2.3.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 81/57

Raportöör:

Anne CHASSAGNETTE

Kaasraportöör:

Carlos TRIAS PINTÓ

1.1.

Euroopat mõjutavate majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemide tohutu suurenemine seab kahtluse alla materjali hankimisel, tootmisel, omamisel ja äraviskamisel põhineva majandusmudeli.

1.2.

Oleme tunnistajad majanduse hübriidvormi tekkimisele, milles traditsiooniline turustruktuur konkureerib paljude uute mudelitega, mis muudavad tootjate, turustajate ja tarbijate vahelisi suhteid.

1.3.

Lisaks majanduslikule tasuvusele püüavad – või kavatsevad – teatud uued mudelid, nagu funktsionaalne majandus, jagamismajandus ja vastutustundlik rahastamine, tegeleda muude inimeste ja maailma jaoks oluliste ja kestliku arengu jaoks võtmetähtsusega väljakutsetega, nagu

1.4.

Euroopa Liidu jaoks on nende innovaatorite toetamine võimalus võtta juhtpositsioon innovatiivsete majandusmudelite puhul, mis muudavad lahutamatuks majandusliku heaolu, kvaliteetse sotsiaalkaitse ja keskkonnasäästlikkuse mõisted ning määratlevad nn Euroopa kaubamärgi. Seega peavad ELil olema nimetatud küsimuses kaugeleulatuvad eesmärgid.

1.5.

Selle saavutamiseks esitatakse käesolevas arvamuses kümme soovitust.

1.5.1.

Tagada ELis jätkusuutliku majanduse alase tegevuse parem koordineerimine, luues uue jätkusuutliku majanduse alalise struktuuri. Struktuurile eraldataks hindamis- ja teabevahetusvahendid, et jälgida kestliku arengu potentsiaaliga uute majandusmudelite arengut ja käesolevas dokumendis sisalduvate soovituste rakendamist. Selline struktuur soodustaks dialoogi eri sidusrühmade vahel Euroopa tasandil. Komitee võiks neile jõupingutusele kaasa aidata ning luua uue majanduse vaatlusrühma, nagu mitmetes arvamustes on juba soovitatud.

1.5.2.

1.5.3.

Tuleb tagada, et uued mudelid vastaksid jätkusuutlikkuse kriteeriumidele. Uue jätkusuutliku majandusmudeli käsituste raames töötavad mõned osalejad välja mudeleid, mis ei pruugi olla kõikides aspektides jätkusuutlikud. Komisjon peab arvesse võtma mitte üksnes teatavate uute majandusmudelite pakutavaid võimalusi, vaid ka võimalikke riske ja soovimatut kõrvalmõju, eelkõige sotsiaalküsimuste, tööõiguse ja ebaausa maksukonkurentsi seisukohast.

1.5.4.

EL peab julgustama ja toetama haridust, koolitust ja teabe jagamist, et parandada kõigi sidusrühmade teadmisi uute jätkusuutlike majandusmudelite ning jätkusuutliku rahastamise rolli kohta. Eesmärk on rõhutada kooskõla ning jätkusuutlikkuse väljakutsete ja majandusliku tasuvuse vahelisi võimalikke pingeid ja kompromisse.

1.5.5.

Komisjon peaks analüüsima ja täiendama (kuid mitte asendama) erasektori algatusi, mille eesmärk on tutvustada parimaid tavasid ja kogemusi innovaatorite vahel internetivõrgustikes ja -platvormides, konverentsidel jne. Komitee juba toetab selliseid algatusi, juhtides koos Euroopa Komisjoniga uut ringmajanduse platvormi.

1.5.6.

ELi ametiasutused peavad tagama, et uute ja tõeliselt jätkusuutlike majandusmudelite arendajatel oleks juurdepääs rahastamisele mudelite esmases arendusetapis ja ka hiljem. Vahendid ja määratlused on vajalikud, et anda neile eelistatud juurdepääs riiklikele rahastamisvahenditele ja/või hõlbustada sotsiaalselt vastutustundlikel investoritel nende rahastamist.

