—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 6, 153, 156 ja 174,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (edaspidi „põhiõiguste harta“), eriti selle artikleid 21, 23, 24, 25, 26, 31, 32, 33, 34 ja 35,

—

võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu otsust, milles kinnitatakse, et vanuse alusel mittediskrimineerimine põhimõte on osa ELi õiguse üldpõhimõttest kui võrdse kohtlemise erijuhtum (1),

—

võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2010. aasta järeldusi aktiivsena vananemise kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 9. septembri 2020. aasta järeldusi eakate inimõiguste, osaluse ja heaolu kohta digiajastul,

—

võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärke,

—

võttes arvesse 8.–12. aprillil 2002. aastal toimunud teisel ÜRO ülemaailmsel vananemisküsimusi käsitleval assambleel vastu võetud poliitilist deklaratsiooni ja Madridi rahvusvahelist vananemisalast tegevuskava,

—

võttes arvesse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni vananemise teemalisel neljandal ministrite konverentsil Lissabonis 22. septembril 2017. aastal vastu võetud deklaratsiooni „A Sustainable Society for all Ages: Realizing the potential of living longer“ (Kõigi vanuserühmade jaoks kestlik ühiskond: pikema eluea potentsiaali realiseerimine),

—

võttes arvesse ÜRO sõltumatu eksperdi aruannet koroonaviirushaiguse (COVID-19) mõju kohta eakate kõigi inimõiguste kasutamisele, mida tutvustati 21. juulil 2020 ÜRO Peaassamblee 72. istungjärgul,

—

võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2011. aasta otsust nr 940/2011/EL aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta (2012) kohta (2), ja komisjoni sama küsimust käsitlevat 6. septembri 2010. aasta teatist (COM(2010)0462),

—

võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2016. aasta soovitust „Oskuste täiendamise meetmed: uued võimalused täiskasvanutele“ (3),

—

võttes arvesse nõukogu 22. mai 2018. aasta soovitust võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (4),

—

võttes arvesse oma 7. septembri 2010. aasta resolutsiooni naiste rolli kohta vananevas ühiskonnas (5) ja 15. novembri 2018. aasta resolutsiooni hooldusteenuste kohta ELis soolise võrdõiguslikkuse parandamiseks (6),

—

võttes arvesse oma 11. novembri 2010. aasta resolutsiooni demograafiliste probleemide ja põlvkondadevahelise solidaarsuse kohta (7),

—

võttes arvesse oma 26. mai 2016. aasta resolutsiooni vaesuse sooliste aspektide kohta (8),

—

võttes arvesse oma 13. septembri 2016. aasta resolutsiooni töö- ja eraelu tasakaalu soodustavate tingimuste loomise kohta tööturul (9),

—

võttes arvesse oma 14. juuni 2017. aasta resolutsiooni vajaduse kohta koostada ELi strateegia soolise pensionilõhe kaotamiseks ja ärahoidmiseks (10),

—

võttes arvesse oma 14. novembri 2017. aasta resolutsiooni ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutuselevõtmise kohta piirkondades, et tegeleda demograafiliste muutustega (11),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 28. märtsil 2019. aastal esimesel lugemisel vastu võetud seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm „Erasmus+“ ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1288/2013 (12),

—

võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (13), millega kehtestatakse põhimõte, et kedagi ei tohi töö saamisel ja kutsealale pääsemisel usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerida,

—

võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2008. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest (COM(2008)0426) ja Euroopa Parlamendi 2. aprilli 2009. aasta seisukohta selle ettepaneku kohta (14);

—

võttes arvesse komisjoni 12. oktoobri 2006. aasta teatist „Euroopa demograafiline tulevik – kuidas teha väljakutsest võimalus“ (COM(2006)0571),

—

võttes arvesse komisjoni 15. detsembri 2006. aasta aruannet pealkirjaga „Euroopa majandus – vananemise mõju avaliku sektori kulutustele: pensioni-, tervishoiu-, pikaajalise hoolduse, haridus- ja töötuseraldiste prognoos Euroopa Liidu 25 liikmesriigis (2004–2050)“,

—

võttes arvesse komisjoni ja sotsiaalkaitsekomitee 7. oktoobri 2014. aasta aruannet tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogule pealkirjaga „Pikaajalise hoolduse vajadust arvestav piisav sotsiaalkaitse vananevas ühiskonnas“,

—

võttes arvesse komisjoni 26. aprilli 2017. aasta teatist „Algatus lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamiseks“ (COM(2017)0252),

—

võttes arvesse komisjoni 24. november 2017. aasta aruannet „The 2018 Ageing Report: Underlying Assumptions & Projection Methodologies“ (2018. aasta rahvastiku vananemise aruanne. Lähte-eeldused ja prognoosimismetoodika),

—

võttes arvesse komisjoni 25. mai 2018. aasta aruannet pealkirjaga „The 2018 Ageing Report: Economic & Budgetary Projections for the 28 EU Member States (2016–2070)“ (2018. aasta rahvastiku vananemise aruanne. Majandus- ja eelarveprognoosid Euroopa Liidu 28 liikmesriigis (2016–2070)),

—

võttes arvesse komisjoni 5. märtsi 2020. aasta teatist „Võrdõiguslikkuse liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ (COM(2020)0152),

—

võttes arvesse komisjoni 17. juuni 2020. aasta aruannet demograafiliste muutuste mõju kohta (COM(2020)0241),

—

võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 1. aprilli 2002. aasta aruannet „Active Ageing: A Policy Framework“ (Aktiivsena vananemise poliitikaraamistik),

—

võttes arvesse WHO 1. oktoobri 2007. aasta aruannet „Global Age-Friendly Cities: A Guide“ (Eakatesõbralikud linnad kõikjal maailmas. Juhend),

—

võttes arvesse WHO 30. septembri 2015. aasta aruannet vananemise ja tervise kohta,

—

võttes arvesse WHO vananemise ja tervise ülemaailmset strateegiat ja tegevuskava 2016–2020 ning ÜRO otsust kuulutada aastad 2021–2030 tervislikult vananemise kümnendiks,

—

võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 16. detsembri 1991. aasta resolutsiooniga 46/91 vastu võetud ÜRO põhimõtteid eakate isikute kohta,

—

võttes arvesse ülemaailmset vananemisindeksit 2015 (Global AgeWatch Index 2015),

—

võttes arvesse ÜRO 2019. aasta aruannet maailma rahvastiku vananemise kohta,

—

võttes arvesse asjaolu, et aktiivsena vananemine on üks strateegia „Euroopa 2020“ põhielemente,

—

võttes arvesse jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetavat Euroopa oskuste tegevuskava,

