Raportöör:

John COMER

Kaasraportöör:

Thomas KATTNIG

Nõustajad	Frank ALLEN (raportööri nõustaja) Marisa HERZOG-PERCHTOLD (kaasraportööri nõustaja)
Konsulteerimistaotlus	nõukogu eesistujariigi Taani taotlus 7.2.2025
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	4.9.2025
Vastuvõtmine täiskogus	18.9.2025
Täiskogu istungjärk nr	599
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	111/4/10

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“) kiidab heaks esimese taskukohaste eluasemete kava väljakuulutamise ja elamumajanduse voliniku ametisse nimetamise. Kõnealune volinik peaks taskukohaste eluasemete kava võimalikult kiiresti ette valmistama ja avaldama, et teha kiireid edusamme eluasemekriisi lahendamisel. Selle uue algatuse edu tagamiseks on samuti hädavajalik, et esimesele eluasemeküsimustega tegelevale rakkerühmale, mille eesmärk on arendada ja rakendada Euroopa taskukohaste eluasemete kava ja sellega seotud poliitikaalgatusi, antaks ulatuslik pädevus ja roll.

1.2.

Komitee kutsub komisjoni üles töötama välja tegevuskava, et jõustada põhiõigus eluasemele, ja rõhutab, et see õigus tuleb ametlikult sätestada ELi esmases õiguses.

1.3.

Komitee toonitab tungivat vajadust kooskõlastatud ELi lähenemisviisi järele, et tegeleda taskukohaste ja kestlike eluasemete nappusega, järgides samal ajal subsidiaarsuse põhimõtet, kuna eluasemepoliitika kuulub eelkõige liikmesriikide pädevusse.

1.4.

Tuleb reformida riigiabi eeskirju, et võimaldada laiemat juurdepääsu sotsiaaleluruumidele. Praegune üldist majandushuvi pakkuvate teenuste määratlus välistab põhirühmad ja piirab liikmesriikide suutlikkust reageerida kasvavale nõudlusele.

1.5.

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles käivitama liikmesriikidega kooskõlastatud algatusi, et reguleerida lühiajalist üürimist. Läbipaistev andmevahetus, territoriaalselt suunatud meetmed ning range järelevalve spekulatiivsete investeeringute ja maksudest kõrvalehoidumise üle on olulised, et kaitsta õigust eluasemele ja tagada kõigile juurdepääs taskukohasele eluruumile.

1.6.

Komitee soovitab, et kõik liikmesriigid võtaksid kodutuse vastu võitlemiseks kasutusele põhimõttest „Esmalt eluase“ lähtuvad programmid, et vähendada sotsiaalset ebavõrdsust ja puudust.

1.7.

Komitee soovitab koostada ELi elamumajanduse tegevuskava, et luua ühtne poliitika eluasemekriisi lahendamiseks. Selles tuleks seada prioriteediks uus Euroopa kokkulepe taskukohaste ja kestlike elusaemete kohta ning tagada avaliku sektori, mittetulunduslike ja piiratud kasumiga teenuseosutajate juurdepääs pikaajalisele rahastamisele Euroopa Investeerimispanga (EIP) kavandatava üleeuroopalise investeeringuplatvormi kaudu.

1.8.

Avaliku sektori asutused peavad toetama mittetulunduslikke ja piiratud kasumiga eluasemepakkujaid, parandades juurdepääsu taskukohasele maale ja rahastamisele, pakkudes maksusoodustusi ning tagades tõhusamad ja kiiremad üldplaneeringute ja ehituslubade menetlused. Kogu elanikkonnale taskukohase eluaseme tagamiseks tuleb kaasata kõik osalejad. Komitee nõuab nii era- kui ka avaliku sektori investeeringute kaasamist, leibkondadele ja noortele paremat juurdepääsu hüpoteeklaenudele, ühtlustatud õigus- ja halduskeskkonda ehitusettevõtetele ning suuremat toetust teadusuuringutele ja innovatsioonile. Lisaks kutsutakse kõiki asjaomaseid osalejaid üles jätkata tööd ehitustööstuse atraktiivsuse suurendamiseks.

1.9.

Komitee soovitab suurendada avaliku sektori investeeringuid juurdepääsetavatesse sotsiaaleluruumidesse ja taskukohastesse eluasemetesse, mille suhtes ei tohiks kohaldada stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud võlaeeskirju.

