Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52018IE0984

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Uue CO2-vaba, detsentraliseeritud ja digiteeritud energiavarustuse struktuuri mõju töökohtadele ja piirkondlikule majandusele“ (omaalgatuslik arvamus)

    EESC 2018/00984

    ELT C 367, 10.10.2018, p. 1–8 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    10.10.2018   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 367/1


    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Uue CO2-vaba, detsentraliseeritud ja digiteeritud energiavarustuse struktuuri mõju töökohtadele ja piirkondlikule majandusele“

    (omaalgatuslik arvamus)

    (2018/C 367/01)

    Raportöör:

    Lutz RIBBE

    Täiskogu otsus

    15.2.2018

    Õiguslik alus

    kodukorra artikli 29 lõige 2

     

    omaalgatuslik arvamus

    Vastutav sektsioon

    transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon

    Vastuvõtmine sektsioonis

    28.6.2018

    Vastuvõtmine täiskogus

    11.7.2018

    Täiskogu istungjärk nr

    536

    Hääletuse tulemus

    (poolt/vastu/erapooletuid)

    123/1/1

    1.   Järeldused ja soovitused

    1.1.

    Energiasüsteemi ümberkorraldamine CO2-vabale, detsentraliseeritud ja digiteeritud varustamisele pakub suuri võimalusi – eelkõige Euroopa struktuuriliselt mahajäänud ja maapiirkondadele. Taastuvate energiaallikate väljaarendamine võib kaasa tuua märkimisväärseid positiivseid mõjusid tööhõivele ja seda võib teha viisil, mis annab piirkondlikule majandusele uue arenguimpulsi.

    1.2.

    Eelkõige tekib hea võimalus selleks, et Euroopa energia- ja ühtekuuluvuspoliitika võiksid vastastikku oma positiivset mõju tugevdada. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab kahetsusväärseks, et ei komisjon ega ka liikmesriigid ei ole seda potentsiaali veel asjakohaselt tunnustanud, rääkimata selle ärakasutamisest.

    1.3.

    Komitee tunneb heameelt selle üle, et alates ühtekuuluvuspoliitika ümberkujundamisest aitab see kaasa taastuvenergia ja energiatõhususe edendamisele. Euroopa energiapoliitika seevastu ei ole siiani ühtekuuluvuspoliitikat eriti toetanud. Ei ole arvesse võetud, et taastuvenergia võiks märkimisväärselt edendada just ebasoodsas olukorras olevate piirkondade arengut. Seega loobutakse võimalusest kasutada tohutut poliitilist potentsiaali piirkondliku majanduskasvu soodustamiseks.

    1.4.

    Et nimetatud potentsiaal realiseeruks, tuleb piirkondadele luua tingimused ja neid toetada, et nad saaksid stimuleerida taastuvenergia võrgutaristu väljaehitamise ja taastuvenergia tootmise suurendamise abil majanduskasvu ja tagada selles ühiskonna ulatusliku osalemise. Piirkondliku väärtuse loomiseks eriti tähtis osaluse vorm on tarbijate rolli väärtustamine, kuna nad saavad tootvate tarbijatena ja ka tänu digiteerimisele energiamajanduses uue vastutuse, omandavad majandusliku osaluse ning võivad lähenemisega „alt üles suunatud kliimakaitse“ toetada suuremate poliitiliste eesmärkide saavutamist.

    1.5.

    On oluline, et taastuvenergia edendamise suurendamisel rakendataks piirkondlikku majandust arvesse võtvat terviklikku lähenemisviisi. See tähendab, et taastuvenergia tootmine ja kasutamine kooskõlastatakse kohapeal elektri, kütte ja liikuvuse valdkonnas ühiselt. Tehisintellekt ja arukad võrgud võivad selles oluliselt abiks olla.

    1.6.

    Millisel määral see piirkondadel õnnestub, sõltub piirkonna energianõudluse ja seal toodetava või potentsiaalselt toodetava taastuvenergia vahelisest suhtest. Komitee soovitab koostada nn piirkondlike energiavaldkonna ringmajanduskavade raames analüüsid, mis võimaldaksid hinnata taastuvenergia piirkondlikku majanduslikku potentsiaali iga piirkonna puhul eraldi. Kavades tuleks kajastada ka tööhõivepoliitilisi mõjusid igas piirkonnas. Isegi kui üldiselt peab paika see, et energiasüsteemi ümberkujundamisega luuakse rohkem töökohti, kui senine energiasüsteem pakkus, on piirkondi, kus need mõjud on suuremad kui teistes.

    1.7.

