52014DC0572

KOMISJONI ARUANNE

KOMITEEDE TEGEVUSE KOHTA 2013. AASTAL

Vastavalt määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikides läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes,[1] edaspidi „komiteemenetluse määrus”) artikli 10 lõikele 2 esitab komisjon aastaaruande komiteede 2013. aasta tegevuse kohta.

Käesolevas aruandes esitatakse ülevaade komiteemenetluse arengust 2013. aastal ja kokkuvõte komiteede tegevusest. Aruandega koos esitatakse komisjoni talituste töödokument eri komiteede töö üksikasjaliku statistikaga.

1.         Ülevaade komiteemenetluse arengust 2013. aastal

1.1       Üldine areng

Nagu on kirjeldatud 2012. aasta aruandes,[2] on kõik vana komiteemenetluse otsusega[3] ettenähtud komiteemenetlused automaatselt kohandatud komiteemenetluse määrusega ettenähtud uute komiteemenetlustega, välja arvatud kontrolliga regulatiivmenetlus.

Seepärast tegutsesid komiteemenetluse komiteed 2013. aastal komiteemenetluse määruses sätestatud menetluste, s.t nõuandemenetluse (artikkel 4) ja kontrollimenetluse (artikkel 5), samuti komiteemenetluse otsuse artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Kooskõlas komiteemenetluse määruse vastuvõtmise ajal tehtud avaldusega[4] kohandada kõiki kehtivates põhiõigusaktides sisalduvaid kontrolliga regulatiivmenetluse sätteid Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud kriteeriumitele võttis komisjon 2013. aastal pärast 2012. aastal toimunud esialgset õigustiku sõelumist vastu kolm ettepanekut,[5] et viia 200 põhiõigusakti kooskõlla Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291. Nimetatud ettepanekud on praegu seadusandlikus tavamenetluses.

1.2       Apellatsioonikomitee töökorra läbivaatamine

Apellatsioonikomitee 29. märtsil 2011 vastu võetud töökord[6] sisaldab läbivaatamisklauslit (artikkel 14), milles on sätestatud, et komisjon peab hindama 2014. aprilliks töökorra toimimist. Läbivaatamine hõlmab ainult töökorda, mitte määrust (EL) nr 182/2011, mis tuleb läbi vaadata 2016. aasta 1. märtsiks.

Alates määruse (EL) nr 182/2011 jõustumisest 1. märtsil 2011 kuni 2013. aasta lõpuni on apellatsioonikomitee kokku tulnud peamiselt seoses ühe poliitikavaldkonnaga, nimelt tervise- ja tarbijakaitseküsimustega, täpsemalt geneetiliselt muundatud toidu ja söödaga ning taimekaitsevahenditega. Komisjon edastas apellatsioonikomiteele 23 rakendusakti eelnõud, kusjuures apellatsioonikomitee on alates selle loomisest tulnud kokku 15 korda. Apellatsioonikomiteele edastatud aktide eelnõudest kaks ei olnud seotud tervise- ja tarbijakaitseküsimustega (käsitlesid tolli- ja keskkonnaküsimusi).

Enamikul juhtudel kutsuti apellatsioonikomitee kokku, kuna asjaomane komitee ei olnud arvamust vastu võtnud. Selle üks peamisi põhjuseid on määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 teine lõik, milles on sätestatud, et rakendusakti ei saa vastu võtta, kui ei ole esitatud arvamust inimeste, loomade või taimede tervise või ohutuse valdkonnas[7]. Kui rakendusakti peetakse vajalikuks, on võimalik esitada samale komiteele rakendusakti muudetud versioon või esitada rakendusakti eelnõu ühe kuu jooksul apellatsioonikomiteele. Geneetiliselt muundatud toidu või sööda lubamisega seotud juhtudel on muudatuste tegemise ulatus piiratud ja seetõttu ei oleks rakendusakti komiteele uuesti esitamisega saavutatud tõenäoliselt teistsugust tulemust. Seetõttu otsustasid komisjoni talitused esitada rakendusaktid apellatsioonikomiteele. Enamikul juhtudel ei võtnud ka apellatsioonikomitee arvamust vastu ja komisjon võttis määruse (EL) nr 182/2011 artikli 6 lõikele 3 vastavaid meetmeid.