1.5.7.

Euroopa Komisjon võiks soodustada uute jätkusuutlike mudelite katsetamist sihtotstarbelise innovatsiooni rahastamise fondi kaudu, mis oleks avatud avaliku ja erasektori partnerlustele. Seda silmas pidades soovitab komitee koostada katseprojekte, et luua ühist väärtust ja integreerida uue majanduse võrgustikud.

1.5.8.

ELi ametiasutused peavad kaasama ELi olemasolevatesse valdkondlikesse poliitikasuundadesse uusi majandusmudeleid arendavad sidusrühmad, et suurendada nende nähtavust ja luua finantsvõimendust nende kasutuselevõtu toetamiseks. Näiteks praegu ettevalmistatavas liikuvuspaketis oleks ehk kasulik toetada uusi koossõidu- või ühisauto kasutamise mudeleid, et täiendada ühistranspordi pakkumist.

1.5.9.

1.5.10.

Finantssektori toimimine tuleb läbi vaadata, et muuta see jätkusuutlikuks ja määratleda uuesti riski mõiste, et hõlmata mikro- ja makrotasandil pikaajalised, keskkonnaalased, sotsiaalsed ja juhtimisküsimused. Selles ümberkorralduses peavad osalema kõik finantsväärtusahela osalejad (tarbijad, pangad, investorid, seadusandjad, valitsused). See võimaldab investeeringute ja laenutulemusi paremini kohandada vastutustundlike tarbijate ootustele. Komitee teeb ettepaneku luua platvorm (keskus), mis annaks tarbijatele objektiivset teavet sellistes küsimustes orienteerumiseks.

2.

2.1.

Üha enam arutatakse meie majandusmudeli jätkusuutlikkuse ehk selle võime üle vastata praeguste põlvkondade vajadustele, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade suutlikkust vastata oma vajadustele (2).

2.2.

Majanduslikus mõttes peegeldab mõnes riigis püsiv massiline tööpuudus raskusi, mida elanikkonnarühmad kogevad kiiresti muutuvale tööturule sisenemisel. Ostujõu langus ja mõnede arenenud riikide vähene majanduskasv tõstatavad küsimusi selle kohta, millised peaksid olema meie majandusmudeli eesmärgid.

2.3.

Sotsiaalses mõttes on ebavõrdsuse suurenemine tõstatanud küsimuse (majanduslike ja looduslike) ressursside võrdse jaotamise ja jagamise kohta. See, et üks ühiskonnaosa jäetakse majanduskasvu eelistest ilma, tähendab vajadust vaadata läbi meie juhtimisviisid, et kehtestada kaasavam ja suuremat osalemist soodustav majandusmudel.

2.4.

Keskkonna tasandil seatakse kliimamuutustega seotud ohtude tõttu kahtluse alla meie sõltuvus suure CO2-heitega kütustest. Meie tootmis- ja tarbimissüsteemide lineaarsus viib loodusvarade ülekasutamiseni ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemiseni. Majandustegevusest tulenev saaste mõjutab nii keskkonda kui ka inimeste heaolu.

2.5.

2.5.1.

Need uued mudelid, mis võivad põhineda uuel tehnoloogial ja eeskätt digitehnoloogial, muudavad suhteid tootjate, turustajate ja tarbijate vahel, kellest mõnikord saavad tootvad tarbijad. Neis vaidlustatakse teatud tavapärased mõisted, nagu palgatöö, pakkudes paindlikumaid ja jagatud töövorme. Kuigi neid loetakse uuteks mudeliteks, võivad need tegelikult olla endiste tavade uuendused.

2.5.2.

Käesolevas arvamuses käsitletakse kõiki uusi majandusmudeleid, millega soovitakse või kavatsetakse lisaks majandusliku tasuvuse saavutamisele vastata ka muudele kestliku arengu küsimustele, nagu:

2.5.3.