—

võttes arvesse Ühendkuningriigi 2010. aasta võrdõiguslikkuse seadust, millega muudetakse ebaseaduslikuks inimeste diskrimineerimine soovahetuse, seksuaalse sättumuse ja soo alusel,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1158, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2010/18/EL (15) (töö-ja eraelu tasakaalustamise direktiiv),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—

võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamust,

—

võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust, mis on esitatud muudatusettepanekutena,

—

võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A9-0194/2021),

A.

arvestades, et Euroopa elanikkonna vananemine on demograafiline nähtus, mida iseloomustab nii vähenev sündimus kui ka suremus ning keskmise eeldatava eluea pikenemine;

B.

arvestades, et ELi rahvaarv väheneb; arvestades, et kui 1960. aastal moodustasid ELi elanikud 13,5 % maailma rahvastikust, siis 2018. aastal oli nende osakaal 6,9 % ning 2070. aastal on see eeldatavalt umbes 4 % (16); arvestades, et see kahanemine seondub muu hulgas sündimuse vähenemisega ELis võrreldes teiste maailma piirkondadega, ning tulemuseks on rahvastiku vananemine, mis mõjutab vanuselist jaotust ja eri vanusegruppide suhtelist osakaalu ning demograafilise püramiidi kuju muutumist senisele vastupidiseks; arvestades, et demograafiline üleminek on universaalne nähtus ja ELi vähenev osa maailma rahvastikust peegeldab selle ülemaailmse protsessi teistega võrreldes varasemat algust (17); arvestades, et vanemaealiste inimeste aktiivset osalemist ühiskonnas ei tohiks alahinnata; arvestades, et üle 20 % 65–74-aastastest ja umbes 15 % inimestest vanuses 75+ osaleb ametlikus ja/või mitteametlikus vabatahtlikus tegevuses (18);

C.

arvestades, et praegune demograafiline olukord mõjutab tõsiselt ELi sotsiaalset, majanduslikku ja territoriaalset ühtekuuluvust; arvestades, et ELile on oluline integreerida demograafilised küsimused kõigisse oma tegevuspoliitikatesse; arvestades, et tööealine elanikkond (15–64-aastased inimesed) väheneb eeldatavasti oluliselt – 333 miljonilt 2016. aastal 292 miljonile 2070. aastal; arvestades, et prognooside kohaselt moodustavad 2100. aastaks 80+ vanuses inimesed 14,6 % elanikkonnast (19);

D.

arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on üks ELi põhiväärtusi, mida tunnustatakse aluslepingutes ja põhiõiguste hartas ning mida EL on kohustunud kogu oma tegevuses järgima;

E.

arvestades, et pikaealisus on märkimisväärne kollektiivne saavutus, mida toetavad suured edusammud majanduslikus ja sotsiaalses arengus ja tervishoius, mis on oluliselt parandanud elukvaliteeti ja aidanud pikendada meeste ja naiste keskmist eluiga 10 aasta võrra viimase 50 aasta jooksul; arvestades, et aastateks 2016–2070 prognoositakse eeldatava eluea pikenemist meestel 78,3 aastalt 86,1 aastale ja naistel 83,7 aastalt 90,3 aastale; arvestades, et keskmise eeldatava eluea pikenemist tuleb igas olukorras lugeda tsivilisatsiooni arengu teguriks ja mitte kunagi piiranguks; arvestades, et 2018. aastal oli tervena elatud aastate hinnanguline arv naistel 64,2 aastat ja meestel 63,7 aastat (20); arvestades, et eeldatava eluea ja tervena elatud aastate vaheline erinevus on murettekitav ja selle küsimusega tuleks kiiremas korras tegeleda;

F.

arvestades, et pikem ja tervislikum elu on väärtuslik nii üksikisikute kui ka ühiskondade jaoks, ning see loob uusi võimalusi vanemaealiste inimeste kaasamiseks ja osalemiseks majandus- ja ühiskonnaelus; arvestades, et sotsiaalne kaasamine vanemas eas parandab omakorda inimeste tervist ja heaolu; arvestades, et on olemas seos pikaealisuse ja sotsiaalse staatuse vahel; arvestades, et osalemine erinevates ühiskondlikes tegevustes, näiteks vabatahtlikus tegevuses, sportimises või huvitegevuses, ning regulaarne suhtlemine pere või sõpradega mõjutab tihtipeale vanurite üldist terviseseisundit ja kaitseb neid üksinduse eest;

G.

arvestades, et ELi elanikkonna loomulik iive on alates 2012. aastast olnud negatiivne – nii registreeriti 2019. aastal 4,7 miljonit surma ja ainult 4,2 miljonit sündi; arvestades, et sündimuskordaja ELis väheneb ja 2018. aastal langes see 1,55-ni; arvestades, et see on seotud mitmesuguste teguritega, sealhulgas parema tervise ja kõrgema haridustasemega (21), aga ka üldise sotsiaal-majandusliku olukorraga, sealhulgas ebakindluse ja sissetulekute devalveerumisega, mis mõjutab kõiki elanikerühmi ja eriti noori, eeskätt nende elukvaliteeti, töö- ja eraelu tasakaalu ning etteplaneerimist; arvestades, et keskpikas ja pikas perspektiivis võivad demograafilised muutused avaldada mõju ELi majanduslikule ja sotsiaalsele kestlikkusele; arvestades, et kvaliteetsete avalike teenuste kättesaadavus on elukvaliteeti otsustavalt mõjutav tegur; arvestades, et demograafiliste muutuste majanduslik ja sotsiaalne mõju viitab vajadusele tugevdada sotsiaalkindlustus- ja tervishoiusüsteeme;

H.

arvestades, et mõned uuringud viitavad võimalusele, et sündimuskordajat mõjutavad positiivselt meetmed, mis toetavad paremaid töövõimalusi, inimväärseid töö- ja elamistingimusi, paindlikku töökorraldust, korralikke peretoetusi ja rahalist toetust emadele, isa- ja vanemapuhkust, kvaliteetset lastehoidu varasest east alates ning hoolduskohustuste võrdsemat jagamist meeste ja naiste vahel;

I.

arvestades, et osalise tööajaga töötamise määr on naistel kõrgem (31,3 %) kui meestel (8,7 %) ja see mõjutab ka vanemaid naisi (näitaja on vastavalt 49,8 % vanemate meeste ja 64,1 % vanemate naiste puhul); arvestades, et ELi 28 liikmesriigis oli 2018. aastal tavapäraste töötundide arv 65–74-aastastel meestel keskmiselt 30,3 tundi nädalas ja samaealistel naistel 24,1 tundi nädalas, ning arvestades, et meeste tööelu kestuseks loetakse keskmiselt 38,6 aastat, samas kui naiste puhul on see 33,7 aastat (22);

J.

arvestades, et soolise tööhõivelõhe kõrvaldamise tingimuseks on põhiliste sotsiaalõiguste tagamine ja peamiste sotsiaalteenuste osutamine;

