Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62009CN0299

Kohtuasi C-299/09: Eelotsusetaotlus, mille esitas Nejvyšší správní soud (Tšehhi Vabariik) 30. juulil 2009 — DAR Duale Abfallwirtschaft und Verwertung Ruhrgebiet GmbH versus Ministerstvo životního prostředí

ELT C 267, 7.11.2009, p. 32–33 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

7.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 267/32


Eelotsusetaotlus, mille esitas Nejvyšší správní soud (Tšehhi Vabariik) 30. juulil 2009 — DAR Duale Abfallwirtschaft und Verwertung Ruhrgebiet GmbH versus Ministerstvo životního prostředí

(Kohtuasi C-299/09)

2009/C 267/59

Kohtumenetluse keel: tšehhi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Nejvyšší správní soud

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: DAR Duale Abfallwirtschaft und Verwertung Ruhrgebiet GmbH.

Vastustaja: Ministerstvo životního prostředí

Eelotsuse küsimused

1.

Kas nõukogu 1. veebruari 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 259/93 jäätmesaadetiste järelevalve ja kontrolli kohta Euroopa Ühenduses, ühendusse sisseveo ning ühendusest väljaveo korral (1) artikli 2 punkte i ja k, koostoimes nõukogu 15 juuli 1975. aasta direktiivi 75/442/EMÜ jäätmete kohta (2) artikli 1 punktidega e ja f ja koos eelmainitud direktiivi lisa IIA punktiga D10 ja lisa IIB punktiga R1, tuleb tõlgendada selliselt, et Euroopa Kohtu poolt 13. veebruari 2003. aasta otsuses kohtuasjas C-458/00: komisjon vs. Luksemburg (EKL 2003, lk I-1553) määratletud esimest kriteeriumi, mis võimaldab jäätmete põletamist pidada jäätmete taaskasutamiseks, et toota energiat eelmainitud direktiivi lisa IIB punkti R1 tähenduses (s.t tegevuse peamine eesmärk on jäätmetele kasuliku funktsiooni andmine, nimelt energia tootmine), on võimalik täita ka sellisel juhul, kui puuduvad kõik Euroopa Kohtu poolt ülaltoodud kohtuasjas mainitud asjaolud kui jäätmete taaskasutust tõendavad tegurid, see tähendab, kui põletatavate jäätmete jaoks mõeldud rajatise käitaja ei teosta makset jäätmete tarnijale ja rajatis ei ole tehniliselt kohandatud primaarenergia allikate baasil opereerimiseks jäätmete nappuse korral?

2.

Kui vastus eeltoodud küsimusele on jaatav, siis millistel tingimustel võib tegevust sellisel juhul jäätmete taaskasutamiseks pidada?

(a)

Kas jäätmekäitluse eest maksmise aspekti on võimalik täielikult eirata või on selleks, et jäätmekäitlust saaks pidada jäätmete taaskasutuseks, vajalik täita vähemalt tingimus, et tulu, mida rajatise käitaja saab teatud jäätmekoguse põletamisel tekkiva soojus- või elektrienergia müügist, ületab tulu, mida rajatise käitaja saab jäätmete vastuvõtmise eest?

(b)

Mis puutub jäätmete vastuvõtja rajatise liiki, siis kas jäätmete taaskasutuse tõendamisel on võimalik pidada piisavaks teguriks seda, et rajatise tegevusluba käsitlevas otsuses on rajatis ametlikult määratletud kui rajatis, mis on mõeldud jäätmete taaskasutuseks energia tootmise eesmärgil ja rajatise käitaja kohustub lepingu alusel varustama võrku teatud hulga soojusenergiaga ja maksma leppetrahvi kõnealuse kohustuse mittetäitmisel, või on tegemist miinimumtingimusega, mille alusel saab tegevust pidada jäätmete taaskasutuseks, et rajatise käitaja on õiguslikust, tehnilisest ja majanduslikust vaatepunktist lähtuvalt tegelikult võimeline rajatist opereerima, vähemalt ajutiselt, muude kütuste kui jäätmete baasil?


(1)  EÜT 1993 L 30, lk 1; ELT eriväljaanne 15/02, lk 176.

(2)  EÜT 1975 L 194, lk 39; ELT eriväljaanne 15/01, lk 23.


Top