Innovatiivsed ettevõtjad, kes pakuvad uusi majandusmudeleid, mis on väidetavalt jätkusuutlikumad, koonduvad paljude käsituste alla, nagu ringmajandus, funktsionaalne majandus, jagamismajandus, majandus ühise heaolu nimel, vastutustundlik rahastamine. Need rikastavad juba struktureeritud ettevõtjate ökosüsteemi, sotsiaalmajandust, mille tegevuse keskmes on juhtimisküsimused ning ühiskondlik ja keskkonnaalane kasulikkus. Sotsiaalmajandust ei saa pidada uueks ega jätkusuutlikuks majandusmudeliks, kuid see uueneb sellegipoolest innovaatorite tegevuse tulemusena. Kuigi nimetatud uute mudelite eesmärgid ei ole alati samad (mõned keskenduvad keskkonnaalastele, teised sotsiaalsetele aspektidele), siis on need suunatud mitmete (majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste) väärtuste loomisele ning seetõttu ei tohiks neid käsitleda eraldi seisvatena.

2.6.

EL peaks kasutama võimalust võtta jätkusuutliku majandusmudeli edendamisel juhtpositsioon. Euroopa majandusmudel peab jätkama enda taasavastamist, et vastata pikaajalistele probleemidele ning muuta majandusliku heaolu ja jätkusuutlikkuse mõisted lahutamatuks.

2.6.1.

Euroopa tarbijad on aina teadlikumad tarbimise sotsiaalsest ja keskkonnamõjust. Tootvate tarbijate tekkimine, eeskätt taastuvenergia sektoris, aitab kaasa uute suhete kujundamisele väärtusahelas ning tootjate, turustajate ja tarbijate vahel. See kehtib ka ettevõtjate kohta. Näiteks finantssektoris laiendatakse riski mõistet, et hõlmata ka mitterahalisi kriteeriume, eelkõige varade hindamisel. Mõned varahaldurid soovivad seetõttu innustada ettevõtjaid täpsustama lisaks oma õigusjärgsetele kohustustele teatavaid ettevõtja sotsiaalse ja keskkonnaalase vastutuse elemente. See protsess on praegu veel algusjärgus ning seda tuleb jätkata ja tugevdada, lähtudes tegelikust vastutusest (3). Jätkusuutliku rahastamise arendamine on parim viis Euroopa finantssüsteemi liikumiseks lühiajalise stabiliseerimise käsitlusest pikaajalise mõju saavutamisele.

2.6.2.

Euroopa võib uue majanduse edendamise juhtpositsioonist suurt kasu saada.

2.6.3.

EL saab kasutada neid uusi mudeleid konkreetsetele probleemidele lahenduste leidmiseks. Ühisauto kasutamine, mis on transpordiliike uuendanud, võib soodustada kaasavamat ja keskkonnasõbralikumat liikuvust. Ärimudelid, mille eesmärk on raskustes isikute uuesti tööle aitamine, aitavad parandada teatava elanikkonnaosa juurdepääsu tööturule.

2.6.4.

2.6.5.

ELil on vahendid, et arendada neis valdkondades juhtivaid projekte. Teatud ettevõtjatele pakub majandusliku tasuvuse ja jätkusuutlikkuse kriteeriumide mudeli ühendamine edaspidi – või juba nüüd – tõelist suhtelist eelist uute turgude võitmiseks.

2.6.6.

Rõhutades majanduse ajakohastamise püüdlustes ja poliitilistes huvides jätkusuutlikkuse mõistet, võib EL kaasata liikmesriigid ühisprojekti (pärast Brexiti šokki) ning asetada inimesed Euroopa projekti keskmesse.

3.

3.1.

Funktsionaalses majanduses asendatakse näiteks kauba müümise põhimõte kauba kasutamise müümisega. Üksiktarbija ei osta enam sõidukit, vaid liikuvusteenust teenuseosutajalt. Jätkusuutlikkuse seisukohast võimaldab omandilt kasutusele üleminek a priori: julgustada tarnijaid lihtsustama toodete hooldust, pikendama nende kasutusiga, kasutama ökodisaini ja neid ringlusse võtma; pakkuda paljudele tarbijatele sama vara kasutamist, suurendades seeläbi juba toodetud ja mõnikord alakasutatud kaupade kasutamist; pakkuda neid kaupu juurdepääsuhinnaga, mis on omamise hinnast madalam.

