52014PC0620

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST

1.           Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „EGF”) rahaliste toetuste suhtes kohaldatavad eeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruses (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006[1] (edaspidi „EGFi määrus”).

2.           Kreeka asutused esitasid taotluse EGF/2014/009 EL/Sprider Stores, et saada fondist rahalist toetust seoses ettevõttes Sprider Stores S.A. toimunud koondamistega Kreekas.

3.           Pärast taotluse hindamist otsustas komisjon kooskõlas EGFi määruse kõikide kohaldatavate sätetega, et EGFist rahalise toetuse andmise tingimused on täidetud.

TAOTLUSE KOKKUVÕTE

EGFi taotlus: || EGF/2014/009 EL/Sprider Stores

Liikmesriik || Kreeka

Peamine asjaomane piirkond / peamised asjaomased piirkonnad (NUTSi 2. tasand) || Κεντρική Μακεδονία (Kesk-Makedoonia) (EL12) Aττική (Atika) (EL30)

Taotluse esitamise kuupäev || 6.6.2014

Taotluse kättesaamise kinnitamise kuupäev || 13.6.2014

Lisateabe nõudmise kuupäev || 20.6.2014

Lisateabe esitamise tähtaeg || 1.8.2014

Hindamise lõpuleviimise tähtaeg || 24.10.2014

Sekkumiskriteerium || EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punkt a

Põhiettevõte || Sprider Stores S.A.

Majandustegevuse sektor(id) (NACE Rev. 2 osa)[2]: || Osa 47 („Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad”)

Tütarettevõtjate, tarnijate ja tootmisahela järgmise etapi tootjate arv || 0

Vaatlusperiood (neli kuud) || 17. november 2013 – 17. märts 2014

Koondamiste ja tegevuse lõpetamise juhtude arv vaatlusperioodil (a) || 703

Koondamiste ja tegevuse lõpetamise juhtude arv enne või pärast vaatlusperioodi (b) || 58

Koondamisi kokku (a + b) || 761

Sihtrühmas olevate toetusesaajate hinnanguline koguarv || 761

Sihtrühmas olevate mittetöötavate ja mitteõppivate noorte arv || 550

Individuaalsete teenuste eelarve (eurodes) || 11 941 500

EGFi toetuse rakendamise eelarve[3] (eurodes) || 210 000

Kogueelarve (eurodes) || 12 151 500

EGFi toetus eurodes (60 %) || 7 290 900

TAOTLUSE HINDAMINE

Menetlus

4.           Kreeka asutused esitasid taotluse EGF/2014/009 EL/Sprider Stores 6. juunil 2014, s.o 12 nädala jooksul alates punktides 6–8 sätestatud sekkumiskriteeriumide täitmise kuupäevast. Komisjon kinnitas taotluse kättesaamist kahe nädala jooksul taotluse esitamise kuupäevast, 13. juunil 2014. 20. juunil 2014 esitas komisjon Kreeka asutustele nõude lisateabe saamiseks. Täiendav teave esitati kuue nädala jooksul alates teabenõude esitamise kuupäevast. Täieliku taotluse saamisest alates arvestatav 12 nädala pikkune tähtaeg, mille jooksul komisjon peaks viima lõpule hindamise taotluse vastavuse kohta rahalise toetuse andmise tingimustele, lõpeb 24. oktoobril 2014.

Taotluse rahastamiskõlblikkus

Asjaomased ettevõtted ja toetusesaajad

5.           Taotlus puudutab 761 töötajat, kes koondati ettevõttes Sprider Stores S.A., mis tegutseb NACE Rev. 2 kohaselt osasse 47 („Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad”) liigitatud majandussektoris. Asjaomased ettevõtted asuvad NUTSi[4] 2. tasandi piirkondades Κεντρική Μακεδονία (Kesk-Makedoonia) (EL12) ja Aττική (Atika) (EL30).

Sekkumiskriteeriumid

6.           Kreeka asutused esitasid taotluse vastavalt EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud sekkumiskriteeriumile, milles on seatud tingimuseks, et kui vaatlusperioodiks oleva nelja kuu jooksul on mõne liikmesriigi ettevõttes koondatud või tegevuse lõpetanud vähemalt 500 töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat, kaasa arvatud töötajad, kes on koondatud, või füüsilisest isikust ettevõtjad, kes on tegevuse lõpetanud nimetatud ettevõtte tarnijate ja tootmisahela järgmise etapi tootjate juures.