1.10.

Komitee leiab, et eluasemesektoris on vaja oluliselt tõsta digiteerimise taset. Ta märgib, et ühtekuuluvuspoliitika peaks olema peamine raamistik täiendavate vahendite kooskõlastamiseks, kaasates avaliku ja erasektori kapitali taskukohaste eluasemelahenduste leidmiseks. Seejuures oleks EIP-l keskne roll erinevatele piirkondlikele vajadustele kohandatud rahastamisvahendite väljatöötamisel. Vaja on rohkem kaasata erainvesteeringuid.

1.11.

Komitee pooldab eluasemevõlakirju investeerimisvahendina, mille kaudu ELi pangad ja üksikisikud saaksid investeerida, et pakkuda kapitali eluasemeinvesteeringuteks.

1.12.

Iga liikmesriik peab oma riikliku planeerimisraamistiku kiiresti läbi vaatama ja selle lõplikult vormistama. Kõik takistused, mis põhjustavad liigseid viivitusi elamuehituse valdkonna ehituslubade andmisel, tuleb kiiresti kõrvaldada.

1.13.

Juurdepääsetavuse tagamiseks tuleks lisaks taskukohasusele ja kestlikkusele integreerida eluasemeprogrammidesse ka puuete aspekt. Eluasemenäitajad tuleks lisada ka riiklikesse reformikavadesse ja stabiilsus-/lähenemisprogrammidesse.

1.14.

Liikmesriigid peavad tegelema energiaostuvõimetusega, investeerides taastuvatesse energiaallikatesse, et vähendada kulusid ja heitkoguseid. Uutes hoonetes tuleks kasutada taastuvenergiasüsteeme, et tagada püsiv taskukohasus ja kestlikkus.

1.15.

Põllumajandusmaa planeerimine ehitusmaaks peab toimuma hoolikalt läbimõelduna ning maaga spekuleerimist ja maatükkide kokkuostmist on tarvis piirata. Esmatähtsaks tuleb pidada olemasolevate hoonete ning mahajäetud hoonete ja tööstusalade renoveerimist.

2.   Sissejuhatus

2.1.

ELi nõukogu eesistujariik Taani palus komiteel koostada ettevalmistava arvamuse Euroopa Komisjoni väljakuulutatud Euroopa taskukohaste eluasemete kava kohta, pidades silmas eluasemepoliitika ja sotsiaalse kaasamise meetmete asjakohast kattumist ja koostoimet, sealhulgas seda, kuidas EL ja selle liikmesriigid saavad parandada ja kindlustada sotsiaaleluruume ja taskukohaseid eluasemeid, mis on kaasavad ja kestlikud.

2.2.

2023. aastal elas 10,6 % ELi linnade elanikest leibkondades, mis kulutasid üle 40 % oma netosissetulekust eluasemele, samas kui maapiirkondades oli see näitaja 7 % (1). Need kulud on suurenemas, tuues esile suundumuse, mis ei ole sotsiaalselt ega majanduslikult jätkusuutlik.

2.3.

Komitee võttis hiljuti vastu mitu arvamust ELi eluasemekriisi kohta, sealhulgas arvamuse TEN/841 „Sotsiaalmajutus ELis – inimväärne, kestlik ja taskukohane eluase“ (2).

2.4.

COVID-19 pandeemia ja Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on põhjustanud märkimisväärseid probleeme muu hulgas ka eluasemesektoris. Kriisile on lisandunud suuremad ehituskulud, tarneahela häired ja pankade piirav laenupoliitika. Elamuehituse üldine vähenemine kogu ELis (3) suurendab ka taskukohaste eluasemete nappust. See nappus avaldab negatiivset mõju tervisele, süvendab ebavõrdsust ja põhjustab noortel viivitusi perekonna loomisel, mõjutades ELi sündimusnäitajaid.

2.5.

Eluasemekulud on kasvanud tunduvalt kiiremini kui palgad. See suurenev lõhe sissetuleku ja eluasemekulude vahel koos laiema elukalliduse kriisiga on süvendanud eluasemekriisi. Olukorda halvendavad veelgi struktuursed tegurid, nagu demograafilised muutused ning mitmekesisemast elukorraldusest ja muutuvatest perestruktuuridest mõjutatud leibkondade arvu suurenemine.

2.6.