K.

arvestades, et 55–64-aastaste naiste tööhõive määr on madalam kui meestel (naistel 52,4 %, meestel 65,4 %) ning nad on suure tõenäosusega koduste mitteametlike hooldusteenuste pakkujad (23);

L.

arvestades, et beebibuumi põlvkonna pensioniikka jõudmisega väheneb ELis aastatel 2005–2030 tööealiste (15–64-aastaste) inimeste arv 20,8 miljoni võrra, mis suurendab liikmesriikide tervishoiu- ja pensionisüsteemide koormust; arvestades, et 2100. aastaks peaks sõltuvusmäär jõudma 57 %-ni, mis on ligi kaks korda suurem kui 2019. aastal (31 %);

M.

arvestades, et mediaanvanus ELi 28 liikmesriigis on tõusnud 38,3 aastalt 2001. aastal 43,1 aastale 2018. aastal (24); arvestades, et 2018. aastal oli 19 % ELi kodanikest 65-aastased või vanemad, ning arvestades, et ELi, riiklikul ja piirkondlikul tasandil poliitiliste otsuste tegemisel tuleks nende vajadusi arvesse võtta;

N.

arvestades, et eluga käivad kaasas muutused, näiteks võib kaotada elukaaslase, sõbrad või sugulased, tervis võib halveneda ning harjumused, tööelu ja rahaline seis muutuda; arvestades, et sotsiaalne tõrjutus ja sotsiaalne eraldatus mõjutavad eriti vanemaealisi; arvestades, et ELis kogeb sotsiaalset eraldatust üha enam täiskasvanuid (75 miljonit inimest ehk 18 % elanikkonnast); arvestades, et sotsiaalse eraldatuse risk on kõige suurem vanemaealiste seas, samas kui üksindustunne on kõige levinum 26–45-aastaste vanuserühmas (25);

O.

arvestades, et üle 50 % alla 65-aastastest hooldajatest ühendab hoolduskohustused töötamisega; arvestades, et nagu komisjon on märkinud, on hoolduskohustused üks peamisi põhjusi, miks naised suhteliselt vähem tööturul osalevad, ja seda seetõttu, et nad vähendavad oma tööaega või loobuvad üldse palgatööst, mis tähendab Euroopa jaoks 370 miljardi euro suurust kahju aastas; arvestades, et hinnangute kohaselt teevad ELis 80 % kogu hooldustööst mitteametlikud hooldajad, kellest enamik (75 %) on naised, mis viitab soolisele ebavõrdsusele hoolduse valdkonnas ja mõjutab tugevalt ka soolist pensionilõhet; arvestades, et mitteametlike hooldajate osutatav hooldus on ametliku töölepingu puudumise korral eriti problemaatiline, kuna see jätab nad tööturult välja ja võtab neilt võimaluse oma tegevust seadustada; arvestades, et sedalaadi olukorral on kahesugune negatiivse mõju, kus ühelt poolt on need mitteametlikud hooldajad (enamasti naised) reeglina madala palgaga, neil puudub sotsiaalkaitse, nad ei maksa sotsiaalmakseid ja ei saa seetõttu tööea lõppedes üldse pensioni või saavad ainult miinimumpensioni, ja teiselt poolt on selline olukord kahjulik riigile ja selle asjaomastele institutsioonidele, kes jäävad ilma tööandjate ja töötajate makstavatest sotsiaalmaksetest ja maksudest;

P.

arvestades, et puuetega inimesed või etnilisse, rassilisse, keelelisse, seksuaalsesse või muusse vähemusse kuuluvad igas vanuses inimesed on varjanud või varjavad osaliselt oma identiteeti hülgamise või väärkohtlemise hirmu või riski tõttu; arvestades, et puuetega või erineva rassilise, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste iseärasuste, keele või seksuaalse sättumusega vanemaealised puutuvad rohkem kokku diskrimineerimise, häbistamise ja nende nõusolekut eiravate menetlustega ning on suuremas sotsiaalse tõrjutuse ohus;

Q.

arvestades, et COVID-19 kriis mõjutab oluliselt ka demograafiat; arvestades, et paljud vanemaealised on surnud ja nagu mõned uuringud näitavad, on koroonaviirus avaldanud märkimisväärset mõju ELi rahvastikusuundumustele, näiteks eeldatava eluea alanemise ja pereplaneerimise vähenemise näol;

R.

arvestades, et meie vananemispoliitika väljatöötamisel tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta sooliste erinevuste mõju tervisele ja sotsiaal-kultuuriliste teguritega seotud tervisealast ebavõrdsust; arvestades, et teatavad vanusega seotud haigused ja seisundid, näiteks depressioon või südame-veresoonkonna haigused mõjutavad naisi ja mehi erinevalt; arvestades, et teatavad haigused ja seisundid, näiteks Alzheimeri tõbi või dementsus, rinnavähk, uriinipidamatus, osteoporoos ja osteoartriit mõjutavad naisi rohkem kui mehi; arvestades, et selliste seisundite levimus meie vananevas ühiskonnas suureneb;

S.

arvestades, et demograafilised muutused mõjutavad riike ja piirkondi erinevalt, nende mõju on suurem juba niigi mahajäänud piirkondades, ning see süvendab senist territoriaalset ja sotsiaalset ebavõrdsust veelgi; arvestades, et maapiirkondi, kaugeid ja äärepoolseimaid piirkondi, sealhulgas saari, mõjutab rahvastikukadu kõige enam, kusjuures nendest piirkondadest lahkuvad peamiselt noored ja naised, mille tulemusena suureneb seal elavate eakate osakaal, ja see võib suurendada sotsiaalse eraldatuse ohtu; arvestades, et mõnes piirkonnas on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse oht maaelanikkonnale vähem tõenäoline kui linnaelanikele (26);

T.

arvestades, et eakate (80-aastased ja vanemad) arv kasvab ELis aastatel 2010–2030 57,1 % võrra (27) ja see mõjutab oluliselt sotsiaalkindlustussüsteeme;

U.

arvestades, et COVID-19 kriisist tulenevad liikumispiirangud ja majanduslangus on ebaproportsionaalsel määral mõjutanud naisi hoolduskohustuste ebavõrdse jagamise, valdkondliku spetsialiseerumise ja suurenenud perevägivalla tõttu;

V.

arvestades, et aastatel 2000–2015 kasvas üle 60-aastaste arv linnades 68 % ja maapiirkondades 25 % võrra;

W.

arvestades, et Euroopa ruumilise planeerimise vaatlusvõrgustiku prognoosi kohaselt kasvab Euroopa linnastute elanikkond 2050. aastaks 24,1 miljoni inimese võrra ning moodustab ligi poole kogu ELi elanikkonnast, samas kui maapiirkondade elanikkond väheneb 7,9 miljoni inimese võrra;

