Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „SKPd täiendavad meetmed majanduse edukaks taastamiseks ning kestliku ja vastupidava ELi majanduse saavutamiseks“

(omaalgatuslik arvamus)

(2022/C 152/02)

Raportöör:

Petru Sorin DANDEA

Täiskogu otsus	25.3.2021
Õiguslik alus	kodukorra artikli 32 lõige 2
	omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	23.11.2021
Vastuvõtmine täiskogus	8.12.2021
Täiskogu istungjärk nr	565
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	209/2/7

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et üleminek majandussüsteemilt, mille peamine liikumapanev jõud oli majanduskasv, kestliku arengu põhisele mudelile on vältimatu. Arvestades selle ümberkorralduse äärmist keerukust ja sellega kaasnevaid tohutuid probleeme, on käesolevas arvamuses sisalduvad ettepanekud uute näitajate kohta vaid üks näide võimalikust lähenemisviisist mõõtevahenditele sotsiaal-, majandus- või keskkonnavaldkonnas.

1.2.

Komitee teeb ettepaneku töötada välja näitajate kogum, et paremini teavitada poliitikakujundajaid, kes saavad seejärel edendada ringmajanduse arendamise poliitikat. Näiteks kui teave loodusvaradest pärinevate materjalide sisalduse kohta teatavate kestvuskaupade puhul panna korrelatsiooni teabega nende kasutamise keskmise kestuse ja nimetatud materjalide potentsiaalse taaskasutamise määra kohta, on võimalik anda poliitikakujundajatele asjakohast teavet põhjuste kohta, miks otsustada, et ringlussevõtusektorisse tasub investeerida.

1.3.

Komitee leiab, et sisemajanduse koguprodukti (SKP) täiendav tulemustabel tuleks koostada lühendatud kujul, mille võiks seejärel lisada Euroopa rohelise kokkuleppe tulemustabelisse. Selle tulemustabeli koostamiseks võiks kasutada Saksamaa instituudi ZOE välja töötatud ELi 2030. aasta mudelit sõõrikumajanduse perspektiivist, mis võiks mängida rolli Euroopa juhtimisprotsessis, kuna see aitaks hinnata edusamme ja teha kindlaks Euroopa poolaasta eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed. Komitee leiab, et Euroopa valitsemisprotsessis tuleks järgida uut käsitlust, milles keskendutakse kodanike heaolule.

1.4.

Komitee on seisukohal, et liikmesriigid peaksid sõltuvalt oma riigi eripärast kasutama esmajärjekorras mõningaid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) pakutud näitajaid, ning julgustab neid kasutama Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) aruannetes esitatud ettepanekuid heaolu ja jõukuse mõõtmise parandamise kohta.

1.5.

Komitee nõustub Portos toimunud tippkohtumisel Euroopa sotsiaalpartnerite väljendatud arvamusega, et väljapakutud 14 näitajaga saab moodustada SKPd täiendava tulemustabeli, mida saab kasutada kestlikku majanduskasvu mudelit toetava poliitika kujundamisel.

1.6.

Investeeringud sidusasse ühiskonda, kestlikku arengusse, inim- ja sotsiaalsesse kapitali ning elukvaliteeti on hädavajalikud, et luua võimalusi nüüdisaegsetele ettevõtetele, edendada tööhõivet, jõukust ja kestlikku majanduskasvu tulevikus. Seetõttu on komitee arvamusel, et SKPst kaugemale minevad näitajad peaksid muutuma vahenditeks, mille abil mitte ainult jälgida ja mõõta, vaid ka anda teavet poliitika kujundamiseks, parandada teabevahetust ja soodustada eesmärkide seadmist.

1.7.