7.           Nelja kuu pikkune vaatlusperiood kestab 17. novembrist 2013 kuni 17. märtsini 2014.

8.           Taotlusega on hõlmatud 703 töötajat, kes on vaatlusperioodiks oleva nelja kuu jooksul koondatud[5] ettevõttes Sprider Stores.

Koondamiste ja tegevuse lõpetamise juhtude arvutamine

9.           Kõik koondamised on arvestatud alates töölepingu tegeliku lõpetamise kuupäevast või selle kehtivuse lõppemisest.

Rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad

10.         Lisaks juba osutatud töötajatele kuuluvad rahastamise nõuetele vastavate toetusesaajate hulka 58 töötajat, kes koondati enne nelja kuu pikkust vaatlusperioodi. Need töötajad koondati pärast kavandatavate koondamiste üldist väljakuulutamist 30. septembril 2013. Võimalik on kindlaks teha selge põhjuslik seos vaatlusperioodil toimunud sündmusega (ettevõtte pankrotiavalduse esitamine), mis põhjustas töökohtade koondamise.

11.         Seetõttu on abikõlblike toetusesaajate koguarv 761.

Seos koondamiste ning määruses (EÜ) nr 546/2009 käsitletud ülemaailmse finants- ja majanduskriisi vahel

12.         Selleks et näidata koondamiste seost määruses (EÜ) nr 546/2009 käsitletud ülemaailmse finants- ja majanduskriisiga, väidab Kreeka, et riigi majandus on kuuendat aastat järjest (2008–2013) sügavas languses. Kreeka statistikaameti ELSTAT andmetel on Kreeka SKP alates 2008. aastast vähenenud 25,7 %, avaliku sektori tarbimine 21 % ja eratarbimine 32,3 %, töötuse määr on aga suurenenud 20,6%.

13.         Peale selle on SKP vähenemine suurendanud Kreeka ja ELi vahelist lõhet SKPs elaniku kohta ning see on nullinud Kreekas ajavahemikus 1995–2007 majandusliku lähenemise suunas tehtud edusammud.

14.         Lisaks võttis Kreeka valitsus välisvõla tagasimaksmiseks 2008. aastal ebapopulaarseid meetmeid, nagu maksutulu suurendamine, avaliku sektori kulude ühtlustamine ja riigiametnike palkade vähendamine. Kreeka majanduse konkurentsivõime suurendamise püüdluses on vähenenud ka erasektori palgad. Alates 2008. aastast on tuhanded ettevõtted lõpetanud tegevuse ja koondanud oma töötajad, samuti on tegevuse lõpetanud tuhanded füüsilisest isikust ettevõtjad ja seega hoogustanud töötuse järsku kasvu. Vähenenud sissetulekute vahetu tagajärjena on kahanenud tarbimine.

15.         2009. aastal näitas Kreeka leibkondade tarbimise kahanemine samasugust negatiivset suundumust nagu EL 27 riikides. 2010. ja 2011. aastal EL 27 riikides leibkondade tarbimine elavnes, 2012. aastal aga vähenes. Kreekas on leibkondade tarbimine alates finants- ja majanduskriisi algusest vähenenud ning näitajad on aasta-aastalt halvenenud.

Leibkondade tarbimine (muutuse protsent võrreldes eelneva aastaga)

|| 2008 || 2009 || 2010 || 2011 || 2012

EL 27 || 0,44 || -1,67 || 1,04 || 0,26 || -0,74

Kreeka || 4,67 || -1,91 || -6,39 || -7,91 || -9,07

16.         Leibkondade sissetulekuid ja elutingimusi käsitleva ELSTATi aruande kohaselt elas 2012. aastal 23 % kreeklastest allpool vaesuspiiri[6].

17.         Tänaseks on jaemüügisektorilt EGFle laekunud veel kolm taotlust,[7] mis on ka tingitud ülemaailmsest majandus- ja finantskriisist.

Koondamisi ja tegevuse lõpetamist põhjustanud sündmused

18.         Kreeka asutuste väitel olid koondamised tingitud eeskätt kahest järgmisest sündmusest: 1) leibkondade kasutada olevate sissetulekute vähenemine ― maksukoormuse suurenemise, palkade vähenemise (nii era- kui ka avaliku sektori töötajatel) ja kasvava töötuse tõttu ―, mille tagajärg oli ostujõu järsk langus; 2) ettevõtetele ja üksikisikutele antavate laenude kasvumäära järsk vähenemine Kreeka pankade sularahapuuduse tõttu. Kreeka keskpanga andmetel on leibkondadele ja ettevõtetele (v.a finantsettevõtjatele) antavate laenude aastane kasvumäär alates 2010. aastast olnud Kreeka pankade rahapuuduse tõttu negatiivne.

