14.7.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 230/39

Raportöör:

Ludvík JÍROVEC

Kaasraportöör:

Patrizio PESCI

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee koostas järgmised soovitused, et kasutada maksimaalselt puidutoodete pakutavaid eeliseid süsinikubilansis ning tugevdada Euroopa puidutöötlemissektori (1) konkurentsivõimet ja innovatsioonisuutlikkust.

1.2.

Komitee tõdeb, et Euroopa ja riiklikud õigusaktid avaldavad puidutöötlemistööstusele tugevat mõju. Seetõttu kutsub komitee liikmesriike üles uurima kõiki võimalusi puidu kui keskkonnasõbraliku materjali kasutamiseks, et tugevdada kõnealuse sektori konkurentsivõimet, edendada tööhõivet ning toetada investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni.

1.3.

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles huvitatud sidusrühmadega konsulteerides välja töötama Euroopa suuniseid puidutoormega varustamise kohta, et suurendada puidu pakkumist ja edendada puiduressursside säästlikku kasutamist. Suunistesse tuleks hõlmata ka ressursitõhususe põhimõte. „Hea tava suunistes puidu säästvaks kasutamiseks Euroopas (2010)” toodud soovitusi tuleks arvesse võtta ja vajadusel edasi arendada.

1.4.

Komitee tuletab meelde, kui oluline on tertsiaarse biomassi määratluse alt välja jätta puitalused ja pärast tarbimist ringlusse võetud puit.

1.5.

Nagu märgiti komitee 2011. aasta oktoobris vastu võetud arvamuses „Euroopa konkurentsivõimelisema puidutöötlemis- ja mööblitööstuse võimalused ja väljakutsed” (2) ning kooskõlas Euroopa Komisjoni teatises „Ringmajanduse suunas: jäätmevaba Euroopa kava” esitatud põhimõtetega rõhutab komitee tõsiasja, et astmelisuse põhimõte (kasutamine, korduskasutamine, ringlussevõtt ja energiakasutus) kujutab endast optimaalset võimalust puidu ressursitõhusa kasutamise maksimeerimiseks, juhul kui see on majanduslikult ja tehniliselt võimalik lähtuvalt konkreetsetest riiklikest ja kohalikest iseärasustest. Komiteel on hea meel, et järgides tema nõudmist tunnistada astmelisuse põhimõtte tähtsust, on see põhimõte üle võetud mitmesse ELi dokumenti, näiteks „Euroopa tööstuse taassünd”, uus ELi metsastrateegia, komisjoni talituste töödokument „A Blueprint for the EU forest-based industries (woodworking, furniture, pulp & paper manufacturing and converting, printing)”, mis on lisatud teatisele „Uus ELi metsastrateegia metsade ja metsandussektori jaoks”. Siiski ei poolda komitee õiguslikult siduvaid eeskirju ning toetab avatud turupõhist lähenemisviisi ja turuosalistele vabade käte jätmist.

1.6.

Ehitusmaterjalidele pakutavad võimalused peaksid sisaldama vastavaid meetmeid, et vältida ringlussevõetavate materjalide, nt puidu, sattumist prügilatesse. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni ja huvitatud sidusrühmi üles sõnastama suuniseid ja soovitusi puidujäätmete kogumise kohta ning määratlema lahendusi pärast tarbimist ringlusse võetud puidu käitlemiseks.

1.7.

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni kehtestama normi, mis asjakohasel viisil kajastaks suletud ruumide akustilisi omadusi, sest puit võib mängida olulist rolli heliisolatsiooni seisukohalt. Puidul on omadus ruume akustiliselt isoleerida väljastpoolt tuleva müra eest ja vähendada järelkõla aega. Puidu kasutamisega seotud võimalusi tuleks edasi uurida.

1.8.

Komitee kutsub liikmesriike ja huvitatud sidusrühmi üles koostama riiklikke tegevuskavasid, et edendada puidu kasutamist hoonetes ja rohelisi infrastruktuure. Kohalikud omavalitsused tuleks otseselt kaasata nimetatud tegevuskavade rakendamisse.

1.9.