    Piirkondlikud energiavaldkonna ringmajanduskavad võivad olla aluseks struktureeritud ja diferentseeritude dialoogile kohalike inimestega, mis on oluline esiteks kohalikul tasandil taastuvenergia vastu poolehoiu tekitamise ja selle säilitamise ning teiseks piirkondliku ettevõtluskeskkonna parandamise seisukohast. Komitee on üllatunud, et selliseid analüüse ja kavasid viiakse praegu ellu vaid üksikutel juhtudel.

    1.8.

    Piirkondlikku majandust arvesse võttev terviklik lähenemisviis taastuvenergia edendamisele ei ole oluline mitte ainult selle võimaliku panuse tõttu Euroopa ühtekuuluvuspoliitikasse. Selle kasuks räägib ka hulk energiapoliitilisi põhjuseid (energiasõltuvuse ja kütteostuvõimetuse vähendamine, sektoritevahelise koostootmise toetamine, digiteerimise uuendusvõime ärakasutamine, võrgukoormuse vähendamine).

    1.9.

    Seda arvesse võttes kutsub komitee komisjoni ja liikmesriike üles võtma vajalikke meetmeid, et rakendada taastuvenergia edendamisel terviklikku energeetikaalast lähenemisviisi, mis hõlmab energiapiirkondade määratlemist, toetust empiirilisele arvestusele selle kohta, milline on suhe piirkondliku energianõudluse ja piirkonnas toodetava või potentsiaalselt toodetava taastuvenergia vahel, sihipärast koolitust ja täiendusõpet, kasutuselevõttu soodustavate stiimulite pakkumist näiteks taastuvenergia taristu arendamise toetamise, võrkude avamise ja sellele vastavate võrgukulude määramise kaudu.

    2.   Taust

    2.1.

    Euroopa Liidu energiaga varustamises ja energiapoliitikas seisavad ees põhjalikud muutused. See ei puuduta mitte ainult energiatootmist (üleminekut süsinikku sisaldavatelt fossiilkütustelt taastuvenergia tootmise väljaarendamisele), vaid toob endaga kaasa ka märkimisväärsed struktuursed muutused nii seoses energia tootmiskohtade (suundumus kasutada suurte elektrijaamade asemel detsentraliseeritumaid struktuure) kui ka müügi- ja tarbimisstruktuuriga (uued sidusrühmad ning tarbimis- ja tarnemudelid, mis on muu hulgas tingitud ka digiteerimisest).

    2.2.

    Komitee on erinevates arvamustes juba käsitlenud energiasüsteemi ümberkujundamise mõju piirkondadele, mida see tulevikus negatiivselt mõjutab, näiteks söetootmisest sõltuvad piirkonnad (1). Sellistes piirkondades on juba palju inimesi töö kaotanud ning edasist töökohtade kadu ei saa ilmselt vältida. Seda olulisem on eelseisvate struktuurimuutuste varajane teadvustamine ja poliitilise tegevusega toetamine, et majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi võimalikult palju piirata ning leevendada. Sellega seoses tunnustab komitee komisjoni esimesi algatusi (2).

    2.3.

    Samas on komitee täheldanud, et positiivseid muutusi, mis võivad viia nt piirkondliku lisandväärtuse ja töökohtade loomiseni, arutatakse siiani vaid väheolulisel määral. Komisjon käsitleb küll kehtiva taastuvenergia direktiivi- (2009/28/EÜ) põhjendustes mitmel korral taastuvenergia tähtsust piirkondliku majandusarengu jaoks, kuid komitee on pidanud oma käsitlustes tõdema, et a) taastuvenergia väljaarendamise võimalike piirkondlike mõjude kohta ei ole eriti uuringuid läbi viidud ja b) nii komisjonil kui liikmesriikidel puuduvad strateegiad energiapoliitika ja regionaalarengu tõepoolest sihipärasemaks kooskõlastamiseks. Selget poliitilist strateegiat nimetatud potentsiaali ärakasutamiseks seega ei eksisteeri.

    2.4.

    Hoolimata sellest on Euroopas suur hulk positiivseid näiteid alt-üles lähenemisviisi kasutamisest taastuvenergia edendamiseks kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Üheks juhuslikult valitud näiteks on Ida-Prantsusmaal Langres’s (10 000 elanikku) rajatud puuküttel toimiv soojusenergiajaam, mis varustab 5-kilomeetrise kohaliku küttevõrgu kaudu 22 kasutajat ja kaudselt muu hulgas ka hotelli, veeparki ja vanadekodu, ning mille abil toodetakse aastas 3 400 tonni võrra vähem CO2. Paljude selliste algatuste puhul torkab silma, et enamasti nende regionaalmajanduslikku lisaväärtust süstemaatiliselt ei hinnata. Seoses sellega tuleb tunnistada statistiliste andmete puudulikkust.