Aastatel 2010–2023 tõusid ehitussektori tootjahinnad uute eluasemete ehitamiseks ELis 52 % (4). Ligikaudu 17 % ELi elanikkonnast elas ülerahvastatud kodudes ja 11 % ei suutnud energiaostuvõimetuse tõttu oma kodu piisavalt soojana hoida. Eurostati 2024. aasta oktoobri andmed näitavad, et üürihinnad olid eelmise aastaga võrreldes kasvanud 3 %, samal ajal kui eluasemehinnad olid tõusnud 2,9 % ja üheksas ELi liikmesriigis enam kui kahekordistunud alates 2010. aastast.

2.7.

Lühiajaline üürimine suurendab märkimisväärselt eluasemekulusid ja vähendab pikaajalise üürimise kättesaadavust ELi linnades. Tõhus reguleerimine, sealhulgas andmete läbipaistvus, diferentseeritud kohalikud meetmed ning võitlus spekulatiivsete investeeringute ja maksudest kõrvalehoidumise vastu on olulised meetmed, et kaitsta elanike eluasemeõigusi ning tegeleda laiemate eluasemekriiside ja ebavõrdsusega.

2.8.

Eluasemeturud kogu Euroopas meelitavad ligi üha enam kapitali, kuna eluase pakub stabiilsust, turvalisust ja prognoositavat tulu. Paljudes liikmesriikides pakuvad olulist osa üürieluruumidest üksikisikutest hoiustajad, samal ajal kui institutsionaalsed investorid käsitavad eluaset üha enam finantsvarana. Selline kahekordne areng rõhutab vajadust tasakaalustada eluasemete majanduslikke ja sotsiaalseid funktsioone. Üürieluruumid on endiselt väga olulised suure osa elanikkonna vajaduste rahuldamiseks ja omanikele võimaluste pakkumiseks. Samal ajal tõstab finantstegevusele keskendumine eluasemete valdkonnas hindu ja kahjustab taskukohasust (5). Üks võimalus neid vaatenurki ühitada on tugevdada avalikku, mittetulunduslikku ja piiratud kasumiga üürisektorit kulupõhiste üüridega, tagades samal ajal, et reguleerimine piirab spekulatiivseid investeeringuid, toetab pikaajalist ja stabiilset tulu ning kaitseb eluaseme kui sotsiaalse hüve rolli.

2.9.

Juurdepääs taskukohasele, piisavale, kestlikule, kättesaadavale, kaasavale ja vastupidavale eluasemele on nii sotsiaalne vajadus kui ka sotsiaalne õigus ning üks Euroopa sotsiaalõiguste samba peamisi põhimõtteid. Samuti on see kooskõlas ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooniga, ÜRO kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030, Genfi ÜRO jätkusuutliku elamumajanduse hartaga ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga ning seda tunnustatakse Euroopa Nõukogu läbivaadatud Euroopa sotsiaalhartas ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas. Praktikas rakendatakse eluasemeõigusi ELis siiski erinevalt.

3.   Üldised märkused

3.1.

Komitee kiidab esimese taskukohaste eluasemete kava väljakuulutamist ja elamumajanduse voliniku ametisse nimetamist.

3.2.

Sotsiaalsed tegurid, mida tuleks arvesse võtta, on juurdepääsetavus, taskukohasus, kvaliteet, taristu ja ühiskonna kõigi liikmete kaasamine. Stabiilne eluase nõuab selliseid meetmeid nagu kaitse väljatõstmise eest üürnikele, kes tegutsevad heauskselt ja täidavad oma kohustusi, eriti kui üürileandjad on ettevõtjad või institutsionaalsed osalejad, kelle puhul peaksid sellised meetmed olema kohustuslikud. Üürileandjad peavad samuti täitma oma kohustusi ja austama täielikult üürnike õigusi.

3.3.

Eluasemepoliitika peab keskenduma ka haridusele, tööhõivele ja kohalikule majandusarengule. Suurenevad eluasemekulud vähendavad üürnike ja koduomanike ostujõudu ilma üürileandjate kulutusi kompenseerimata ning sellel on negatiivne majanduslik mõju (6). Ehitus- ja hoolduskulud koos maa hindade tõusuga on viimastel aastatel märkimisväärselt suurendanud finantssurvet eluasemesektoris.

3.4.