X.

arvestades, et vanematel naistel on tavaliselt vanemate meestega võrreldes suuremad raskused juurdepääsul sellistele põhikaupade ja -teenustele nagu tervishoiuteenused, pikaajaline hooldus ja inimväärne eluase, ning et seda põhjustavad mitmed tegurid, näiteks sooline palga- ja pensionilõhe, naiste pikem eluiga ja üksi elavate vanemate naiste suurem osakaal (28);

Y.

arvestades, et tõenäoliselt on eakate juurdepääs internetile rohkem piiratud ning nende teadmised ja teadlikkus olemasolevatest ja kujunemisjärgus tehnoloogiatest väiksemad; arvestades, et põhilisi digioskusi omab vaid 35 % 55–74-aastastest inimestest, võrreldes 82 %-ga 16–24-aastaste osas (29), ning seetõttu on eakad tõrjutuse, sealhulgas digitaalse tõrjutuse suhtes kaitsetumad; arvestades, et eakate sotsiaalset ja digitaalset tõrjutust on süvendanud liikumispiirangud ja sotsiaalsed meetmed, mida liikmesriigid on COVID-19 pandeemia tõttu võtnud; arvestades, et tõketeta ja kasutajasõbralikud tehnoloogiad võivad aidata neid probleeme lahendada; arvestades, et 2020. aastal käsitles nõukogu seda probleemi ning avaldas oma järeldused eakate inimõiguste, osaluse ja heaolu kohta digiajastul;

Z.

arvestades, et kiire rahvastikukao ja vananemise tõttu vähenes aastatel 1998–2018 mõnede ELi piirkondade rahvaarv kuni 15 %; arvestades, et kiired demograafilised muutused toovad kaasa ebaproportsionaalselt suured kohanemiskulud; arvestades, et peaaegu kaht kolmandikku kiiresti kahaneva elanikkonnaga piirkondadest iseloomustab madal SKP elaniku kohta (30); arvestades, et rahvastiku vananemine toob kaasa tööealise elanikkonna kahanemise ning võib põhjustada omavalitsuste ja külade hääbumise kogu ELis; arvestades, et omavalitsuste ja külade liitmise või nende teiste omavalitsuste või linnadega liitmise otsused võivad samuti tuua kaasa omavalitsuste ja külade lõpliku kadumise;

AA.

arvestades, et igasugune demograafiliste võimaluste ja probleemidega tegelev poliitika peab lähtuma kaasavast, õigustel ja tõenditel põhinevast inimkesksest käsitlusest, toetama võrdõiguslikkuse (eriti soolise võrdõiguslikkuse) ja mittediskrimineerimise põhimõtteid ning kaitsma naiste õigusi, sealhulgas nende seksuaal- ja reproduktiivõigusi ning majanduslikke õigusi; arvestades, et demograafiliste probleemide lahendamisel ei tohi mingil juhul kahjustada üksikisiku reproduktiivset sõltumatust; arvestades, et seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu teenuste ning kaupade kättesaadavus on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu jaoks hädavajalik;

AB.

arvestades, et mõnes liikmesriigis kaldutakse demograafilisi muutusi kasutama seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu ning seonduvate õiguste vähendamiseks, aidates sellega kaasa isikuvabaduste piiramisele; arvestades, et kõik demograafilisi muutusi käsitlevad poliitikameetmed peavad põhinema õigustel, olema inimkesksed, kohandatud ja tõenduspõhised ning toetama seksuaal- ja reproduktiivõigusi;

AC.

arvestades, et liidu tegevuspoliitika ja meetmed vananemispoliitika ja demograafiliste muutuste valdkonnas peavad olema igati kooskõlas ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegiaga aastateks 2020–2025; arvestades, et demograafilised probleemid on tihedalt seotud soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisega, mis peaks kajastuma asjakohastes poliitilistes lahendustes;

AD.

arvestades, et ajakasutuse statistika näitab kogu Euroopas hooldustöö sooliselt ebavõrdset jagunemist; arvestades, et kuigi hoolekande- ja sotsiaalteenuste ulatus ning naiste mitmesuguse aktiivsuse määrad riigiti tunduvalt erinevad, langeb naistele ebaproportsionaalselt suur osa hoolduskoormusest ning see mõjutab tugevasti nende tegevust tööturul ja viljakusega seotud valikuid;

AE.

arvestades, et erilist tähelepanu tuleb pöörata kõrges vanuses inimestele, vajaduse korral aidata neid, kes enam ise toime ei tule ja mitte jätta neid eraldatuse seisundisse;

AF.

arvestades, et vaesusriskiga üle 65-aastaste ja vanemate pensionäride osakaal ELis on alates 2013. aastast järk-järgult tõusnud;

AG.

arvestades, et eakad inimesed panustavad ühiskonda ja on seda teinud ka COVID-19 pandeemia ajal, nii töötajate, hooldajate kui ka vabatahtlikena; arvestades, et näiteks paljud eakad meditsiinitöötajad on pensionipõlvest tagasi pöördunud, et aidata kaasa pandeemia ohjeldamisele; arvestades, et mitteametlikud hooldajad, kes on enamasti naised, on suurendanud pingutusi, et hüvitada pandeemia ajal vähenenud haridus-, lastehoiu- ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust;

AH.

arvestades, et vananev elanikkond võib olla maapiirkondade kohalike traditsioonide, toidu ja eluviiside alaste teadmiste allikas, mida omakorda saab kasutada kohaliku turismi ja ettevõtluse arendamiseks;

AI.

arvestades, et peagi valmivas maapiirkondade pikaajalises visioonis antakse ülevaade ELi strateegiast, mille eesmärk on vähendada demograafiliste muutuste mõju meie sotsiaal-majanduslikule olukorrale;

AJ.

arvestades, et uue põlvkonna pealekasv on üks ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) 2020. aasta järgseid erieesmärke; arvestades, et teadmussiire ja põlvkondadevaheline õpe on otsustava tähtsusega põlvkondadevahelise koostöö ja solidaarsuse suurendamisel ning vähendab seeläbi põlvkondadevahelist lõhet;

AK.

arvestades, et tervishoius tehnoloogia kasutamisest tulenevaid eetilisi riske tuleks alati nõuetekohaselt arvesse võtta;

AL.

