Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlev põhjalik Euroopa Liidu raamistik““

[COM(2018) 734 final]

(2019/C 228/12)

Raportöör: Brian CURTIS (UK/II)

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 14.12.2018
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Juhatuse otsus	10.7.2018
Vastutav sektsioon	põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	27.2.2019
Vastuvõtmine täiskogus	21.3.2019
Täiskogu istungjärk nr	542
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	173/0/1

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee pooldab komisjoni teatist endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kohta, mille eesmärk on kaitsta paremini inimeste ja loomade tervist. Ennekõike peab komitee vajalikuks teha täielik toimivuskontroll kehtivatele õigusaktidele, sealhulgas tuleb hinnata sotsiaalset ja majanduslikku mõju, et teha kindlaks tegelik olukord. Sellise pikaajalise strateegia toetamiseks, mis võimaldaks tegeleda endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega ühtsel, järjepideval ja teaduslikul viisil, on vaja terviklikku lähenemisviisi. Sellegipoolest leiab komitee, et seda strateegiat tuleb tugevdada realistliku, eesmärke ja tähtaegu sisaldava tegevuskavaga.

1.2.

Komitee toetab ettepanekut, mille eesmärk on ühtsema õigusraamistiku kindlaksmääramine. Õigusraamistikus on oluline järgida põhimõtet „üks aine, üks toksikoloogia“ja tugineda uue strateegia loomisel ettevaatusprintsiibi ühtlustatud kasutamisele kooskõlas juba kehtivate biotsiide ja pestitsiide käsitlevate sätetega (1). Uue strateegia võiks hõlmata kemikaalimääruses REACH esitatud horisontaalsesse raamistikku.

1.3.

Juhtimismehhanism peab olema teaduspõhine, et tagada kodanike ja sidusrühmade jaoks läbipaistvus. Seepärast tuleb avalikke ja sõltumatuid teadusuuringuid toetada piisava eelarvega. Eelkõige pakuksid sõltumatud teadusuuringud kokkulepitud teaduslikke kriteeriume ja/või meetodeid Euroopa tööstuse ja tööstustoodanguga seotud teadus- ja uuendustegevuse käsitlemiseks, toetamiseks ja soodustamiseks. Komitee soovitab, et see eelarve ei tohiks olla väiksem kui praegune programmis „Horisont 2020“ettenähtud eelarve. Eelkõige soovitab komitee luua eraldi eelarverida endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide ning inimeste ja loomade terviseriskide varaseks tuvastamiseks, alternatiivsete ohutute ainete kindlakstegemiseks ja reostuse kõrvaldamiseks keskkonnast.

1.4.

Kui teatavad ained või tooted määratletakse usaldusväärselt endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidena, võib nende keelustamisel või piiramisel olla ettevõtjatele ja töökohtadele oluline mõju. Seepärast soovitab komitee komisjonil luua konkreetne rahastamismehhanism, et toetada üleminekut kestlikumale tootmisele, eesmärgiga parandada tööstusharude tootmisviise ja -mehhanisme ning ajakohastada töötajate oskusi.

1.5.

Komitee toetab ettepanekut korraldada sidusrühmade iga-aastaseid kohtumisi. Sellegipoolest leiab komitee, et sidusrühmade ja Euroopa Komisjoni dialoog peaks tõelise tõhususe saavutamiseks hõlmama alalist struktuurset teabevahetuse ja konsultatsiooni süsteemi.

1.6.

Komitee palub, et ulatuslik teadlikkuse suurendamise kampaania püsivate orgaaniliste saasteainete kohta, mille komisjon korraldab ELi tasandil, töötataks välja sarnasele, endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlevale lähenemisviisile tuginedes. Samuti kordab komitee oma soovitust luua püsivate orgaaniliste saasteainete ja endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide avatud andmepank, et anda ettevõtjate ja tarbijate käsutusse üks kasulik vahend.

1.7.

