Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 52021AE2419

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse energiatõhusust (uuesti sõnastatud)“ (COM(2021) 558 final – 2021/0203 (COD))

EESC 2021/02419

ELT C 152, 6.4.2022, p. 134–137 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

6.4.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 152/134

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse energiatõhusust (uuesti sõnastatud)“

(COM(2021) 558 final – 2021/0203 (COD))

(2022/C 152/22)

Raportöör:

Alena MASTANTUONO

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Parlament, 13.9.2021

Euroopa Liidu Nõukogu, 20.9.2021

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 194 lõige 2 ja artikkel 304

Vastutav sektsioon

transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon

Vastuvõtmine täiskogus

9.12.2021

Täiskogu istungjärk nr

565

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

118/1/3

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab heameelt uuesti sõnastatud energiatõhususe direktiivi ettepaneku üle, sest see käsitleb tegevusvaldkonda, mis on ELi majanduse ja ühiskonna täielikult CO2 heite vabaks muutmisel võtmetähtsusega.

1.2.

 Komitee kiidab heaks asjaolu, et ELi uus eesmärk on siduv. Komitee mõistab, et ELi tasandi järjest nõudlikumad energiatõhususe eesmärgid, mille kohaselt peavad liikmesriigid vähendama 2030. aastaks energiatarbimist 9 % võrreldes 2020. aasta võrdlusstsenaariumi prognoosidega, on keerulised ja vaevanõudvad. 2020. aasta eduaruande (1) kohaselt on vaid 12 liikmesriiki enam-vähem täitnud 2020. aastaks seatud soovituslikud riiklikud eesmärgid.

1.3.

 COVID-19 pandeemia on piiranud ELi ühiseid jõupingutusi ja sellel on kindlasti omakorda tagajärjed kaugemale ulatuvate eesmärkide saavutamisele. Soovitusliku riikliku panuse saavutamine nõuab kõigilt liikmesriikidelt suuremaid jõupingutusi ning arvesse tuleks võtta iga liikmesriigi erinevaid tingimusi.

1.4.

 Komitee kordab oma Euroopa kliimamääruse teemalises arvamuses esitatud seisukohta, (2) et eesmärk peaks olema saavutada kasvuhoonegaaside heite võimalikult ulatuslik vähendamine võimalikult vähese sotsiaal-majandusliku mõjuga. Komitee soovitab kombineerida hästi reguleeritud turuga kokkusobivaid vahendeid ning vajaduse korral regulatiivseid meetmeid, sh rahastamisvahendeid mitmeaastase finantsraamistiku ja taasterahastu „NextGenerationEU“ toel, et aidata kaasa tõhusamale energiakeskkonnale.

1.5.

 Komitee toetab avaliku sektori, sh kohalike ja piirkondlike omavalitsuste juhtrolli, nagu on sätestatud uuesti sõnastatud energiatõhususe direktiivi ettepanekus, ning rõhutab, et see nõuab piisavat rahalist ja tehnilist abi ning koolitatud personali. Komitee pooldab avaliku sektori võetavaid meetmeid renoveerimise ja energiatarbimise vähendamise vallas ja leiab, et need toetavad ehitussektorit ja eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ning mõjuvad stiimulina uute tehnoloogiate arendamiseks ja rakendamiseks ning töökohtade loomiseks renoveerimislaine strateegia raames.

1.6.

 Komitee hindab ka suuremat rõhuasetust tarbijate teavitamisele ja nende mõjuvõimu suurendamisele, näiteks lepingunõuete või selge ja arusaadava keelekasutuse vallas. Komitee rõhutab kodanikuühiskonna olulist rolli energiatõhususe eeliseid käsitlevates teabekampaaniates.

1.7.

