13.4.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 120/29

---

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine

(2017/C 120/17)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

MUUTMISTAOTLUS

Nõukogu määrus (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta  (2)

MUUTMISTAOTLUS VASTAVALT ARTIKLILE 9

„TERNERA DE EXTREMADURA“

EL nr: ES-PGI-0105-01129 – 8.7.2013

KGT ( X ) KPN ( )

1.   Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

—	☐	Toote nimi
—	☒	Kirjeldus
—	☐	Geograafiline piirkond
—	☒	Päritolutõend
—	☒	Tootmismeetod
—	☐	Seos piirkonnaga
—	☒	Märgistus
—	☒	Riiklikud nõuded
—	☒	Muu [kontrolliasutus]

2.   Muudatus(t)e liik

—	☒	Koonddokumendi või kokkuvõtte muutmine
—	☐	Registreeritud KPNi või KGT muutmine, mille kohta ei ole avaldatud koonddokumenti ega kokkuvõtet
—	☐	Spetsifikaadi muutmine, mis ei tingi avaldatud koonddokumendi muutmist (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 3)
—	☐	Spetsifikaadi ajutine muutmine, mis tuleneb riiklike ametiasutuste nõutud kohustuslikest sanitaar- või fütosanitaarmeetmetest (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 4)

3.   Muudatus(ed)

Toote kirjeldus

Selleks et täpsustada termineid ja vältida segadust, jäetakse kogu dokumendist välja järgmine lause: „Teise põlvkonna ristanditest saadud tõud ei või olla kõnealuse KGTga hõlmatud aretustõud“, mis asendatakse järgmisega: „Vältava ristamise teel saadud emasloomad ei või olla kõnealuse KGTga hõlmatud aretusloomad“.

Jäetakse välja punktid, milles kirjeldatakse kasvatamis- ja söötmistingimusi, mida korratakse punktis E „Toote tootmismeetodi kirjeldus“.

Jäetakse välja sõnad „varem loa saanud söödalisandid“, mis asendatakse tekstiga „loa saanud söödalisandid“, viidates hiljem punktile E „Toote tootmismeetodi kirjeldus“, kus on täpsustatud, millised söödalisandid on lubatud.

Arvestades ettevõtjate töösüsteemi, on pikendatud ajavahemikku, mille jooksul võib mõõta pH väärtust (24 tunnilt 48 tunnile). Selle põhjuseks on asjaolu, et loomad tapetakse eri aegadel, kuid tuuakse tükeldamisruumi samal ajal. Lisatud on ka muid pH mõõtmise piirkondi, et oleks võimalik kontrollida seda parameetrit tükeldamisele saadetavate rümpade puhul.

Elemendid, mis tõestavad toote pärinemist asjaomasest piirkonnast

D.2 Sertifitseerimisega seotud kontroll

Jäetakse välja lõik, kus on kirjeldatud tõuge, millest võib KGTga „Ternera de Extremadura“ hõlmatud liha toota, kuna seda on juba kirjeldatud punktis B „Toote kirjeldus“.

Lähtuvalt standardile UNE-EN-45011 vastavast uuest sertifitseerimissüsteemist on muudetud mõned lõigud, kus kirjeldatakse ettevõtjate poolt kooskõlas spetsifikaadiga teostatavat kontrolli ja nimetatud spetsifikaadi järgimise kontrollimist reguleeriva asutuse kontrolli- ja sertifitseerimisorgani poolt.

Selleks et hõlbustada väikeste põllumajandusettevõtete tehtavat transporti, lubatakse segamini transportida registreeritud karjade loomi, kellelt saadakse KGTga hõlmatud liha, ja muid loomi, tingimusel, et nad kuuluvad ühte ja samasse transpordipartiisse ning et on tagatud nende identifitseerimine. Selle põhjuseks on asjaolu, et kuna ühistute või tootjarühmadega seotud eri põllumajandusettevõtete loomade tapamajja transportimiseks kasutatakse sama sõidukit ning mõnes neist ettevõtetest hoitakse KGTga hõlmamata ja sellega hõlmatud loomi ühistes ruumides, ei peeta vajalikuks loomade eraldamist sõidukile laadimise ja tapmisele viimise ajaks.

