13.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 345/114

Raportöör:

Mihai MANOLIU

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvates on ELi keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise käigus selgunud, et ELi keskkonnaalaste õigusaktide puudulik, killustatud ja ebaühtlane rakendamine on tõsine probleem paljudes ELi liikmesriikides. Üks selle käigus tuvastatud puuduliku rakendamise algpõhjuseid näib olevat paljude liikmesriikide valitsuste puuduv poliitiline tahe muuta olulised parandused poliitiliseks prioriteediks ja eraldada selleks piisavalt rahalisi vahendeid. Keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise riigipõhistest aruannetest nähtub, kui palju peab EL pingutama, et saavutada seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis kehtestatud eesmärgid ja vahe-eesmärgid:

1.2.

Komitee rõhutab, et ELi keskkonnaalase õigustiku nõuetekohane rakendamine on Euroopa kodanike huvides ja see toob suurt majanduslikku ja sotsiaalset kasu. Kodanike tervise heaks on tarvis tervislikku keskkonda. Toimivad ökosüsteemid on põllumajanduse ja paljude muude majandustegevuste eeltingimus. Keskkonnastandardite ühtlane rakendamine kõigis liikmesriikides tagab võrdsed tingimused ettevõtjatele. Kui majandus toimib keskkonnaalaselt vastutustundlikult, kätkeb see endas tohutut potentsiaali majanduse ajakohastamiseks ja innovatsiooniks, ettevõtlus- ja tööhõivevõimalusteks ning headeks töötingimusteks.

1.3.

Peamine vastutus rakendamise eest lasub liikmesriikidel, kuid komisjonil on oluline roll asjakohase ja ühtlase rakendamise tagamisel.

Poliitiline tahe, keskkonna- ja muude poliitikavaldkondade integreerimine ning kodanikuühiskonna aktiivne kaasamine otsuste tegemise ja nende läbivaatamise protsessi on esmatähtis eeldus keskkonnaalaste õigusaktide edukaks rakendamiseks liikmesriigi tasandil.

1.4.

Euroopa kodanikud hindavad ELi selle kõrgete keskkonnastandardite pärast. Kõnealuste standardite puudulik rakendamine kahjustab ELi usaldusväärsust, sest EL peaks tagama nende standardite võrdse rakendamise kõigis ELi liikmesriikides.

1.5.

Komitee tervitab keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamist kui uut lähenemist ja olulist sammu käimasolevas protsessis, mille eesmärk on komisjoni ja liikmesriikide ühine pühendumine keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide rakendamise parandamisele. Seda protsessi tuleb jätkata, võttes nõuetekohaselt arvesse sünergiat, terviklikku lähenemisviisi, läbipaistvust ja kaasavust.

1.6.

Komitee toetab keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise integreeritud poliitilist lähenemisviisi ning märgib, et see peab kehtima ka keskkonna- ja sotsiaalpoliitika integreerimisele. Keskkonnaalaste eesmärkide rakendamist saab parandada ainult juhul, kui sotsiaalset mõju – selle tagajärgi tööturule ja tarbijatele, eriti haavatavatele rühmadele – on põhjalikult käsitletud ja ennetaval moel arvesse võetud. Turupõhised vahendid, nt keskkonnamaksu reformid, on olulised vahendid keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Sellega seoses märgib komitee, et kohustus kaotada järk-järgult keskkonnale kahjulikud toetused tuleb ellu viia.

1.7.

Keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamist tuleks lähiaastatel edasi arendada, laiendades selle kohaldamisala muudele keskkonna jaoks olulistele õigusvaldkondadele, nagu kliimat ja kemikaale käsitlevad õigusaktid.

1.8.

Keskkonnapoliitika rakendamist tuleks vaadelda integreeritult koos muude poliitikavaldkondadega. Selleks et hõlbustada valdkondadevahelisi lahendusi, tuleks korraldada ühiseid arutelusid keskkonnaministrite nõukogu ja nõukogu muude koosseisudega. Euroopa poolaasta ja keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise vaheline seos tuleks veelgi selgemaks muuta, tagamaks, et mitmesuguste vahendite potentsiaal on optimaalselt ära kasutatud.