 Energiahindade tõus on näidanud, kui kiiresti ja tõsiselt võib see probleem kodumajapidamisi ja ettevõtjaid mõjutada. Nende kulude vähendamiseks võetavate meetmete olulisus on ilmnenud oodatust varem. Sellega seoses toetab komitee energiatõhususe direktiivi rakendamise stiimuleid ja vahendeid, et aidata kaitsetumaid tarbijaid ja kodumajapidamisi, ning juhib tähelepanu sellele, et kaugkütte ja -jahutuse julged eesmärgid võivad halvendada sotsiaaleluruumide tingimusi. Seepärast on komiteel hea meel ettepaneku üle luua kliimameetmete sotsiaalfond ning ta kutsub üles järgima õiglase ülemineku põhimõtet, et võtta arvesse liikmesriikide erinevat olukorda.

1.8.

 Komitee mõistab energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte eesmärki ja kasulikkust. Küll aga ei ole see alati kulutõhus lahendus. Mõnel juhul võib olla tõhusam mitte säästa energiat, vaid toota seda ohututest ja säästvatest vähese CO2 heitega allikatest.

1.9.

 Komitee kutsub Euroopa institutsioone üles tagama paketi „Eesmärk 55“ algatuste koostoime. Paketi sisuliste muudatuste korral palub komitee ELi institutsioonidel koostada mõjuhinnangu.

2.   Taust ja faktid

2.1.

 Energiatõhusus on oluline tegevusvaldkond ELi majanduse täielikult CO2 heite vabaks muutmisel. Kavandatud uuesti sõnastatud energiatõhususe direktiiv on oluline osa paketist „Eesmärk 55“, millega rakendatakse ELi rohelise kokkuleppe põhimõtteid ja sätestatakse viis, kuidas saavutada ELi uued eesmärgid vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55 %.

2.2.

 Ettepanek on osa sellest laiemast poliitikast ja peaks olema täielikult kooskõlas paketi „Eesmärk 55“ muude algatustega (nt ELi heitkogustega kauplemise süsteemi muudatused; rahastamismehhanismi kohandamine, et toetada paketi rakendamist; jõupingutuste jagamise määrus; taastuvenergia direktiiv; rangemad mootorsõidukite heitenormid; alternatiivkütuste taristu direktiivi läbivaatamine), et tagada ELis soovitud kestlik areng.

2.3.

 Ettepaneku peamine siht on vähendada üldist energiatarbimist ja heitkoguseid. Selle põhieesmärgid on järgmised: kasutada ära veel kasutamata energiasäästu potentsiaal kogu majanduses; kajastada kliimaeesmärgi kava kõrgemaid energiatõhususe eesmärke; kehtestada liikmesriikidele meetmed, mis on kooskõlas 2030. aasta julgema kliimaeesmärgiga vähendada heitkoguseid 55 %. Seejuures tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta ühiskondlikke ja kestlikkuse tegureid, aidates kaasa taskukohasele ja kaasavale energiatarbimisele, nagu lepiti kokku ühises Porto sotsiaalkohustuses, ning järgides samal ajal täielikult õiglase ülemineku põhimõtet.

2.4.

 See lähtub energiatõhususe esikohale seadmise juhtpõhimõttest, mida tuleks arvesse võtta kõigis sektorites, mitte ainult energiasüsteemis, sh finantssektoris.

2.5.

 Uuesti sõnastatud direktiivis tehakse ettepanek seada energiatarbimise vähendamiseks ELi tasandil igal aastal julgem siduv eesmärk. Samuti soovitakse direktiiviga suunata riiklike panuste kehtestamist, mis peaaegu kahekordistavad liikmesriikide iga-aastast energiasäästukohustust.

2.6.

 Katalüsaatori ja eeskujuna teistele sektoritele peab avalik sektor igal aastal renoveerima 3 % oma hoonetest, et kiirendada renoveerimislainet, ja võtma kaupade, teenuste, ehitustööde ja hoonete riigihangetes arvesse energiatõhusust. Mõlemad algatused võivad luua uusi jätkusuutlikke töökohti ning vähendada avaliku sektori kulutusi energiakasutusele ja -kuludele.

3.   Üldised märkused

3.1.