Apellatsioonikomiteega seoses saadud praktiliste kogemuste põhjal seni kindlaks tehtud probleemid on seotud koosoleku kuupäeva määramise ja esindatuse tasemega, kompromissi soodustamise võimalustega ning kirjaliku menetluse kasutamisega.

1.2.1 Koosoleku kuupäev ja esindatuse tase

Määruse (EL) nr 182/2011 artikli 3 lõikes 7 on sätestatud, et „[e]esistuja määrab apellatsioonikomitee koosoleku kuupäeva kindlaks tihedas koostöös komitee liikmetega, et liikmesriigid ja komisjon saaksid tagada esindatuse asjakohasel tasemel”. Seda kajastab töökorra artikli 1 lõige 5, milles on nõutud, et komisjon peab „võimalike koosoleku kuupäevade üle nõu liikmesriikidega” ning et liikmesriigid võivad teha selles küsimuses ettepanekuid. Sellise korralduse eesmärk on tagada piisavalt suur esindatus, üldiselt vähemalt alaliste esindajate komitee liikmete tasemel, et ei korduks lihtsalt asjaomases komitees toimunud arutelud.

Kuna koosolek peab määruse (EL) nr 182/2011 artikli 3 lõike 7 kohaselt toimuma hiljemalt kuus nädalat pärast küsimuse edastamist apellatsioonikomiteele, võib koosolekuks sobiva kuupäeva leidmine olla praktikas keeruline, ent kõikidel juhtudel leiti siiski rahuldav lahendus. Esindatuse taseme puhul on senised kogemused näidanud, et ministrite tasemel esindatus ei ole tavapärane; tavaliselt on esindatus alaliste esindajate tasemel. Liikmesriigid määravad oma esindaja apellatsioonikomitees ja töökorra artikli 1 lõike 5 sõnastus on piisavalt paindlik, et võimaldada kohandada esindatuse taset asjaomase juhtumiga.

1.2.2 Kompromissi soodustamine

Määruses (EL) nr 182/2011 on selgelt sätestatud, et apellatsioonikomiteele tuleb esitada rakendusakti eelnõu. Seetõttu ei ole võimalik esitada muudetud versiooni. Kooskõlas määruse (EL) nr 182/2011 artikli 6 lõikega 2 võivad apellatsioonikomitee liikmed siiski teha kuni arvamuse esitamiseni ettepanekuid muudatuste tegemiseks rakendusakti eelnõus ning eesistuja võib otsustada, kas seda kohandada. Seda kajastab töökorra artikli 4 lõige 2. Seetõttu on praegu võimalik, et esimees aitab saavutada kompromissi näiteks koosolekul muudatuste heakskiitmise või väljapakkumisega.

1.2.3 Kirjalik menetlus

Teatavates poliitikavaldkondades, nagu geneetiliselt muundatud toit ja sööt ning taimekaitsevahendid, ei leidnud apellatsioonikomitee teema olemuse tõttu kompromissi. Apellatsioonikomitee koosolekud on tihti lühikesed ja sageli jõutakse nendel asjaomase komiteega sama tulemuseni ning arvamus jääb vastu võtmata. Sellistel erijuhtudel on soovitatud kasutada kirjalikku menetlust, mõnel juhul algusest peale. Kirjaliku menetluse kasutamise võimalus ja tingimused on sätestatud määruse (EL) nr 182/2011 artikli 3 lõikes 5 ja nendele on osutatud töökorra artiklis 7, mille kohaselt võib eesistuja kirjalikku menetlust kasutada eelkõige juhtudel, kui rakendusakti eelnõu on apellatsioonikomitee koosolekul juba arutatud. Sõnastus ei välista kirjaliku menetluse kasutamist algusest peale, kui see on põhjendatud. Määruse (EL) nr 182/2011 artikli 3 lõike 5 kohaselt tuleb koosolek kokku kutsuda, kui komitee liige seda taotleb, ja seni on alati selline taotlus esitatud.

