4.10.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 299/165

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ühtse turu akt II – põhimeetmed” (ettevalmistav arvamus)

2012/C 299/30

Pearaportöör: Ivan VOLEŠ

27. juunil 2012 otsustas Euroopa Komisjon vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 304 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Ühtse turu akt II – põhimeetmed”

(ettevalmistav arvamus)

President tegi 28. juunil 2012. aastal käesoleva arvamuse ettevalmistamise ülesandeks ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioonile.

Arvestades töö kiireloomulisust, määras komitee täiskogu 482. istungjärgul 11.–12. juulil 2012 (12. juuli istungil) pearaportööriks Ivan Voleši ning võttis vastu järgmise arvamuse 176 poolthääle ja 5 vastuhäälega, erapooletuks jäi 2.

1.   Sissejuhatus

1.1   „Ühtse turu aktis” on kindlaks määratud kaksteist vahendit ning neist kümne kohta tegi komisjon ettepanekud 2011. aasta lõpuks, ülejäänud kahe kohta 2012. aasta esimesel poolel. Peale selle on komisjon ülejäänud 50st „Ühtse turu aktis” esitatud meetmest viinud lõpule 28 või esitanud nende kohta ettepanekuid.

1.2   Ühtse turu haldamist puudutavates konkreetsetes ettepanekutes käsitleti eelkõige sihipärase teabe andmist kodanikele ja ettevõtetele seoses võimalustega ühtsel turul, ühtse turu eeskirjade parema rakendamisega liikmesriikides ning nende jõustamise tõhusa tagamisega. Selles konkreetses valdkonnas on väike areng siiski toimunud, kuigi kodanikud ja ettevõtted peavad seda üheks peamiseks vajakajäämiseks.

1.3   Kaheteistkümnele vahendile keskendumine lubas komisjonil liikuda edasi kiiremini, kui muidu oleks olnud võimalik. Euroopa Parlamendil ja nõukogul on palutud õigusakti ettepanekud vastu võtta enne 2013. aasta lõppu, et neid saaks 2014. aastaks rakendada. Vastuvõetud õigusaktide kiire, täielik ja täpne ülevõtmine ja rakendamine saab liikmesriikide peamiseks ülesandeks.

1.4   Komisjon kavatseb ühtse turu 20. aastapäeva 2012. aasta oktoobris tähistada kogu Euroopas ühtse turu nädalaga, mille jooksul toimub üritusi kõigis 27 liikmesriigis. Ühtse turu teine foorum hoiab ülal „Ühtse turu aktiga” saadud poliitilist hoogu, vaatab üle selle rakendamisel tehtud edusammud ning kaalub tulevasi prioriteete majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks.

1.5   Komisjoni asepresident Maroš Šefčovič taotles oma 27. juuni kirjas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteelt panust praegu toimuvasse arutellu, rõhutades, et komitee liikmed esindavad sotsiaalsete ja majanduslike osalejate mitmekesisust, mis annab käimasolevale tööle konsensuslikku lisaväärtust.

2.   Üldised märkused ja soovitused

2.1   Ettepanekud „Ühtse turu akti II” kohta ei tohi jätta tähelepanuta keerulist olukorda Euroopa Liidus, mille põhjuseks on mitme liikmesriigi võimetus kõrvaldada oma riigieelarve puudujääk, SKP valdav nullkasv ja kasvav tööpuudus. Sellepärast ei peaks ettepanekud sisaldama üksnes lühikese ajaga võetavaid meetmeid, mille mõju majanduskasvule ja tööhõivele on kiire, vaid ka keskpikas ja pikas perspektiivis rakendatavaid meetmeid, mis võiksid tagada jätkusuutliku arengu ning oleksid kõigile ELi kodanikele kasulikud ka tulevikus.

2.2   Läbivaadatud ja ajakohastatud strateegia „Euroopa 2020” peaks saama ühtse turu üldiseks arengusuuniseks kui Euroopa integratsiooni väärtuslikem saavutus ja strateegia eesmärkide saavutamise vahend.

2.3   Valmistades ette uut ühtse turu tugevdamise ettepanekute paketti, tuleks arvesse võtta kõigi sidusrühmade, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite, seisukohti.