arvestades, et WHO määratleb tervena vananemist kui protsessi, mille puhul areneb ja säilib funktsionaalne võimekus, mis võimaldab heaolu vanemas eas; arvestades, et on olemas seos tajutava tervise ja sissetuleku vahel; arvestades, et 2017. aastal pidas vähem kui kolmandik (32,4 %) esimesse sissetulekukvintiili (madalaima sissetulekuga 20 % elanikkonnast) kuuluvatest eakatest oma tervist heaks või väga heaks, samal ajal kui 20 % kõrgeima sissetulekuga elanikkonna eakate seas oli see näitaja 54,7 % (31); arvestades, et Euroopa terviseküsitlusuuringu tulemused näitavad, et enamikul eakatest esines kroonilisi haigusi või kaebusi ning ainult iga üheksas väitis, et tal selliseid probleeme ei ole, ning arvestades, et paljud puuded tekivad või avalduvad alles vanemas eas; arvestades, et peaaegu pooled ELi eakatest (65-aastased ja vanemad) teatasid, et neil on raskusi vähemalt ühe isikliku või koduse tegevusega (32); arvestades, et umbes veerand ELi elanikkonnast koges 2018. aastal terviseprobleemidest tingitud kestvaid piiranguid (33); arvestades, et umbes 15 %-l 60-aastastest ja vanematest täiskasvanutest esineb psüühikahäireid;

AM.

arvestades, et enamikus arenenud riikides loetakse eakateks 65-aastaseid ja vanemaid inimesi; arvestades, et vanuserühm 65+ on väga eriilmeline, selles leidub suuri erinevusi tervisliku seisundi, elustiili, staatuse ning sotsiaalsete ja elutingimuste osas; arvestades, et seetõttu tuleks üldistustest hoiduda; arvestades, et kui andmete kogumisel seada vanuse ülempiiriks 65 aastat, ei kajasta saadud andmed sageli eakate tegelikku ühiskondlikku ja majandustegevust ning jäävad ebatäpseks ja mittetäielikuks; arvestades, et sageli välistatakse eakad statistikast ja andmete kogumisest, kuna üle 65-aastaste isikute kohta tavaliselt statistikat ei koguta; arvestades, et see ei ole enam piisav, kuna kõrgema vanuseni jõudva elanikkonna osakaal kasvab;

AN.

arvestades, et enamikus Euroopa riikides on sooline hariduslõhe naistele soodne, kuid samas kaotavad naised emaduse tõttu tööturuvõimalusi, meestele aga tuleb isadus kasuks nii kõrgema tööhõivemäära kui ka kõrgema palga näol; arvestades, et on oluline näidata naiste raskusi emaduse kokkusobitamisel ametialase karjääri arenguga, kui neil vähenevad võimalused nii emaduseks kui ka ametialase karjääri arendamiseks; arvestades, et karjääri ja emaduse ühitamise katsed lõpevad tavaliselt sellega, et naised lükkavad emakssaamist edasi, vähendavad võimalikku laste arvu või jäävad hoopis lastetuks; arvestades, et kõik need tegurid viivad sündimuskordaja allapoole rahvastiku taastootmiseks vajalikku taset ja elanikkond vananeb;

AO.

arvestades, et vananemisega suureneb teiste abist sõltuvate või ravi ja pikaajalist hooldust vajavate inimeste arv; arvestades, et selliseid teenuseid vajajate arv on suurem 80-aastaste ja vanemate inimeste hulgas; arvestades, et vananemine süvendab sõltuvust, aga seda mõjutavad ka muud, näiteks sotsiaal-majanduslikud ja keskkonnategurid, haridustase, inimestevahelised suhted ja isiklik heaolu; arvestades, et hooldus- ja tugivajadused ning sobivad viisid autonoomia ja sõltumatuse tagamiseks on erinevad; arvestades, et ülekaalukalt suurimat osa eakatest ülalpeetavatest hooldavad mitteametlikult ja enamasti tasuta naised, kes on ise vähemalt 60-aastased;

AP.

arvestades, et demograafilised muutused seavad mitteametlikud ja ka ametlikud hooldussüsteemid surve alla ja olukorda raskendab veelgi ametlike hooldustöötajate puudus; arvestades, et Eurofoundi uuringud näitavad vajadust tagada kergemate pikaajalise hoolduse vajadustega inimestele juurdepääs kodu- või ühiskondlikule hooldusele, seda nii mitteametlike hooldajate toetamiseks ja hooldajate elukvaliteedi parandamiseks kui ka tekkivate vajaduste kiireks märkamiseks ja rahuldamiseks;

AQ.

arvestades, et ELis puudub ühtne ülalpeetavuse määratlus; arvestades, et kõrgem vanus ei tähenda tingimata ülalpeetavust;

AR.

arvestades, et osa eakatest ei saa aktiivsena vananemise meetmetest ja poliitikast kasu mitmesuguste tegurite tõttu, nagu elukoht, tervislik seisund, motivatsiooni puudumine ning regulaarse füüsilise, vaimse, kultuurilise või sotsiaalse tegevuse ja vaba aja veetmise harjumuste või võimaluste puudumine; arvestades, et lisaks võib eakatel olla raske pääseda spordi- kultuuri- ja taastusravikeskustesse ning nad peavad leppima rahaliste piirangutega või nende isiklikule psühhofüüsilisele seisundile kohandatud tegevuse puudumise või ebapiisavusega; arvestades, et tõhusal aktiivsena vananemise strateegial võib olla positiivne mõju eakatele inimestele, ühiskonnale ja majandusele tervikuna;

AS.

arvestades, et naistele ja meestele tervena vananemiseks ja iseseisvaks toimetulekuks tingimuste loomine vanaduse kui eluetapi tervikliku käsitluse abil, samuti eluruumide ja kohaliku keskkonna kohandamisega viisil, mis võimaldab vanematel inimestel võimalikult kaua elada oma kodus ja koduümbruses, toob nii süsteemset kui ka individuaalset kasu;

AT.

arvestades, et hoolduse ja toetuse eesmärk peaks olema eakate inimeste autonoomia, sõltumatuse ja heaolu säilitamine; arvestades, et linnaplaneerimisel ja hooldeasutustelt kogukonnapõhistele teenustele ülemineku soodustamisel on keskse tähtsusega idee vananemisest oma kogukonnas eakatesõbralikus keskkonnas; arvestades, et lisaks on autonoomia ja sõltumatuse säilitamisel tähtsad sellised tingimused nagu eakatesõbralik keskkond ning teenuste, sealhulgas kvaliteetse eluaseme ja kogukonnapõhise hoolduse taskukohasus ja kättesaadavus; arvestades, et demograafilised muutused nõuavad tervisealaste erivajaduste rahuldamist ning tugiteenuste ja -rajatiste pakkumist;

AU.

arvestades, et levima on hakanud ebastandardsed töövormid ja kuigi need võimaldavad hoolduskohustuste täitmisel paindlikkust, ei vasta need alati töötavate inimeste vajadustele, ning arvestades, et hoolduskava korraldamise võimatus raskendab naistel töö ja emaduse ühitamist;

AV.