    2.5.

    Berliini lähedal asuvas Feldheimis on juba umbes 20 aastat kasutatud kohalikus energiatootmises ja energiavarustuses kohalikke ressursse ning lisaks ka selle regionaalmajanduslikke mõjusid põhjalikult kirjeldatud. Küla elektrienergia vajadus kaetakse sellega praeguseks mitmekordselt ning soojusenergia vajadus kaetakse täielikult. Lisaks otsestele tuludele energia müügist on ka kulude kokkuhoid märkimisväärne: küla elanikud maksavad elektri eest 16,6 senti/kWh, mis on vaid veidi üle 50 % keskmisest elektrihinnast Saksamaal. Järjepidevas energiavaldkonna ringmajanduses on kohalik elanikkond kui „liikumapanev jõud“ iseäranis intensiivselt kaasatud (3).

    Komitee jaoks on oluline seada kokkuvõtliku hinnangu andmisel need positiivsed regionaalmajanduslikud mõjud vastukaaluks energiaalase ülemineku juba nimetatud negatiivsetele kõrvalmõjudele.

    2.6.

    Käesolev omaalgatuslik arvamus peaks aitama kaasa viimaks põhjaliku arutelu algatamisele, kirjeldades võimalikke ja soovituslikke lähenemisviise ning tuues välja puudusi.

    3.   Taastuvenergia tähtsus Euroopa ja selle piirkondade majandusliku ja sotsiaalse arengu seisukohast

    3.1.

    Euroopa Liit on maailma suurim energia importija. Igal aastal kaetakse 53 % meie primaarenergiavajadusest impordi kaudu, enam kui 400 miljardi euro eest. Liidu energiasõltuvus on tõsine majanduslik ja geopoliitiline probleem.

    3.2.

    Euroopa energialiidu eesmärk on esiteks energiaimpordi vähendamise abil Euroopa energiajulgeoleku suurendamine, teiseks kliimameetmete edendamine ja kolmandaks uute töökohtade loomine. Komitee leiab, et need üleeuroopalised makromajanduslikud eesmärgid on asjakohased ka piirkondlikul tasandil, kus neid samuti rakendada tuleks.

    3.3.

    Seda arvesse võttes ei peaks taastuvenergia kui kohaliku energiaallika – mida erinevalt fossiilkütusest leidub kõikides liidu piirkondades – edendamise üle arutlema vaid seoses kliimameetmetega, vaid seda tuleks näha olulise piirkondliku majandusega seotud eesmärgina: energia tootmine võiks piirkondlikku majandust stimuleerida ja peakski seda tegema.

    3.4.

    Mida paremini õnnestub seejuures tagada piirkondlike sidusrühmade – olgu need kodanikud, kohalikud ettevõtted või omavalitsusüksused ise – majanduslik osalus, seda positiivsemalt suhtutakse taastuvenergia taristu arendamisesse. Mida aktiivsemalt on kaasatud piirkondlikud sidusrühmad, seda suurem on piirkonnas taastuvenergia abil loodav lisaväärtus.

    3.5.

    Milline nimetatud majanduslik osalus täpselt olla võib, selgub üksikasjalikust ülevaatest taastuvenergia väärtusahela kohta.

    Kõigepealt tehakse esmane investeering taastuvenergiarajatistesse, mis n-ö imporditakse tavaliselt teistest piirkondadest. Sama kehtib ka projekteerimisprotsessi kohta, mis viiakse, eriti suuremate projektide puhul, tihti ellu inseneri- või arendusbüroodes, mis paiknevad samuti väljaspool asjaomast piirkonda ning mille mõju piirkonna majandusele on seega üsna piiratud.

    Otsest piirkondlikku lisandväärtust loovad seevastu rajatiste käitamise ja hooldamise kulud. Need on aga võrdlemisi madalad. Positiivset mõju avaldab näiteks maapinnale paigutatud tuuleturbiinide või fotoelektrilise seadmete puhul maaomanikele tasutav rent ning lisanduv maksutulu kohalikele omavalitsustele.

    Taastuvenergiarajatiste tegelik majanduslik kasu tuleneb toodetud energia tarbimisest või müügist. Piirkonna majanduse seisukohast on seepärast otsustava tähtsusega, kes kõnealuseid rajatisi haldab ja kes sellelt kasumit teenib.

    3.6.

    Üks näide sellest, kuidas majanduslik osalus avaldub, on uued töökohad, mis võivad piirkonna energiasektoris taastuvenergia tootmise suurendamise käigus tekkida. Mitmetest uuringutest selgub, et energiasüsteemi ümberkorraldamise lõplik mõju tööhõivele on selgelt positiivne – nii leiti hiljuti Madalmaade tellimusel läbi viidud uuringus (4). Tähelepanuväärne on, et nimetatud uuringu kohaselt avaldub see positiivne mõju kõigis Madalmaade provintsides.