Euroopa Komisjon esitas hiljuti teatise, (1) mille eesmärk on suunata rahalised vahendid kestlikkesse tegevustesse. Komitee toetab seda komisjoni algatust ja peab vajalikuks töötada välja näitajad, mis võimaldavad ühelt poolt jälgida rahastamise keskkonnahoidlikumaks muutmise protsessi ja teiselt poolt näidata, mil määral on majandussektorid keskkonnahoidlikumaks muutunud. Need näitajad annaksid poliitikakujundajatele paremad juhised kestliku tegevuse avaliku sektori stiimulite kavandamisel. Samuti võivad need olla oluline järelevalvevahend liikmesriikide valitsuste jaoks. Järelevalvet on vaja selleks, et kontrollida, kui kiiresti me suuname investeeringuid kestlikesse sektoritesse. Kui me investeerime liiga aeglaselt, riskime olemasolevate ressursside ammendumisega enne, kui alternatiivid kättesaadavaks muutuvad. See tooks kaasa plahvatusliku hinnatõusu, millel oleksid rängad tagajärjed majandussüsteemile. Kui aga investeerime liiga kiiresti, riskime sellega, et paljud sektorid jäävad ilma investeeringutest ja seega aeglustub majandustegevus, mis looks investeeringuteks vajalikke ressursse.

1.8.

Ka kliimamuutustevastase võitluse valdkonnas on komitee arvamusel, et olemasolevad näitajad tuleb läbi vaadata, võimaldamaks paremat järelevalvet tehtud edusammude üle. Mõned neist ei kajasta täielikult teatavate majandustegevuste negatiivset mõju keskkonnale. Samas tuleks mõnda teist näitajat kohandada, et paremini kajastada Euroopa Liidu eesmärke.

1.9.

Majandussüsteemi rohe- ja digipööre nõuab eri sektorite märkimisväärset ümberkorraldamist. Et need muutused toimuksid võimalikult väikeste sotsiaalsete kuludega, tuleb kehtestada tööjõu kaitse poliitika, et tagada keskpikas ja pikas perspektiivis vajaliku töö õiglane jaotus töötava elanikkonna hulgas. Lisaks peab komitee vajalikuks, nagu Euroopa sotsiaalpartnerid on välja pakkunud, töötada välja kollektiivläbirääkimistega seotud näitajate kogum. See kaitseks töötajaid üldiselt, kuid võib ka tagada ja edendada kutseõppeprogrammides meetmeid, mis on hädavajalikud nende liikuvuse tagamiseks ja mida on vaja majanduse ümberkujundamisest tulenevate probleemide kontekstis. Lisaks on võimalik kogu majanduses olemasolevad töövõimalused jaotada õiglaselt arukate tööaja programmide abil, mille üle sotsiaalpartnerid saavad läbirääkimisi pidada.

1.10.

Majandussüsteemi märkimisväärset ümberkujundamist on võimalik saavutada ainult kogu ühiskonna toetusel. Komitee on arvamusel, et tuleb korraldada uusi Eurobaromeetri tüüpi uuringuid, et jälgida, kuidas ühiskond majandusmudeli muutmist tajub.

1.11.

Liikmesriigid ja Euroopa Komisjon peaksid toetama ka selliste algatuste arendamist, mille eesmärk on paremini mõõta heaolu ja analüüsida majandustegevuse mõju keskkonnale, nagu tegi Saksamaa uurimisinstituut ZOE, mis töötas välja näitajate süsteemi, mida tuntakse nn sõõrikumajanduse nime all.

2.   Sissejuhatus

2.1.

SKP on endiselt peamine makromajanduslik näitaja, mida kasutatakse kogu maailmas majandustegevuse kvantifitseerimiseks. Siiski ei kajasta see laialt levinud arvamuse kohaselt ei ühiskonna tegeliku heaolu ja arengu taset ega ka teatavate majandustegevuste negatiivset mõju keskkonnale.

2.2.