arvestades, et terviseriskide, vigastuste ja krooniliste haiguste kuhjumine eluea jooksul suurendab puueteriski; arvestades, et eakad pöörduvad sagedamini üld- ja eriarstide poole, kuid mõnes liikmesriigis teatavad nad ka meditsiiniteenuste halvemast kättesaadavusest võrreldes kogu elanikkonnaga üldiselt, mille põhjuseks on muu hulgas meditsiiniteenuste hind, suured vahemaad ja pikad järjekorrad (34); arvestades, et investeeringud hooldusmajandusse on esmatähtsad inimväärse elu tagamiseks kõigile, kes vajavad hooldust ja hooldajaid; arvestades, et vanematesse vanuserühmadesse kuuluvad inimesed on õrnemad ja seetõttu tabavad neid kergemini haigused ning eri haiguste, sealhulgas COVID-19 põhjustatud tüsistused ja surm; arvestades, et COVID-19 kriis on näidanud vajadust tugevamate tervishoiusüsteemide ja suurema intensiivravi võimekuse järele; arvestades, et seetõttu tuleks hooldusasutustes kiiremas korras tagada ravi ja isikukaitsevahendite kättesaadavus;

AW.

arvestades, et COVID-19 pandeemia on näidanud, et kättesaadavate ja kvaliteetsete avalike teenuste ja hooldusteenuste olemasolu vastab mõjusalt elanikkonna, sealhulgas eakate inimeste vajadustele, kes on pandeemia ajal mitmel puhul kogenud ja kogevad jätkuvalt vanuselist diskrimineerimist juurdepääsul meditsiini- ja hooldusteenustele, sealhulgas üldisi takistusi ravi saamisel; arvestades, et COVID-19 pandeemia demonstreeris taas korralike eluruumide, kvaliteetsete hooldusrajatiste ning piisavate hooldus- ja tugiteenuste puudumist; arvestades, et ELis on kõige kõrgemad COVID-19 nakatumis- ja suremusmäärad seotud hooldekodude, eakate ja puuetega inimeste majutusteenuste ja muude sotsiaalteenustega (35); arvestades, et paljud eakad inimesed on pandeemia ajal surnud seetõttu, et paljud intensiivraviüksused olid ülekoormatud; arvestades, et mõnel juhul oli intensiivravi võimaldamist käsitleva otsuse üks peamisi kriteeriume patsiendi vanus; arvestades, et paljudel eakatel on olnud takistatud juurdepääs muule kui COVID-19 ravile, ja üldse on hooldusteenuseid pandeemia ajal vähendatud või täielikult peatatud;

AX.

arvestades, et ELi elanikkonna vananemine toob soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas uusi väljakutseid, kuna naised on endiselt peamised (nii tasustatud kui ka tasustamata) hooldustöö tegijad (36); arvestades, et koroonaviiruse kriis on seda olukorda veelgi teravdanud;

AY.

arvestades, et eakad taluvad halvemini ekstreemseid ilmastikunähtusi, näiteks korduvaid kuumalaineid;

AZ.

arvestades, et väärika elu tagamine tähendab töötajate õigust õigeaegselt pensionile jääda, mis võimaldab neil nautida pensioniiga tervena ja sõltumatuna; arvestades, et õigus vanaduspensionile peab olema seotud tööajaga ja see ei tohi sõltuda keskmise eeldatava eluea muutustest ega muudest põhjustest, mida kasutatakse töötajate survestamiseks; arvestades, et pensionile jäämise aeg peaks põhinema sissetulekul, mis võimaldab inimväärseid elamistingimusi, sealhulgas tervisekaitset, enda kultuurilist rikastamist ja uute oskuste omandamist, nii et pensionärid saaksid olla täielikult kaasatud oma elukoha sotsiaalsesse keskkonda;

BA.

arvestades, et väärikalt elamist, eriti eakate jaoks, ei saa eraldada õigusest kättesaadavale eluasemele sanitaarsetes ja mugavates tingimustes, mis võimaldaks neil vananeda sotsiaalse ja perekondliku kaitse all; arvestades, et paljudes kinnisvaraspekulatsioonidega seotud olukordades on eakad esimestena välja tõstetud, mis on suurendanud nende sotsiaalset eraldatust ja funktsionaalset sõltuvust;

BB.

arvestades, et naised ja eriti üksikemad on suuremas vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus, mis tuleneb muu hulgas jätkuvast soolise tööhõive probleemist, palga- ja pensionilõhest, sagedasematest tööelu katkestustest pere- ja hoolduskohustuste tõttu ja sagedasemast osaajatööst (37), teinekord ka ebakindlatest ja ajutistest töösuhetest (38); arvestades, et need tegurid raskendavad paljudel naistel raha säästmist hilisemaks eluks ja muudavad nad eriti kaitsetuks eakate vaesuse suhtes;

BC.

arvestades, et Eurostati andmetel saavad naised kõigis ELi liikmesriikides meestest madalamat pensioni; arvestades, et 65-aastased ja vanemad naised saavad ELis pensioni, mis on keskmiselt 30 % madalam kui meestel;

BD.

arvestades, et Eurobaromeetri 2019. aasta uuring näitab, et ELis tunneb 40 % inimestest end vanuse alusel diskrimineerituna; arvestades, et vanussurvet esineb eri tasanditel ja see avaldub eri vormides, sealhulgas individuaalsetes lähenemisviisides ja enesetajus ning põlvkondadevahelistes suhetes; arvestades, et on tõestatud, et vanussurve halvendab tervist ja alandab eeldatavat eluiga, takistab täielikku osalemist ühiskondlikus, kultuuri- ja tsiviilelus ning võib piirata eakate juurdepääsu teenustele või aktiivset osalemist nii riiklikul kui ka ELi tööturul ja töökohal pakutavates teenustes, põhjustades marginaliseerumist ja sotsiaalset tõrjutust; arvestades, et viimase Euroopa töötingimuste uuringu kohaselt oli vanuseline diskrimineerimine kõige levinum töökohal diskrimineerimise vorm; arvestades, et muud eakate nimetatud diskrimineerimise vormid hõlmasid näiteks finantstoodete ja -teenuste kättesaadavust, tervishoidu, haridust, koolitust ja vaba aja veetmist (39); arvestades, et aktiivsena vananemise, põlvkondadevahelise solidaarsuse suurendamise ja eakamate töötajate kogemuste ärakasutamise jaoks on väga tähtis vanuselise diskrimineerimise ja vanuseliste stereotüüpide edukas kõrvaldamine, sealhulgas tööturul; arvestades, et selles osas on oluline ka kaupade ja teenuste võrdne kättesaadavus;

BE.

arvestades, et WHO sõnul on aktiivsena vananemine tervise-, osalemis- ja turvalisusvõimaluste optimeerimise protsess vananemisel kogetava elukvaliteedi parandamiseks, mis võimaldab inimestel kogu elu kestel realiseerida oma heaolu potentsiaali ja osaleda ühiskonnas vastavalt oma vajadustele, soovidele ja võimetele, ning pakub neile seejuures piisavat kaitset, turvalisust ja hooldust, kui nad abi vajavad;