1.2.4 Järeldus

Senised kogemused apellatsioonikomiteega kinnitavad, et määruse (EL) nr 182/2011 sätted on töökorras hästi kajastatud, et töökord tagab apellatsioonikomitee tööle tõhusa aluse ja et praegu ei ole vaja töökorda muuta. Sellise vajaduse tekkimise korral on võimalik seda küsimust uuesti arutada määruse (EL) nr 182/2011 plaanipärase läbivaatamise käigus 2016. aastal.

1.3       Kohtupraktika areng

18. märtsi 2014. aasta otsus kohtuasjas C-427/12, Euroopa Komisjon vs. Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu (edaspidi „biotsiidide kohtuasi”), on Euroopa Kohtu praktikas esimene otsus delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide eristamist käsitlevas kohtuasjas. Biotsiidide kohtuasjas esitatud hagiavaldusega palus komisjon tühistada sätte, millega oli ette nähtud Euroopa Kemikaaliametile makstavate tasude kehtestamine rakendusaktidega. Komisjon leidis, et need tuleks kehtestada delegeeritud õigusaktidega. Euroopa Kohus jättis komisjoni hagi rahuldamata, kuna see ei olnud põhjendatud. Kuigi kohus ei seadnud kahtluse alla, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitel 290 ja 291 on erinev reguleerimisala, tunnistas ta, et seadusandjal on kaalutlusõigus selle üle otsustamisel, kas anda komisjonile delegeeritud volitused Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 lõike 1 alusel või rakendamisvolitused Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 291 lõike 2 alusel. Seetõttu leidis kohus, et kohtulik kontroll piirdub üksnes ilmsete vigade otsimisega.

2013. aastal selgitati Euroopa Kohtu kahe otsusega[8] otsuse 1999/468/EÜ kohase regulatiivkomitee menetluse teatavaid aspekte. Kohtuasjad olid seotud olukordadega, kus regulatiivkomitee oli hääletanud enne määruse (EL) nr 182/2011 jõustumist, mistõttu tuli menetlust pidada nimetatud määruse artikli 14 tähenduses käimasolevaks ja need tuli lõpetada kooskõlas otsuses 1999/468/EÜ sätestatud eeskirjadega.

2.         Ülevaade tegevusest

2.1       Komiteede ja koosolekute arv

Oluline on teha vahet komiteemenetluse komiteede ja muude üksuste, eelkõige komisjoni enda moodustatud eksperdirühmade vahel. Viimati nimetatud annavad komisjonile eksperdinõu[9] poliitika ja delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja rakendamisel, samal ajal kui komiteemenetluse komiteed abistavad komisjoni põhiõigusaktidega antud rakendamisvolituste kasutamisel. Käesolevas aruandes keskendutakse üksnes komiteemenetluse komiteedele. Komiteemenetluse komiteede arv on esitatud tegevusvaldkondade kaupa (vt I tabel) 31. detsembri 2013. aasta seisuga. Võrdluseks on toodud ka eelmise aasta arvnäitajad (31. detsembri 2012. aasta seisuga). Osakondi ja koosseise ei ole eraldi arvestatud, kuna need kuuluvad põhikomitee alla.

I TABEL – Komiteede koguarv (2013)