Komitee on kindlal seisukohal, et endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitleval Euroopa Liidu strateegial peaks olema rahvusvaheline mõõde, et kaitsta tõhusalt kodanike tervist kolmandatest riikidest pärit võimalike ohtlike toodete eest. Seepärast toetab komitee komisjoni ettepanekut, mille kohaselt peaks EL võtma üleilmsel tasandil ennetavama rolli, toetades OECDd selle katsete parandamisel. Lisaks leiab komitee, et EL peaks edendama kestlikkust ning endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlevate sätete säilitamist kahe- ja mitmepoolsetes kaubanduslepingutes. Selles kontekstis võiks EL teha koostööd Maailma Terviseorganisatsiooni ja ÜRO Keskkonnaprogrammiga, et sõlmida endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlev üleilmne konventsioon, nagu on juba tehtud püsivate orgaaniliste saasteainete puhul (Stockholmi konventsioon), tuginedes olemasolevale ÜRO loetelule kindlakstehtud või võimalikest endokriinfunktsiooni kahjustavatest kemikaalidest. Need algatused on kasulikud ka võrdsete tingimuste loomiseks ja Euroopa tootmismudeli kaitsmiseks ebaausa konkurentsi eest.

1.8.

Komitee toetab komisjoni avatud strateegiat ja leiab, et organiseeritud kodanikuühiskonnal võib olla määrav tähtsus riiklike teadlikkuse suurendamise kampaaniate väljatöötamisel, et teavitada laiemat elanikkonda meetmetest, mida EL oma kodanike tervise kaitsmiseks võtab. Algatustega võiks alustada koolides, et vähendada endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega kokkupuute ohtu ja edendada ohutut käitumist. Eeskätt soovitab komitee ühtlustada hariduse ja koolituse algatused ning lugeda need elukestvast õppest lähtudes sama strateegia osaks. Konkreetsed koolituskursused peaksid olema kohustuslikud ja kättesaadavad kõigile Euroopa töötajatele, kelle töö on otseselt või kaudselt endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega seotud.

2.   Sissejuhatus

2.1.

Endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid on endokriinsüsteemi toimimist mõjutavad sünteetilised või looduslikud keemilised ained, mis avaldavad negatiivset mõju inimeste ja loomade tervisele, sh ainevahetusele, kasvule, unele ja meeleolule. Kokkupuudet endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega põhjustavad mitmesugused allikad, nagu toidus leiduvate pestitsiidide, metallide ning lisandite või saasteainete jäägid. Osa endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale on keskkonnas looduslikult esinevad ained. Inimesed ja loomad võivad endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega kokku puutuda toidu, tolmu ja vee, õhus sisalduvate gaaside ja osakeste sissehingamise või ka nahale sattumise kaudu (hügieenitooteid kasutades). Vahel ilmneb endokriinfunktsiooni kahjustava aine toime alles kaua pärast kokkupuudet (2). Tuleb märkida, et endokriinfunktsiooni kahjustavate omadustega võivad olla ained, mida esineb konkreetsetes toiduainetes (nt köögiviljad), mõnes vitamiinis ja teistes toidulisandites, samuti olulistes ravimites (nt vähiravi ja ennekõike naistele mõeldud rasestumisvastaste vahendite puhul): ELi kodanikud võivad selliste ainete kaudu puutuda kokku suure koguse endokriinfunktsiooni kahjustavate ainetega.

2.2.

Endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide pärast on hakatud üha enam muret tundma alates 1990. aastatest. Komisjon võttis 1999. aasta detsembris vastu ühenduse strateegia endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kohta, (3) mida on pärast seda teadusuuringute, regulatsiooni ja rahvusvahelise koostöö valdkonnas võetud meetmete abil edasi arendatud. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tehtud ulatuslikus uuringus tõstatati probleem, mida põhjustab endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide suur mõju paljudele inimestele ja loomadele, ennekõike loodetele ja rasedatele (enneaegne sünnitus ja madal sünnikaal, väärarengud ja neuroloogilise arengu häired), lastele ja teismelistele (muutused normaalses arengus ja reproduktiivsüsteemi toimimises, nagu rindade varajasem areng noorte tütarlaste seas), kuid ka täiskasvanutele (viljakuse vähenemine, rasvumine, vähktõbi) (4).