3.2.

Jagamismajandus on mõiste, mille sisu ei ole veel kinnistunud (4). Üldiselt kohaldatakse seda mõistet ettevõtjate suhtes, kes arendavad digitaalplatvorme, kus eraisikutel on võimalik kaupu või teenuseid vahetada: koossõit, kaupade rent, kasutatud kaupade ostmine, laenamine, annetamine jne. Selle määratluse üle käivad siiski arvukad arutelud: mõnede arvates hõlmavad need ka selliseid kasutajalt kasutajale vahetussüsteeme, mis ei põhine digitaalplatvormidel, mõned lisavad sinna ettevõtjad, kes üürivad välja endale kuuluvaid kaupu, ning mõned välistavad kõik algatused, mis pärinevad ettevõtjatelt, kelle eesmärk on kasumi teenimine.

3.3.

Ringmajandus omalt poolt töötati välja lineaarse mudeli vastandina (5). See tugineb nn positiivse väärtuse suletud ahelate loomisele, milles kaasatakse tooted või materjal kasutusaja lõpus uuesti tootmisprotsessi. Ideaalses ringmajandusmudelis kasutatakse kaupade puhul ökodisaini, neid toodetakse taastuvatest või ringlusse võetud vahenditest või teiste sektorite jäätmetest, neid taaskasutatakse, parandatakse, täiustatakse ja võetakse viimaks ringlusse. Ringmajanduse eelised on järgmised: riskide ja kulude vähendamine, lisaväärtus, tarbijate lojaalsus ja töötajate motiveeritus.

3.4.

Kõik uued nn jätkusuutlikud majandusmudelid ei ole hõlmatud üksnes kolme eespool toodud käsitusega, kuid need viimased võimaldavad siiski esile tuua uute majandusmudelite kirjeldamiseks kasutatavate teatud mõistete ebaselgust, peegeldades arutelusid jagamismajanduse raamistiku või selle tiheda seose üle koostöömajandusega. Mõned käsitused võivad ka kattuda ning funktsionaalset ja jagamismajandust võidakse pidada ringmajanduse osaks.

3.5.

Tuleb ka rõhutada neid uusi majandusmudeleid arendavate ettevõtjate mitmekesisust: oma tegevust uuendavad suurettevõtjad tegutsevad kõrvuti idufirmade (kes soovivad saavutada hüppelist kasvu), sotsiaalsete ettevõtjate (kes võivad olla sotsiaalmajanduse osa), vabatahtlike ühenduste ja kodanikualgatustega.

3.6.

Lisaks, kuigi mõned ettevõtjad taotlevad korraga nii majanduslikku tasuvust kui püüavad vastata ka keskkonnaalastele, sotsiaalsetele ja juhtimisalastele väljakutsetele – ning asetavad jätkusuutlikkuse oma projekti keskmesse ja hindavad selle mõju eesmärgiga seda parandada –, ei jaga teised seda nn tahtlikku jätkusuutlikkust. Nende esmane eesmärk on kasum ning nad leiavad, et nende majandusmudelil on ülejäänud ühiskonnale positiivne välismõju, ilma et nad seda mõõdaksid ja püüaksid parandada.

3.7.