Poliitikavaldkond || 2012 || 2013

Põllumajandus ja maaelu areng (AGRI) || 15 || 20

Pettustevastane Amet (OLAF) || 1 || 1

Eelarve (BUDG) || 2 || 2

Kliimameetmed (CLIMA) || 4 || 4

Teabevahetus (COMM) || 1 || 1

Sidevõrgud, sisu ja tehnoloogia (CNECT) || 6 || 6

Areng ja koostöö – EuropeAid (DEVCO) || 6 || 6

Majandus- ja rahandusküsimused (ECFIN) || 1 || 2

Haridus ja kultuur (EAC) || 7 || 8

Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus (EMPL) || 3 || 4

Energeetika (ENER) || 16 || 18

Laienemine (ELARG) || 4 || 4

Ettevõtlus ja tööstus (ENTR) || 30 || 33

Keskkond (ENV) || 31 || 33

Tervise- ja tarbijaküsimused (SANCO) || 24 || 26

Siseasjad (HOME) || 11 || 13

Humanitaarabi ja kodanikukaitse (ECHO) || 2 || 3

Informaatika (DIGIT) || 1 || 1

Siseturg (MARKT) || 15 || 15

Õigusküsimused (JUST) || 14 || 17

Merendus- ja kalandusasjad (MARE) || 4 || 4

Liikuvus ja transport (MOVE) || 31 || 32

Regionaalpoliitika (REGIO) || 1 || 2

Teadusuuringud (RTD) || 6 || 8

Peasekretariaat (SG) || 2* || 2*

Välispoliitika vahendite talitus (FPI) || 4 || 4

Statistika (ESTAT) || 7 || 7

Maksundus ja tolliliit (TAXUD) || 11 || 13

Kaubandus (TRADE) || 11 || 13

KOKKU || 271 || 302

* Sealhulgas apellatsioonikomitee (komiteemenetluse registri jaoks on apellatsioonikomitee registreeritud peasekretariaadi vastutuse alla kuuluva komiteena, aga praktikas juhivad seda kõik asjaomased talitused).

2013. aastal võib komiteemenetluse komiteesid üldjoontes rühmitada menetluse liigi järgi (nõuandemenetlus, kontrollimenetlus, kontrolliga regulatiivmenetlus – vt II tabel). Teatavad komiteed kohaldavad mitut menetlust, mistõttu ei ole neid ühte menetlust kohaldavate komiteede arvu määramisel arvestatud.

II TABEL – Komiteede arv menetluse liikide kaupa (2013)

|| Menetluse liik ||

Nõuandemenetlus || Kontrollimenetlus || Kontrolliga regulatiivmenetlus || Mitut menetlust kasutavad komiteed || KOKKU

AGRI || 0 || 15 || 0 || 5 || 20

BUDG || 1 || 1 || 0 || 0 || 2

CLIMA || 0 || 0 || 0 || 4 || 4

CNECT || 0 || 2 || 0 || 4 || 6

COMM || 0 || 1 || 0 || 0 || 1

DEVCO || 0 || 5 || 0 || 1 || 6

DIGIT || 0 || 1 || 0 || 0 || 1

EAC || 1 || 2 || 0 || 5 || 8

ECFIN || 1 || 0 || 0 || 1 || 2

ECHO || 0 || 2 || 0 || 1 || 3

ELARG || 1 || 3 || 0 || 0 || 4

EMPL || 0 || 0 || 2 || 2 || 4

ENER || 3 || 8 || 1 || 6 || 18

ENTR || 6 || 6 || 4 || 17 || 33

ENV || 0 || 6 || 5 || 22 || 33

ESTAT || 0 || 3 || 0 || 4 || 7

FPI || 0 || 4 || 0 || 0 || 4

HOME || 1 || 6 || 0 || 6 || 13

JUST || 3 || 4 || 4 || 6 || 17

MARE || 0 || 4 || 0 || 0 || 4

MARKT || 0 || 2 || 4 || 9 || 15

MOVE || 3 || 7 || 4 || 18 || 32

OLAF || 0 || 0 || 0 || 1 || 1

REGIO || 0 || 0 || 0 || 2 || 2

RTD || 0 || 6 || 0 || 2 || 8

SANCO || 1 || 9 || 1 || 15 || 26

SG || 0 || 2 || 0 || 0 || 2

TAXUD || 1 || 11 || 0 || 1 || 13

TRADE || 3 || 6 || 0 || 4 || 13

KOKKU || 25 || 116 || 25 || 136 || 302

* Sealhulgas apellatsioonikomitee.

Komiteemenetluse alusel tegutsemise aktiivsust ei näita üksnes komiteede arv. 2013. aastal peetud koosolekute arv ja kasutatud kirjalike menetluste arv[10] peegeldavad samuti töö üldist intensiivsust, nii valdkonniti kui ka eri komiteede tasandil (III tabel).