    Selleks et need positiivsed arengud võiksid toimuda kõigis Euroopa piirkondades, on vajalik investeerida võimalikult varakult inimestele vastava kvalifikatsiooni andmisesse.

    3.7.

    Loomulikult ei kompenseeri kõnealused positiivsed mõjud alati täielikult kogu struktuurimuutustest tingitud kahju, nagu näiteks söetootmisest sõltuvate piirkondade puhul. Üleminek taastuvenergiale loob sellegipoolest head võimalused positiivseks arenguks paljudes Euroopa piirkondades, mis on praegu selgelt energia importijad.

    3.8.

    Veel üks piirkondlikus majanduses osalemise vorm on otsene osalemine taastuvenergiarajatistesse investeerimises, mis tagab majandusliku osaluse ka nende käitamises. Taastuvenergiarajatistes moodustavad suurima osa kogukuludest kapitalikulud. Seda olulisem on piirkondliku lisaväärtuse seisukohast see, et piirkondlikel osalejatel oleks võimalik taastuvenergiarajatistesse investeerida. Saksamaa Hesseni liidumaa tellimusel ellu viidud uuringu kohaselt võib loodav piirkondlik lisaväärtus olla kuni kaheksa korda suurem, kui tuuleparki hallatakse piirkondlikul tasandil (5).

    3.9.

    Osas Euroopa piirkondades on poliitilised liidrid seda tähtsust märganud ning käivitanud erinevaid algatusi piirkondliku osaluse suurendamiseks taastuvenergia valdkonnas, näiteks Community Empowerment Bill (Šotimaal), Lov om fremme af vedvarende energi (Taanis), Bürger- und Gemeindenbeteiligungsgesetz (Saksamaa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal) ja riikliku energiasõltumatuse strateegia Leedus.

    3.10.

    Kolmas võimalik osalusvorm seisneb selles, et tarbijatel on võimalik saada energiat otse oma piirkonnas energiat tootvatest rajatistest, näiteks elektrienergia ostulepingute (nn power purchase agreements, PPA) alusel. Digiteerimine muudab elektrienergia ostulepingud kättesaadavaks ka väiksematele energiatarbijatele ning suundumused kulude arengus näitavad, et kohapeal toodetud tuule- või päikeseenergia kulud on tulevikus üha sagedamini hulgihindadest madalamad.

    3.11.

    Oluline on veel üks võimalik mõju. Piirkondlik energiavaldkonna ringmajandus loob tänu taastuvenergia kasutamisest tingitud säästudele ja tuludele piirkonnas uut lisandväärtust ja vähendab energia importimisest tingitud raha väljavoolu ning seeläbi vabaneb kapital, mida on võimalik investeerida ka teistesse majandusvaldkondadesse peale energeetika. Seega ei tule arvesse võtta mitte ainult otseseid mõjusid töökohtadele (nagu uute töökohtade loomine taastuvenergia valdkonnas), vaid ka kaudseid mõjusid, mis uute piirkondlike rahavoogudega kaasneda võivad.

    4.   Taastuvenergia regionaalpoliitilise meetmena – parim tava Poolast (Podlaasia)

    4.1.

    Poola vojevoodkond Podlaasia pakub eriti ilmeka näite selle kohta, kuidas 3. osas toodud tegureid piirkondlikult rakendada saab. Sellest näitest on näha, kuidas nõrga struktuurilise arenguga piirkonnas on võimalik taastuvenergia väljaarendamisega regionaalpoliitikat edendada – ja seda isegi kõike muud kui optimaalsete riiklike olude korral. Eelduseks on aga süstemaatiline tegutsemine, mida järgnevalt kirjeldatakse.

    4.2.

    2012. aastal võttis piirkondlik parlament (sejmik) vastu regionaalarengukava, millega pandi alus Euroopa struktuurifondide kasutamiseks loodud rakenduskavade elluviimisele.

    4.3.

    Podlaasia, mis kuulub Euroopa struktuurselt kõige mahajäänumate ja madalaima sissetulekuga piirkondade hulka, impordib aastas 5,2 miljardi poola zloti (1,25 miljardit eurot) väärtuses energiat. Fossiilseid energiaallikaid selles vojevoodkonnas ei leidu.

    4.4.

    Arengustrateegias kirjeldatakse kavandatavat nn revolutsiooni, millel on neli eesmärki: 1) sõltumatus elektrienergia impordist; 2) taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamine energiatarbimises; 3) CO2-heite vähendamine, ja 4) piirkonna majandusliku potentsiaali suurendamine, asendades imporditava (suure CO2-sisaldusega) energia samas piirkonnas toodetud (puhta) energiaga.