19.         Ettevõte Spider Stores asutati 1971. aastal. 1999. aastal ostis rühm Hajioannou Group 80 % kõnealusest ettevõttest ning algas ettevõtte Sprider Stores laienemine kuni sellest sai Kreeka suurim hargmaine „väärtmoe” rõivaste jaemüügikett, nagu on märgitud ettevõtte veebisaidil[8]. Tütarettevõtja Sprider Bulgaria loodi 2000. aastal selleks, et seda rühma paremini toetada Balkani riikides. Seitse aastat hiljem, 2007. aastal, laiendas ettevõte oma tegevuse Kagu-Euroopasse ja avas viis kauplust Rumeenias, ühe Limassolis (Küpros) ja veel ühe kaupluse Sofias (Bulgaaria). Järgmisel aastal avas ettevõte Sprider Stores 21 uut kauplust Kreekas (10 Ateenas ja Thessalonikis ning 11 kogu riigis) ja 16 välismaal: Rumeenias, Bulgaarias, Küprosel, Poolas ja Serbias. 2009. aastal oli ettevõttel 114 rõivakauplust, töötajate arv 1 500 ja käive 150 miljonit eurot.

20.         Kuna Kreeka majandus on alates majandus- ja finantskriisi puhkemisest olnud languses ning seetõttu on vähenenud Kreeka leibkondade ostujõud, on oluliselt vähenenud ka nõudlus muude toodete kui põhitoiduainete järele ning vastavalt hakkas kahanema ettevõtte Sprider Stores käive.

Ettevõtte Sprider Stores käive (2009–2013) Miljonit eurot

2009 || 2010 || 2011 || 2012 || 2013[9]

150,01 || 138,03 || 112,15 || 77,70 || 22,36

21.         Kreeka majanduslanguse teine tagajärg oli rahavoo puudujääk. Rahavoo puudujäägi leevendamiseks otsis Sprider Stores rahalist abi pankadelt, kuid tulutult. Ajakirjanduse andmetel on see ettevõtte Sprider Stores esitatud peamine argument pärast seda, kui teatati ettevõtte tegevuse peatamisest[10].

22.         Tarbimise vähenemisest tingitud väiksem käive koostoimes laenutingimuste karmistumisega nurjas ettevõtte Sprider Stores püüdlused leida olukorrale lahendus, mistõttu esitas ettevõte lõpuks pankrotiavalduse ja koondas seejärel oma töötajad.

Koondamiste eeldatav mõju kohalikule, piirkondlikule ning riigi majandusele ja tööhõivele

23.         Kuna ettevõte Sprider Stores tegutses kõikides Kreeka piirkondades, esines koondamisi kogu riigis. Kreeka ametiasutused väidavad, et ettevõttes Sprider Stores toimunud koondamised süvendavad veelgi töötust, mis majandus- ja finantskriisi tagajärjel juba suurenes ning mis näib olevat iseäranis terav probleem. ELi liikmesriikide hulgas on kõige kõrgem töötuse määr Kreekas.  

Töötuse määr

Allikas: Eurostat[11]

24.         Suurem osa koondamisi (64 %) toimus Atika ja Kesk-Makedoonia piirkonnas. 2013. aasta neljandas kvartalis oli töötuse määr mõlemas piirkonnas kõrgem kui riigi keskmine (27,5 %). Atikas oli töötuse määr 28,2 % ning Kesk-Makedoonias 30,3 %[12]. Lisaks sellele on nii Atika kui ka Kesk-Makedoonia piirkonnas võrreldes tööotsijate suure arvuga vähem ka tööpakkumisi. Seetõttu on rohkem kui 70 % töötutest olnud tööta kauem kui 12 kuud. Kesk-Makedoonias on eriti raskes olukorras noored tööotsijad, sest noorte töötuse määr on selles piirkonnas 60,4 %.

25.         Lisaks langeb Atika arvele 43 % Kreeka SKPst; seega avaldab kõnealuses piirkonnas asuvate ettevõtete tegevuse lõpetamine mõju kogu Kreeka majandusele.