Kuigi ka SKP kontseptsiooni loojad olid selle piiridest teadlikud, muutusid arutelud SKP täiendamise üle 1990. aastatel üha olulisemaks. Seega on tekkinud vajadus asjakohaste näitajate järele, mis suudaksid lahendada 21. sajandi ülemaailmseid probleeme, nagu kliimamuutused, vaesus, loodusvarade ammendumine, tervishoid ja elukvaliteet. Et leida selliste edusammude mõõtmiseks kõige sobivamad näitajad, mida saaks kõige paremini integreerida otsustusprotsessi ja käsitleda avaliku arutelu käigus, astuti oluline samm 2007. aastal, mil korraldati Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi, Rooma Klubi, OECD ja Maailma Looduse Fondi kõrgetasemeline konverents „SKP täiendamine“ (2). Seejärel tõi Joseph E. Stiglitzi, Amartya Seni ja Jean-Paul Fitoussi juhitud majandustulemuste ja sotsiaalsete edusammude mõõtmise komisjoni lõpparuanne (3) esile SKP täiendavad piirangud (kahtlused tootlikkuse mõõtmise viisis ja asjaolu, et inimkapitali ei võeta arvesse).

2.3.

Viimastel aastatel on Euroopa poliitikakujundajate jaoks kerkinud esile mitu uut prioriteeti, nagu rohe- ja digipööre ning üha suurem keskendumine sotsiaalsetele kaalutlustele paljudes poliitikavaldkondades. Kuigi COVID-19 pandeemial on kahtlemata tõsine ja kahjulik mõju Euroopa majandusele, on oluline mitte unustada, et muud probleemid, nagu kliimamuutused, suurenev ebavõrdsus ja aeglane tootlikkuse kasv, ei ole kadunud. Investeeringud sidusasse ühiskonda, kestlikku arengusse, inim- ja sotsiaalsesse kapitali ning elukvaliteeti on hädavajalikud, et luua võimalusi nüüdisaegsetele ettevõtetele, edendada tööhõivet, jõukust ja kestlikku majanduskasvu tulevikus. Seetõttu peaksid SKPst kaugemale minevad näitajad muutuma vahenditeks, mille abil mitte ainult jälgida ja mõõta, vaid ka anda teavet poliitika kujundamiseks, parandada teabevahetust ja soodustada eesmärkide seadmist.

2.4.

Käesoleva omaalgatusliku arvamusega soovib komitee anda väärtusliku panuse, et määrata kindlaks, milliseid heaolu- ja arengunäitajaid tuleks pidada tavapäraseid majandusnäitajaid täiendavateks. Arvamuses toonitatakse ka puuduseid andmekogumises ja kirjeldatakse viise selliste näitajate paremaks integreerimiseks poliitikakujundamisse Euroopa ja riiklikul tasandil, et EL saaks praegusest kriisist tugevamana välja tulla ning olla tulevaste šokkide suhtes vastupanuvõimelisem.

2.5.

Kindlasti ei ole me kunagi varem tundud teravamalt vajadust töötada välja näitajad, mis võimaldavad kujundada ja rakendada poliitikat, mille eesmärk on arendada kestliku majanduse globaalset mudelit, mis suudab tagada maailma kõigi elanike heaolu. Praegust majandusmudelit, mis põhineb pideval majanduskasvul, mida peetakse süsteemi stabiilsuse peamiseks liikumapanevaks jõuks, ei suuda piiratud ressurssidega maakera enam toetada.

2.6.

Juunis avaldas Euroopa Komisjon aruteludokumendi, (4) milles kinnitati vajadust töötada välja SKPd täiendavad näitajad, et ühiskonnas ja majanduses jälgida paremini Euroopa rohelise kokkuleppe poliitika rakendamise kaudu toimuvaid muutusi. Dokumendis tutvustatakse ka mõne liikmesriigi viimastel aastatel tehtud jõupingutusi täiendavate vahendite väljatöötamiseks, et jälgida heaolu ja majandustegevuse keskkonnamõju.

2.7.

Ülemaailmsel tasandil on tehtud mitmeid algatusi, mille eesmärk on töötada välja näitajad, mis võimaldavad ühelt poolt poliitikakujundajatel kujundada ja rakendada kestlikkust edendavat poliitikat ning teiselt poolt majandusmudeli ümberkujundamise protsessi kohta paremat teavet anda. Üks nendest märkimisväärsetest algatustest on ELi 2030. aasta mudel sõõrikumajanduse perspektiivist (EU Doughnut by 2030) (5) – uus väljatöötatud kontseptsioon, milles esitatakse olemasolevate tulemustabelite ja valitud 30 näitaja poliitiline kokkuvõte, et aidata poliitikameetmeid kujundada tõhusamalt, aga ka üldsusel paremini aru saada majandussüsteemi ümberkujundamise vajadustest.