III TABEL – Koosolekute ja kirjalike menetluste arv (2013)

|| Komiteede arv || Koosolekud || Kirjalikud menetlused

2012 || 2013 || 2012 || 2013

AGRI || 20 || 134 || 132 || 3 || 3

BUDG || 2 || 5 || 6 || 0 || 1

CLIMA || 4 || 16 || 13 || 0 || 3

CNECT || 6 || 26 || 16 || 7 || 12

COMM || 1 || 1 || 2 || 2 || 4

DEVCO || 6 || 24 || 20 || 28 || 48

DIGIT || 1 || 2 || 2 || 0 || 0

EAC || 9 || 14 || 9 || 53 || 59

ECFIN || 2 || 1 || 0 || 0 || 0

ECHO || 3 || 4 || 5 || 6 || 5

ELARG || 4 || 5 || 4 || 22 || 10

EMPL || 4 || 2 || 2 || 6 || 15

ENER || 18 || 27 || 33 || 9 || 2

ENTR || 33 || 51 || 56 || 25 || 29

ENV || 33 || 46 || 42 || 14 || 18

ESTAT || 7 || 12 || 12 || 6 || 4

FPI || 4 || 7 || 4 || 7 || 7

HOME || 13 || 31 || 21 || 40 || 15

JUST || 17 || 7 || 4 || 18 || 11

MARE || 4 || 11 || 8 || 8 || 15

MARKT || 15 || 11 || 9 || 7 || 6

MOVE || 32 || 50 || 52 || 22 || 16

OLAF || 1 || 4 || 2 || 0 || 0

REGIO || 2 || 7 || 7 || 6 || 3

RTD || 8 || 56 || 23 || 227 || 240

SANCO || 26 || 144 || 127 || 354 || 403

SG || 2 || 3* || 7* || 0 || 0

TAXUD || 13 || 81 || 81 || 14 || 32

TRADE || 13 || 15 || 19 || 5 || 9

KOKKU || 302 || 797 || 718 || 889 || 970

* Sealhulgas seitse apellatsioonikomitee koosolekut.

2.2       Arvamuste ja rakendusaktide/-meetmete arv

Nagu eelmistes aruannetes, esitatakse ka käesolevas aruandes ülevaade komiteede esitatud ametlikest arvamustest ja rakendusaktidest/-meetmetest, mis komisjon on nende tulemusena vastu võtnud[11]. Need näitajad kirjeldavad komiteede töö konkreetset tulemust (vt IV tabel).

IV TABEL – Arvamuste ja vastuvõetud rakendusaktide/-meetmete arv (2013)

|| Arvamused || Vastuvõetud aktid || Kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt võetud meetmed

AGRI || 189 || 202 || 1

BUDG || 9 || 9 || 0

CLIMA || 11 || 5 || 8

CNECT || 45 || 45 || 1

COMM || 4 || 4 || 0

DEVCO || 127 || 127 || 0

DIGIT || 1 || 1 || 0

EAC || 75 || 55 || 0

ECFIN || 0 || 1 || 0

ECHO || 6 || 7 || 0

ELARG || 35 || 39 || 0

EMPL || 14 || 14 || 0

ENER || 17 || 3 || 7

ENTR || 49 || 29 || 21

ENV || 60 || 36 || 25

ESTAT || 13 || 4 || 13

FPI || 6 || 6 || 0

HOME || 21 || 19 || 0

JUST || 11 || 12 || 0

MARE || 29 || 29 || 0

MARKT || 7 || 4 || 8

MOVE || 56 || 39 || 7

OLAF || 0 || 0 || 0

REGIO || 4 || 5 || 0

RTD || 250 || 250 || 0

SANCO || 709 || 605 || 80

SG || 9* || 8 || 0

TAXUD || 105 || 106 || 0

TRADE || 54 || 52 || 0

KOKKU || 1 916 || 1 716 || 171

* Sealhulgas üheksa apellatsioonikomitee esitatud arvamust.

2.3       Apellatsioonikomitee koosolekud

Apellatsioonikomitee pidas 2013. aastal seitse koosolekut ning arutas kokku üheksat rakendusakti eelnõu, mille komisjon oli talle edastanud (tervise- ja tarbijakaitseküsimuste ning tolli- ja keskkonnaküsimuste poliitikavaldkondades). Kõigil üheksal juhul ei esitanud apellatsioonikomitee arvamust ja komisjon otsustas vastu võtta neist kaheksa rakendusakti.