Toetusesaajate sihtrühm ning kavandatavad meetmed

Toetusesaajate sihtrühm

26.         Meetmetes osalevate sihtrühma kuuluvate töötajate eeldatav arv on 761. Kõnealused töötajad jagunevad soo, kodakondsuse ja vanuse alusel järgmiselt:

Kategooria || Sihtrühmas olevate toetusesaajate arv

Sugu: || mehed: || 112 || (14,7 %)

|| naised: || 649 || (85,3 %)

Kodakondsus: || Euroopa Liidu kodanikud: || 761 || (100,00 %)

|| ELi mittekuuluvate riikide kodanikud: || 0 || (0,00 %)

Vanuserühm: || 15–24aastased: || 37 || (4,9 %)

|| 25–29aastased: || 171 || (22,5 %)

|| 30–54aastased: || 549 || (72,1 %)

|| 55–64aastased: || 4 || (0,5 %)

|| üle 64 aasta vanused: || 0 || (0,00 %)

27.         Lisaks osutavad Kreeka ametiasutused EGFist kaasrahastatud individuaalseid teenuseid kuni 550 mittetöötavale ja mitteõppivale noorele, kes on taotluse esitamise kuupäeval alla 30-aastased, arvestades, et punktis 7 osutatud koondamistest 682 toimuvad NUTS 2. tasandi piirkondades, mis on noorte tööhõive algatuse[13] kohaselt rahastamiskõlblikud.

28.         Hinnangute kohaselt osaleb meetmetes seega eeldatavasti kokku 1 311 sihtrühmas olevat toetusesaajat, sh mittetöötavad ja mitteõppivad noored.

Kavandatud meetmete abikõlblikkus

29.         Koondatud töötajatele ning mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele pakutavad individuaalsed teenused hõlmavad järgmisi tegevusi.

– Kutsenõustamine: see kõikidele osalejatele pakutav kaasmeede hõlmab järgmisi etappe.

1. Mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele suunatud teave. Erinevalt juba kindlaksmääratud 761st sihtrühmas olevast töötajast (ettevõtte Sprider Stores endised töötajad) tuleb sihtrühmas olevate mittetöötavate ja mitteõppivate noorte grupp alles kindlaks määrata. Lisaks sihtrühmas olevate mittetöötavate ja mitteõppivate noorte muudele valikukriteeriumidele kasutavad Kreeka asutused Kreeka noortegarantii rakenduskavasse lisatud kooskõlastatud kriteeriume (st tõrjutuse ohus noored, leibkonna sissetulek, haridustase, töötus jne) ning võtavad arvesse ka osalemissoove. Sel eesmärgil kavatsevad nad alustada mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele suunatud teavituskampaaniaid.

2. Vastuvõtmine ja registreerimine. Esimene kõikidele osalejatele (töötajatele ning mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele) pakutav meede hõlmab teavet kättesaadavate teenuste ja koolitusprogrammide kohta ning oskuste ja koolitusega seotud nõuete kohta.

3. Oskuste hindamine ja personaalne tööalane dokument. Selle meetme eesmärk on aidata töötajatel ning mittetöötavatel ja mitteõppivatel noortel saada ülevaade oma oskustest ja oma huvidega seonduvatest võimalustest ning koostada realistlik karjäärikava. Oskuste hindamine hõlmab ulatuslikku individuaalset nõustamist, mis koosneb eri etappidest, milles töötaja ja nõustaja tegelevad teatava küsimusega (nt võimalused, huvid, motivatsiooni ja ootuste analüüs, takistused jms). Nende hinnangute põhjal koostatakse personaalne tööalane dokument, milles kirjeldatakse osaleja oskusi ja tema isiklikku tegevuskava.

4. Tööotsingute toetamine ja karjäärinõustamine. See hõlmab järgmist: 1) koolitus horisontaalsetes küsimustes, nagu sotsiaalsete oskuste arendamine, uute olukordadega kohanemine, otsuste tegemine; 2) tööotsingute toetamine, sh vabu töökohti käsitlev teave, kohalike ja piirkondlike tööhõivevõimaluste aktiivne uurimine, tööotsimise meetodid, elulookirjelduse ja kaaskirja koostamise ning tööintervjuuks valmistumise koolitus; 3) karjäärinõustamine: nõustajad pakuvad koondatud töötajatele kutsenõustamist ja suunavad neid konkreetsete tööpakkumiste juurde.