1.9.

Komitee tervitab komisjoni jõupingutusi luua struktureeritud dialoog liikmesriikide valitsustega, toetudes riigipõhiste aruannete järeldustele. Tõhususe tagamiseks peavad need dialoogid olema läbipaistvad ning andma selgeid tulemusi ja looma järelmeetmeid. Arvesse tuleb võtta tervet rida eeltingimusi tõhusa dialoogi pidamiseks ja need tuleb kõigi osapoolte jaoks kindlaks määrata.

1.10.

Komitee viitab asjaolule, et keskkonnakaitsemeetmete tõhus rakendamine sõltub osaliselt sellest, et kodanikuühiskonnale (tööandjad, töötajad ning muud ühiskonnarühmade esindajad) antakse aktiivne roll, andes üldsusele võimaluse jälgida keskkonnaalaste õigusaktide nõuetekohast rakendamist, võimaldades vaba juurdepääsu keskkonnateabele, osalemist keskkonnapoliitika kujundamise protsessis ja juurdepääsu õigusemõistmisele. Kodanikel peab olema juurdepääs täpsetele aruannetele keskkonnaalaste õigusaktide rakendamise kohta oma elu- ja töökohas. Kõigi keskkonnakaitse valdkonna positiivsete arengusuundumuste puhul on olnud olulisel määral kaasatud kodanikuühiskond kui demokraatia valvur.

1.11.

Komitee väljendab kahetsust selle pärast, et keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamises ei kajastu piisavalt kodanikuühiskonna keskne roll. Kodanikuühiskonna ulatuslikum kaasamine võiks tugevdada keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise projekti. Riigi tasandil tegutsevatele kodanikuühiskonna organisatsioonidele tuleb anda võimalus panustada oma oskusteabe ja teadmistega riigipõhistesse aruannetesse ning struktureeritud dialoogi ja järelmeetmetesse. Komitee on valmis hõlbustama kodanikuühiskonna dialoogi ELi tasandil.

2.1.

2016. aasta mais algatas komisjon keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise, (1) et parandada ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamist ELi liikmesriikides. Keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine on teabel ja koostööl põhinev poliitikavahend, mis ei too kaasa õiguslikke nõudeid ega aruandekohustusi. See on mõeldud jätkuva protsessina, mille käigus komisjon esitab iga kahe aasta tagant riigipõhised aruanded ning toimuvad dialoogid liikmesriikidega.

2.2.

2017. aasta veebruaris avaldas komisjon esimesed 28 riigipõhist aruannet ning keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamist käsitleva teatise koos kokkuvõttega tulemustest, järeldustest ja meetmetest, mida komisjon kavatseb võtta.

3.1.

ELil on ulatuslik keskkonnaõigustik, kuid selle nõuetekohane rakendamine on tõsine probleem. Keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise riigipõhistest aruannetest nähtub, et ELi liikmesriikides rakendatakse keskkonnaalaseid õigusakte killustatult ja ebaühtlaselt. Keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine toob õigesti esile nõuetekohase rakendamise eelised: Euroopa kodanike elukvaliteet paraneb, luuakse võrdsed võimalused ettevõtjatele ja uusi töökohti (2). Rakendamata jätmise kulud on hinnanguliselt 50 miljardit eurot aastas (3).

3.2.

Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 2013. aastal vastu seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi, (4) mille üks peamisi prioriteete on õigusaktide parem rakendamine. Komitee tervitab asjaolu, et komisjon viib selle praktikas ellu keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise teel.

3.3.