2.3.

On teada, et paljud sünteetilised ja looduslikud kemikaalid mõjutavad hormoonide sünteesi, toimet või ainevahetust, kuid põhjalikult on uuritud vaid neist väikse osa võimet avaldada kahjulikku mõju endokriinsete mehhanismide kaudu. Seda on kirjeldatud ka ÜRO hiljutises aruandes. Arvestades, kui kiiresti on viimastel kümnenditel haigusjuhtumite arv suurenenud, ei saa pidada geneetilisi tegureid ainsaks usutavaks põhjuseks. Oma osa on ka keskkonna- ja teistel mittegeneetilistel teguritel, sealhulgas toitumine, ema vanus, viirushaigused ja kokkupuuted kemikaalidega, kuid neid ei ole alati lihtne kindlaks teha (5).

2.4.

Endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide mõistmisel ja reguleerimisel on tehtud märkimisväärseid edusamme ning ELi tunnustatakse nüüd nende kemikaalide käsitlemisel rahvusvahelise liidrina ja ELi õigusaktid on ühed kõige kaitsvamad maailmas. Erisätted endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kohta on nüüd lisatud õigusaktidesse, milles käsitletakse pestitsiide ja biotsiide, kemikaale üldiselt (REACH-määrus), meditsiiniseadmeid ning vett (6). Muudes õigusaktides, milles käsitletakse nt toiduga kokkupuutuvaid materjale, kosmeetikatooteid, mänguasju või töötajate kaitset töökohal, (7) endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kohta erisätteid ei ole. Siiski kohaldatakse endokriinseid häireid põhjustavate omadustega ainete suhtes juhtumipõhiseid regulatiivseid meetmeid õigusaktides sätestatud üldiste nõuete alusel. Sellegipoolest on kooskõlastatuse puudumine põhjustanud kehtivate õigusaktide killustumist ja ebaühtlust (nt bisfenool A on tooraine, mida kasutatakse laialt mitmes tootmissektoris. Seda on keelatud kasutada kosmeetikatoodetes ja lutipudelites, kuid on ikkagi lubatud toidu ja loomasöödaga kokkupuutuvates materjalides ja termopaberis).

3.   Ettepaneku sisu

3.1.

Teatis võeti vastu 20 aastat pärast ühenduse strateegiat ja selles märgitakse, et komisjon kavatseb teha kehtivate õigusaktide toimivuskontrolli, et teha kindlaks praegune olukord. See peaks olema esimene samm ELi õigusaktide ajakohastamise, kooskõlastamise ja ühtsemaks muutmise suunas, võttes arvesse kolm olulist aspekti: määratlemine, kindlakstegemine ja regulatiivsed tagajärjed (eriti kaitsemeetmete puhul).

3.2.

Endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide ühine määratlus paneb aluse horisontaalsele lähenemisviisile ja on uue suuna keskne element. See põhineb WHO esitatud endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide määratlusel (8). Ühist määratlust on vaja, et luua ühtlustatud meetod nende kemikaalide kindlakstegemiseks.

3.3.

Kindlakstegemisega seoses püüab komisjon tugevdada kolme tegevussuunda: — endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kindlakstegemise horisontaalne mehhanism; — õigusaktides nõutavate andmete ajakohastamine uute endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide täpsemaks kindlakstegemiseks; — REACH-määruses kirjeldatud endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega seotud teabevahetuse parandamine kogu tarneahelas (ohutuskaardid).

3.4.