Keskkonnategurite puhul on olulised piisav veemajandus ja jäätmekäitlus ning haljasalade olemasolu. Keskse tähtsusega teema on energiaostuvõimetuse vastu võitlemine energiakulude ja heitkoguste vähendamise kaudu, sealhulgas investeerimine taastuvatesse energiaallikatesse (päikese-, tuule-, maapõueenergia) ja täiustatud energiatõhususe tehnoloogiate kasutuselevõtt.

3.5.

Põllumajandusmaa muutmisel ehitusmaaks tuleks toimida ettevaatlikult ja piirata maaga spekuleerimist, seades prioriteediks olemasolevate hoonete renoveerimise, mitteeluruumide kasutusotstarbe muutmise ja mahajäetud tööstusalade arendamise. Üldplaneeringus tuleb pikaajalise taskukohasuse toetamiseks tagada, et piisav arv hea asukoha ning õiglase ja taskukohase hinnaga maatükke on reserveeritud taskukohaste eluasemete ja sotsiaaleluruumide jaoks, eelkõige mittetulunduslike või piiratud kasumiga teenuseosutajate jaoks.

4.   Edasised sammud

4.1.

ELi ja liikmesriikide vaheline pädevuste jaotus eluaseme valdkonnas on keeruline ja selles on oluline roll subsidiaarsusel. Kuigi eluasemepoliitika jääb liikmesriikide jurisdiktsiooni alla, juhib komitee tähelepanu sellele, et EL peaks kiiresti ja kooskõlastatult reageerima, et tegeleda taskukohaste ja kestlike eluasemete nappusega. Eluasemekriisi süvendab kestlike ja taskukohaste eluasemete ebapiisav pakkumine võrreldes nõudlusega nende järele. Seetõttu peame kasutama kõiki võimalikke vahendeid, et suurendada üüriturul pakutavate või müügiks mõeldud taskukohaste eluasemete arvu. Selleks peame kaasama kõik osalejad – avaliku sektori, mittetulunduslikud ja erasektori eluasemete pakkujad.

4.2.

Komitee soovitab võtta vastu ELi elamumajanduse tegevuskava, milles seatakse prioriteediks uus terviklik Euroopa kokkulepe, milles keskendutakse taskukohastele ja kestlikele eluasemetele, et luua sidus ja tõhus eluasemepoliitika. Avaliku sektori, mittetulunduslikel ja piiratud kasumiga eluasemepakkujatel peaks olema juurdepääs pikaajalisele Euroopa rahastamisele kavandatava EIP üleeuroopalise investeerimisplatvormi kaudu.

4.3.

Kavandatud tegevuskava peaks andma liikmesriikidele suuniseid ruumilise planeerimise kohta, mis toetab kestlikku linnaarengut. See hõlmab linnalise liikumiskeskkonna edendamist, tagades samal ajal, et linnaelanikel säilib juurdepääs kõigile avalikele teenustele, transporditaristule ja rohealadele.

4.4.

Nagu on märgitud arvamuses TEN/841, leiab komitee, et ELi 19-le olemasolevale toetusvahendile ja rahastamisvoole peaks olema lihtsam ligi pääseda, täites selgeid tingimusi, mis on seotud taskukohasuse kriteeriumidega. Selleks tuleb luua ümberkujundamisfond, mis ühtlustab kõiki olemasolevaid vahendeid.

4.5.

Komitee väljendab heameelt komisjoni kava üle luua koos EIPga üleeuroopaline taskukohastesse ja kestlikesse eluasemetesse investeerimise platvorm, mis hõlmaks riigiabi eeskirjade kohandamist, esimese Euroopa taskukohaste eluasemete kava käivitamist ja eluasemestrateegia väljatöötamist pakkumise hoogustamiseks. Vastloodud elamumajanduse rakkerühm on positiivne samm. Volinik peab välja töötama tegevuskava ja kuulutama välja eluasemesektori hädaolukorra. Tuleks kindlalt sätestada, et kõigil ELi kodanikel on põhiõigus piisavale ja taskukohasele eluasemele, mida peavad toetama õigusaktid ja mis peab olema sätestatud ELi esmases õiguses. Taskukohane eluase tuleks määratleda eluasemekuluna, mis ei ületa 25 % leibkonna kasutada olevast sissetulekust.

4.6.