Riigipõhistes aruannetes tehakse kokkuvõte teabest, mis ei ole täiesti uudne. Siiski seisneb nende selge lisaväärtus tõsiasjas, et esmakordselt käsitletakse ulatuslikult ja valdkonnaüleselt rakendamisel esinevaid lünkasid, hõlmates keskkonnaalaste õigusaktide peamised valdkonnad ja kõik liikmesriigid. Selline uudne hindamine võimaldab analüüsida ühiseid algpõhjuseid ja struktuurseid takistusi, et tagada parem rakendamine ning töötada välja lahendused ja sobivad vahendid.

3.4.

Keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise raames võetud lähenemisviis võimaldab ka liikuda rikkumismenetluste kohaldamiselt õigusaktide puuduliku rakendamise korral ennetavatele meetmetele, käsitledes puuduliku rakendamise algpõhjusi. Peamine vastutus ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamise eest lasub liikmesriikidel. Tuleb tunnistada, et keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise raames kindlaks tehtud puuduliku rakendamise algpõhjuste taga näib sageli peituvat paljude liikmesriikide valitsuste puuduv poliitiline tahe muuta olulised parandused poliitiliseks prioriteediks ja eraldada selleks piisavalt rahalisi vahendeid (5). Seepärast oleks komiteel hea meel, kui keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine aitaks kaasa sellele, et parema rakendamise vajadus lisataks ELi liikmesriikide poliitilisse tegevuskavva ja nõukogu kohtumiste päevakorda.

3.5.

Komisjon peab võitlema ELi õigusaktide puuduliku rakendamisega liikmesriikides, kasutades asjakohaseid ja rangeid meetmeid, sealhulgas rikkumismenetlusi. Komitee on mures selle pärast, et seni ei ole need meetmed osutunud tõhusaks. Euroopa kodanikud hindavad ELi muu hulgas selle kõrgete keskkonnastandardite pärast. Seega õõnestab nende standardite puudulik rakendamine ELi usaldusväärsust kodanike silmis.

3.6.

Riigipõhised aruanded on hea alus komisjoni ja liikmesriikide struktureeritud dialoogile. Samuti võimaldavad need liikmesriikidel üksteiselt õppida, teha kindlaks ühised probleemid ja õppida parimatest tavadest, lähtudes põhimõttest, et teadmiste jagamine toob rohkem kasu.

3.7.

Kuna kodanikud, kohalikud kogukonnad ja äriühingud on keskkonnapoliitika meetmete tegelikud elluviijad, peab kodanikuühiskond keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamisel etendama aktiivset rolli. Kodanikuühiskond on partner, kes tuleb sellistesse püüdlustesse kindlasti kaasata.

3.8.

Komitee tervitab asjaolu, et komisjoni arvates on kodanikuühiskonna kaasamine oluline tegur keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise järelmeetmete jaoks. Siiski on keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise lähenemisviis veel üsna ebamäärane selles osas, kuidas tuleks kodanikuühiskond kaasata. Kodanikuühiskonna osalemine peab olema tagatud kogu läbivaatamise ulatuses, mitte ainult järelmeetmete puhul. Keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise seda aspekti tuleks edasi arendada.

4.1.1.

Seni hõlmab keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine selliseid valdkondi nagu ringmajandus ja jäätmekäitlus, loodus ja elurikkus, õhukvaliteet ja müra ning veekvaliteet ja -majandus – keskkonnaalaste õigusaktide ulatuslikku valdkonda. Muud nimetatud poliitikavaldkondadega tihedalt seotud sektorid tuleks integreerida järgmisesse vooru. See kehtib eelkõige kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise kohta, mis on oluline küsimus paljude keskkonnapoliitika valdkondade jaoks, nagu looduse ja elurikkuse kaitse ning veemajandus. Kemikaale käsitlevate õigusaktide rakendamine on äärmiselt oluline tervisliku keskkonna, heaolu ja puhta ringmajanduse jaoks.

4.2.1.