Kolmas aspekt hõlmab samade meetmete ja sätete rakendamist kooskõlas ettevaatusprintsiibiga, et kaitsta üldsust ohu eest juhtudel, mil teadusuuringute kohaselt on oht tõenäoline. See peaks hõlmama selliste ainete tootmise keelamist, võimaldades erandeid vaid piiratud juhtudel. Seepärast pööratakse toimivuskontrollis erilist tähelepanu kõikide kodanike, eriti aga selliste haavatavate rahvastikurühmade kaitsmisele suunatud meetmete järjepidevusele ja intensiivsusele, kes on endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide suhtes eriti tundlikud ajal, mil endokriinsüsteem on ümber kujunemas (nt looted, noorukid ja rasedad).

3.5.

Uurimistöö on tulevase õigusraamistiku jaoks väga tähtis, sest teadmisi on vaja täiendada mitmes valdkonnas: — kuidas täpselt mõjutab kokkupuude endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega haiguste kujunemist; — kas endokriinfunktsiooni kahjustavatele kemikaalidele saab määrata ohutuskünnise, millest allpool kahjulikku mõju ei avaldu; — milline segu võib kutsuda esile „kokteiliefekti“ja kuidas segud üldiselt toimivad; — kuidas muuta katsemeetodid tõhusamaks.

3.6.

Alates 1999. aastast on ELi teadus- ja arendustegevuse raamprogrammidest rahastatud üle 50 endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitleva projekti (eraldatud summa ulatub üle 150 miljoni euro) (9). Lisaks on programmist „Horisont 2020“eraldatud 52 miljonit eurot. Uusi projekte rahastatakse programmist „Euroopa horisont“ (10). Eelkõige teeb komisjon ettepaneku järgmiste uurimissuundade kohta: — ohtude (sh „kokteiliefektide“) hindamise, kemikaalide riskihindamise ja -juhtimise edasine arendamine ning nõutavate andmete kogumine, jagamine ja kombineerimine; — tootmisetapis ja kasutuselt kõrvaldamise etapis esinevatest probleemsetest ainetest loobumine; toetus ohutute aseainete arendamisele ning ohutute ja kulutõhusate tootmistehnoloogiate väljatöötamisele; — ökoinnovatsioon ohtlikest ainetest ja nüüdseks probleemseteks peetavatest kemikaalidest tuleneva reostuse ennetamiseks ja kõrvaldamiseks, arvestades ka kemikaalide, toodete ja jäätmete vahelist seost.

3.7.

Et muuta uus strateegia tõhusamaks, kavandab komisjon ELi proaktiivsemat rolli üleilmsel tasandil ning avatud dialoogi sidusrühmade ja üldsusega. Selline tegevus tugineb neljale algatusele: — igal aastal korraldatakse endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlev foorum. See võimaldab kohtuda teadlastel ning avaliku ja erasektori sidusrühmadel, et vahetada teavet ja parimaid tavasid, teha kindlaks probleemid ning luua sünergiat, et toetada komisjoni tööd; — suurem toetus asjaomastele rahvusvahelistele organisatsioonidele ning ennekõike Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonile (OECD) rahvusvaheliselt kokku lepitud katsejuhendite edasiarendamiseks; — võimaluste uurimine endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide lisamiseks olemasolevasse ülemaailmsesse kemikaalide klassifitseerimise süsteemi. See võimaldaks pakkuda üleilmse lahenduse endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kindlakstegemiseks (sarnaselt olemasoleva süsteemiga, mida kasutatakse muude ohuklasside, näiteks mutageenide, kantserogeenide ja reproduktiivtoksiliste ainete puhul); — endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitleva ühtse kontaktpunkti loomine, et anda üksikisikutele, ettevõtjatele ja sidusrühmadele selle teema kohta teavet. Kuna Euroopas on teavitamise ja teadlikkuse tase erinev, kutsutakse liikmesriike töötama välja eriti haavatavatele rühmadele suunatud konkreetseid kampaaniaid.