Arvestades asjaolu, et puit ei ole ehitajate ja arhitektide hulgas nii populaarne kui teised materjalid, kutsub komitee liikmesriike käivitama algatusi puidukultuuri edendamiseks. Lisaks peaksid Euroopa puidutöötlemissektori esindajad ja Euroopa sotsiaalpartnerid tööstusharule atraktiivsema kuvandi andmiseks organiseerima kooskõlastatud riiklikke kampaaniaid.

2.1.

Euroopa puidutöötlemissektori aastakäive on umbes 122 miljardit eurot ja kogutoodang üle 115 miljardi euro. Eurostati andmetel koosnes puidutöötlemissektor 2012. aastal enam kui 3 11  000 ettevõttest. Umbes 1 26  000 ettevõtet tegutses ka mööblitööstuses. Puidutöötlemistööstus selle otseses tähenduses hõlmab saetööstust umbes 40  000 ettevõttega ning puidutoodete teistes allsektorites on ca 1 45  000 ettevõtet. Hoolimata täiustustest ei pruugi nimetatud arvud kajastada praegust olukorda, sest sõltuvalt liikmesriikide aruannetest ei pruugita väikseid ettevõtteid arvestusse kaasata. Mööbli- ja ehitusdetailide tootmise sektorites on väikeste ettevõtete arv märkimisväärne. Seega on ettevõtete reaalne arv hinnanguliselt üle 3 75  000.

2.2.

Kogu ELis vähenes 2012. aastal järsult töökohtade arv puidutöötlemissektoris. Keskmiselt langes see näitaja 4,4 % võrra, kuid arvud ulatuvad - 3,2 % Saksamaal kuni -  13,7 % Hispaanias. Horvaatias ja Taanis oli töökohtade juurdekasv kõige suurem, samas kui Hispaania (-  13,7 %), Küpros (-  13,1 %) ja Slovakkia (-  11,5 %) seisid 2012. aastal silmitsi töökohtade arvu suurima kahanemisega.

Euroopa ja riiklikud meetmed avaldavad tugevat mõju puidutöötlemissektori konkurentsivõimele. Nagu rõhutati ELi konkurentsivõime 2014. aasta aruandes, on tootmis-ja tööjõukulud ning toorainehinnad Euroopas enamasti palju kõrgemad kui teistes piirkondades, millega kaasneb suur oht, et kõnealuse sektori ulatuslikud osad viiakse üle mujale. Seetõttu peaks Euroopa nõudma, et ELi turule jõudvad tooted vastaksid samadele sotsiaal-, keskkonna- ja ohutusstandarditele nagu Euroopas valmistatud tooted. Lisaks rõhutab komitee asjaolu, et Euroopa puidutöötlemissektor seisab jätkuvalt silmitsi märkimisväärselt kasvanud tootmiskuludega, eriti mis puudutab vaikusid ja energiat. Euroopas on energiakulu kolm korda suurem kui Ameerika Ühendriikides.

2.3.

Taastuvenergia areng ja sellega seonduvad toetused vähendavad puidutoorme kättesaadavust ja tõstavad selle hinda. 2012. aastal oli puitkütuse osakaal Euroopa Majanduskomisjoni piirkonnas langetatud puidust hinnanguliselt umbes 15 % ehk 182 miljonit m3. Viimasest ECE/FAO küsitlusest „Joint Wood Energy Enquiry” (JWEE 2011) selgus, et puiduenergia moodustab peamise osa taastuvenergiast (38,4 % kõigist taastuvenergia allikatest). Vastavalt viimasele Euroopat hõlmavale uuringule puidutoorme pakkumise ja nõudluse kohta ELi puidutööstuses („Study on the wood raw material supply and demand for the EU wood-processing industries”), mille Euroopa Komisjon tellis Induforilt (3), peaks energiana kasutatava puidu osakaal ELis olema võrdeline praeguse raiepuidu mahuga, kui õnnestub saavutada taastuvenergia eesmärk 2020. aastaks. 2016. aastaks on puudujääk 63 miljonit m3 puitu võrreldes ELi liikmesriikide koostatud riiklikes taastuvenergia tegevuskavades prognoositud nõudlusega.

2.4.