5. Nõustamine töökoha leidmiseni. Nõustajad on töötajatele ning mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele abiks ka koolitusvõimaluste kasutamisel ja tööturule tagasipöördumise individuaalsete kavade elluviimisel. Kõnealuse kutsenõustamise meetme raames pakutakse ettevõtte asutamisest huvitatud osalejatele üldist tuge ja ettevõtlusnõustamist.

6. Järelevalve. Selle abil tagatakse osalejate jälgimine kuue kuu jooksul pärast meetmete rakendamise lõpetamist.

– Koolitus, ümberõpe ja kutseõpe. Meetmega pakutakse töötajatele ning mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele kutsenõustamisel kindlaks määratud vajadustele vastavaid kutseõppekursusi sellistes valdkondades ja sektorites, mis pakuvad häid arenguväljavaateid ja vastavad tööturu kindlakstehtud vajadustele. Koolituskursusi võib täiendada ka praktikaga.

– Ettevõtte asutamise toetamine. Oma ettevõtte asutavad töötajad või mittetöötavad ja mitteõppivad noored saavad asutamiskulude katmiseks kuni 15 000 eurot toetust. Kreekas on ettevõtlusega alustajate üks suurimaid probleeme juurdepääs rahastamisele. Rahapuuduse tõttu lükkavad pangad enamiku laenutaotlustest tagasi. Meetme eesmärk on soodustada finantstoetuse abil ettevõtlust.

– Tööotsimistoetus ja väljaõppetoetus. Kutsenõustamise meetmes osalemisega kaasnevate kulude katmiseks makstakse toetusesaajatele 50 eurot osaluspäeva kohta. Koolitusel osalemise toetus on 6 eurot tunnis.

– Liikuvustoetus. Töötajad või mittetöötavad ja mitteõppivad noored, kes võtavad vastu elukohavahetust nõudva töökoha, saavad vajalike kulutuste eest tasumiseks ühekordse maksena 2 000 eurot.

30.         Kirjeldatud kavandatud meetmed on aktiivsed tööturumeetmed, mis on EGFi määruse artikli 7 kohaselt rahastamiskõlblikud. Need meetmed ei asenda passiivseid sotsiaalse kaitse meetmeid.

31.         Kreeka asutused on esitanud nõutud teabe meetmete kohta, mida asjaomased ettevõtted peavad võtma riigisiseste õigusaktide või kollektiivlepingute kohaselt. Nad on kinnitanud, et rahaline toetus EGFist ei asenda ühtegi niisugust meedet.

Eelarveprognoos

32.         Hinnanguline kogukulu on 12 151 500 eurot, mis sisaldab individuaalsete teenuste kogumaksumust 11 941 500 eurot ning ettevalmistuste, juhtimise, teabe ja reklaami, kontrolli ja aruandlusega seotud kulusid summas 210 000 eurot.

33.         EGFist taotletud rahalise toetuse kogusumma on 7 290 900 eurot (60 % kogukuludest).

Meetmed || Osalejate hinnanguline arv || Hinnanguline kulu osaleja kohta (eurodes) (*) || Hinnanguline kogukulu (eurodes) (**)

Individuaalsed teenused (EGFi määruse artikli 7 lõike 1 punktide a ja c kohased meetmed)

Kutsenõustamine || 1 311 || 1 250 || 1 638 750

Koolitus, ümberõpe ja kutseõpe || 1 311 || 2 658 || 3 484 000

Ettevõtte asutamise toetamine || 200 || 15 000 || 3 000 000

Vahesumma (a): || – || 8 122 750

(68,02 %)

Toetused ja stiimulid (EGFi määruse artikli 7 lõike 1 punkti b kohased meetmed)

Uue töökoha leidmise toetus || 1 311 || 1 250 || 1 638 750

Koolitustoetus || 1 100 || 1 800 || 1 980 000

Liikuvustoetus || 100 || 2 000 || 200 000

Vahesumma (b): || – || 3 818 750

(31,98 %)

EGFi määruse artikli 7 lõike 4 kohased meetmed

1. Ettevalmistustegevused || – || 40 000

2. Haldamine || – || 40 000

3. Teavitamine ja reklaam || – || 100 000

4. Kontroll ja aruandlus || – || 30 000

Vahesumma (c): || – || 210 000

(1,73 %)

Kogukulu (a + b + c): || – || 12 151 500

EGFi toetus (60 % kogukuludest) || – || 7 290 900

(*) Kümnendkohtade vältimiseks on hinnangulised kulud ühe töötaja kohta ümardatud. Ümardamine ei mõjuta siiski iga meetme kogumaksumust, mis jääb selliseks nagu Kreeka esitatud taotluses.