Tootmismeetodi kirjeldus

Muudetakse ammlehmade söötmist käsitleva lõigu sõnastust, et täpsustada selle sisu.

Selleks jäetakse välja ja sõnastatakse uuesti järgmised lõigud:

—	jäetakse välja sõnad „lubatud kaunviljad ja kiudainekontsentraadid“ ja asendatakse sõnadega „valgurikkad taimed ja muu üksnes taimset päritolu tooraine ning vajalikud mineraalained ja vitamiinid“;

—	jäetakse välja järgmine lõik: „Reguleeriv asutus peab avaldama nende loomade söödas lubatud toorainete nimekirja“.

Lubatud on üheaegselt tappa kaitstud geograafilise tähisega hõlmatud ja sellega hõlmamata loomi ja korrastada rümpasid tingimusel, et tagatud on nende eraldamine ja identifitseerimine. See muudatus on tehtud vastavalt tapamajade tavadele ning see ei mõjuta toote identifitseerimist ja jälgitavust.

Kõnealuses punktis muudetakse lõike, kus on kirjeldatud reguleeriva asutuse tehtavaid kontrolle, kuna need ei ole kooskõlas kehtiva sertifitseerimissüsteemiga. Kirjeldatakse praeguseid kontrolle, mida käitajad teevad vastavalt spetsifikaadis sätestatud nõuetele, ning nimetatud spetsifikaadi järgimist käsitlevaid kontrolle, mida teeb reguleeriva asutuse kontrolli- ja sertifitseerimisorgan vastavalt uuele sertifitseerimissüsteemile, mis on nõutav standardi UNE-EN-45011 või seda asendava standardi kohaselt.

Kontrolliasutus

Ajakohastatud on reguleeriva asutuse andmeid, kuna on loodud taotlustega tegelev sõltumatu kontrolli- ja sertifitseerimisorgan, mille on akrediteerinud riiklik akrediteerimisüksus E.N.A.C toiduainete sertifitseerimiseks vastavalt standardis UNE-EN 45.011 esitatud kriteeriumidele (akrediteering 109/C-PR188).

Kriteeriume on hiljem kohandatud vastavalt standardile UNE-EN ISO/IEC 17065:2012.

Märgistus

Selleks et anda tarbijatele täpsemat teavet lõpptoote kohta seoses 1. või 2. põlvkonna ristanditega (mida on raske kindlaks teha ja mis ei kajastu toote märgisel), osutatakse märgisel, kas liha on pärit mis tahes põlvkonna ristandilt.

Kõnealusest lõigust jäetakse välja kõik viited jälgitavusele, sest need ei kuulu märgistusse.

Lõigust „Loomade tapmine ja rümpade korrastamine“ on jäetud välja sõna „ei“ ja asendatud see sõnadega „tingimusel et on tagatud nende eraldamine ja identifitseerimine“.

Jäetakse välja viide kaubamärgi kasutamise kohta.

Õigusaktid

See punkt jäetakse välja, kuna see on pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1151/2012 (3) (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) vastuvõtmist aegunud.

Vormilised muudatused

Jäetakse välja sõna „käesolev“ lõikudest, mis sisaldasid nimetatud sõna seoses spetsifikatsiooniga. Need lõigud on järgmised:

—	punkti „Elemendid, mis tõestavad toote pärinemist asjaomasest piirkonnast“ teine lõik;

—	punkti „Toote tootmismeetodi kirjeldus“ kolmas lõik;

—	punkti „Märgistus“ teine lõik.

Taotluses ei ole tehtud risti ruutu „Seos kvaliteedi ja geograafilise piirkonna vahel“, sest nimetatud muudatused on puhtalt vormilised (ümberpaigutused ja korduste väljajätmised).

Välja jäetakse 3. punkti esimene, neljas ja viies lõik „Tootmise ja töötlemise süsteem“, kuna nende sisu on juba esitatud punktis B „Toote kirjeldus“.

Välja jäetakse 3. punkti teine ja kolmas lõik „Tootmise ja töötlemise süsteem“, kuna nende sisu on juba esitatud punktis E „Toote tootmismeetodi kirjeldus“.