4.   Üldised tähelepanekud

4.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee pooldab komisjoni teatist endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kohta. Ennekõike peab komitee vajalikuks teha täielik toimivuskontroll kehtivatele õigusaktidele, sealhulgas tuleb hinnata sotsiaalset ja majanduslikku mõju, et teha kindlaks tegelik olukord. Sellise pikaajalise strateegia (11) toetamiseks, mis võimaldaks tegeleda endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega ühtsel, järjepideval ja teaduslikul viisil, on vaja terviklikku lähenemisviisi.

4.2.

Komitee nõustub komisjoniga, et endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid on eriti ohtlikud ained. Seepärast toetab komitee ettepanekut luua ühtne õigusraamistik ja tagada ettevaatusprintsiibi ühtlustatud kasutamine kooskõlas juba kehtivate biotsiide ja pestitsiide käsitlevate sätetega (12).

4.3.

Eelkõige leiab komitee, et uue õigusraamistiku ühtsuse tagamine on ELi peamine katsumus, sest paljusid mitmes sektoris laialdaselt lisandina kasutatavaid aineid, nagu bisfenool A, käsitletakse väga erinevalt. Seega on oluline järgida teaduslikku põhimõtet „üks aine, üks toksikoloogia“ (13). See tähendab, et aine endokriinfunktsiooni kahjustava kemikaalina kindlakstegemise kriteeriumid peavad olema järjepidevad ja ühtsed kõigis ELi õigusvaldkondades. Sellisel juhul, isegi kui erandid võivad olla võimalikud, peaksid regulatiivsed otsused olema üldiselt ühtsed ja kooskõlastatud. Lõpetuseks võiks järjepidevuse tagamiseks lisada uue strateegia REACH-määruse horisontaalse raamistiku alla.

4.4.

Uues kontekstis peab juhtimismehhanism olema teaduspõhine, et tagada kodanike ja sidusrühmade jaoks läbipaistvus. Seepärast on oluline tagada piisav eelarve avalike ja sõltumatute teadusuuringute toetamiseks. Komitee leiab, et kokkulepitud teaduslikke kriteeriume ja/või meetodeid, mis tuginevad sõltumatutele teadusandmetele, saaks kasutada Euroopa tööstuse ja tööstustoodanguga seotud teadus- ja uuendustegevuse käsitlemiseks, toetamiseks ja soodustamiseks.

4.5.

Komitee on seisukohal, et kui teatavad ained või tooted määratletakse usaldusväärselt endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidena, võib nende keelustamisel või piiramisel olla ettevõtjatele ja töökohtadele oluline mõju. Sel põhjusel peaks komisjon looma konkreetse finantsmehhanismi, et toetada üleminekut kestlikumale tootmisele nii ettevõtjate jaoks, et uuendada nende tootmismeetodeid ja -mehhanisme, kui ka töötajate jaoks, et ajakohastada nende oskusi (14).

4.6.

Sõltumatud teadusuuringud on hädavajalikud, et parandada ja täiendada meie teadmisi endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kohta. Komitee märgib, et komisjoni ettepanekus ei täpsustata, kui suur eelarve on ette nähtud endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide teadusuuringutele ja innovatsioonile programmis „Euroopa horisont“. Komitee soovitab, et see eelarve ei tohiks olla väiksem kui praegune programmis „Horisont 2020“ettenähtud eelarve.

4.7.