Nendes uutes mudelites ei seata tingimata eesmärgiks jätkusuutlikkust kõigis aspektides. Ettevõtjad, kes arendavad majandusmudeleid, võttes eeskujuks ringmajanduse, keskenduvad tavaliselt oma äritegevuses rohkem keskkonnaküsimustele ning suurendavad ressursside säästmist. Kuid selleks, et süsteem oleks ka sotsiaalselt jätkusuutlik, peab ringmajanduslik valik olema jätkuvalt taskukohane ja tarbijale kättesaadav. Lisaks, isegi kui loodud tootmisahelad võivad olla kohalikud ning soodustada nii kohalikke vahendeid ja töökohti, ei ole välistatud, et kasutatavaid ressursse, näiteks ringlussevõetud materjale, transporditakse pikkade vahemaade tagant. Vastukaaluks võib jagamismajanduse esmane eesmärk olla suurendada kasutajate juurdepääsu kaubale, kohaldamata seejuures keskkonnanõudeid.

3.8.

Samuti on oluline meeles pidada, et uute n-ö jätkusuutlike majandusmudelite tegeliku mõju suhtes tuleb ettevaatlik olla. Jagamismajanduse platvormide keskkonnamõju üle käivad veel arutelud. Platvormid, mis võimaldavad üksikisikutel saada uue kauba ostmise asemel juurdepääsu teiste inimeste kaupadele, avaldavad sageli keerukamat keskkonnamõju, kui esialgu näib (6). Näiteks suure vahemaa puhul konkureerib koossõit sageli auto üksikkasutamise asemel vahetult rongitranspordiga. Teisalt ei omanda üksikisikud teiste üksikisikute kaupu selleks, et vähendada uute kaupade ostmist, vaid selleks, et suurendada oma tarbimist. Üldisemalt võttes ei piisa omandilt kasutusele üleminekust tarbimise keskkonnajalajälje vähendamiseks või kulu vähendamiseks tarbija jaoks. Nii on nutitelefonide müügi asemel nende rentimist pakkuvatel ettevõtjatel kalduvus pakkuda oma kasutajatele toodete sagedase uuendamise võimalust ning nad ei rakenda tingimata ringlussevõtu- ega taaskasutussüsteemi.

3.9.

Viimaks tuleb märkida, et jagamismajandus tekitab olulisi küsimusi monopolide tekkimise, andmekaitse, tööõiguse, tehingute maksustamise ja traditsiooniliste majandusmudelitega konkureerimise valdkonnas, nagu peegeldub kasutajalt kasutajale majutuse platvormide üle peetavatest aruteludest.

3.10.

Kuigi ametiasutused peavad toetama ettevõtjaid, kes tegelevad innovatsiooniga nimetatud põhimõtetele tuginedes, siis peavad nad seejuures säilitama kriitilise suhtumise nende tegelike kavatsuste ja mõju suhtes ning teadvustama nende ettevõtjate mitmekesisust ja nende tegevuse aluseks olevate põhimõtete ebaselgust.

4.

4.1.

Kõigepealt on vaja hinnata uute majandusmudelite toetamiseks Euroopa tasandil juba tehtud algatusi. See küsimus on juba tõmmanud avaliku sektori otsuselangetajate tähelepanu liikmesriikides ja liidu tasandil. Otsuselangetajad on hakanud jälgima nende arengut, küsima küsimusi nende uute mudelite kestlikku arengusse antava tegeliku panuse kohta ning kaaluma, milliste avaliku sektori poliitikavahenditega saaks toetada suurima mõjuga mudeleid.

4.1.1.

Euroopa Komisjonil on käimas mitu algatust seoses arukat, innovatiivset ja jätkusuutlikku tööstust käsitleva teatisega, milles sedastatakse kavatsus võtta vastu tööstuse konkurentsivõime terviklik strateegia, ühendades kõigi sidusrühmade aktiivsed rollid, ning võimestada üksikisikuid. Algatused on järgmised:

4.1.2.

Komitee on juba vastu võtnud mitmesuguseid arvamusi, milles käsitletakse funktsionaalset majandust,  (10) jagamismajandust ja sarnast koostöömajanduse mõistet,  (11) ringmajandust,  (12) innovatsiooni uute majandusmudelite hoogustajana  (13) ning majandust ühise heaolu nimel  (14). Neis arvamustes on esile toodud:

4.2.