Arvestades Euroopa Komisjoni uut teatist 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta ja nõuet suurendada 2030. aastaks taastuvenergia osakaalu vähemalt 27 %, peab komitee vajalikuks kaaluda mitmesuguseid viise puidu kasutamise edendamiseks ELis, näiteks võttes arvesse 2010. aastal avaldatud väljaandes „Hea tava suunised puidu säästvaks kasutamiseks Euroopas” toodud soovitusi, ning leida lahendused konkurentsimoonutuste vältimiseks biomassi ressursside erinevate kasutajate vahel.

2.5.

Seda silmas pidades kutsub komitee liikmesriike üles hindama energia tootmiseks kindlasti saadaoleva puidu biomassi hulka riigis või piirkonnas ja juba puitu toorainena kasutavate puidutöötlemisettevõtete tootmismahtu.

2.6.

Lisaks taunib komitee seda, et mitmes liikmesriigis kehtivad ikka veel sätted, millega piiratakse puidu kasutamist mitmekorruselistes ehitistes, ning diskrimineerivad tuleohutuseeskirjad. Paljudes riikides on tuleohutuseeskirjad peamine takistus puidu kasutamisele ehitistes. Kehtivad küll ehitiste tuleohutust käsitlevad Euroopa standardid, kuid tuleohutus kuulub endiselt liikmesriikide pädevusse. Kõnealused eeskirjad tuleks viivitamata kõrvaldada, sest need tähendavat selget turutõket puidutoodete kasutamise laiendamisele ehitustööstuses (4).

2.7.

Lisaks taunib komitee Euroopa puidupõhiste paneelide ja saetööstuse väljajätmist nende sektorite nimekirjast, mida ohustab süsinikdioksiidileke. Nimetatud sektorite nimekirjast kustutamine süvendab eelkõige nimetatud tootmissektorite käimasolevat tegevuse üleviimist väljaspool ELi asuvatesse riikidesse. Mõlema sektori jätmine nimekirja on oluline, et vähendada konkurentsisurve negatiivset mõju, mille all kannatavad kõik ettevõtted seoses tohutult tõusnud puiduhindadega konkurentsis biomassienergia sektoriga. 2008.–2013. aastal tuli ainuüksi Euroopa puidupõhiste paneelide tööstuses sulgeda 51 tehast, mis vähendas suutlikkust 10  386 mm3 võrra. Mõni nendest suletud tehastest võeti osadeks ja monteeriti uuest kokku väljaspool Euroopa Liidu piire. Töötleva tööstuse säilitamine Euroopas peab olema kõigi poliitikakujundajate ja eelkõige Euroopa Komisjoni prioriteet. Seetõttu kutsutakse Euroopa Komisjoni asjaomaseid direktoraate tungivalt üles võtma meetmeid Euroopa tööstuse konkurentsivõime tagamiseks ja töötleva tööstuse majandustegevuse üleviimise vältimiseks.

2.8.

Üheks tõhusaks meetmeks Euroopa tööstuse konkurentsivõime tagamiseks ja tootmise üleviimise vältimiseks võiks osutuda uus energia- ja süsinikumaks, mis peataks Euroopa tootjate diskrimineerimise.

3.1.

Ülemaailmne soojenemine on oluline poliitiline teema, mis mõjutab tugevasti inimeste tervist ja loodusvarasid. Meie valikud kasutatavate materjalide osas võivad märkimisväärselt mõjutada süsinikdioksiidiheidet, mis on ülemaailmse soojenemise üks peamisi põhjusi. Rohelised ja keskkonnasäästlikud tooted saavad tootjate ja tarbijate hulgas järjest suurema heakskiidu osaliseks. Samaaegselt on kehtestatud riiklikud ja Euroopa meetmed, mis toetavad neid tooteid. Komitee on arvamusel, et olelusringi hindamine (5) on sobiv keskkonnajuhtimisvahend tuleviku jaoks.

3.2.