Komitee nõustub komisjoni ettepanekuga investeerida teadusuuringutesse ja innovatsiooni, kuid leiab, et lähiaastatel on väga oluline rahastada ka mõnda teist valdkonda: a) endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide varajane kindlakstegemine. WHO kohaselt võivad üle 800 aine olla endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid (15). Nende laialdase kasutamise tõttu on oluline investeerida kiirematesse teaduslikesse eristusmeetoditesse ja andmeanalüüsi mehhanismidesse, et olemasolevaid andmeid paremini tõlgendada. b) ohutute alternatiivsete ainete ja meetodite kindlakstegemine. Euroopa Komisjoni uus suund võib aidata teha kindlaks paljusid uusi endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale. Osa neist ainetest on paljudes tootmisharudes eriti kasulikud, mistõttu on oluline investeerida ohutute alternatiivide ja tootmismeetodite uurimisse. Andmete puudumine ei tähenda, et aine on ohutu, ja seepärast on tähtis teha rohkem teadusuuringuid. Tuleb teha jõupingutusi hinnatud ainete loetelu pikendamisse ja mitte keskenduda ainult juba palju katsetatud ainetele; c) reostuse kõrvaldamine keskkonnast. Kui uus endokriinfunktsiooni kahjustav kemikaal on usaldusväärselt kindlaks tehtud, on oluline kohaldada konkreetset selliste ainete keskkonnariski hindamise ja juhtimise menetlust, et koostada vajadusel (ennekõike selle püsivust silmas pidades) sihipärane kava reostuse kõrvaldamiseks keskkonnast.

4.8.

Komitee toetab ettepanekut korraldada sidusrühmade iga-aastaseid kohtumisi. Sellegipoolest leiab komitee, et sidusrühmade ja Euroopa Komisjoni dialoog peaks tõelise tõhususe saavutamiseks hõlmama alalist struktuurset teabevahetuse ja konsultatsiooni süsteemi. Komitee soovib iga-aastasel kohtumisel osaleda ja sellele kaasa aidata.

4.9.

Endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid ja püsivad orgaanilised saasteained on erinevad ning neil on inimestele ja keskkonnale erinev mõju, kuid nad on tervisele sama ohtlikud ja kodanikele sama tundmatud. Kuna püsivaid orgaanilisi saasteaineid käsitlevas ELi strateegias on palju sarnasusi komisjoni teatisega endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kohta, teeb komitee ettepaneku töötada välja sarnane lähenemisviis, et edendada poliitilist ja teaduslikku protsessi. Ennekõike palub komitee kooskõlas arvamusega NAT/719 „Püsivad orgaanilised saasteained (uuesti sõnastatud)“, et endokriinfunktsiooni kahjustavatele kemikaalidele pöörataks eritähelepanu püsivate orgaaniliste saasteainete teemalises teadlikkuse suurendamise kampaanias, mille komisjon korraldab ELi tasandil. Samuti kordab komitee oma soovitust luua püsivate orgaaniliste saasteainete ja endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide avatud andmepank, et anda ettevõtjate ja tarbijate käsutusse üks kasulik vahend.

5.   Konkreetsed märkused

5.1.

Komitee peab komisjoni teatist oluliseks sammuks kodanike tervise parema kaitsmise suunas, sest selles määratakse kindlaks kestlikum tootmissüsteem. Sellegipoolest leiab komitee, et seda strateegiat tuleb tugevdada realistliku, eesmärke ja tähtaegu sisaldava tegevuskavaga.

5.2.

Hästi kavandatud ringmajandus, kus pööratakse erilist tähelepanu teisestele toorainetele, (16) võib olla vahend, millega vähendada ELi kodanike kokkupuudet endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega. Komitee on seisukohal, et komisjoni ettepaneku peab selgelt ja rangelt siduma õigusaktidega, mida töötatakse praegu välja 7. keskkonnaalase tegevusprogrammi (17) raames, ning teiste oluliste kestlikkust käsitlevate poliitiliste algatustega, nagu ringmajanduse tegevuskava ja plastistrateegia, mille eesmärk on lõpetada mürgiste toodete tootmine. See küsimus on väga tundlik, eriti nn kokteiliefektiga seoses, mis põhjustab inimestele haigusi ja kahjustab keskkonda.

5.3.

Komitee innustab komisjoni määratlema täpsemalt ettepanekut korraldada endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide teemaline avalik konsultatsioon. Komitee on veendunud, et üksikisikutest enam oleks olulisem roll kodanikuühiskonna organisatsioonidel, peamiselt sellepärast, et kasuliku, usaldusväärse ja teaduspõhise nõu andmiseks on vaja eriteadmisi ja kogemusi (18).