    4.5.

    Podlaasias jõuti äratundmisele, et piirkondlik energiapoliitika saab olla edukas vaid siis, kui võetakse arvesse ka energiaturul osalejate struktuuri. Seepärast püüeldakse selles suunas, et „Podlaasia elanikest ja ettevõtjatest saaksid detsentraliseeritud energiaallikate omanikud“.

    4.6.

    Alates 2016. aasta lõpust on Podlaasia vald Turośń Kościelna hankinud ERFi vahendite abil oma elanikele 38 soojuspumpa, 77 fotoelektrilist seadet ja 270 päikeseenergiasüsteemi. Vald koordineerib arvestust, tellimusi ja paigaldamist ning korraldab elanike eest kogu õigusliku ja tehnilise asjaajamise. Investeeringuid toetati 85 % ulatuses struktuurifondide vahenditest. Tulevikus on 25 % majadest moodsa taastuvenergia tehnikaga varustatud.

    4.7.

    Kasutades nn net metering süsteemi, mida Poolas väikeste fotoelektriliste seadmete puhul rakendatakse, kujuneb keskkonnahoidliku energia hinnaks, mida elanikud enda tarbeks toodavad, koos kõigi lisakuludega u 0,18 zlotti kilovatt-tunni kohta (u 4,3 eurosenti/kWh). Võrdluseks võib välja tuua, et üldisest elektrivõrgust saadava energia eest (mis toodetakse peamiselt söest) tuleb praegu tasuda 0,65 zlotti (15,5 eurosenti) kilovatt-tunni kohta. See tähendab elektrikulude vähenemist u 75 % ning säästetud raha on kasulik piirkonna majandusele.

    4.8.

    Vojevoodkonna marssali kantselei otsustas hakata rakendama sama lähenemisviisi ning 2017. aastal algatati sarnased projektid veel 62 omavalitsusüksuses. Rahastust taotleti kokku u 4 700 katusele paigaldatava päikese soojusenergiat tarbiva seadme ja 2 250 majakatustele paigaldatava fotoelektriseadme soetamiseks koguvõimsusega natuke üle 7 mWp. Projekt peaks ellu viidama 2018. aastal.

    4.9.

    Praeguseks kavandatakse juba edasist arengut, näiteks seoses elektromobiilsusega. Energiaimpordi tõttu voolab Podlaasiast igal aastal välja 5,2 miljardit zlotti, millest u 1,5 miljardit zlotti liigub Podlaasiast välja ainuüksi sõiduautodes kasutatava bensiini ja diisli impordi tõttu.

    4.9.1.

    Podlaasia arutluskäik seoses selle teemaga oli järgmine. Piirkonnas registreeritud sõiduautod lähevad piirkonnale maksma 5,2 miljardit eurot. Kui kõik sõidukid oleksid elektrisõidukid, mille küttekulu on 15 kWh/100 km, oleks nende toimimiseks vaja ligikaudu 800 000 MWh elektrit. Elektrivõrgu praeguste elektritarbimishindade juures, mis on 0,63 zlotti kilovatt-tunni kohta, kuluks sellele u 500 miljonit zlotti ning elektrienergia võiks asendada fossiilsed kütused, mida ostetakse praegu sisse 1,5 miljardi zloti eest. Ainuüksi sel viisil jääks piirkonda ligikaudu miljard zlotti, mida oleks võimalik kasutada majanduse tugevdamiseks!

    4.9.2.

    Selleks vajaliku elektrienergia tootmine oleks võimalik umbes 70 (piirkonda paigaldatud) tuuleturbiiniga. Elektrist, mis üks selline turbiin aasta jooksul toodab, piisab u 7 000 sõiduauto vooluga varustamiseks, ühe kilovatt-tunni hind on seejuures u 6–7 eurosenti. Kui 7 000 autoomanikku ühineksid, et ühistu vormis sellist tuuleturbiini käitada, aitaks see veelgi vähendada elektrienergial toimivate sõidukite kasutamise kulusid. Nimetatud toimimisviis tuleks õiguslikult ja halduslikult võimalikuks muuta, näiteks avades võrgud vastastikuseks (peer-to-peer) jagamiseks, digiteerimine loob selleks vajalikud võimalused, kuid poliitiline reaalsus blokeerib need.

    4.10.

    Podlaasias kaalutakse ka soojusenergiajaamades kasutatava söe asendamist piirkonnas toodetud tuuleenergiaga. Tuulest toodetud elektrit kasutataks tööstuslikes soojuspumpades ning soojussalvestites. See näib olevat väga ökonoomne. Siiski ei ole see plaan veel kavandamise algetapist kaugemale jõudnud. Isegi teostatavusuuringu läbiviimiseks ei ole piisavalt rahalisi vahendeid.