Neis arvamustes tehakse ettepanekuid sektori võetavate meetmete kohta, et toetada uusi ja jätkusuutlikke majandusmudeleid kasutavate ettevõtjate arengut. Need meetmed on esitatud allpool ja neile on lisatud ideid, mis on tekkinud käesoleva arvamuse raames korraldatud kuulamiste käigus.

4.2.1.

Kõigepealt on vaja luua alaline struktuur, mis keskendub jätkusuutlikkuse potentsiaaliga uutele majandusmudelitele ja mille ülesanne on jälgida nende arengut ja käesolevas arvamuses esitatud soovituste rakendamist. See struktuur peab hõlmama ELi institutsioone, eelkõige Euroopa Komisjoni ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed, samuti innovatiivsete ettevõtjate ühendusi, ametiühinguorganisatsioone, ühinguid ja teadlasi.

4.2.2.

Lisaks peavad Euroopa ametiasutused aitama neid arenguid paremini mõista ja jälgida.

4.2.2.1.

Selles osas võiks komisjon suurendada oma panust teadusuuringutesse, sealhulgas vastutustundlikesse uuringutesse, et paremini mõista uute majandusmudelite tegelikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju ning nende arengut takistavaid tegureid. See aitaks ka selgitada mitmete sageli ebamääraste käsituste määratlusi. Seda tööd tuleks teha koos teadusuuringute ja innovatsiooniga tegelevate sidusrühmadega, et kasutada ära nende kogemusi.

4.2.2.2.

On oluline, et Euroopa tasandil koos Eurostatiga ja liikmesriikide tasandil koos nende statistikaametitega töötataks välja näitajad ja koostataks statistika, et jälgida nende mudelite arengut ja suurendada nende nähtavust.

4.2.2.3.

Uute majandusmudelite väljatöötamise üks oluline tegur on eri sidusrühmade hariduse ja koolituse edendamine, et parandada teadlikkust neist mudelitest ja muuta need nähtavamaks. Uued jätkusuutlikud majandusmudelid esindavad praegu ikka veel üksnes väikest osa Euroopa majandusest. Sidusrühmad kasutavad sageli väljakujunenud põhimõtteid ja mehhanisme, samuti puudub neil arusaam oma probleemidest. Seepärast oleks oluline töötada välja koolitusprogrammid

4.2.3.

4.2.3.1.

Hädavajalik samm on heade tavade ja kogemuste vahetamise edendamine innovaatorite vahel – ja teadusringkondadega – internetivõrgustike ja -platvormide kaudu. Mõne uue majandusmudeli puhul on juba käivitatud erasektori algatusi. Komisjon peaks analüüsima võimalusi neid algatusi toetada ja täiendada ilma neid asendamata ning neis osalema, et neid uuendusi paremini mõista ja innovaatoritega arutada. Teiste majandusmudelite puhul on selliseid algatusi keeruline luua, seda eeskätt inim- ja finantsressursside puudumise tõttu. Komisjon peaks neid rohkem toetama ja kaasama.

4.2.3.2.

Selliste võrgustike üks ülesanne peaks olema ka hõlbustada innovaatorite juurdepääsu Euroopa toetusmehhanismidele, millele neil on õigus. Uusi majandusmudeleid kasutavad ettevõtjad on sageli VKEd, kes kurdavad ELi menetluste keerukuse üle.

4.2.3.3.

Komisjon võib jätkusuutlike majandusmudelite puhul soodustada rahastamisele juurdepääsu konkreetselt innovatsioonile suunatud pakkumismenetluste kaudu. Samuti peaks ta tagama, et riigihanke-eeskirjad ei kujuta endast ebaproportsionaalset takistust uusi jätkusuutlikke majandusmudeleid kasutavatele ettevõtjatele, ning nägema ette erandimehhanismi, et kaitsta neid konkurentsi eest, millele neil on võimatu vastata. Lisaks ei tunne innovatsiooni tavapärased (nii avaliku kui ka erasektori) rahastajad neid uusi mudeleid hästi ning on seetõttu nende toetamisel kõhklevad ega hinda nende sotsiaalset ja keskkonnaalast kasu. Euroopa Komisjon peab paremini analüüsima rahastamisele juurdepääsu raskusi uute jätkusuutlike majandusmudelite puhul ning koostama soovitused nende ületamiseks. Samuti võiks ta kaaluda alternatiivse (virtuaalse, sotsiaalse) raha tekkimist ja selle võimalikku rolli nende mudelite toetamisel.