Riikide aruanded annavad väga hea ülevaate iga liikmesriigi ees seisvatest keskkonnaprobleemidest ja nende tulemuslikkusest keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisel. Komitee hindab ka asjaolu, et riigipõhistes aruannetes viidatakse kõnealuste probleemidega seotud kestliku arengu eesmärkidele. See näitab, et keskkonnatoime parandamine on osa laiemast kestliku arengu lähenemisviisist majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste edusammude saavutamiseks integreeritud, terviklikul ja tasakaalustatud viisil.

4.2.2.

Riigipõhised aruanded loovad lisaväärtust ka asjaomaste riikide kodanikele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele. Aruanded annavad valitsusvälistele sidusrühmadele hea ülevaade nende oma riigi olukorrast ja võimaldavad võrrelda tulemuslikkust teiste liikmesriikidega ning määrata kindlaks puudused ja kasutamata potentsiaal. Riigipõhiseid aruandeid tuleb käsitleda ELi liikmesriikide kodanikuühiskonna väärtusliku töövahendina, et hoida oma valitsusi vastutavana tervisliku keskkonna tagamise eest. Aruanded võimaldavad kodanikuühiskonnal nõuda keskkonnaalaste õigusaktide paremat rakendamist.

4.2.3.

Siiski oleks seda potentsiaali võimalik veelgi tugevdada, kaasates kodanikuühiskonna veel rohkem riikide aruannete ettevalmistamisse, struktuurilistesse dialoogidesse ja järelmeetmetesse, samuti aruannete läbivaatamisse järgmises kaheaastases tsüklis. Kodanikuühiskonna organisatsioonidel on olulised eksperditeadmised, mida saab kasutada asjaomaste riikide oluliste keskkonnaprobleemide kindlakstegemisel. Seepärast tuleks nendega konsulteerida algusest peale.

4.2.4.

Selleks et kehtestada keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine jätkuva protsessina, on oluline jälgida edusamme riigipõhiste aruannete eelmiste voorude soovituste rakendamisel ja teha kokkuvõte tulemustest keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise järgmises voorus.

4.3.1.

Komitee hindab asjaolu, et komisjon näeb keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamist võimalusena analüüsida puuduliku rakendamise ühiseid algpõhjuseid. Teatises sisalduvat algset hindamist tuleks jätkata koos liikmesriikidega, võttes arvesse valitsusväliste sidusrühmade vahetuid kogemusi ja teadmisi ning akadeemiliste ringkondade, mõttekodade ja keskkonnaõiguse rakendamise ja jõustamise ELi võrgustiku (IMPEL) uurimistegevust.

4.3.2.

Komisjon on juba teinud kindlaks olulised ühised algpõhjused: ebatõhus koordineerimine kohalike, piirkondlike ja riiklike asutuste vahel, haldussuutlikkuse puudumine ja ebapiisav rahastamine, teadmiste ja andmete puudumine, ebapiisavad nõuetele vastavuse tagamise mehhanismid ning integratsiooni ja poliitika sidususe puudumine.

4.3.3.

Komisjon toob mõne näite poliitika parema koordineerimise ja integratsiooni kohta, nagu koordineeritud lähenemine puhta õhu ja liikuvuspoliitikale. Komitee toetab seda integreeritud poliitilist lähenemisviisi ning märgib, et see peab kehtima ka keskkonna- ja sotsiaalpoliitika integreerimisele. Keskkonnaalaste eesmärkide rakendamist saab parandada ainult juhul, kui sotsiaalset mõju – selle tagajärgi tööturule ja tarbijatele, eriti haavatavatele rühmadele – on põhjalikult käsitletud ja ennetaval moel arvesse võetud.

4.3.4.

Lõpuks on paljude nimetatud probleemide taga poliitilise tahte puudumine (6). Seepärast on oluline, et keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine täidaks edukalt oma eesmärgi käsitleda keskkonnaalaste õigusaktide rakendamist poliitilise küsimusena ning asetaks selle teema ELi tegevuskavasse.

4.3.5.