ELil puudub otsene pädevus eluasemepoliitikas, kuid tal on oluline roll eluasemestrateegia kujundamisel selliste algatuste kaudu nagu hoonete energiatõhususe direktiiv, algatus „Uus Euroopa Bauhaus“ ja renoveerimislaine. Selliste algatuste eesmärk on tagada taskukohasus, kestlikkus ja sotsiaalne kaasatus.

4.7.

ELi eluasemevajaduste rahuldamiseks on suureneva elanikkonnaga piirkondades vaja piisavalt ehitusmaad. Looduse taastamise määrus (EL) 2024/1991 (7) ja mullaseire direktiiv (8) tuleb lõplikult vormistada, seadmata ohtu ehitusmaa kättesaadavust. Nende määruste rakendamisel tuleb seada esikohale eluasemevajadused ja kohalike planeerimisasutuste vajadused. Vajaduse korral oleks kasulik lubada paindlikkust kohalikul tasandil.

4.8.

Kogu ELis rahastatakse elamuühistuid ja mittetulunduslikke eluasemepakkujaid peamiselt pikaajaliste laenudega ning see laenupõhine mudel on toetanud taskukohast eluaset paljudes liikmesriikides, kuid intressimäärade tõus ja ehituskulud piiravad selle mudeli edasist laienemist. Olulised on piisavad investeeringud eluasemetesse, keskendudes noortele mõeldud taskukohastele eluasemetele, samuti sotsiaaleluruumidele kui peamisele poliitikavahendile. Ametiasutused peaksid parandama juurdepääsu madala hinnaga rahastamisele, suurendama toetusi ning pakkuma sotsiaaleluruumidele ja taskukohastele eluasemetele maksusoodustusi. Planeerimisraamistikud tuleb kiiresti lõpule viia ning ehituse kiirendamiseks tuleb ühtlustada õiguslikud ja menetluslikud tähtajad, näiteks aeganõudvate keskkonnamõju hindamiste puhul.

4.9.

Elamuühistud on olulisel kohal eluasemekriisi lahendamisel ELis. Elamuomanike ühistud, ühisomandis ühistud ja segatüüpi ühistud esindavad elamuühistute sektori eri aspekte. Ühistute eluasemearenduste kiirendamiseks peavad liikmesriikide valitsused, EL ja EIP tegema ühistutele kättesaadavaks arenduslaenud ja toetused. Kodanikuühiskonna organisatsioonid peavad samuti edendama ja julgustama seda tüüpi arendusi.

4.10.

Komitee kutsub üles kaasama nii era- kui ka avaliku sektori investeeringuid ning parandama leibkondade juurdepääsu hüpoteeklaenudele, lisades samal ajal kaitsemeetmed, et vältida pankrottide suurenemist erasektoris.

4.11.

Ehitusettevõtete jaoks on samuti oluline ühtlustatud õigus- ja halduskeskkond koos selgete eeskirjadega, et kiirendada ehitusprotsesse, vähendada kulusid, parandada töötingimusi, tagada piisav palk, suurendada kestlikkust ja edendada üldist taskukohasust. Lisaks on vaja ELi vahenditest rohkem toetada teadusuuringuid, innovatsiooni ja digiüleminekut, et suurendada tootlikkust kõnealuses sektoris.

5.   Taskukohased eluasemed ja sotsiaaleluruumid kui taskukohaste eluasemete kava nurgakivi

5.1.

Komitee on seisukohal, et rohkem tuleks võimaldada pikaajalisi investeeringuid sotsiaaleluruumidesse. Ligipääsetavatesse ja taskukohastesse eluasemetesse tehtavad avaliku sektori investeeringud tuleks seada uues mitmeaastases finantsraamistikus prioriteediks ning nende suhtes ei tohiks kohaldada stabiilsuse ja kasvu pakti eelarve-eeskirjades sätestatud võlaeeskirju.

5.2.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata noortele mõeldud taskukohastele eluasemetele ning sotsiaaleluruumidele kui eluasemepoliitika põhivahendile. Praegune keskendumine üksnes kõige väiksema sissetulekuga leibkondadele tuleb läbi vaadata. Riigiabi eeskirju, eelkõige üldist majandushuvi pakkuvate teenuste piiravat määratlust tuleb kiiresti reformida, et hõlmata keskmise sissetulekuga leibkonnad ja elutähtsate kutsealade töötajad. Ulatuslikum juurdepääs taskukohastele eluasemetele ja läbipaistev ELi rahastamine on sotsiaalse ühtekuuluvuse seisukohast väga olulised ning peaksid võimaldama sotsiaalset segunemist, tagama pikaajalise taskukohasuse ja võtma arvesse ühise heaolu edendamisele suunatud mudeleid.