4.2.3.4.

Uute ja jätkusuutlike majandusmudelite arendamiseks on vaja neid katsetada. Mõnel juhul, näiteks liikuvuse või tööstusökoloogia valdkonnas, tuleb neid katseid ellu viia koostöös avaliku sektori asutustega. Komisjon võiks soodustada uute jätkusuutlike mudelite katsetamist sihtotstarbelise innovatsiooni rahastamise fondi kaudu, mis oleks avatud avaliku ja erasektori partnerlustele. Eelkõige peaks komisjon tagama, et neid katsed hõlmavad ka maa- ja äärelinnapiirkondi, mitte ainult suuri linnakeskusi.

4.2.3.5.

Katsetustest saadav tagasiside peaks võimaldama tuvastada uue standardimisvajaduse ning teha kindlaks normid ja eeskirjad, mis takistavad teatud innovatiivsete ja jätkusuutlike mudelite tekkimist. Normid ja eeskirjad tuleb viia innovatsiooniga kooskõlla, nagu on tehtud ehitussektori uute toodete ja teenuste heakskiitmise menetluse puhul. Suurem osa uute majandusmudelite taga olevaid ettevõtjaid on VKEd, kellel ei ole alati vahendeid, et tulla toime normide kehtestamisest tuleneva töökoormusega.

4.2.3.6.

Teine oluline vahend, et toetada uute mudelite arendamist, on nende integreerimine ELi poliitikavaldkondadesse. Seega tuleb kasutajalt kasutajale suunatud kauplemiskohti ja funktsionaalse majanduse ettevõtteid käsitleda jäätmetekke vältimise teguritena ja neid tuleb toetada ringmajandust käsitleva ELi poliitika raames. Tegemist ei ole uute valdkondlike algatuste või valdkondlike eeskirjade loomisega, vaid uute majandusmudelite kaasamisega uude tööstusstrateegiasse (15) ja olemasolevatesse valdkondlikesse poliitikasuundadesse.

4.2.3.7.

Komisjon peab võtma arvesse teatud uute majandusmudelite võimalikku soovimatut kõrvalmõju, eelkõige sotsiaalküsimuste, tööõiguse ja ebaausa maksukonkurentsi seisukohast. Koostöömajanduse osas peab Euroopa Liit jätkama oma jõupingutusi Euroopa järelevalve ja ühtlustamise valdkonnas.

4.2.4.

Üldiselt saavad uued jätkusuutlikud majandusmudelid areneda üksnes juhul, kui ettevõtted ja ettevõtjad on veendunud, et see on ELis 2030. või 2050. aastal majanduslikult asjakohane. Seepärast tuleks jätkusuutlikkust käsitleda ELi valdkonnaülese eesmärgina. ELi poliitika-, maksu- ja õigusraamistik peab tagama suurema nähtavuse, et suunata majandustegevuses osalejate, avalik-õiguslike asutuste ja kodanikuühiskonna tegevust. Seda silmas pidades soovitatakse käesolevas arvamuses järgmist:

4.2.4.1.

Finantssektori toimimine tuleb ümber korraldada, et muuta see jätkusuutlikuks ning kaasata keskkonna- ja sotsiaalprobleemid selgelt investeerimisvalikutesse ja riski mõistesse usaldatavusnõuete ja maksevõimestandardite raames. See protsess on juba käimas sotsiaalselt vastutustundlike investorite ja teatud suurettevõtjate puhul koos integreeritud mõtteviisiga, mida kasutatakse strateegiliste ja juhtimisotsuste tegemisel (18). Praktikas võib selline arutelu kaasa tuua ka