 Komitee väljendab heameelt uuesti sõnastatud energiatõhususe direktiivi ettepaneku üle, sest see käsitleb tegevusvaldkonda, mis on ELi majanduse ja ühiskonna täielikult CO2 heite vabaks muutmisel võtmetähtsusega. Kokkuvõttes nõuab Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamine kogu kliima- ja energiapoliitika ümberkujundamist. Energiatõhususe poliitikaraamistiku tugevdamine konkreetse poliitikameetmete kombinatsiooni abil aitab kaasata üleminekuks vajalikke investeeringuid. Seepärast leiab komitee, et direktiivi läbivaatamine, mis sisaldab ELi üldist energiatõhususe eesmärki, peaks andma selle reformi jaoks õige signaali.

3.2.

 Komitee hindab energiatõhususe direktiivi saavutusi. Samal ajal on komitee vägagi teadlik puudustest ELi ühistes jõupingutustes energiatarbimise vähendamisel.

3.3.

 COVID-19 pandeemia on piiranud ELi ühiseid jõupingutusi ja sellel on kindlasti omakorda tagajärjed kaugemale ulatuvate eesmärkide saavutamisele. Soovitusliku riikliku panuse saavutamine nõuab kõigilt liikmesriikidelt suuremaid jõupingutusi. Komitee soovitab kombineerida hästi reguleeritud turuga kokkusobivaid vahendeid, nagu maksud, aktsiisid ja piiratud, kuid kaubeldavad õigused, nt heitkogustega kauplemise süsteem, ning vajaduse korral regulatiivseid meetmeid.

3.4.

 Komitee kordab oma Euroopa kliimamääruse teemalises arvamuses tehtud tähelepanekut, (3) et eesmärk peaks olema saavutada kasvuhoonegaaside heite võimalikult ulatuslik vähendamine võimalikult vähese sotsiaal-majandusliku mõjuga. Tuleb leida õige tasakaal, et saavutada ELi eesmärgid minimaalsete kogukuludega. Energiasäästumeetmete kulutõhusus tavaliselt väheneb, kui säästetud energia maht suureneb: esialgseid meetmeid on lihtne rakendada, kuid täiendavad meetmed on kulukamad ja annavad väiksema tulemuse. Ettepanekuga tuleks saavutada tasakaal ja tagada, et ülemääraseid kulusid ei kantaks üle energiatarbijatele.

3.5.

 Komitee toetab energiatõhususe direktiivi rakendamise stiimuleid ja vahendeid, et vähendada ettepaneku sotsiaalset mõju ning aidata kaitsetumaid tarbijaid ja kodumajapidamisi, keda COVID-19 on eriti rängalt tabanud. Seepärast on komiteel eriti hea meel ettepaneku üle luua kliimameetmete sotsiaalfond, mis peaks andma täiendavaid rahalisi vahendeid, et ära hoida energiaostuvõimetuse suurenemine, ning komitee kutsub üles järgima õiglase ülemineku põhimõtet, et võtta arvesse liikmesriikide erinevat olukorda.

3.6.

 Komitee kutsub Euroopa institutsioone üles tagama paketi „Eesmärk 55“ algatuste koostoime. Paketi sisuliste muudatuste korral palub komitee ELi institutsioonidel koostada mõjuhinnangu.

3.7.

 Komitee toetab direktiivis sätestatud avaliku sektori juhtivat rolli – viimane peaks tegelema teenuste ja hoonete energiatarbimise vähendamisega. Komitee mõistab, et kõigis asjaomastes sektorites, eelkõige transpordis, üldkasutatavate hoonete puhul, info- ja kommunikatsioonitehnoloogias, ruumilises planeerimises, veemajanduses ja jäätmekäitluses, on edu saavutamine keeruline. Komitee märgib rahuloluga, et direktiivi artikliga 6 laiendatakse renoveerimiskohustuse kohaldamisala nii, et see hõlmaks kõiki avaliku sektori asutusi kõigil haldustasanditel ja nende tegevuse kõiki aspekte. Komitee rõhutab, et see nõuab piisavat rahalist ja tehnilist abi ning koolitatud personali. Seepärast soovitab komitee kooskõlas oma arvamusega ELi eelarveraamistiku ümberkujundamise kohta (4) kohaldada avaliku sektori investeeringute suhtes tasakaalus eelarve nõuet, et tagada tootlikkus ning tulevaste põlvkondade heaolu sotsiaalne ja ökoloogiline alus. Komitee julgustab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi tegema koostööd keskvalitsuse ja ehitussektori kõigi osadega, et saavutada koostoime ja kõrvaldada tarbetud takistused renoveerimiseesmärkide elluviimisel.

