9.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 133/27

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et energia siseturg kujutab endast võimalust saada kasu eri energiavalikutest Euroopas ning tagada turgude kui terviku optimaalne toimimine – omavahel ühendatud taristu kaudu – era- ja tööstustarbijate heaks.

1.2

Komitee toetab komisjoni lähenemisviisi niivõrd, kui selle eesmärk on kõrvaldada meetmed, mis takistavad lõpptarbijail saada kasu erinevatest energiavalikutest.

1.3

Tarbija tuleb seada jälle tähelepanu keskmesse, ning kõiki nutivõrkude ja -arvestite (smart grids ja smart meters) uusi funktsioone tuleb arendada tarbija huvides.

1.4

Energia siseturu lõppeesmärkide ja üksikasjade osas esineb suur teabelünk, mida on võimalik täita üksnes ELi ulatusliku teabekampaania abil kõigi kodanikuühiskonna esindajate osalusel.

1.5

Võitlusest kütteostuvõimetuse vastu peab saama ELi poliitikameetmete prioriteet. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub nõukogu ja Euroopa Komisjoni üles käsitlema seda teemat 2013. aasta mais toimuva energiaalase tippkohtumise keskse teemana.

2.1

Euroopa Komisjon soovib teatises igati õigustatult energia siseturu tõrgeteta toimimist, et saavutada 2014. aastaks seatud eesmärk, mille püstitasid ELi riigipead ja valitsusjuhid 2011. aasta veebruaris, kinnitades vajadust kujundada selleks tähtajaks lõplikult välja energia siseturg, mis võimaldaks kõigil Euroopa tarbijatel vabalt valida oma elektri- või gaasitarnija.

2.2

Elektri ja gaasi siseturgu hakati rajama 1996. aastal kahe järgmise idee põhjal, vastavalt millele iga Euroopa tarbija võiks ise valida oma elektri- või gaasitarnija (vaatamata selle asukohaks olevale liikmesriigile) tootjatest sõltumatu energiataristu kaudu ning, et ühtse turu tõhusus mõjutaks positiivselt energiahindu ja annaks dünaamilisi ja asjakohaseid signaale vajalike investeeringute jaoks.

2.3

Neid eesmärke ei ole tänaseni veel täielikult saavutatud. Energia siseturg võimaldas teatud riikides pakkuda tarbijatele paindlikumaid valikuid ja konkurentsivõimelisemaid elektrihindu, leevendades nii primaarenergia suurenevast maksumusest tulenevat hinnatõusu. Energia siseturg on samuti lihtsustanud likviidsemate ja läbipaistvamate hulgimüügiturgude loomist, tagades nii varustuskindluse Euroopa Liidus. Enamiku liikmesriikide energiaturgudele on iseloomulik üleminek (riiklikelt või piirkondlikelt) monopolidelt samuti riiklikele või piirkondlikele, väheste ühiste kokkupuutepunktide ja väikese omavahelise konkurentsiga oligopolidele.

2.4

Uued vahendid (börsid, turgude liitmine jms) hõlmavad üksnes väikest mahtu, energiaga kauplemise põhiosa on tänapäeval korraldatud riikide tasandil. Elektrivaldkonnas on teatud liikmesriikide tootmissektori konkurents puhtalt hüpoteetiline: 8 riigis 27-st on 80 % elektritootmise turust endiselt pikka aega turgu valitsenud ettevõtja kontrolli all ning arvestades riiklike gaasitarnijate valitsevat (või mõnedes riikides isegi eksklusiivset) positsiooni jääb gaasi siseturg samuti väga virtuaalseks.

2.5

Energia siseturg toimib seega täna pigem riiklike tavade, turgude ja tööstusettevõtjate kõrvutamisena, kohaldades iga riigi vastava reguleeriva asutuse ja Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti kontrolli all erinevaid, juba 20 aastat tagasi vastu võetud Euroopa eeskirju, ning mitte ühtse majandusruumina, mis tänu tõelisele konkurentsile tagab eelised Euroopa tööstusettevõtetele ja tarbijatele. Siiski mõjutavad riikides tehtavad energiavalikud energiahinda naaberriikides, ning kõnealuses küsimuses ei saa teha ühepoolseid otsuseid.