(**) Ümardamise tõttu ei ole kogusummad päris täpsed.

34.         Tabelis esitatud meetmete kui EGFi määruse artikli 7 lõike 1 punkti b kohaste meetmete kulud ei ületa 35 % kooskõlastatud individuaalse teenustepaketi kogumaksumusest. Kreeka asutused kinnitasid, et nende meetmete puhul nõutakse sihtrühmas olevate toetusesaajate osalemist tööotsingul või koolitustegevuses.

35.         Kreeka asutused kinnitasid, et füüsilisest isikust ettevõtjate ja selliste isikute puhul, kes on alustanud tegevust ettevõtjana või kes on ettevõtte üle võtnud, ei ületa investeeringud 15 000 eurot toetusesaaja kohta.

Kulude rahastamiskõlblikkuse periood

36.         Kreeka asutused hakkasid sihtrühmas olevatele toetusesaajatele individuaalseid teenuseid osutama 1. septembril 2014. Seega võib punktis 29 osutatud meetmetega seotud kulude eest tasumiseks saada EGFist toetust alates 1. septembrist 2014 kuni 1. septembrini 2016.

37.         Kreeka asutused hakkasid EGFi rakendamisega seotud halduskulusid kandma 15. juulil 2014. Ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrolli- ja aruandlusmeetmete kulude eest tasumiseks võib seega saada EGFist toetust alates 15. juulist 2014 kuni 1. märtsini 2017.

Meetmete täiendavus liikmesriikide või liidu vahenditest rahastatavate meetmetega

38.         Riikliku eel- või kaasrahastamise allikas on arenguministeeriumi avalike investeeringute programm.

39.         Kreeka asutused on teatanud, et EGFist toetust saavad eespool kirjeldatud meetmed ei saa toetust liidu teistest rahastamisvahenditest.

Toetusesaajate sihtrühma või nende esindajate või sotsiaalpartnerite ning kohalike ja piirkondlike asutustega konsulteerimise kord

40.         Kreeka asutused on andnud teada, et kooskõlastatud individuaalne teenustepakett on koostatud sihtrühmas olevate toetusesaajate esindajate ja Kreeka ettevõtjate liiduga konsulteerides. 2014. aasta mais arutati esitatud taotlust mitmel kohtumisel sotsiaalpartneritega, kellega konsulteeriti mitmesugustes integreeritud meetmepaketi sisuga seotud küsimustes.

Haldus- ja kontrollisüsteemid

41.         Taotlus sisaldab haldus- ja kontrollisüsteemi kirjeldust, milles on täpsustatud asjaomaste asutuste vastutusalad. Kreeka on komisjonile teatanud, et rahalist toetust haldavad ja kontrollivad samad asutused, mis haldavad ja kontrollivad Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavaid meetmeid Kreekas. Euroopa Sotsiaalfondi meetmete koordineerimis- ja järelevalveasutus (EYSEKT) tegutseb korraldusasutusena, EDEL (maksurevisjoni komitee) kontrolliasutusena ning makseasutuse eriteenistus sertifitseerimisasutusena.

Asjaomase liikmesriigi kohustused

42.         Kreeka asutused on esitanud kõik järgmiste tingimustega seotud nõutavad tagatised:

– kavandatud meetmetele juurdepääsu võimaldamisel ja nende rakendamisel järgitakse võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid;

– riigi ja ELi õigusaktides sätestatud nõuded kollektiivse koondamise kohta on täidetud;

– kavandatud meetmed ei saa toetust liidu muudest fondidest ega rahastamisvahenditest ning välistatud on topeltrahastamine;

– kavandatud meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid;

– EGFi rahaline toetus vastab liidu riigiabi menetlus- ja materiaalõiguse normidele.

MÕJU EELARVELE

Eelarvet käsitlev ettepanek

43.         Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020)[14]artikli 12 kohaselt ei tohi EGF ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades).