3.   Üldised ja konkreetsed märkused

3.1.

Arutelu SKP täiendamise üle on tekitanud institutsioonide, teadlaste ja poliitikakujundajate hulgas olulist vastukaja. Nõnda on OECD, ÜRO, Euroopa Komisjon või Eurostati tasandil esitatud ettepanekuid näitajate kohta, mis võimaldaksid paremini mõõta heaolu ja jõukust individuaalsel, kollektiivsel või riiklikul tasandil. ÜRO võttis 2015. aastal vastu kestliku arengu eesmärgid, mille jaoks määratles ta 169 eesmärki ja 200 näitajat. 2018. aastal avaldas OECD kõrgetasemeline eksperdirühm kaks aruannet, (6) milles soovitatakse heaolu tõhusamalt mõõta olemasolevate näitajate parandamise või uute näitajate kasutuselevõtu kaudu. Komitee on seisukohal, et liikmesriigid peaksid sõltuvalt oma riigi eripärast kasutama esmajärjekorras mõningaid ÜRO pakutud näitajaid, ning julgustab neid järgima OECD aruannetes esitatud ettepanekuid heaolu ja jõukuse mõõtmise parandamise kohta.

3.2.

Hiljuti allkirjastasid Euroopa sotsiaalpartnerid, nimelt BussinessEurope, Euroopa Ametiühingute Keskliit (ETUC), Euroopa üldhuviteenuste ühendus (SGI Europe) ning Euroopa Käsitööettevõtjate ning Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Keskliit (UEAPME) ühisdokumendi, (7) milles soovitatakse kasutada SKPd täiendavate näitajate kogumit sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonnas. Komitee nõustub Euroopa sotsiaalpartnerite arvamusega, et kavandatud 14 näitajaga saab moodustada SKPd täiendava tulemustabeli, mida saab kasutada kestliku majanduskasvu mudelit toetava poliitika kujundamisel.

3.3.

Juba 2011. aastal hakkas komitee osalema Euroopa tasandil toimuvas arutelus SKP täiendamise teemal. Komitee on koostanud terve rea arvamusi, (8) milles pakutakse välja uusi näitajaid heaolu ja jõukuse mõõtmiseks, ning on korraldanud uuringuid eesmärgiga saada rohkem teada teguritest, mis annavad Euroopa kodanikele tunde, et nad elavad kvaliteetset ja mõtestatud elu. Komitee peab vajalikuks töötada välja uued näitajad, mis mitte ainult ei mõõda majanduslikku vastupanuvõimet kohanemis- ja muutumisvõime osas, vaid võtavad arvesse ka põhimõtet, et kedagi ei jäeta kõrvale.

3.4.

Et olla kindel, et me jätame tulevastele põlvkondadele looduskeskkonna, mis vähemalt ei ole praegusest halvemas seisundis, peame ümber mõtlema majandusmudeli, mis põhineb loodusvarade kontrollimatul kasutamisel. Fakt on see, et ringmajandus leiab üha enam kõlapinda ja tagab loodusvarade ratsionaalsema kasutamise. Samuti teeb komitee ettepaneku töötada välja näitajate kogum, et paremini teavitada poliitikakujundajaid, kes saavad seejärel edendada ringmajanduse arendamise poliitikat. Näiteks kui teatavate kestvuskaupade puhul panna loodusvaradest pärinevate materjalide sisaldus korrelatsiooni nende kasutamise keskmise kestuse ja nimetatud materjalide potentsiaalse taaskasutamise määraga, on võimalik anda poliitikakujundajatele asjakohast teavet põhjuste kohta, miks otsustada, et ringlussevõtusektorisse tasub investeerida.

3.5.