BF.

arvestades, et EL ja mitmed liikmesriigid osalevad aktiivselt aruteludes eakate õigusi kaitsvate uute rahvusvaheliste õigusaktide teemal; arvestades, et selliseid rahvusvahelisi arutelusid tuleks aktiivselt toetada ja julgustada; arvestades, et direktiiviga 2000/78/EÜ luuakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, kuid see ei käsitle diskrimineerimist muudes ühiskonnaelu valdkondades ega mitmekordset diskrimineerimist;

BG.

arvestades, et mõnikord langevad eakad vägivalla, väärkohtlemise ja muude murettekitavate tegevuste (pettused ja ebaausad äritavad, õigusvõimest ja ise oma asjade ajamise võimalustest ilmajätmine) ohvriks; arvestades, et eakate vastaste kuritarvituste kui nähtuse kohta tuleks koguda rohkem andmeid ning uurida selle esinemissagedust ja tõkestamise viise; arvestades, et vaja on põhjalikumaid eakate väärkohtlemist kajastavaid andmeid;

BH.

arvestades, et EL rahastab eakate vastaste kuritegude tõkestamise valdkonnas selliseid katseprojekte nagu EuROPeAN, MILCEA ja WeDO;

BI.

arvestades, et kaugetes ja maapiirkondades elavatel eakatel inimestel võivad olla suuremad vanusega seotud riskid, sealhulgas vaesus, kehvem juurdepääs kvaliteetsele tervishoiule ja teenustele, nõrgem sotsiaalne tugi, vähem võimalusi sotsiaalseks suhtlemiseks ja ühistransporditeenuste puudumine;

BJ.

arvestades, et 2012. aasta Eurobaromeetri uuringu kohaselt ei toetanud 60 % ELi elanikest seadusjärgse pensioniea tõstmist ja 61 % oli arvamusel, et kõigil peaks olema võimalik jätkata tööd ka pärast seadusjärgsesse pensioniikka jõudmist; arvestades, et sõltuvalt oma rahalistest vajadustest eelistaksid ligi pooled töötajad vanuses 50+ töötada vähem tunde, samas kui oluline osa pensionäridest eelistaks töötada vähemalt mõned tunnid nädalas (40); arvestades, et pensionieas töötamine on seotud töökoha poliitikaga, mis toetab tööalast konkurentsivõimet ja töötajate pikemaajalist töötamist, kui nad seda soovivad; arvestades, et mittetöötavate eakate palkamise määrad on siiski äärmiselt madalad ja eakatel inimestel on suur oht pikaajaliselt töötuks jääda; arvestades, et 55–64 aasta vanuste inimeste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr on ELi keskmisest kõrgem; arvestades, et 56 % ELi inimestest on mures, et nende sissetulek vanaduses ei ole piisav (41); arvestades, et vananedes väheneb uue töö leidmise tõenäosus, seda osalt struktuuriliste takistuste, sealhulgas vanuselise diskrimineerimise tõttu (42); arvestades, et andmed näitavad pensionil olevate, kuid omal soovil jätkuvalt töötavate inimeste suuremat eluga rahulolu, võrreldes pensionäridega keskmiselt (43); arvestades, et elu eesmärgi tajumine tavaliselt kahaneb pärast 50. eluaastat, kuid on endiselt palju tugevam nendel inimestel, kes pärast pensionile jäämist jätkuvalt töötavad või tegelevad lapsehoolduse või pikaajalise hooldusega (44); arvestades, et eakate töötuse vähendamine on ELis endiselt väga oluline;

BK.

arvestades, et sobivad töö- ja tööhõivetingimused, sealhulgas parem töötervishoid ja -ohutus ning töö- ja eraelu parem tasakaalustatus, eakohane töökeskkond, väiksem töömaht ja sõltumatus tööaja valikul võivad aidata ja julgustada paljusid eakaid tööturule jääma, kui nad seda soovivad;

BL.

arvestades, et erilist tähelepanu tuleb pöörata füüsiliselt ja psühholoogiliselt väga nõudlikku tööd tegevate töötajate vajadustele; arvestades, et seda probleemi saab lahendada tööohutuse ja -tervishoiu strateegiate, töö- ja eraelu tasakaalu toetavate poliitikameetmete, tööl või väljaspool seda pakutavate haridus- ja koolitusvõimaluste kättesaadavuse ja kasutamise, põlvkondadevahelise töökohavahetuse toetamise ja järkjärgulise pensionile jäämise võimaluse kaudu, ning see on kasulik nii üksikisikutele kui ka ühiskonnale tervikuna;

BM.

arvestades, et eakam ja vähemate tööealistega EL võib seada surve alla riikide eelarved ning sotsiaalkindlustus- ja tervishoiusüsteemid; arvestades, et 2070. aastaks prognoositakse vananemisega seotud kogukulude (45) suuruseks 26,7 % SKPst (46); arvestades, et komisjoni tellimusel 2018. aastal tehtud hõbedast majandust (50-aastased ja vanemad inimesed) käsitleva uuringu kohaselt on selle majanduse panus SKPsse 2025. aastaks kuni 6,4 triljonit eurot ja selles töötab 88 miljonit inimest; arvestades, et see oleks 32 % ELi SKPst ja 38 % ELi tööhõivest (47);

BN.

arvestades, et elutsüklipõhise perspektiivi edendamine ja tööandjate teadlikkuse suurendamine eakohase töökeskkonna tähtsusest on aktiivsena vananemise jaoks väga oluline; arvestades, et noorte ja eakate töötuse vähendamine on paljudes piirkondades endiselt peamine väljakutse; arvestades, et EL ja liikmesriigid ei ole veel suutnud tööturuprobleemidele nõuetekohaselt reageerida; arvestades, et on vaja kohandada eakate töötajate oskusi, keda majanduse ümberkorraldamine eriti ohustab, ja jätkuvalt toetada eakate liikuvust tööturul ning eriti nende uuesti tööle asumist;

BO.

arvestades, et tihtipeale ei soovi tööandjad pakkuda eakatele töötajatele piisavat koolitust; arvestades, et elukestev õpe soodustab aktiivsena vananemist ning võimaldab inimestel töötada ja täiel määral ühiskonnaelus osaleda; arvestades, et Euroopa Parlament on vastu võtnud resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse programm „Erasmus+“;

BP.