44.         Olles taotlust hinnanud EGF määruse artikli 13 lõikes 1 sätestatud tingimuste valguses ning arvestades sihtrühmas olevate toetusesaajate arvu, kavandatavaid meetmeid ja hinnangulisi kulusid, teeb komisjon ettepaneku kasutada EGFi vahendeid summas 7 290 900 eurot, mis moodustab 60 % kavandatavate meetmete kogukuludest, et anda taotlusele rahalist toetust.

45.         EGFi vahendite kasutuselevõtmise ettepaneku kohta teevad otsuse Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)[15] punktis 13.

Seotud õigusaktid

46.         Samaaegselt EGFi vahendite kasutuselevõtmise otsuse kohta ettepaneku tegemisega esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku vahendite ümberpaigutamiseks asjakohastele eelarveridadele summas 7 290 900 eurot.

47.         Koos EGFi vahendite kasutuselevõtmise otsust käsitleva ettepanekuga võtab komisjon rakendusaktina vastu rahalise toetuse andmise otsuse, mis jõustub päeval, mil Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu kavandatud otsuse EGFi vahendite kasutuselevõtmise kohta.

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 13 (taotlus EGF/2014/009 EL/Sprider Stores)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006,[16] eriti selle artikli 15 lõiget 4,

võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta,[17] eriti selle punkti 13,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)       Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) on asutatud selleks, et osutada abi töötajatele, kes on koondatud, ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes on lõpetanud oma tegevuse maailma kaubanduses globaliseerumise tõttu toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjel, määruses (EÜ) nr 546/2009[18] käsitletud ülemaailmse finants- ja majanduskriisi jätkumise tõttu või uue ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tõttu, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2)       Määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 artikli 12 kohaselt ei tohi EGF ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades).

(3)       Seoses ettevõtte Sprider Stores S. A. koondamistega Kreekas esitas Kreeka 6. juunil 2014 taotluse EGFi vahendite kasutuselevõtmiseks[19] ja saatis lisateavet, nagu on ette nähtud määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 8 lõikega 3. Taotlus vastab EGFi rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1309/2013 artiklis 13.

(4)       Kooskõlas määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 6 lõikega 2 on Kreeka teinud otsuse osutada EGFist kaasrahastatud individuaalseid teenuseid ka mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele.

(5)       Seetõttu tuleks võtta kasutusele EGFi vahendid, et anda Kreeka taotluse rahuldamiseks rahalist toetust summas 7 290 900 eurot,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) raames kasutusele 7 290 900 eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringutena.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

[1]               ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

[2]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1893/2006, 20. detsember 2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

[3]               Kooskõlas määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 7 lõikega 4.

[4]               Komisjoni määrus (EL) nr 1046/2012, 8. november 2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS), seoses uueks piirkondlikuks jaotuseks vajalike aegridade edastamisega (ELT L 310, 9.11.2012, lk 34).

[5]               EGFi määruse artikli 3 punkti a tähenduses.

[6]               Kreekas on vaesuspiir 5 708 eurot aastas inimese kohta (üksikisikute puhul) ja 11 986 eurot kahest täiskasvanust ja kahest kuni 14-aastasest lapsest koosneva kodumajapidamise puhul.

[7]               Taotlus EGF/2010/016 ES Aragón retail. KOM (2010) 615.

                EGF/2011/004 EL ALDI Hellas. KOM (2011) 580.

                EGF/2014/013 EL Odyssefs Fokas. Komisjon teostab praegu kõnealuste taotluste hindamist.

[8]               http://www.spriderstores.ro/values/

[9]               Aasta esimesed üheksa kuud.

[10]             Rõivaste jaemüüja Sprider Stores lõpetab oma 32 aastat kestnud tegevuse. Ettevõtte sõnul on see on tingitud pankade tõrkuvast seisukohast ja rahastamise jätkamisest keeldumisest. Allikas: www.ekathimerini.com

[11]             Code tsdec450

[12]             Allikas: ELSTAT. ELSTATi 2013. aasta neljanda kvartali tööjõu-uuring.

[13]             Kõik Kreeka NUTS 2. tasandi piirkonnad, mis on noorte tööhõive algatuse kohaselt rahastamiskõlblikud, välja arvatud Ιόνια Νησιά (Joonia saared). Koondamiste koguarvust 21 on Joonia mere saartel, 13 Kérkyra saarel ja 8 Zakynthose saarel.

[14]             ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

[15]             ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

[16]             ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

[17]             ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

[18]             ELT L 167, 29.6.2009, lk 26.

[19]             EGFi määruse artikli 3 punkti a tähenduses.