This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62009CN0050
Case C-50/09: Action brought on 4 February 2009 — Commission of the European Communities v Ireland
Kohtuasi C-50/09: 4. veebruaril 2009 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Iirimaa
Kohtuasi C-50/09: 4. veebruaril 2009 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Iirimaa
ELT C 82, 4.4.2009, p. 19–20
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
|
4.4.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 82/19 |
4. veebruaril 2009 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Iirimaa
(Kohtuasi C-50/09)
(2009/C 82/35)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: P. Oliver, C. Clyne, J.-B. Laignelot)
Kostja: Iirimaa
Hageja nõuded
Tuvastada, et kuna Iirimaa:
|
— |
ei ole üle võtnud nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ (1) teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta artiklit 3; |
|
— |
ei ole taganud, et juhul, kui nii planeerimise eest vastutavatel Iirimaa ametivõimudel kui keskkonnakaitseametil on teatava projekti suhtes otsuse tegemise pädevus, järgitakse täielikult kõnealuse direktiivi artiklites 2, 3 ja 4 sätestatud nõudeid; |
|
— |
on õigusaktist, millega kõnealune direktiiv üle võeti, on jätnud välja lammutustööd, on ta rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi. |
|
— |
Mõista kohtukulud välja Iirimaalt. |
Väited ja peamised argumendid
Direktiivi artikli 3 üle võtmata jätmine
Komisjon väidab, et Planning and Development Regulations 2001 artikkel 173, mis nõuab, et planeerimise eest vastutavad ametivõimud võtaksid arvesse keskkonnamõju deklaratsiooni ja konsulteeritud isikutelt saadud teavet, on seotud direktiivi artiklis 8 sätestatud kohustusega võtta arvesse direktiivi artiklite 5–7 kohaselt kogutud teavet. Komisjon on seisukohal, et artikkel 173 ei vasta direktiivi artiklist 3 tulenevale laiemale kohustusele tagada, et keskkonnamõju hindamisel täpsustatakse, kirjeldatakse ja hinnatakse selles sättes viidatud tegureid.
Planning and Development Regulations 2001 artiklite 94, 108 ja 111 ning lisa 6 kohta märgib komisjon järgmist. Artikkel 94 koostoimes lisa 6 punkti 2 alapunktiga b näeb ette selle, millist teavet keskkonnamõju deklaratsioon peab sisaldama. Tegemist on viitega teabele, mille arendaja peab esitama vastavalt direktiivi artiklile 5; seetõttu tuleb seda eristada keskkonnamõju hindamisest, mis kujutab endast üldist hindamismenetlust. Artiklid 108 ja 111 nõuavad, et planeerimise eest vastutavad ametivõimud hindaksid keskkonnamõju deklaratsiooni sobivust. Komisjon leiab, et need sätted on seotud direktiivi artikliga 5, kuid ei asenda direktiivi artikli 3 ülevõtmist. Teave, mille arendaja peab esitama, on üksnes osa keskkonnamõju hindamisest ning sellist teavet käsitlevad sätted ei saa asendada artiklis 3 sätestatud kohustust.
Ametivõimude vahelise kooskõlastamise nõudmata jätmine
Kuigi komisjon ei ole põhimõtteliselt mitmeetapilise otsustusprotsessi vastu ega selle vastu, et vastutus otsuse tegemise eest on sama projekti puhul jagatud mitme asutuse vahel, ei ole ta rahul sellega, kuidas kohustused on erinevate otsuse tegemise pädevusega asutuste vahel jagatud. Komisjon leiab, et Iirimaa õigusaktid ei sisalda otsuse tegemise pädevusega asutuste kohustust oma tegevust üksteisega tõhusalt kooskõlastada ning on seetõttu vastuolus direktiivi artiklitega 2, 3 ja 4.
Lammutustöödele direktiivi kohaldamata jätmine
Komisjon on seisukohal, et kui muud direktiivis sätestatud tingimused on täidetud, tuleb läbi viia ka lammutustööde keskkonnamõju hindamine. Iirimaa on Planning and Development Regulations 2001-ga (lisa 2 I osa klass 50) püüdnud peaaegu kõik lammutustööd keskkonnamõju hindamisest vabastada. Komisjoni meelest on see direktiiviga selgelt vastuolus.
(1) EÜT L 175, lk 40; ELT eriväljaanne 15/01, lk 248.