3.8.

 Komitee pooldab meetmeid, mida avalik sektor võtab ehitussektori, eelkõige VKEde toetamiseks ning renoveerimislaine strateegia raames uute tehnoloogiate arendamiseks ja rakendamiseks. Riigihangetes tuleks kohaldada selliseid kriteeriume nagu kulutasuvus ja majanduslik teostatavus, samuti kvaliteedi- ja sotsiaalseid kriteeriumeid. Nende kriteeriumitega tuleks jätkuvalt arvestada ka muudes valdkondades, et tagada võrdsed tingimused.

3.9.

 Komitee kiidab heaks asjaolu, et ELi uus eesmärk on siduv. Seetõttu soovitab komitee, et kooskõlas nõukogu 2020. aasta detsembri järeldustega võetaks soovituslikes riiklikes eesmärkides arvesse liikmesriikide, sealhulgas saartel asuvate liikmesriikide ja saarte erinevaid lähtepositsioone, konkreetseid riiklikke olusid ning heitkoguste vähendamise potentsiaali, samuti tehtud jõupingutusi (5).

3.10.

 Komitee rõhutab tihedat seost energiatõhususe saavutamise püüdluste ning taasterahastu „NextGenerationEU“, eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastu missiooni ja eesmärkide vahel. Komitee nõuab, et märkimisväärne osa taaste- ja vastupidavusrahastu 37 %st, mis on eraldatud keskkonnahoidlikele projektidele, eraldataks energiatõhususe projektidele vastavalt iga liikmesriigi tegelikule nõudlusele ja vajadusele.

4.   Konkreetsed märkused

4.1.

 Komitee mõistab energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte eesmärki ja kasulikkust. See ei ole aga alati kulutõhus lahendus ja seda põhimõtet ei tohiks pidada dogmaks. Mõnel juhul võib olla tõhusam mitte säästa energiat, vaid toota seda ohututest ja säästvatest vähese CO2 heitega allikatest.

4.2.

 Komitee soovitab energiatõhususe direktiivi artiklis 8 sätestatud protsendimäärade kohandamisel arvesse võtta riikide erinevusi: kõigile liikmesriikidele ei peaks kehtima ühtne määr, vaid diferentseeritud määr, mis on kohandatud iga riigi olukorrale. Kui liikmesriikide energiatõhususeesmärkide saavutamisse tehtavate panuste arvutamise valem peaks osaliselt põhinema SKP energiamahukusel, tuleks seda kohandada nii, et see kajastaks tööstuse osakaalu SKPs, nii et suurema tööstuse osakaaluga riigid ei satuks ebasoodsasse olukorda.

4.3.

 Komitee toetab liikmesriikidele seatud kohustust esitada aruanne energiatõhususe vahendite, sealhulgas nende tulemuslikkuse kohta. Samal ajal on komitee valmis koos liikmesriikides aktiivsete kodanikuühiskonna organisatsioonidega, sh sotsiaalpartneritega, andma tuge abimehhanismide loomisel riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Komitee rõhutab, kui oluline on nõuetekohaselt teavitada kõiki sidusrühmi (tootjad, pakkujad, rajatiste haldajad, kasutajad ja tarbijad) lisanõuetest, et suurendada energiateenuste ja energiatõhususe lepingute kasutuselevõttu. Euroopa Komisjon peaks komitee arvates võtma selles valdkonnas aktiivse juhtrolli. Seejuures tuleb silmas pidada, kui oluline on kodanikuühiskond, kes soovib aidata kaasa teadlikkuse suurendamisele ja teavituskampaaniatele ning edendada koolitusprogramme.

