on kooskõlas konkurentsiõiguse eesmärkidega? Kas asjaolu, et pärast kirja letter of serious doubt saamist loobus OPTA kavandatud hinnakontrollist, on küsimusele vastamisel oluline?

    8.

    Kas ELTL artikli 101 lõikest 2 tulenev kokkulepete tühisus jätab võimaluse piirata selle sätte ajalist kehtivust, kui arvestada lepingu sõlmimise ajal valitsenud asjaolusid (telekommunikatsioonisektori liberaliseerimise algusaeg) ning hilisemat arengut telekommunikatsioonisektoris, seal hulgas uue reguleeriva raamistiku jõustumist ning sellest lähtuvat komisjoni sügavat kahtlust hinnakontrollimeetmete osas?
    Top