5.4.

Komitee on kindlal seisukohal, et endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitleval Euroopa Liidu strateegial peaks olema rahvusvaheline mõõde ja see tuleb luua rahvusvahelisel tasandil, et kaitsta kodanike tervist tõhusalt võimalike kolmandatest riikidest pärit ohtlike toodete eest. Seepärast toetab komitee komisjoni ettepanekut, mille kohaselt peaks EL võtma üleilmsel tasandil ennetavama rolli, toetades OECDd selle katsete parandamisel. Lisaks leiab komitee, et EL peaks edendama kestlikkust ning endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlevate sätete säilitamist kahe- ja mitmepoolsetes kaubanduslepingutes. Selles kontekstis võiks EL teha koostööd Maailma Terviseorganisatsiooni ja ÜRO Keskkonnaprogrammiga, et sõlmida endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlev üleilmne konventsioon, nagu on juba tehtud püsivate orgaaniliste saasteainete puhul (Stockholmi konventsioon), tuginedes olemasolevale ÜRO loetelule kindlakstehtud või võimalikest endokriinfunktsiooni kahjustavatest kemikaalidest (19). Need algatused on kasulikud ka võrdsete tingimuste loomiseks ja Euroopa tootmismudeli kaitsmiseks ebaausa konkurentsi eest (20).

5.5.

Komitee toetab komisjoni avatud strateegiat ja leiab, et organiseeritud kodanikuühiskonnal võib olla määrav tähtsus riiklike teadlikkuse suurendamise kampaaniate väljatöötamisel, et teavitada laiemat elanikkonda meetmetest, mida EL oma kodanike tervise kaitsmiseks võtab. Tõhusa teadlikkuse suurendamise kampaaniaga tuleks alustada koolides, et vähendada endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega kokkupuute ohtu ja edendada ohutut käitumist (21). Eeskätt soovitab komitee ühtlustada hariduse ja koolituse algatused ning lugeda need elukestvast õppest lähtudes sama strateegia osaks. Lisaks leiab komitee, et konkreetsed koolituskursused peaksid olema kohustuslikud ja kättesaadavad kõigile Euroopa töötajatele, kelle töö on otseselt või kaudselt endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega seotud (22).

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 528/2012 (ELT L 167, 27.6.2012, lk 1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009 (ELT L 309. 24.11.2009, lk 1).

(2)  Euroopa Kemikaaliameti veebisait. https://chemicalsinourlife.echa.europa.eu/et/endocrine-disrupters-and-our-healthWHO laialdaselt tunnustatud 2002. aasta määratluse (WHO-IPCS) järgi on endokriinfunktsiooni kahjustav kemikaal „väline aine või segu, mis muudab sisesekretsioonisüsteemi toimimist ja selle tagajärjel avaldab terve organismi, tema järglaskonna või (alam)populatsioonide tervisele kahjulikku mõju.“

(3)  COM(1999) 706.

(4)  Maailma Terviseorganisatsioon, „State of the Science of Endocrine Disrupting Chemicals“, 2012, lk VII-XII.

(5)  https://www.unenvironment.org/explore-topics/chemicals-waste/what-we-do/emerging-issues/scientific-knowledge-endocrine-disrupting.

(6)  Määrus (EÜ) nr 1107/2009; määrus (EL) nr 528/2012; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/745 (ELT L 117, 5.5.2017, lk 1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ (ELT L 327, 22.12.2000, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1935/2004 (ELT L 338, 13.11.2004, lk 4); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1223/2009 (ELT L 342, 22.12.2009, lk 59); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/48/EÜ (ELT L 170, 30.6.2009, lk 1); nõukogu direktiiv 98/24/EÜ (ELT L 131, 5.5.1998, lk 11), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/37/EÜ (ELT L 158, 30.4.2004. lk 50).