Euroopa saab märkimisväärselt vähendada süsinikdioksiidiheidet, suurendades süsinikdioksiidi sidumist oma metsade kaudu (optimeerides nende majandamist) ning edendades säästvalt toodetud puidutoodete kasutamist. On teaduslikult tõestatud, et puidutoodete kasutamine ehituses ja igapäevaelus avaldab positiivset mõju kliimale. Puudes ja sarnastes puidutoodetes talletunud süsiniku hulk sõltub puuliigist, kasvutingimustest (keskkond), puu vanusest ja ümbritsevate puude asustustihedusest. Siiski on selgunud, et ühe kuupmeetri puidu kasutamisega teiste ehitusmaterjalide asemel kaasneb süsinikdioksiidiheite märkimisväärne kokkuhoid (keskmiselt 0,75–1 tonni). Lisaks on ühes kuupmeetris puidus talletunud 0,9 tonni süsinikdioksiidi.

3.3.

Yale’i Ülikooli hiljutises uuringus „Carbon, fossil fuel and biodiversity mitigation with wood and forests” (6) jõuti järeldusele, et puidu kasutamise suurendamine hoonete ja sildade ehituses vähendaks märkimisväärselt ülemaailmset süsinikdioksiidiheidet ja fossiilkütuste kasutamist. Teadlased leidsid, et suurendades puidutoodete kasutamist nii, et see oleks võrdeline 34 %, võib anda tugevat positiivset mõju. 14–31 % ülemaailmsest süsinikdioksiidiheitest on võimalik vältida, kogudes süsinikdioksiidi puidutoodete tselluloosi ja ligniini.

3.4.

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni toetama liikmesriike ja Euroopa metsandussektorit, määratledes ja kehtestades meetmeid ning võimalikke stiimuleid pika elutsükliga raietoodete kasutamiseks (7). Mida kauem puitu kasutatakse ja taaskasutatakse, seda kauem seob see süsinikdioksiidi. Puitprügi (kitsamas tähenduses) hulka on võimalik viia miinimumini, sest puidu kõiki osi saab tõhusalt kasutada ja taaskasutada ning lõppkokkuvõttes energia tootmise eesmärgil põletada (8). Kui Euroopa soovib tõhusalt võidelda kliimamuutuse vastu, peaksid liikmesriigid ja Euroopa institutsioonid edendama puidutoodete kasutamist ning looma soodsad poliitilised raamtingimused puidu võimalikult pikaks olelusringiks.

4.1.

Hoonete ehitamine ja kasutamine mõjutab märkimisväärselt keskkonda. Maailmas langeb 20 % veetarbimisest, 25–40 % energiatarbimisest ja 30–40 % kasvuhoonegaaside heitkogustest hoonetele. Ehituseks või renoveerimiseks kasutatavate materjalide valik mõjutab oluliselt keskkonda. Seetõttu tunnistab komitee, et puidul on oluline roll säästlike ja keskkonnasõbralike ehitiste arendamisel. Puidu kasutamise võimalused ei ole ehitussektoris täielikult ära kasutatud ja see avaldab negatiivset mõju puidutöötlemissektori konkurentsivõimele. Komitee soovib analüüsida, kuidas kõnealust olukorda parandada, mõjutamata negatiivselt teisi materjale.

4.2.

Puitu on juba kaua peetud keskkonnasõbralikuks materjaliks laia valiku toodete puhul. Olelusringi hindamise uuringutes kogu maailmas on selgunud, et puidutoodetel on olulised keskkonnaalased eelised. Puit on üks väheseid 100 % taastuvatest ehitusmaterjalidest. Puit salvestab süsinikdioksiidi ning on tänu oma kärgstruktuuri õhuaukudele looduslik isolatsioonimaterjal. Puit on turvaline, tugev ja usaldusväärne materjal ka ekstreemsetes tingimustes, näiteks orkaanide, maavärinate ning tulekahjude korral.

4.3.

Ehitusmaterjalide kasutuselt kõrvaldamise võimaluste hulka kuuluvad korduskasutus, ringlussevõtt ja taaskasutus. Praegusest olukorrast nähtub, et suur hulk ehitusjäätmeid jõuab ikka veel prügilatesse, suurendades seeläbi prügilate koormust ja raskendades nende tegutsemist. Selliseid materjale nagu puit saab kohe ringlusse võtta korduskasutamiseks sama tootena või töödelda teisteks vajalikeks toodeteks. Komitee märgib, et ringlussevõtuks on tarvis taastöötlemist, mis üldjuhul on majanduslikult teostatav vaid siis, kui materjali allika läheduses on korraldatud tõhus kogumine. Seetõttu kutsub komitee Euroopa Komisjoni ja sidusrühmi üles koguma kõiki riiklikul tasandil end õigustanud häid tavasid, et sõnastada suunised ja soovitused puidujäätmete kogumise kohta ning määratleda lahendused pärast tarbimist ringlusse võetud puidu käitlemiseks. Ehitus- ja lammutusmaterjalide vähendamine ja ringlussevõtt aitab vähendada ka ehitus- ja kõrvaldamiskulusid.