KOONDDOKUMENT

Nõukogu määrus (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta  (4)

„TERNERA DE EXTREMADURA“

EL nr: ES-PGI-0105-01129 – 8.7.2013

KGT ( X ) KPN ( )

1.   Nimetus

„Ternera de Extremadura“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Hispaania

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.1. värske liha (ja rups)

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

„Ternera de Extremadura“ all mõistetakse rümpasid, mida saadakse üksnes kariloomadelt, kes kuuluvad kohalikesse tõugudesse „Retinta“, „Avileña Negra-Ibérica“, „Morucha“, „Blanca Cacereña“, „Berrendas“, on nende omavahelised ristandid või nimetatud tõugude ning keskkonnaga hästi kohanenud tõugude „Charolais“ ja „Limousine“ ristandid ning keda kasvatatakse ekstensiivselt.

KGTga „Ternera de Extremadura“ hõlmatud liha omadused on järgmised:

I)	vasikaliha: selliste loomade liha, kelle tapavanus on rohkem kui 7 kuud kuni 12 kuud miinus üks päev. Liha on läikivpunase värvusega, valge rasvaga, tihke konsistentsiga, kergelt niiske ja peene tekstuuriga;

II)	mullikaliha: selliste loomade liha, kelle tapavanus on rohkem kui 12 kuud kuni 16 kuud miinus üks päev. Liha on helepunase kuni purpurpunase värvusega, valge rasvaga, katsumisel tihke konsistentsiga, kergelt niiske ja peene tekstuuriga;

III)	noorveiste liha: selliste loomade liha, kelle tapavanus on 16–36 kuud. Liha on kirsipunase värvusega, kreemika rasvaga, katsumisel tihke konsistentsiga, kergelt niiske, peene tekstuuriga ja selles on mõõdukas koguses lihastevahelist rasva.

Nimetatud tüüpi rümbad kohandatakse vastavalt järgmistele standarditele:

1. –	Nõukogu määruses (EMÜ) nr 1208/81 (5) kirjeldatud rümpade kategooriad A ja E.

2. –	Lihakus: E.U.R.O.

3. –	Rasvakiht: 2, 3 ja 4.

4. –	Hügieen: kohaldatakse Euroopa ja riiklikke standardeid.

5. –	pH peab 24–48 tundi pärast tapmist olema vähem kui 6 longissimus dorsi lihases 5. ja 6. ribi kohal (ja/või aba- ja/või ribi- ja/või tagaosa lihastes nende rümpade puhul, mis on ette nähtud tükeldamiseks).

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

Ammlehmade kasvatustavad vastavad ekstensiivses loomapidamises kasutatavatele tehnikatele ja loodusvarade ärakasutamise tavadele. Ammlehmade sööt põhineb rohumaadel (dehesa) ja Extremadura ökosüsteemi muudel looduslikel karjamaadel leiduval rohusöödal, mida loomad söövad kogu aasta vältel. Vajaduse korral kasutatakse lisasööta, mis koosneb põhust, heinast, teraviljast, valgurikastest taimedest ja muud taimset päritolu toorainest ning vajalikest mineraalainetest ja vitamiinidest.

Vasikad saavad emapiima, kuni nad on vähemalt viis kuud vanad.

Igal juhul on vastavalt kehtivatele õigusaktidele selgesõnaliselt keelatud kasutada tooteid, mis võivad häirida loomade normaalset kasvu- ja arengutempot.

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Tootmise erietapid, st sünd, kasvatamine ja tapmine ja tükeldamine peavad toimuma geograafilises piirkonnas.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

—

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta

Selleks et anda tarbijatele lõpptoote kohta täpsemat teavet ristandite kohta, tuleb etiketile märkida, kas liha on pärit mis tahes põlvkonna ristandilt.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Nende loomade kasvatamise geograafiline piirkond, kelle liha tähistatakse kaitstud geograafilise tähisega „Ternera de Extremadura“, koosneb allpool loetletud piirkondadest ja nende vastavatest omavalitsusüksustest:

Alburquerque, Almendralejo, Azuaga, Badajoz, Brozas, Cáceres, Castuera, Coria, Don Benito, Herrera del Duque, Hervás, Jaraíz de la Vera, Jerez de los Caballeros, Logrosán, Llerena, Mérida, Navalmoral de la Mata, Olivenza, Plasencia, Puebla de Alcocer, Trujillo ja Valencia de Alcántara.