(8)  „Väline aine või segu, mis muudab sisesekretsioonisüsteemi toimimist ja selle tagajärjel avaldab terve organismi, tema järglaskonna või (alam)populatsioonide tervisele kahjulikku mõju.“

(9)  Euroopa Komisjoni andmed.

(10)  COM(2018) 435 ja COM(2018) 436, vt eelkõige II samba „Üleilmsed probleemid ja tööstuse konkurentsivõime“tervishoiu teemavaldkond (kavandatud eelarve 7,7 miljardit eurot) ja Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmed väljaspool tuumaenergiavaldkonda (kavandatud eelarve 2,2 miljardit eurot).

(11)  Komitee arvamus joogiveedirektiivi kohta (ELT C 367, 10.10.2018, lk 107); komitee arvamus teemal „ELi meetmed keskkonnanõuete täitmise ja keskkonnaalase juhtimise parandamiseks“(ELT C 283, 10.8.2018, lk 83); komitee arvamus teemal „ELis toiduohutuse ja toiduga varustatuse tagamise praegune süsteem ning selle parandamise võimalused“(ELT C 268, 14.8.2015, lk 1); komitee arvamus mänguasjade ohutuse teemal (ELT C 77, 31.3.2009, lk 8); komitee arvamus teemal „Kodanikuühiskonna panus tervikliku ELi toidupoliitika väljatöötamisse“(ELT C 129, 11.4.2018, lk 18).

(12)  Määrus (EL) nr 528/2012, määrus (EÜ) nr 1107/2009; komitee arvamus teemal „Biotsiidid“(ELT C 347, 18.12.2010, lk 62).

(13)  „Scientific principles for the identification of endocrine-disrupting chemicals: a consensus statement“(Teaduslikud põhimõtted endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kindlakstegemiseks: üksmeelne avaldus), Solecki, 2017. https://link.springer.com/article/10.1007/s00204-016-1866-9.

(14)  Komitee arvamused „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest“(ELT C 288, 31.8.2017, lk 56) ja „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (uuesti sõnastatud)“(ELT C 367, 10.10.2018, lk 93).

(15)  Endokriinsete andmete vahetuse instituudi (TEDX) kohaselt on loetellu kantud üle 1 000 aine.

(16)  Komitee arvamus kemikaale, tooteid ja jäätmeid käsitlevate õigusaktide vahelise seose kohta (ELT C 283, 10.8.2018, lk 56).

Komitee arvamus „Strateegia plasti kohta ringmajanduses (sealhulgas meede mereprügi kohta)“(ELT C 283, 10.8.2018, lk 61).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1386/2013/EL (ELT L 354, 28.12.2013, lk 171).

(18)  Komitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (uuesti sõnastatud)“(ELT C 367, 10.10.2018, lk 93).

(19)  Pärast põhjalikku teaduslikku hindamist avaldas ÜRO 2018. aasta augustis loetelu endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidena kindlaks tehtud 45 kemikaalist või kemikaalirühmast. Hindamine põhines WHO/IPCS 2002. aasta määratlustel tegelike ja võimalike endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kohta. Kuna kahjuks ei ole loodud endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide rahvusvahelist konventsiooni, ei saa kehtestada rahvusvaheliselt kokkulepitud menetlust, et kaitsta inim- ja loomade tervist selliste ainetega kokkupuutumise eest. https://www.unenvironment.org/explore-topics/chemicals-waste/what-we-do/emerging-issues/scientific-knowledge-endocrine-disrupting.

(20)  Komitee arvamus teemal „Üleminek kestlikumale Euroopa tulevikule“(ELT C 81, 2.3.2018, lk. 44).

(21)  Näiteks endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlev algatus „Decalog“, mis on mõeldud kodanikele. http://old.iss.it/inte/index.php?lang=2&id=289&tipo=29.

(22)  Komitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (uuesti sõnastatud)“(ELT C 367, 10.10.2018, lk 93).