    5.   Rohkem piirkondlikku lisandväärtust piirkonnas toodetud taastuvenergia piirkondliku kasutamise abil

    5.1.

    Podlaasia näitest nähtub, et oluline taastuvenergia mõju peitub piirkondliku ostujõu võimalikus tugevdamises. Nimetatud mõju arvestamiseks on oluline hinnata piirkondliku energiavaldkonna ringmajanduse raames kõigepealt võimalusi nii elektrienergia kui ka kütte ja transpordi seisukohast.

    5.2.

    Piirkondlikku majandust arvesse võtva lähenemisviisi selgitamiseks sobib hästi päikese soojusenergia näide. Süsteemide paigaldamise ja käitamisega loodav piirkondlik lisandväärtus on väike, eriti kuna sellega kaasnevad ka kahjulikud mõjud, näiteks juhul, kui vahetatakse välja õliküte ja seetõttu satuvad ohtu kütteõlitarnijate töökohad. Tegelikult on päikese soojusenergial tarbijate jaoks siiski väga kasulik mõju. Mida suurem on päikese soojusenergia osakaal kogu tarbitavast soojusenergiast, seda enam on võimalik loobuda selliste energiaallikate nagu süsi, nafta ja maagaas importimisest, mis tähendab, et piirkondliku ostujõuga toetatakse sütt, naftat ja gaasi eksportivad riike või naftasaaduste ja maagaasiga kauplevaid hargmaiseid kontserne.

    5.3.

    Üldiselt tundub olevat vajalik teha piirkondliku energiabilansi abil kindlaks, mil määral on võimalik või võiks olla võimalik katta piirkondlik energiavajadus kohapeal toodetud (ja vajadusel vahepealsetes säilitusrajatistes salvestatud) taastuvenergiaga. Bilanss peaks sisaldama järgmist nelja aspekti.

    1.

    Tuleb kindlaks teha piirkonna energiavajadus elektri, kütte ja liikuvuse valdkonnas. Kütte- ja liikuvussektori arvessevõtmine on oluline kahel põhjusel. Esiteks kasutatakse nendes valdkondades 75 % tarbitavast energiast. Teiseks on küte ja liikuvus paindlikkuse seisukohast olulised rakendusalad, mis on tavaliselt kättesaadavad ainult kohalikul tasandil.

    2.

    Tuleb välja arvestada, mis ulatuses on võimalik puuduolevat energiat piirkonnasiseselt toota. Kindlaks tuleb teha ka see, mil määral aitaks piirkondlik tootmine saavutada kapitalivoo ümbersuunamist piirkonna kasuks. Bioenergia puhul sõltub see biomassi päritolust ning kõikide taastuvenergiatehnoloogiate puhul ka seadmete ning nende paigaldamiseks ja hooldamiseks palgatud ettevõtete päritolust. Lisaks sellele tuleb käitajate struktuuri ja vajadusel piirkonnasisese elektrienergia tarbimise mahu abil kindlaks teha, kas piirkondlike süsteemide käitamisega teenitud tulu jääb piirkonda ja tähendab seega piirkondlike sidusrühmade majanduslikku osalust.

    3.

    Piirkondliku energiavajaduse ja selle piirkondliku taastuvenergia abil katmise mahu vahe näitab, kui palju energiat on vaja teistest piirkondadest importida (kapitali äravool piirkonnast). Ka tulevikus ei saa paljud Euroopa piirkonnad energia importi vältida, kuna piirkonna kogu energiavajaduse katmine kohapeal kas ei ole tõhus, on ebamajanduslik või ei ole tehniliselt võimalik.

    4.

    Kui piirkonnas toodetakse rohkem energiat kui kohapeal tarbitakse, tuleb välja selgitada, kes toodetud elektrienergia müügitulust osa saavad.

    5.4.

    Piirkondliku energiatootmise ja energiatarbimise bilanss tuleks koostada iga Euroopa piirkonna koht, ilma selleks õiguslikke regulatsioone kehtestamata. Pigem peaks iga piirkond olema ise huvitatud nende bilansside koostamisest. Tuleks uurida võimalust kasutada selleks juba juurdunud ühise statistiliste territoriaalüksuste liigituse 3. tasandi piirkonna (NUTS 3) kategooriat. Osal juhtudel tunduvad olevat head lahendused ka piiriülesed energiapiirkonnad, pidades muu hulgas silmas nn piirkondade Euroopa ideed. Seoses sellega võiks koordineerimisega tegeleda energia teabekeskus, mille loomist komitee ühes oma varasemas arvamuses (6) taotles.