Samuti rõhutab komitee, et ametiasutuste pädevus ja teadmised on nõuetekohase rakendamise eeltingimus. Lisaks on teadlikkuse suurendamine ja teabevahetus äärmiselt olulised selleks, et aidata kodanikuühiskonnal osaleda keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise protsessis.

4.3.6.

Komisjon mainib keskkonnaalastesse õigusraamistikesse hõlmatud eesmärkide parandamisvõimalusi loovate vahenditena turupõhiseid vahendeid ja investeeringuid. Komitee on toonud varasemas arvamuses esile keskkonnamaksu reformi potentsiaali nihutada maksukoormus tööjõult ressursikasutusele, et luua nii töökohti ja majanduslikku innovatsiooni kui ka vähendada kahjulikku keskkonnamõju (7).

4.3.7.

Samas arvamuses kaebas komitee keskkonnale kahjulike toetuste jätkumise üle. Selles osas on tehtud vähe edusamme. Komisjon mainib teatises paremaid rakendamisvõimalusi loovate oluliste vahenditena nii maksureformi kui ka keskkonnale kahjulike toetuste järk-järgulist kaotamist. Siiski ei esitada ühtki lähenemisviisi selle ummikseisu lahendamiseks.

4.4.1.

Nagu komisjon on rõhutanud, lasub vastutus ELi keskkonnaalaste õigusaktide nõuetekohase rakendamise eest peamiselt liikmesriikidel. Siiski on olulisi küsimusi ka ELi tasandil, mis võivad takistada või toetada nõuetekohast rakendamist. Keskkonnaalaste eesmärkide ja muude poliitikavaldkondade arukas integreerimine peab algama aruka ja järjepideva reguleerimise ning rahastamisvahendite eraldamisega ELi tasandil. Siinkohal on hea näide ÜPP keskkonnahoidlikumaks muutmine ja sellest tuleks õppida. Kestliku arenguga seotud poliitika suurem sidusus ELi tasandil võiks samuti aidata kaasa keskkonnatoime parandamisele ELi liikmesriikides. Keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamist tuleks ka kasutada mehhanismina tagasiside saamiseks selle kohta, kas rakendatavaid ELi poliitikameetmeid või õigusakte on vaja parandada või ajakohastada.

4.4.2.

Keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise esimese vooru järeldustele tuginedes pakub komisjon liikmesriikidele abi nende jõupingutustes, luues iga liikmesriigiga struktureeritud rakendamisalase dialoogi, pakkudes liikmesriikide ekspertidele teiste liikmesriikide kolleegide poolset spetsiaalselt kohandatud tuge ning arutades ühiseid struktuurseid probleeme nõukogus. Komitee peab kõnealuseid meetmeid tervitatavaks, kuigi tal on kahtlusi selles osas, kas neist piisab liikmesriikide keskkonnatoime üldise kvaliteedi parandamiseks.

4.5.1.

Struktureeritud dialoogi kasutuselevõtt sarnaselt Euroopa poolaasta protsessis sisalduva lähenemisviisiga oli ette nähtud juba seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis (8). Teatises puudub teave kõnealuste dialoogide praktilise korralduse kohta, mida ei tohiks jätta liikmesriikide valitsuste otsustada. Arvesse tuleb võtta tervet rida eeltingimusi tõhusa dialoogi pidamiseks ja need tuleb kõigi osapoolte jaoks kindlaks määrata.

4.5.2.

Tagada tuleb paljude valitsusväliste sidusrühmade ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tasakaalustatud osalemine. Nad tuleb kutsuda aegsasti ja neile tuleb anda asjakohast teavet, et neil oleks võimalik oma panused ette valmistada.

4.5.3.