Töötlemine toimub geograafilises tootmispiirkonnas.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära

Kõnealusest piirkonnast 35 % on kaetud põõsastiku (kiviroosik, kuldkannroos, leetpõõsas, kanarbik jm) ja madalmetsaga (iilekstamm, korgitamm, portugali tamm, pürenee tamm jm). Ülejäänud aladel kasvavad kariloomadele sobivad rohttaimed.

Extremaduras peetavatest koduloomadest kuulub suurem osa kohalikkesse tõugudesse, mis on tihedalt seotud piirkonna kõige tüüpilisema looduskeskkonnaga (dehesa). Kõik need tugevad ja rasketes keskkonnatingimustes hästi kohanenud loomatõud aitavad säilitada ja parandada ökosüsteemi, väetades mulda, parandades karjamaade kvaliteeti ja takistades võsa levikut. Tuleb siiski märkida, et enamikus karjades ristatakse neid tõuge Hispaania lihatõugudega, et kohandada toodangut praegustele turunõuetele.

Äärmuslike temperatuuri- ja sajutingimuste tõttu on KGTga „Ternera de Extremadura“ hõlmatud tõud optimaalselt kohandunud, pidades vastu nii külmale, kuumale kui ka veepuudusele põua ajal.

Dehesa ökosüsteem, mille on kujundanud sajanditepikkune inimtegevus Vahemere piirkonna metsades, hõlmab Extremaduras suuri alasid ning seal on traditsiooniliselt olnud kesksel kohal ekstensiivne karjakasvatus, kus loomaliigid (nii kodu- kui ka metsloomad), keskkond ja inimtegevus on alati olnud tasakaalus. Ekstensiivistamise mõiste on tihedalt seotud selliste suurte maa-alade kasutamisega, kus karjatatakse kariloomi, kes tänu oma vastupidavusele on keskkonnaga täielikult kohandunud. Karm kliima ja muldade madal kvaliteet on soodustanud loomakasvatusega tegelemist.

Dehesa-karjamaa süsteemi iseloomustab kariloomade karjatamine selleks sobivas looduskeskkonnas, mille rohttaimed katavad suure osa nendest toituvate loomade energiavajadusest. Rohumaad suurendavad ökosüsteemi energiaressursside valikut ja seal kasvab palju erinevaid taimi, mille hulgas on arvukalt isekülvavaid üheaastaseid liike.

Puude tähtsus dehesa-karjamaadel seisneb kasutusvõimaluste mitmekesisuses ja tootmisalternatiivides, mida keskkond pakub inimestele kõnealuse süsteemi haldamisel.

Dehesa-aladel kasvab peamiselt kaht liiki puid: iilekstamm (Quercus ilex) ja korgitamm (Quercus suber). Lisaks leidub muid vähem levinud liike, nagu portugali tamm (Quercus lusitanica), kastan (Castanea sativa) ja harilik tamm (Quercus robur). Puudega kaetud aladelt saadakse erinevaid saadusi, nagu tammetõrud, hagu ja puudelt langenud lehed, mis võimaldab kariloomi toita rohuvaesel ajal.

Põõsastiku tüüpilisemad liigid on kiviroosik (Cistus ladaniferus), harilik luudpõõsas (Sarothamnus scoparius), kuldkannroos (Cistus monspeliensis) ja leetpõõsas (Genista spp.).

Rohumaad võib vastavalt pinnasele, millel nad asuvad, liigitada järgmiselt:

—	graniitpinnasel asuvad karjamaad,

—	kiltkivipinnasel asuvad karjamaad,

—	tertsiaari ja kvaternaari settepinnasel asuvad karjamaad,

—	sõnnikuga väetatud karjamaad,

—	muud eriomadustega aladel, näiteks mägedes asuvad karjamaad.

Samuti tuleb meeles pidada, et lisaks rohule saadakse dehesa ökosüsteemist tammetõrusid, teraviljasööta (nisu, oder, kaer, rukis ja tritikale), seemnetega kaunvilju (kikerherned, oad jm), korki, küttepuid, puidusütt ja muud. Seega ei ole mingit kahtlust, et peamiselt põllumajanduslikus piirkonnas, nagu seda on Extremadura, on dehesa majanduslikult väga oluline, kuna sealt saadakse 45 % põllumajanduslikust lõpptoodangust.