    6.   Tasakaalus või positiivse energiabilansi energia- ja regionaalpoliitiline potentsiaal

    6.1.

    5. osas kirjeldatud piirkondlikult toodetava ja tarbitava taastuvenergia bilansi eduka parandamisega aidatakse kaasa Euroopa energiasõltuvuse vähendamisele.

    6.2.

    Kui piirkondlikel sidusrühmadel oleks võimalik taastuvenergiasektoris suuremal määral majanduslikult osaleda, tugevdaks see piirkondlikku ühtekuuluvust. See tuleneb asjaolust, et struktuuriliselt nõrkades piirkondades on tihti taastuvenergia seisukohast suurima potentsiaaliga maa-alad ning seal avaldub mõju piirkondlikule majandusele kõige tugevamini.

    6.3.

    Konkreetsete piirkondlike energiabilansside koostamine võimaldaks hinnata, millist mõju energiasüsteemi ümberkujundamine igale piirkonnale avaldab. Arutelud struktuurimuutuste üle konkreetsetes piirkondades võiksid nii toimuda usaldusväärsel alusel. Asjakohast regionaalpoliitilist sekkumist oleks võimalik kavandada praegusest paremini, kuna piirkondi käsitletakse üldiselt kas söepiirkondade või energiasaartena.

    6.4.

    See, kas piirkond on energiaeksportija, energiaimportija või tasakaalus energiabilansiga, mõjutab otseselt seal elavaid inimesi. Seda tuleb arutada dialoogi käigus piirkondlike sidusrühmadega. Üht ideaalset lahendust, mis sobiks kõikidele piirkondadele, ei ole olemas. Selle asemel tuleb konkreetsest piirkonnast lähtudes kokku leppida õiglasemates lahendustes, muu hulgas ka seoses nn õiglase ruumijaotuse (spatial justice) ehk küsimusega, milleks konkreetseid maa-alasid kasutatakse. Piirkonna poliitikutele ja piirkondlike omavalitsuste esindajatele tuleb tagada vastav väljaõpe.

    6.5.

    Mida paremini õnnestub vastata piirkondlikule energiavajadusele piirkonnas toodetud taastuvenergiaga, seda sõltumatumaks muutuvad piirkonnas elavad ja töötavad tarbijad maailmaturu hindadest, eelkõige naftasaaduste ja maagaasi hindadest. Sellega luuakse parimad eeldused kütteostuvõimetuse ja lõpptarbijate haavatavuse vähendamiseks. Kuna energiahinnad on järjest olulisem kriteerium investeerimisotsuste tegemisel, on samas võimalik suurendada kohaliku ettevõtlus- või tootmispaiga atraktiivsust.

    6.6.

    Eelseisvat kütte- ja liikuvussektori integreerimist elektrienergiasüsteemi oleks võimalik sihipäraselt toetada, luues stiimuleid piirkonnas toodetud taastuvenergia piirkondlikuks kasutamiseks ja sel viisil majanduse tugevdamiseks.

    6.7.

    Energiatööstuse digiteerimine pakub häid võimalusi. Ka selles osas võiksid stiimulid piirkonnas toodetud taastuvenergia ulatuslikumaks piirkondlikuks kasutamiseks aidata rakendada digiteerimise erilist potentsiaali ja soodustada innovatsiooni.

    6.8.

    Euroopa energialiidu eesmärk on tugevdada kodanike ja energiatarbijate rolli energiasüsteemi ümberkujundamises. Siiski tuleb piirkondadeülestele energiaturgudele sisenemisel ületada märkimisväärseid tõkkeid ning tähtis on mastaabisääst (7). See on ajalooliselt väljakujunenud monopoolsete turustruktuuride tagajärg. Piirkondlikul tasandil, st piirkondliku energiavaldkonna ringmajanduse raames, on kodanike ja tarbijate uue, aktiivsema rolli rakendamine tunduvalt lihtsam.

    6.9.

    Piirkonnas toodetud taastuvenergia suurem piirkondlik kasutamine vähendaks võrgukoormust ja võiks piirata vajadust Euroopa elektrienergia põhivõrke suurel määral laiendada (vt ka ettepanekut võtta vastu direktiiv taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (COM(2016) 767 final)).

    7.   Nõuded seoses piirkondliku energiavaldkonna ringmajandusega

    7.1.