5.3.

Komitee soovitab igal liikmesriigil võtta kasutusele programm „Esmalt eluase“ ja seda rakendada, toetades heakskiidetud mittetulunduslikke ja piiratud kasumiga elamumajandusorganisatsioone rahaliselt. Rahalisi vahendeid tuleks teha tulunduslikele pakkujatele kättesaadavaks üksnes rangetel sotsiaalsetel tingimustel, nagu üüri ülempiirid, pikaajalised taskukohasuse tagatised ja haavatavate rühmade kohustuslik kaasamine.

5.4.

Komitee kutsub komisjoni üles alustama Euroopa poolaasta raames iga-aastaste aruannete koostamist eluasemesektori olukorra kohta ELis. Aruanded peaksid sisaldama liikmesriikide esitatud üksikasjalikke riigipõhiseid andmeid olemasolevate eluasemete, eluasemevajaduste, omanike ja üürnike osakaalu ja liigi, tühjalt seisva kinnisvara, hindade, taskukohasuse ja kestlikkuse kohta. Euroopa Parlament, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Regioonide Komitee peaksid need aruanded heaks kiitma.

5.5.

Komitee soovitab, et taskukohaste eluasemete kava peaks sisaldama realistlikke ELi tasandi eesmärke uute majade ehitamiseks ning mahajäetud ja tühjalt seisvate majade renoveerimiseks aastatel 2026–2030. Liikmesriigid peavad tagama, et mittetulunduslike ja piiratud kasumiga eluasemepakkujate käsutusse antakse piisavalt maatükke õiglaste ja taskukohaste hindadega.

5.6.

Komitee soovitab, et kõik olulised elamuarendused hõlmaksid siduvat kvooti mittetulunduslikele või piiratud kasumiga eluasemetele, tagades sotsiaalse kaasatuse ja eluaseme kättesaadavuse.

5.7.

Komitee rõhutab, et eluasemekriisi lahendamiseks on peale rohkemate vahendite vaja ka arukamaid rahastamisviise. Arvestades EIP tuvastatud 270 miljardi euro suurust iga-aastast investeeringute puudujääki, on vahendite ülekandmine praeguste ühtekuuluvuspoliitika eraldiste raames selgelt ebapiisav. Sellega seoses leiab komitee, et ühtekuuluvuspoliitika peaks olema peamine raamistik lisavahendite kooskõlastamiseks, milles kaasatakse avaliku ja erasektori kapitali taskukohaste eluasemelahenduste leidmiseks. Seejuures oleks EIP-l keskne roll eri piirkondlikele vajadustele kohandatud rahastamisvahendite väljatöötamisel. Vaja on rohkem kaasata erainvesteeringuid.

5.8.

Euroopa pankadel on märkimisväärne kasutamata kapital, mida saaks kasutada sotsiaaleluruumide ja taskukohaste eluasemete rahastamiseks. Üks võimalus oleks võtta kasutusele eluasemevõlakirjad, mille puhul üksikisikud ja pangad saaksid sellistesse võlakirjadesse investeerida, et luua fond, mida liikmesriik kasutab ja reguleerib sotsiaaleluruumide, kulupõhise üüriga eluasemete ja ostmiseks pakutavate taskukohaste eluasemete rahastamiseks.

5.9.

Tuleb teha suuri jõupingutusi, et integreerida kõige sobivamad ja säästvamad energialahendused sotsiaalsetesse ja taskukohastesse eluasemetesse, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja aidata leevendada energiaostuvõimetust. Kõigis uutes hoonetes tuleks energiasüsteemid valida nende keskkonnasäästlikkuse ja pikaajalise kulutõhususe alusel, tagades, et süsteemid on kliimasõbralikud ning paigaldamise ja käitamise seisukohast taskukohased.

6.   Konkreetsed märkused

6.1.