arvestades, et kvaliteetse tööhõive tagamine, mis hõlmab inimväärset palka, tööohutust ja – tervishoidu ja töö- ja eraelu head tasakaalustamist kogu töötajate karjääri kestel, on kestliku tööelu ning pärast pensionile jäämist aktiivsena ja tervena vananemise eeltingimus; arvestades, et see tähendab lisaks kutsealaste riskide esinemissageduse vähendamisele ka töötajate tervislike harjumuste edendamist ja toetamist ning tegelemist selliste riskidega nagu psühhosotsiaalsed häired ja luu- ja lihaskonna vaevused; arvestades, et vanemate töötajate tervist ja töövõimet ei määra mitte nende vanus, vaid rida selliseid tihedalt seotud tegureid nagu individuaalne elustiil ja kokkupuude ohtudega töökohal (48); arvestades, et kvaliteetsed ning ohutud ja tervislikud töökohad pole olulised mitte ainult töötajate heaolu, vaid ka ettevõtete konkurentsivõime ja hoolekandesüsteemide kestlikkuse jaoks;

BQ.

arvestades, et demograafiliste muutuste mõju tööturul on toonud esile ettevõtete juhtimise ja töömeetodite edasise täiustamise olulisuse ning digitaalsete lahenduste, näiteks kaugtöö tähtsuse, eriti COVID-19 pandeemia kontekstis, kuna need pakuvad arvukaid võimalusi töötajate, sealhulgas pensionieale lähenevate töötajate töötingimuste parandamiseks ja loovad kaasavama töökeskkonna, eriti puuetega inimeste jaoks ning töö ja eraelu paremaks tasakaalustamiseks;

BR.

arvestades, et kõrge töötuse määraga piirkondi iseloomustab kõrgem vananemise määr ja rahvastiku kahanemine;

BS.

arvestades, et 2019. aastal oli 55–64-aastaste vanuserühma kuuluvate töötajate osakaal 59,1 % ELi töötajaskonnast (49); arvestades, et 2016. aastal oli umbes kolmandik põllumajanduslike pereettevõtete juhtidest 65-aastased või vanemad ja enamus (57 %) olid vähemalt 55-aastased või vanemad; arvestades, et ainult iga kümnes põllumajandusettevõtte juht oli alla 40-aastane;

BT.

arvestades, et aktiivsena vananemise strateegiaid edendavad programmid, projektid ja meetmed peaksid kajastuma kõigis poliitikavaldkondades, ning arvestades, et liikmesriigid peaksid demograafiliste probleemide lahendamiseks kasutama kõiki selliseid kättesaadavaid ELi vahendeid nagu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Ühtekuuluvusfond, Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja Euroopa ühendamise rahastu; arvestades, et ELi vahendid hõlbustavad elutähtsa taristu tagamist;

BU.

arvestades, et sellised algatused nagu auhind „Access City“ soodustavad avalike ruumide kohandamist eakate ja piiratud liikumisvõimega inimeste vajadustega ja suurendavad nende sõltumatust; arvestades, et lisaks nende elukvaliteedi parandamisele ning sotsiaalse kaasatuse ja põhiõiguste võrdse kasutamise tagamisele võivad sellised algatused avaldada ka positiivset majanduslikku mõju;

BV.

arvestades et alates 2010. aastast on ühe inimesega leibkondade arv kasvanud 19 % võrra; arvestades, et 2019. aastal elas ELis vanuses 65+ naistest üksi 40 %, mis on üksi elavate meeste osakaalust üle kahe korra rohkem (50); arvestades, et paljudes liikmesriikides on noorte, vallaliste, eakate, samuti puuetega, krooniliste haiguste ja funktsionaalsete piirangutega inimeste eluasemetingimused sageli puudulikud kas juurdepääsuraskuste, madalate kvaliteedinõuete või kõrgete elamis- ja eluasemekulude tõttu; arvestades, et eluruumid peaksid olema taskukohased, juurdepääsetavad, ohutud ja mugavad, ja seda mitte ainult eakate jaoks; arvestades, et kui eakad ei ole oma kodu omanikud, on võimalus, et nad seda renoveerivad, väiksem;

BW.

arvestades, et inimõigused on universaalsed, võõrandamatud, jagamatud, üksteisest sõltuvad ja omavahel seotud ning kuuluvad kõigile inimestele ja kõigile põlvkondadele ilma igasuguse diskrimineerimiseta; arvestades, et eakad, sealhulgas puuetega inimesed on ühiskonna jaoks väärtuslikud ja peaksid seetõttu ühiskonnaelus täiel määral osalema ning elama oma elu nii väärikalt ja sõltumatult kui võimalik; arvestades, et ELi majanduse taastumist peab suunama põlvkondadevaheline solidaarsus ning püüd luua õiglasem, kaasavam ja vastupanuvõimelisem ühiskond, kus kedagi ei jäeta kõrvale;

BX.

arvestades, et kõik liikmesriigid ja EL on ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni osalised ja on seega juriidiliselt kohustatud tagama üksikisikute sõltumatuse, mittediskrimineerimise, täieliku ja mõjusa ühiskonnaelus osalemise ning võrdsed võimalused ja juurdepääsetavuse; arvestades, et Euroopa Liidus on üle 80 miljoni puuetega inimese, kellest enamik on naised ja tütarlapsed, ning arvestades, et enamik puudeid tekib vanusega; arvestades, et eakad puuetega inimesed on suuremas vaesuse ja diskrimineerimise ohus (51); arvestades, et vananemispoliitika peab tagama puuetega inimeste kaitse ja sotsiaalse kaasamise ning nende juurdepääsu tööturule ja teenustele; arvestades, et liikuvusel on sõltumatuna elamise edendamisel keskne tähtsus; arvestades, et kriitiline tähtsus on täielikult ligipääsetava uksest ukseni transpordiühenduse tagamisel;

BY.

arvestades, et neurodegeneratiivsed haigused, nagu Alzheimeri tõbi ja muud dementsuse vormid, jäävad enamikus Euroopa riikides sageli diagnoosimata; arvestades, et on selgeid viiteid sellele, et praegune 9 miljoni suurune kinnitatud dementsusjuhtumite arv kahekordistub 2050. aastaks (52); arvestades, et dementsus on Euroopa Liidus peamine eakate sõltuvuse ja puude põhjus, mis mõjutab praegu umbes 10 miljonit inimest, ning et aastaks 2030 prognoositakse selle levimuse kahekordistumist;

BZ.

arvestades, et ÜPP on endiselt peamine vahend maamajanduse ja töökohtade loomise toetamiseks maapiirkondades;

CA.

arvestades, et meie toiduga kindlustatus sõltub sellest, kui edukalt toimub põllumajanduses uue põlvkonna pealekasv;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

51.

52.

53.

54.

55.

56.

57.

58.

59.

60.

61.

62.

63.

64.

65.

66.

67.

68.

69.

70.

71.

72.

73.

74.

75.

76.

77.

78.

79.

80.

81.

82.

83.

84.

85.

86.

87.

88.

89.

90.

91.

92.

93.

94.

95.

96.

97.

98.

99.

100.

101.

102.

103.