Paljud uuringud (Espejo Diaz, M.; García Torres, S., Características específicas y diferenciadoras de las carnes de ganado Bovino de las dehesas españolas (Hispaania dehesa’des kasvatatavatelt veistelt saadava liha eriomadused)) on näidanud, et kvaliteedinäitajaid, mis on tarbijate jaoks esmatähtsad, esineb dehesa loomatõugude juures oluliselt suuremal määral.

5.2.   Toote eripära

Eespool nimetatud uuringust, mida tutvustati Méridas (Badajoz, Hispaania) dehesa kariloomadelt saadavate toodete omadusi käsitleval rahvusvahelisel sümpoosionil (EAAP väljaanne nr 90, 1998), selgus, et KGTga „Ternera de Extremadura“ hõlmatud ja dehesa-tõugudeks nimetatavatelt tõugudelt saadaval lihal on koolitatud degusteerijate ja tarbijate hindamiskomisjonide tehtud organoleptiliste omaduste analüüsi põhjal selgelt eristatavad ja kõrgelt hinnatavad omadused.

Seepärast loetakse KGTga „Ternera de Extremadura“ hõlmatud liha kvaliteetseks tooteks selle organoleptiliste omaduste põhjal (pehmus, mahlasus ja maitse).

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Eri tõugude kooseksisteerimisest tulenevalt tunnustatakse Pürenee poolsaarel elavaid vanu ja tänapäevaseid tõuge ning nende ristandeid Extremadura tõuna.

Tõugude „Blanca Cacereña“ ja „Tronco de capa negra“ ristamisel saadi „Ganado barroso cacereño“ ja „Colorada extremeña“ tõud, mis tänapäeval avalduvad „Retinta“ tõus. Need tõud olid hästi esindatud 1913. aasta üleriigilisel kariloomade konkursil. Tõug arenes „Cacereña“ tõuks, mida esitleti 1922., 1926. ja 1930. aastal ning kahel viimasel aastal tunti seda nime all „paradas de Cabestros“. Sama nime kasutati 1953., 1956. ja 1959. aastal, seejärel tõug kadus, kuid toodi 1975. aastal uuesti näitusele riiklikust karjast pärit partiiga (A. Sánchez Belda, Publicaciones de Extensión Agraria, 1984).

Samuti leidub gastronoomiaalaseid viiteid, kus vasikaliha seostatakse Extremadura köögiga paljudes retseptides: Ternera asada al estilo de la Vera (küpsetatud vasikaliha Vera moodi) („Cocina Tradicional de la Vera“, José V. Serradilla Muñoz, 1992, 3. väljaanne 1999, Gráficas Romero de Jaraíz de la Vera (Cáceres)); Envueltillos de Ternera (vasikaliharullid) („La cocina día a día. Cocina extremeña“, Ana María Calera, Plaza y Janes S.A, 1987); Chuletas de vaca a la extremeña (veisekarbonaad Extremadura moodi) („Gran Enciclopedia de la Cocina“, ABC, Ediciones Nobel S.A., Madrid, 1994) või Entrecot al modo de Cáceres (antrekoot Cácerese moodi) („Cocina Extremeña“, Teclo Villalón ja Pedro Plasencia, Everest, 1999).

XX sajandi ajaloos leidub samuti viiteid Extremadura veisekasvatusele. Näiteks 10. jaanuaril 1927 loodi Mérida tulevase tapamaja käitamiseks Extremadura veiselihatoodete selts (Sociedad Productos de la Ganadería Extremeña). Veidi hiljem, 1930. aasta paiku on viide selle kohta, et ülejäävaid tooteid müüdi väljapoole Extremadurat. Tol ajal ilmus lihakari piirkonnast väljaspool asuvatele turgudele, kus müüdi 62 % selle kogueluskaalust („Extremadura: la historia“, Archivo Ediciones Extremeñas S.L., 1997).

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

http://www.gobex.es/filescms/con03/uploaded_files/SectoresTematicos/Agroalimentario/Denominacionesdeorigen/IGP_TerneraDeExtremadura_PliegoCondiciones.pdf

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 1. Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(3)  Vt joonealune märkus 1.

(4)  Vt. joonealune märkus 2.

(5)  ELT L 123, 7.5.1981, lk 3.

---