Ehitussektori tootlikkuse suurendamine on taskukohaste eluasemete pakkumise suurendamise võti. Digiülemineku tasemed on ELis väga erinevad, mistõttu on vaja liikmesriikide kooskõlastatud toetust ehituslubade andmise protsesside ajakohastamiseks. Sellised tehnoloogiad nagu ehitusteabe modelleerimine, tehisintellekt, 3D-printimine, robootika ja digiteisikud võivad ehitamist kiirendada ning vähendada vigu, kulusid ja heitkoguseid. Kõik säästud peavad tulema kasuks tarbijatele. Arvestades sektori killustatust ja VKEde valdavat osakaalu sektoris, on sihipärane toetus oluline, et tagada nende osalemine kõnealuses üleminekus.

6.2.

EL vajab 2030. aastaks veel kahte miljonit ehitustöötajat (9), kellest mõned on tõenäoliselt pärit väljastpoolt ELi. Naised moodustavad praegu vaid umbes 10 % ehitustöötajatest (10). Nende osalemise suurendamine on oluline ning nõuab sihipärast koolitust, paindlikke töötingimusi ja kaasavat töökultuuri, mis heidaks väljakutse kehtivatele normidele ja toetaks naiste osakaalu suurenemist.

6.3.

Komisjon peaks kutsuma liikmesriike üles võtma otsustavaid meetmeid ekspluateerivate ja nõuetele mittevastavate kinnisvaraarenduste vastu, mis kahjustavad kvaliteeti, töö- ja keskkonnastandardeid ning aitavad kaasa ebakindlatele elamistingimustele, eluasemekulude suurenemisele, haavatavate rühmade väljatõrjumisele ja sotsiaalse ühtekuuluvuse vähenemisele.

6.4.

Komisjon peaks avaldama liikmesriikidele survet, et nad tegeleksid taskukohaste üliõpilaselamute puudumisega, mis tekitab ebavõrdsust juurdepääsul kõrgharidusele, iseärnis madala sissetulekuga või maapiirkondadest pärit üliõpilaste jaoks. Kiiresti on vaja valitsemissektori rahastatavaid ehitusprogramme taskukohaste ja hea asukohaga üliõpilaselamute jaoks.

6.5.

Üha enam on vaja investeerida eakatele kättesaadavatesse ja taskukohastesse eluasemetesse, et võimaldada neil põlvkondadel vananeda väärikalt ja iseseisvalt, vähendades samal ajal survet hoolekandesüsteemidele. Terviklik eluasemestrateegia peab vastama inimeste erinevatele vajadustele kõigis eluetappides.

6.6.

ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklis 19 rõhutatakse, et puuetega inimestel peab olema võimalus puueteta inimestega üldjoontes võrdsetel alustel valida oma elukoht ning mitte olla kohustatud järgima mõnda kindlat elukorraldust. Uues Euroopa taskukohaste eluasemete kavas tuleb pöörata erilist tähelepanu puuetega inimestele juurdepääsetavate eluasemete arvu suurendamisele. Puuete aspekt tuleks integreerida kõigisse eluasemeprogrammidesse tagamaks, et eluase ei ole mitte ainult taskukohane ja kestlik, vaid ka kõigile ligipääsetav. Lisaks tuleks eluasemenäitajad lisada riiklikesse reformikavadesse ning stabiilsus- ja lähenemisprogrammidesse.

---

(1)   https://ec.europa.eu/eurostat/web/interactive-publications/housing-2024?utm_source=chatgpt.com#housing-cost.

(2)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus – Sotsiaalmajutus ELis – inimväärne, kestlik ja taskukohane eluase (omaalgatuslik arvamus) (ELT C, C/2025/771, 11.2.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/771/oj).

(3)   https://fiec-statistical-report.eu/european-union.

(4)   https://ec.europa.eu/eurostat/web/interactive-publications/housing-2024?utm_source=chatgpt.com#housing-cost.

(5)  Euroopa Keskpank: https://www.ecb.europa.eu/press/blog/date/2025/html/ecb.blog20250408~a2b4a99903.en.html.

(6)   https://research.wu.ac.at/de/publications/der-einfluss-steigender-wohnungsmieten-auf-den-konsum-eine-makro%C3%B6-3.

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1991, 24. juuni 2024, mis käsitleb looduse taastamist ja millega muudetakse määrust (EL) 2022/869 (ELT L, 2024/1991, 29.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1991/oj).

(8)   COM(2023) 416 final.

(9)   https://www.ituc-csi.org/more-than-two-million-workers-will-be-needed-in-the-construction-sector-in-europe-by-2030?lang=en.

(10)   https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/LFSQ_EGAN2__custom_16815444/default/table?lang=en.