Komitee leiab, et SKPd täiendav tulemustabel tuleks koostada lühendatud kujul, mille võiks seejärel lisada Euroopa rohelise kokkuleppe tulemustabelisse. Selle tulemustabeli koostamiseks võiks kasutada Saksamaa instituudi ZOE välja töötatud ELi 2030. aasta mudelit sõõrikumajanduse perspektiivist, mis võiks mängida rolli Euroopa juhtimisprotsessis, kuna see aitaks hinnata edusamme ja teha kindlaks Euroopa poolaasta eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed. Komitee leiab, et Euroopa valitsemisprotsessis tuleks järgida uut käsitlust, milles keskendutakse kodanike heaolule.

3.6.

Komitee soovitab komisjonil ja liikmesriikidel seada iga näitaja jaoks eesmärgid. See võimaldaks kasutada eesmärgini jõudmise vahemaa kontseptsiooni, et edusamme paremini jälgida ja mõista.

3.7.

Euroopa Liit on seadnud kaugeleulatuva kliimamuutuste eesmärgi saavutada atmosfääris 2050. aastaks CO2-neutraalsus. Eelkõige tähendab see, et investeeringud tuleb suunata ümber majandustegevusse, mis ei mõjuta keskkonda. Euroopa Komisjon esitas hiljuti teatise, (9) mille eesmärk on suunata rahalised vahendid kestlikkesse tegevustesse. Komitee toetab seda komisjoni algatust ja peab vajalikuks töötada välja näitajad, mis võimaldavad ühelt poolt jälgida rahastamise keskkonnahoidlikumaks muutmise protsessi ja teiselt poolt näidata, mil määral on majandussektorid keskkonnahoidlikumaks muutunud. Need näitajad annaksid poliitikakujundajatele paremad juhised kestliku tegevuse avaliku sektori stiimulite kavandamisel. Samuti võivad need olla oluline järelevalvevahend liikmesriikide valitsuste jaoks. Järelevalvet on vaja selleks, et kontrollida, kui kiiresti me suuname investeeringuid kestlikesse sektoritesse. Kui me investeerime liiga aeglaselt, riskime olemasolevate ressursside ammendumisega enne, kui tekivad asenduslahendused, ning see tooks kaasa plahvatusliku hinnatõusu, millel oleksid rängad tagajärjed majandussüsteemile. Kui aga teeme seda liiga kiiresti, riskime sellega, et paljud sektorid jäävad ilma vajalikest investeeringutest ja seega aeglustub majandustegevus, mis loob investeeringuteks vajalikke ressursse.

3.8.

Ka kliimamuutustevastase võitluse valdkonnas on komitee arvamusel, et olemasolevad näitajad tuleb läbi vaadata, võimaldamaks paremat järelevalvet tehtud edusammude üle. Näitena võib tuua kasvuhoonegaaside heitkoguste näitaja. Mõnest sektorist, nagu lennundus, lähtuvad heitkogused ei kuulu Eurostati arvestatud heitkoguste hulka. Samas tuleks mitmeid näitajaid kohandada, et paremini kajastada Euroopa Liidu eesmärke.

3.9.

Majandussüsteemi rohe- ja digipööre nõuab eri sektorite märkimisväärset ümberkorraldamist nii nende panuse seisukohast SKPsse kui ka tööhõive seisukohast. Et need muutused toimuksid võimalikult väikeste sotsiaalsete kuludega, tuleb kehtestada tööjõu kaitse poliitika, et tagada keskpikas ja pikas perspektiivis vajaliku töö õiglane jaotus töötava elanikkonna hulgas. Lisaks peab komitee vajalikuks, nagu Euroopa sotsiaalpartnerid on välja pakkunud, töötada välja kollektiivläbirääkimistega seotud näitajate kogum. See kaitseks töötajaid üldiselt, kuid võib ka tagada ja edendada kutseõppeprogrammides meetmeid, mis on hädavajalikud nende liikuvuse tagamiseks ja mida on vaja majanduse ümberkujundamisest tulenevate probleemide kontekstis. Lisaks on võimalik kogu majanduses olemasolevad töövõimalused jaotada õiglaselt arukate tööaja programmide abil, mille üle sotsiaalpartnerid saavad läbirääkimisi pidada.

3.10.