Tõhususe tagamiseks tuleb dialoogid korraldada nii, et keskendutakse tulemuste saavutamisele. Tulemused ja järgmised sammud, osavõtjate kohustused ja tähtajad tuleb määratleda selgelt ja neid tuleb jälgida. Seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis mainitakse komisjoni ja liikmesriikide vahelisi rakendamise partnerluslepinguid. Seda vahendit tuleks kaaluda ka keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamisel. Kohustusi võivad võtta ka valitsusvälised sidusrühmad, nagu tööstus-, jaekaubandus- või põllumajandussektor.

4.6.1.

Komitee peab tervitatavaks liikmesriikide ekspertide vastastikust toetust. Arvesse tuleks võtta ka keskkonnaõiguse rakendamise ja jõustamise ELi võrgustiku (IMPEL) rikkalikku ja pikaajalist kogemust.

4.6.2.

Üksikute ekspertide kogemustevahetust tuleks täiendada liikmesriikide ulatuslikumate vastastikuse toetuse programmidega sarnaselt Phare programmi mestimisprojektidega, millega toetati edukalt ELi õigustiku kohandamist ELi laienemisprotsessis aastatel 2004–2007. Samuti tuleks kaaluda vastastikuste eksperdihinnangute programmi loomist sarnaselt OECD keskkonnahoidlikkuse ülevaadete programmiga (9).

4.7.1.

Komisjon kavatseb arutada nõuetekohase rakendamise ühiseid struktuurseid probleeme nõukogus. Sellega lisataks rakendamisküsimus poliitilisse tegevuskavva. Komisjon annab liiga vähe teavet selle kohta, kuidas see korraldatakse.

4.7.2.

Viimastel aastatel on seoses Euroopa poolaasta keskkonnahoidlikumaks muutmisega tehtud katseid kasutada seda komisjoni ja liikmesriikide vahelist keskset koordineerimismehhanismi ka keskkonnatoime parandamiseks. See tooks keskkonnatoime probleemid otse valitsusjuhtide tähelepanu keskmesse ning lihtsustaks integreeritud lahenduste leidmist.

4.7.3.

Ent Euroopa poolaasta keskkonnahoidlikumaks muutmine ei ole seni olnud eriti edukas. Komisjon ei taha asendada Euroopa poolaasta protsessi keskkonnahoidlikumaks muutmist keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamisega. Sellegipoolest tuleks siinkohal Euroopa poolaasta ja keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise vahelist seost veelgi selgitada, tagamaks, et mõlema vahendi potentsiaali kasutatakse optimaalselt.

4.7.4.

Aruteludest keskkonnaministrite nõukogu kohtumistel üksi tõenäoliselt ei piisa. Selleks et hõlbustada integreeritud ja valdkonnaüleste lahenduste leidmist, tuleks pidada ühiseid arutelusid nõukogu muude koosseisudega, nagu ühised arutelud transpordiministrite või tööhõive- ja sotsiaalministritega.

4.8.1.

Komisjon on õigesti selgitanud, et keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine ei peaks asendama õiguslikke meetmeid keskkonnaalaste õigusaktide rakendamise parandamiseks. See ei kuulu keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise kohaldamisealasse. Siiski on keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise suuremal koostööl põhinev lähenemisviis edukas üksnes juhul, kui õiguslikke tagajärgi ja karistusi kohaldatakse usaldusväärselt ja tõhusalt. See kehtib rikkumismenetluste suhtes, mida komisjon kasutab keskkonnaalaste õigusaktide rikkumise korral, ning samuti õiguslike vahendite suhtes, mille abil kodanikud ja kodanikuühiskond hoiavad valitsusi liikmesriigi ja ELi tasandil vastutavana.

4.8.2.

Komitee soovib komisjonile ja liikmesriikidele meelde tuletada, et teatud meetmed keskkonnaalaste õigusaktide jõustamise tõhustamiseks lisati seitsmendasse keskkonnaalasesse tegevusprogrammi ja neid ei ole seni käsitletud:

4.8.3.

Komisjoni tulevast teatist, mis käsitleb õiguskaitse kättesaadavust kodanike jaoks keskkonnaõiguse valdkonnas, hindab komitee eraldi arvamuses.