4.4.

 Komitee väljendab heameelt selle üle, et komisjon ei ole lisanud auditite tegemise kohustust, kuna see seaks tingimused ettevõtjate investeerimiskavadele. Ettevõtjad on alati valmis oma energiatõhusust suurendama ning energiajuhtimissüsteemid on osutunud kulutõhusaks alternatiiviks audititele.

4.5.

 Komitee hindab ka suuremat rõhuasetust tarbijate teavitamisele ja nende mõjuvõimu suurendamisele seoses lepingunõuetega ning selge ja arusaadava keelekasutusega. Komitee toob esile reguleerivate asutuste olulise rolli selles valdkonnas, eelkõige turgudel, kus ettevõtjate arv on väike.

4.6.

 Komitee on teadlik kvalifitseeritud töötajate puudusest selles sektoris, aga peab hädavajalikuks, et kõik spetsialistid, kes aitavad ellu viia energiatõhususpoliitika uut käsitust, oleksid asjakohaselt koolitatud, et neil oleksid vajalikud oskused ja kvalifikatsioon.

4.7.

 Nagu rõhutatud Euroopa renoveerimislaine arvamuses, toonitab komitee, et õõnesseinte ja põrandate isolatsioon on kõige lihtsam ja odavam meede CO2 heite vähendamiseks. Kuid isegi need suhteliselt soodsad meetmed on paljudele koduomanikele liiga kulukad, kuigi nende tulemuseks on väiksemad energiakulud. Seepärast soovitab komitee, et liikmesriikide valitsused looksid nende meetmete subsideerimise kava, sest need võivad luua ka töökohti. Euroopa renoveerimiskampaania (Renovate Europe) raames tehtud uuringust tuleb välja, et hoonete energiatõhusamaks renoveerimisse investeeritud iga miljoni euro kohta luuakse ELis keskmiselt 18 töökohta (6).

4.8.

 Kuigi komitee leiab, et energiatarbimise ülempiir on väga kasulik näitaja sellistes küsimustes nagu kodumajapidamiste tarbimine, kahtleb ta, kas see näitaja üksi on sobiv tööstussektori jaoks. CO2 heite vähendamise uuenduslikud tehnoloogiad on sageli energiamahukamad kui tavapärased (ent saastavamad) alternatiivid. Seega võib tarbimise piiramine tööstuses takistada tööstussektori protsesside CO2 heite vähendamist, ohustades nii ka tööstustoodangut.

4.9.

 Komitee juhib tähelepanu sellele, et kaugkütte ja -jahutuse julged eesmärgid võivad tekitada suuremat energiaostuvõimetust, sest paljud madala sissetulekuga kodumajapidamised elavad sotsiaaleluruumides, mida tavaliselt hallatakse tsentraalselt. Energiatõhususe direktiivi muudatused ei tohi olla tagasiulatuva jõuga ning muudatust tõhusa keskkütte või -jahutuse määratluses (artikkel 24) ei tuleks kohaldada juba kasutuses olevatele süsteemidele, vaid ainult uutele või renoveeritud süsteemidele.

Brüssel, 9. detsember 2021

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Christa SCHWENG

(1)  COM(2020) 564 final.

(2)  ELT C 364, 28.10.2020, lk 143.

(3)  ELT C 364, 28.10.2020, lk 143.

(4)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „ELi eelarveraamistiku ümberkujundamine majanduse kestlikuks elavdamiseks ja õiglaseks üleminekuks“, vastu võetud 20.10.2021 (ELT C 105, 4.3.2022, lk 11).

(5)  https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-22-2020-INIT/et/pdf

(6)  https://www.renovate-europe.eu/wp-content/uploads/2020/06/BPIE-Research-Layout_FINALPDF_08.06.pdf

Top