2.4       Kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamine

Nagu on märgitud punktis 1, ei ole komiteemenetluse 2011. aasta reform kontrolliga regulatiivmenetlust mõjutanud. Seda menetlust enam uute õigusaktide puhul ei kasutata, kuid see on seotud mitme olemasoleva põhiõigusaktiga ning kuulub asjaomaste õigusaktide puhul kohaldamisele kuni nende kohandamiseni. 2013. aastal võeti kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt vastu 171 meedet (vt IV tabel). Vetoõigust kasutati ühel juhul (keskkonna peadirektoraat). 2012. aastal ei kasutatud vetoõigust üldse.

V TABEL – Kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt vastuvõetud meetmete arv (2013)

|| Kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt vastuvõetud meetmed || EP oli vastu kontrolliga regulatiivmenetluse kohase meetme eelnõu vastuvõtmisele || Nõukogu oli vastu kontrolliga regulatiivmenetluse kohase meetme eelnõu vastuvõtmisele

AGRI || 1 || 0 || 1

BUDG || 0 || 0 || 0

CLIMA || 8 || 0 || 0

CNECT || 1 || 0 || 0

COMM || 0 || 0 || 0

DEVCO || 0 || 0 || 0

DIGIT || 0 || 0 || 0

EAC || 0 || 0 || 0

ECFIN || 0 || 0 || 0

ECHO || 0 || 0 || 0

ELARG || 0 || 0 || 0

EMPL || 0 || 0 || 0

ENER || 7 || 0 || 0

ENTR || 21 || 0 || 0

ENV || 25 || 1 || 0

ESTAT || 13 || 0 || 0

FPI || 0 || 0 || 0

HOME || 0 || 0 || 0

JUST || 0 || 0 || 0

MARE || 0 || 0 || 0

MARKT || 8 || 0 || 0

MOVE || 7 || 0 || 0

OLAF || 0 || 0 || 0

REGIO || 0 || 0 || 0

RTD || 0 || 0 || 0

SANCO || 80 || 0 || 0

SG || 0 || 0 || 0

TAXUD || 0 || 0 || 0

TRADE || 0 || 0 || 0

KOKKU || 171 || 1 || 1

3.         Üksikasjalik teave komiteede tegevuse kohta

Käesolevale aruandele lisatud töödokumendis on esitatud üksikasjalik teave eri komiteede tegevuse kohta 2013. aastal, mis on liigitatud komisjoni asjaomaste talituste kaupa.

[1]               ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

[2]               Komisjoni aruanne komiteede tegevuse kohta 2012. aastal, COM(2013) 701 (final).

[3]               Nõukogu otsus 1999/468/EÜ, 28. juuni 1999 (EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23). Otsust on muudetud nõukogu otsusega (EÜ) nr 2006/512/EÜ (ELT C 255, 21.10.2006, lk 4).

[4]               Avaldus avaldati Euroopa Liidu Teatajas koos määrusega (EL) nr 182/2011 (ELT L 55, 28.2.2011, lk 19).

[5]               COM(2013) 0451, COM(2013) 0452 ja COM(2013) 0751.

[6]               ELT C 183, 24.6.2011, lk 13.

[7]               Sellega ei piirata rakendusaktide vastuvõtmist artiklis 7 sätestatud erandjuhtudel.

[8]               26. septembri 2013. aasta otsus kohtuasjas T-164/10: Pioneer Hi-Bred International, Inc. vs. Euroopa Komisjon; 13. detsembri 2013. aasta otsus kohtuasjas T-240/10: Ungari vs. Euroopa Komisjon.

[9]               Lisateave veebisaidilt: http://ec.europa.eu/transparency/regexpert/index.cfm

[10]             Hääletamine komitees võib toimuda komitee korrapärasel koosolekul või nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kirjaliku menetluse teel vastavalt komiteemenetluse määruse artikli 3 lõikele 5.

[11]             Tuleb tähele panna, et aasta lõikes võib esineda arvamuste ja rakendusaktide/-meetmete arvu lahknevusi. Lahknevuste põhjuseid selgitatakse komisjoni talituste töödokumendi sissejuhatuses.