4.4.

Ehitustööstus on puidutoodete suurim kasutaja. Näiteks Soomes kasutatakse 70–80 % Soome puidutoodetest ehituses. Puitsõrestike ehitamine on viimasel ajal levinud paljudes Euroopa riikides, eelkõige Ühendkuningriigis, Iirimaal ja Prantsusmaal. Sellest hoolimata tunnistab komitee, et puidu kasutamine saab anda panuse rohelise majanduse arendamisse ja seepärast tuleks seda edendada.

4.5.

Komitee tunnistab, et teadmised puidu ehitusmaterjalina kasutamise eelistest on üsna piiratud. See ei kehti mitte ainult arhitektide puhul, vaid sageli ei tunne ka lõppkasutajad piisavalt puidu omadusi. Need piiratud teadmised põhjustavad sageli puidu piiratud kasutamist ja seetõttu probleeme, mis mõjutavad negatiivselt puidu mainet. Lisaks pidurdab oskustööjõu puudus puitsõrestikhoonete ehituses kõnealuse ehitusmeetodi arengut paljudes Euroopa riikides.

4.6.

Komitee kutsub Euroopa puidutöötlemissektorit ja asjaomaseid sotsiaalpartnereid üles organiseerima kooskõlastatud teabekampaaniaid, et anda kõnealusele tööstusharule atraktiivsem kuvand. Noori tuleks julgustada valima haridus- ja koolituskavasid, mis valmistavad neid korralikult ette elukutseks puidutöötlemissektoris.

5.1.

Komitee rõhutab asjaolu, et enamik puidutöötajaid koolitatakse välja kohapeal ja nad omandavad informaalselt oskusi kogenud töötajatelt. Enamik puidutöötajaid õpib mõne kuuga ära masinate käitamise ja peamised tööülesanded, kuid oskustööliseks saamine nõuab sageli vähemalt kaks aastat. Samuti luukase töökohti töötajatele tööturu vajadustele ja nõudmistele vastavat koolitust ja väljaõpet pakkudes. Lisaks kordab komitee, et teadus- ja innovatsiooniprogrammid edendavad töökohti ja majanduskasvu kogu ELis. Seetõttu julgustatakse puidutöötlemissektorit kasutama programmiga „Horisont 2020” kaasnevaid võimalusi.

5.2.

Liikmesriigid peaksid igakülgselt rakendama komisjoni hiljutist teatist ressursitõhususe kohta hoonesektoris, et tagada investeeringud hoonete renoveerimisse ja luua töökohti.

5.3.

Komitee tunnistab, et akustiline müra avalikes kohtades avaldab tõsist mõju inimeste tervisele (10). Puit ei ole mitte ainult oluline keskkonnasõbralik materjal, vaid isolatsioonimaterjalina kasutades võib sellel olla ka hulgaliselt sotsiaalseid ja tervisealaseid eeliseid. Puit võib täita olulist rolli heliisolatsioonis ja heli neelava materjalina. Puidul on omadus akustiliselt isoleerida ruume väljastpoolt tuleva müra eest ja vähendada järelkõlaaega. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles kehtestama normi suletud ruumide helikarakteristikutele. Arvestades seda, et puid võib tekitada helisid (otse selle vastu lüües) ja võib võimendada või neelata muudelt objektidelt tulevaid helilaineid, tuleks veelgi uurida puidukasutamise võimalusi. Puidul on ka teaduslikult tõestatud positiivne mõju siseruumide õhu kvaliteedile/õhumugavusele.

5.4.