    Komitee kutsub ELi institutsioone üles käsitlema piirkonnas toodetud taastuvenergia piirkondlikku kasutamist Euroopa energiapoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika eesmärgina ning kasutama eesmärgi täitmise mõõtmiseks piirkonna energiavajaduse ja piirkonnas toodetud taastuvenergia bilanssi. See tähendab muu hulgas ka seda, et taastuvenergia edendamise edasisel kavandamisel võetakse arvesse kodanike energiatootmise eripära ja teisi piirkondlikke energiaturul osalejaid, kel ei ole mastaabisäästu eeliseid (8). Eesmärk peab olema eelkõige kaotada turutõkked, mis takistavad väikeste (piirkondlike) osalejate turulepääsu. Kasulik oleks ka Euroopa programmi loomine piirkondlike osalejate kvalifitseerimiseks ning edukamaks parimate tavade vahetamiseks.

    7.2.

    Eespool nimetatu eeldus on strateegilise otsuse vastuvõtmine energiapoliitikas detsentraliseerituse suunas liikumiseks. Seoses sellega on paketis „Puhas energia kõigile eurooplastele“ veel selgelt liiga palju vastuolusid pigem detsentraliseeritud energiapoliitika ja selgelt tsentraliseeritud energiapoliitika vahel. Komitee toetab Euroopa kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele volituste andmist, et reguleerida otse piirkondlike sidusrühmade osalemist piirkonnas toodetud taastuvenergia kasutamises. See oleks kooskõlas ka paljudes liikmesriikides välja arenenud kohalike üldhuviteenuste pakkumise traditsiooniga.

    7.3.

    Komitee kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut selle kohta, millised on need Euroopa, liikmesriikide ja piirkondade tasandil võetavad energiapoliitika meetmed, mis aitavad edendada piirkondlikku energiat. Selle hulka võiksid kuuluda asjakohased (riigi)hangete eeskirjad. Lisaks sellele tuleks välja töötada metoodika, mida piirkonnad saavad kasutada oma energiabilansi koostamiseks. Poliitikute ja sidusrühmade jaoks oleks soovitatav luua internetipõhine rakendus vähemalt ligikaudsete tulemuste saamiseks.

    7.4.

    Võrgutasude struktuuri ümberkorraldamine, sh võib-olla ka uued maksud, võib aidata saavutada taastuvenergia tootmise suurendamise kirjeldatud mõju piirkondlikule majandusele. Energia ekspordi ja eelkõige impordi hinna kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta vähemalt transpordikulusid.

    7.5.

    Diferentseeritud võrgutasude rakendamine – ka elektrikaubandustehingu hinnakujundus vastavalt sellele, kui palju võrgutasandeid tehingu tegemisel kasutati – koos piirkonnas toodetud taastuvenergia ulatuslikuma kasutamisega piirkondliku energiavajaduse katmiseks lihtsustaks ka tegeliku võrgu laiendamise vajaduse kindlakstegemist turust lähtuvalt. Tõhusa Euroopa energiapiirkondade vahelise võrgustiku tagamine on oluline. Sellegipoolest ei tähenda see, et võrgu laiendamine peaks igal juhul olema esmatähtis. Liiga tihti prioriseeritakse ikka veel võrgu laiendamist, ilma et see oleks majanduslikult põhjendatud (9).

    Brüssel, 11. juuli 2018

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

    Luca JAHIER


    (1)  ELT C 303, 19.8.2016, lk 1.

    (2)  https://ec.europa.eu/info/news/no-region-left-behind-launch-platform-coal-regions-transition-2017-dec-08_et.

    (3)  Rohkem teavet selle kohta: juhtumiuuringu esitlus EMSK arutelul „Energiasüsteemi ümberkujundamine Euroopa piirkondades – piirkondlikus majanduses arukale ja CO2-vabale energiavarustusele ülemineku mõjude hindamine“31. mail 2018 https://www.eesc.europa.eu/en/news-media/presentations/presentation-michael-knape.

    (4)  Weterings, A. et al. (2018). „Effecten van de energietransitie op de regionale arbeidsmarkt – een quickscan“, PBL, Haag, lk 36.

    (5)  Institut für dezentrale Energietechnologien (Detsentraliseeritud energiatehnoloogia instituut), 2016. „Regionale Wertschöpfung in der Windindustrie am Beispiel Nordhessen“ (Piirkondlik lisaväärtus tuuleenergiatööstuses Põhja-Hesseni näitel).

    (6)  ELT C 262, 25.7.2018, lk. 86.

    (7)  ELT C 288, 31.8.2017, lk 91.

    (8)  ELT C 246, 28.7.2017, lk 55.

    (9)  Vt Peter, F., Grimm, V. & Zöttl, G. (2016). „Dezentralität und zellulare Optimierung – Auswirkungen auf den Netzausbaubedarf“ (Detsentraliseeritus ja kärgvõrk-optimeerimine. Mõjud võrgu laiendamise vajadusele). https://www.fau.de/files/2016/10/Energiestudie_Studie.pdf.


    Top