2.6

Hinnakujundust moonutab selliste kohalike või riiklike läbipaistmatute, ebasümmeetriliste, sageli ülemääraste maksude lisamine, mis mõnel juhul on kasvanud 1 000 % võrra 15 aasta jooksul, karistades seega kodumajapidamisi ja elektrimahukaid tööstusi. Teiste liikmesriikidega kooskõlastamatud riiklikud poliitikameetmed taastuvenergia arendamiseks sunnivad kõnealuste energiaallikate juhitamatuse ja prioriteetsuse tõttu võrgule kiirelt ümber kujundama Euroopa turgu, et vältida Euroopa elektrisüsteemi juhtimise killustatust. Iga energialiigi puhul on vajalik poliitika- ja toetusmeetmete (või erandite) täielik läbipaistvus liikmesriikides, et tagada kõigi turuosaliste aus käitumine ja ELi konkurentsieeskirjade järgimine energiavaldkonnas.

2.7

Riiklikult reguleeritud tariifide levinud tava ei taga dünaamilisi hinnasignaale, mis suudaksid innustada tarbijaid vähendama oma tarbimist ja kontrollima oma elektriarveid; see ei kata ka energiaga varustamise ja energia tootmise tegelikke kulusid, õõnestades energiaettevõtete finantsolukorda ja neid investeeringuid nii tootmisse kui võrkudesse, mis on vajalikud lähemate aastakümnete jooksul.

2.8

Teadlikkuse tõstmise, teavitamise ja läbipaistvuse puudulikkuse tõttu jäävad energia siseturu lõppeesmärgid ja üksikasjad suures osas Euroopa tarbijatele arusaamatuks. Kuigi eratarbijatele on turg teoreetiliselt avatud juba 1. juulist 2007, on tarnija vahetamise protsent teatud liikmesriikides madal, mis tuleneb asjaomaste riikide, reguleerivate asutuste ja tööstusettevõtjate puudulikust teabe- ja teavitamistegevusest.

3.1

Vastamisi Euroopa ees seisvate suurte väljakutsetega (globaalne majanduskriis, kliimasoojenemine, varustuskindluse tagamine jms) on vaja rohkem läbipaistvust, paindlikkust, energiaga kauplemist ja liikmesriikide omavahelisi ühendusi, et teha selgeid edusamme tõhususe ja solidaarsuse valdkonnas ning saavutada investeeringute suuremat optimaalsust.

3.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab selgelt Euroopa Komisjoni käivitatud algatusi ning leiab, et tõelise ühtse energia siseturu lõpuleviimine 500 miljoni tarbija jaoks on esmatähtis Euroopa majanduskasvu taaselavdamiseks, ulatudes kaugemale Euroopa energiaühenduse loomisest. Piisav, jagatud ja konkurentsivõimeline energia on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee jaoks võtmeelement Euroopa majanduse arendamisel ja töökohtade loomisel ELis. Euroopa tööstusele on vaja konkurentsivõimelisi energiahindu, et Euroopas püsima jääda ja siin edasi areneda.

3.3

Sellega seoses tuleks kontrollida, et lisaks alates 1996. aasta detsembrist vastuvõetud direktiivide ja eeskirjade ametlikule rakendamisele järgitaks energia siseturgu käsitlevate tekstide vaimu ning et liikmesriigid soodustaksid tõelist konkurentsi nii piirkondlikul, riigi kui Euroopa tasandil. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab algatusi, mis võimaldavad hõlbustada energia ülekandevõrkude kasutamist ja tõhusust tänu kiirendatud standardimisele, mis on vajalik taastuvenergia oluliseks arendamiseks. Komitee kiidab samuti heaks energiavõrkude ühendamise ja turgude liitmise ning sellised mitmekülgsed koostööd nagu Coresco (Coordination of Electricity System Operators – Lääne-Euroopa tehniline koostööplatvorm põhivõrguettevõtjatele) loomine, mis kujutab endast esimest sammu Euroopa energiaülekande süsteemi suunas.

3.4

Reguleeritud tariifid, mis tulenevad põhiliselt riiklikest poliitilistest kaalutlustest, kuuluvad protektsionistliku lähenemisviisi juurde, mis on vastuolus ELi huvidega; need takistavad elektrienergia tegeliku hinnaga arvestamist tarbijate käitumismudelites ning nendega võidakse nõustuda üksnes ajutiselt liikmesriikide puhul, kes seda soovivad. Hinnasignaalid, mis väljendavad hindade tegelikku arengut (kaasa arvatud CO2), tuleb saata tarbijatele ja investeerijatele, et nad võiksid edaspidi teha arukaid valikuid. Energiahind, mis on kooskõlas tegeliku maksumusega, on üks element tarbimise paremal haldamisel ja tarbijate käitumismustrite muutmisel, kes peavad osalema aktiivsemalt uue mudeli arendamisel.