Majandussüsteemi märkimisväärset ümberkujundamist on võimalik saavutada ainult kogu ühiskonna toetusel. Seepärast on hädavajalik, et kogu selle keerulise protsessi jooksul oleksid poliitiliste otsustajate käsutuses lisaks statistilistele näitajatele ka küsitlused ja statistilised uuringud, mis annavad võimaluse jälgida, millisel tasemel ühiskond muutusi mõistab ja aktsepteerib. Komitee on arvamusel, et tuleb korraldada uusi Eurobaromeetri tüüpi uuringuid, et jälgida, kuidas ühiskond majandusmudeli muutmist tajub. Liikmesriigid ja Euroopa Komisjon peaksid toetama ka selliste algatuste arendamist, mille eesmärk on paremini mõõta heaolu ja analüüsida majandustegevuse mõju keskkonnale, nagu tegi Saksamaa uurimisinstituut ZOE, mis töötas välja näitajate süsteemi – ELi 2030. aasta mudeli sõõrikumajanduse perspektiivist (10).

3.11.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et üleminek majandussüsteemilt, mille peamine liikumapanev jõud oli majanduskasv, kestliku arengu põhisele mudelile on vältimatu. Arvestades selle ümberkorralduse äärmist keerukust ja sellega kaasnevaid tohutuid probleeme, on käesolevas arvamuses sisalduvad ettepanekud uute näitajate kohta muidugi vaid üks näide võimalikust lähenemisviisist mõõtevahenditele sotsiaal-, majandus- või keskkonnavaldkonnas.

---

(1)  COM(2021) 188 final, „ELi taksonoomia, äriühingute kestlikkusaruandlus, kestlikkuseelistused ja usaldussuhtest tulenevad kohustused: rahandus ja Euroopa roheline kokkulepe“ (ELT C 517, 22.12.2021, lk 72).

(2)  Konverentsi „SKP täiendamine“ kokkuvõte – https://ec.europa.eu/environment/beyond_gdp/proceedings/bgdp_proceedings_summary_notes.pdf.

(3)  Majandustulemuste ja sotsiaalsete edusammude mõõtmise komisjoni aruanne – https://ec.europa.eu/eurostat/documents/8131721/8131772/Stiglitz-Sen-Fitoussi-Commission-report.pdf.

(4)  https://ec.europa.eu/info/publications/economic-policy-making-beyond-gdp-introduction_fr.

(5)  https://zoe-institut.de/en/publication/a-compass-towards-2030.

(6)  OECD (2018), „Going beyond GDP: Measuring what counts for economic and social performance“, OECD kirjastus, Pariis – https://doi.org/10.1787/9789264307292-en.

OCDE (2018), „For Good Measure: Advancing Research on Well-Being Metrics Beyond GDP“, OCDE kirjastus, Pariis – https://www.oecd-ilibrary.org/economics/for-good-measure_9789264307278-en.

(7)  https://est.etuc.org/wp-content/uploads/2021/05/FINAL-BEYOND-GDP-SOCIAL-PARTNERS-EU.pdf.

(8)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „SKP täiendamine – kodanikuühiskonna kaasamine täiendavate näitajate valimisse“ (omaalgatuslik arvamus) (ELT C 181, 21.6.2012, lk 14).

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Majanduspoliitika parem koordineerimine aitab suurendada stabiilsust, elavdada majanduskasvu ja luua enam töökohti – ELi majandusjuhtimise tõhustamise hoovad“ KOM(2010) 367 final (ELT C 107, 6.4.2011, lk 7).

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „SKT näitajast kaugemale vaatamine: säästva arengu näitajad“ (ELT C 100, 30.4.2009, lk 53).

(9)  COM(2021) 188 final, „ELi taksonoomia, äriühingute kestlikkusaruandlus, kestlikkuseelistused ja usaldussuhtest tulenevad kohustused: rahandus ja Euroopa roheline kokkulepe“ (ELT C 517, 22.12.2021, lk 72).

(10)  ZOE instituudi aruanne: „A Compass towards 2030“ (hhttps://zoe-institut.de/en/publication/a-compass-towards-2030//).