Riiklikul tasandil on mitmeid algatusi kodanike teavitamiseks puidu kui keskkonnasõbraliku materjali kasutamise võimaluste kohta, kuid tegelikkuses on kooskõlastamine puudulik. Puidutoodete suurenev tarbimine on selgelt seotud teabekampaaniatega, mida tuleks korraldada riiklikul tasandil. Puiduteemaliste teabekampaaniate peamine eesmärk on luua positiivne suhtumine – nii tehniline kui kultuuriline – puidu kasutamisse.

5.5.

Heade tavade huvitava näitena soovib komitee meenutada algatust „WOODDAYS”. Üritus (11) algas 21. märtsil 2014. aastal Milanos. Kümnepäevase programmi raames keskenduti kasvavatele linnadele ning puidu kasutamisele arukal ja ressursitõhusal viisil linnade asustustiheduse suurenemise tingimustes. Ürituse eesmärk oli asetada puit kui ehitusmaterjal, mille potentsiaali on senini alahinnatud, konteksti, milles puitehitusel on tulevikus keskne roll – nimelt linnade südames. Kõnealune üritus toimub ka teistes Euroopa linnades – Bratislavas, Ljubljanas ja Brüsselis.

5.6.

Komitee soovib toonitada, et peamised rohelised ehitusprogrammid erinevad üksteisest mõnevõrra puidutoodete kasutamise käsitluse osas. Osades programmides keskendutakse rohkem eesmärgile kui kasutatud materjalile, teistes jälle peetakse puitu vaid piiratud määral vastuvõetavaks materjaliks (sealjuures teistele ehitusmaterjalidele piiranguid ei kehtestata). Puidu kasutamise suurendamine mõjutaks ELi majandust mitmel positiivsel moel. Komitee soovitab seetõttu määratleda Prantsusmaa eeskujul kohustuslikud eesmärgid puidu kasutamiseks ehituses.

6.1.

Puidukasutuse suurendamine ehituses ja igapäevaelus nõuab lahendusi ja meetmeid, mille abil suurendada puidu pakkumist (sh lahendused puidu, puidutoodete ja tööstus- ja tarbimisjärgsete jäätmete ulatuslikumaks taaskasutuseks, aga ka korduskasutuseks ning ringlussevõtuks) ja pikendada puidutoodete olelusringi.

6.2.

Puidu kui tooraine jätkusuutlik ja pidev pakkumine on konkurentsivõimelise puidutoodete tööstuse säilitamiseks otsustava tähtsusega. Hea tava suunistes puidu säästvaks kasutamiseks Euroopas (2010) toodud soovitusi tuleks arvesse võtta ja vajadusel edasi arendada.

6.3.

Viimastel aastatel on puidu pakkumine sattunud tugeva surve alla. Selle peamine põhjus on Euroopa ja riiklikud meetmed taastuvate energiaallikate kasutamise edendamiseks, mistõttu kasutatakse puitu osaliselt ka põletamiseks. Komitee tuletab meelde, kui oluline on tertsiaarse biomassi määratluse alt välja jätta puitalused ja pärast tarbimist ringlusse võetud puit. Sellised materjalid on olulised toormeallikad teatud tootetüüpidele, mida toodavad puidupõhiste paneelide valmistajad, ning mõnedel juhtudel võivad need moodustada kuni 95 % puidu sisendist (12).

6.4.

Komitee soovib siinkohal rõhutada, et astmelisuse põhimõte (kasutamine, korduskasutamine, ringlussevõtt ja energiakasutus) kujutab endast optimaalset lahendust puidu kui loodusliku tooraine ressursitõhusa kasutamise maksimeerimiseks, juhul kui see on majanduslikult ja tehniliselt võimalik lähtuvalt konkreetsetest riiklikest ja kohalikest iseärasustest ning saavutatakse tasakaal puidu nõudluse ja pakkumise vahel. Siiski ei poolda komitee õiguslikult siduvaid eeskirju ning toetab avatud turupõhist lähenemisviisi ja turuosalistele vabade käte jätmist. Puidu kasutamine astmelisuse põhimõttel ei taga mitte ainult tooraine optimaalset majanduslikku kasutust, vaid süsiniku pideva salvestamise ja asendusefektiga kaasnevad ka olulised kliimaalased eelised võrreldes puidu kasutamisega eesenergiaallikana.