3.5

Samal ajal tuleks selgitada ning uutele alustele seada nii kohalikul kui riiklikul tasandil rakendatav energia maksustamine, mis on ELis väga erinev. Näiteks erineb elektri puhul maksude ja käibemaksu osakaal 4,7 %-st Ühendkuningriigis 54,6 %-ni Taanis, arvestamata seejuures toodetud elektri energiasisaldust. Komitee kiidab seega heaks Euroopa Komisjoni algatused energia ühtse ning arukama maksustamise toetamiseks Euroopas. 20-20-20 eesmärgi saavutamine ja CO2 heite vähendamine 80–95 % võrra 2050. aastaks nõuab sellise ühise fiskaalraamistiku loomist, mille abil oleks võimalik objektiivselt reguleerida taastuvenergia ja fossiilkütuste maksukoormust, arvestades iga toote energiasisaldust ja CO2 heidet.

3.6

Kütteostuvõimetust, mis on tabanud 13 % Euroopa majapidamistest, st 65 miljonit Euroopa kodanikku, ei ole võimalik lahutada energia siseturu loomisest. Selle algsetes eesmärkides sisalduvat konkurentsi on võimalik vaadelda üksnes kõigi ELi tarbijate huvides. See eeldab kodaniku kui tarbija seadmist arutelude keskpunkti ning sellise Euroopa määratluse kiiret väljatöötamist energia kütteostuvõimetuse kohta, mis võib piirkondliku abi Euroopa poliitikameetmete eeskujul anda panuse riiklikesse toetuspoliitikatesse. Euroopa Liit peaks selle eest hoolt kandma, et selgelt eristada neid kütteostuvõimetuse vastu võitlemiseks võetavaid vajalikke ja kiireloomulisi poliitikameetmeid protektsionistlikest tavadest elektritariifide seadmisel, mis on vastuolus siseturu vaimuga. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee teeb ettepaneku pühendada järgmine, 2013. aasta mais toimuv energiaalane tippkohtumine eelkõige sellele küsimusele ning kavandada Euroopa avalik energiateenistus.

3.7

Komitee peab esmatähtsaks haridust, teavet ja läbipaistvust energiavaldkonnas, (1) et võimaldada tarbijatel teha kõige asjakohasemaid valikuid nii majanduslikust kui energiatõhususe seisukohast ning valida kõige odavamaid elektritarnijaid. Euroopa Liit peaks tegema olulise teavitusalase jõupingutuse, et selgitada ühiseid panuseid ja tagada Euroopa tarbijate jaoks esmatähtis teave lihtsalt ja konkreetselt.

3.8

Komitee leiab, et tarbijate kaasatus on hädavajalik eeldus arukate arvestite edukaks levikuks, mis võib pakkuda võimalust energiatõhususe parandamiseks. Ent siiani on mitmed küsimused lahendamata, näiteks see, kas potentsiaalsed kasud kaaluvad üles tarbijate kulud, samuti andmekaitse küsimused. Need probleemid tuleks lahendada võimalikult kiiresti kõigi energiatarbijate huvides.

3.9

Euroopa homne energiaturg ei tohi juhinduda üksnes pakkumiste loogikast; kõnealune turg peab innustama nii era- kui tööstustarbijaid tarbimist vähendama, kasutades maksimaalselt ära nutivõrkude ja -arvestite uusi funktsioone. Komitee toetab seega selliste koostalitusvõimeliste süsteemide väljatöötamist Euroopa tasandil, mis on võimelised tulema toime tipukoormustega, tagama Euroopa elektrisüsteemide toimimise (eelkõige tarbimise tipptundidel) ja innustama vähendama elektritarbimist.

3.10

Komitee soovib tõelise Euroopa arutelu käivitamist tuleviku elektrisüsteemidele ülemineku, sellega seonduvate väljakutsete, kulude ja liikmesriikidevahelise kooskõlastamise teemal. Euroopa ei saa põhineda 27 erineva, egoistlikul mõttelaadil loodud energiapoliitika liitmisel. EL peab olema võimeline hindama ühe riigi valikute mõjusid teistele riikidele. Kodanikuühiskonna kaasamisel on selles kontekstis esmane tähtsus. Erinevate foorumite olemasolu on väga positiivne. Tuleb käivitada selline tõeline energiateemaline Euroopa dialoog kõigi sidusrühmade osalusel, eelkõige liikmesriikides ja kooskõlas Euroopa mõõtmega.