2.4   Meetmeid ühtse turu potentsiaali vabastamiseks ettevõtetele, tarbijatele, kodanikele ja muudele sidusrühmadele tuleks võtta peamiselt järgmistes valdkondades: teenused, juurdepääs rahalistele vahenditele, VKEde halduskoormuse kõrvaldamine, e-kaubandus, digitaalne ühtne turg ning liikuvus. Neid peaks saatma tegevus, mille eesmärk on ühelt poolt tarbijate kaitse ja usalduse tugevdamine ning teiselt poolt ühtse turu sotsiaalsete aspektidega vajalikul määral arvestamine, toetades sotsiaalmajandust ja arvestades sotsiaalse ühtekuuluvuse vajaduse ning kodanike õiguste ja huvidega.

2.5   Oma eelmistes arvamustes „Ühtse turu akti” (1) ja kaheteistkümne vahendi (2) kohta on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutanud mitut küsimust, mida peetakse endiselt äärmiselt oluliseks:

—	kodanike ja ettevõtete teavitamine ühtse turu eelistest on olulise tähtsusega ning muu hulgas on ka sellistel vahendajatel nagu poliitilised parteid, kodanikuühiskonna organisatsioonid, meedia ja haridusasutused vastutus anda oma panus sellesse, et eurooplased hakkaksid mõistma, mis on kaalul;

—	Euroopa Komisjon peaks tõstma kodanike teadlikkust ühtse turu küsimustest, kasutades võrgustikke, agentuure ja muid kättesaadavaid vahendeid (3).

2.6   Käesoleva aasta teises pooles koostab komitee „Ühtse turu aktist” puuduvate meetmete kohta omaalgatusliku arvamuse. Nende hulka kuuluvad muu hulgas autoritasud (mida „Ühtse turu akt II” hõlmab), autoriõiguse direktiivi läbivaatamine, interneti neutraalsus, andmekaitse, investorite kaitse, sotsiaalse arengu protokoll, Euroopa osaühingu põhikirjad, e-hange, Euroopa reitinguagentuurid, sooline võrdõiguslikkus, mikro- ja pereettevõtted, meetmed uute ettevõtete loomise ja olemasolevate laiendamise toetamiseks, deebet- ja krediitkaardid, e-maksed, tarbimislaenud ja ülemäärane võlgnevus, pankadevahelised ülekanded, noored, meetmed euro täielikuks kasutuselevõtuks ja ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) toimimise konsolideerimiseks.

2.7   Komitee ootab kaasamist kõigisse konsulteerimisprotsessidesse, mis on seotud seadusandlike ja mitteseadusandlike meetmetega komisjoni käimasolevas tööprogrammis, millest saab üks osa „Ühtse turu aktis II” ning mille raames hakatakse välja töötama üksikasjalikke soovitusi, kui komisjoni üksikmeetmed on muudetud nõuetekohasteks ettepanekuteks.

3.   Vahendid ja põhimeetmed

3.1   Teenused

3.1.1   Kõigile kodanikele kättesaadavad põhimaksekontod on vajalikud ja need tuleb luua kiiresti. Komitee nõuab valdkondlike reguleerivate meetmete võtmist seoses pankade hinnakirjade läbipaistvuse ja kontode lihtsa vahetamisega.

3.1.2   Jätkuvalt tuleb esmatähtsateks valdkondadeks pidada pakkide kättetoimetamist, eriti e-kaubanduses (4), ja piiriüleseid maksejõuetusmenetlusi.

3.1.3   Komitee teeb ka ettepaneku lisada meetmeid ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) toimimise tugevdamiseks.

3.1.4   Komisjon kordab, et toetab standardimise laiendamist teenustele, võttes ühtlasi arvesse nende eripära ning turu ja ühiskonna vajadusi.

3.2   Digitaalne ühtne turg

3.2.1   Komitee arvab, et digitaalse ühtse turu lõplik väljaarendamine võib saada ühtse turu taaskäivitamise alussambaks. Oma eelmises arvamuses märkis komitee, et elektrooniline kaubandus on üks ühtse turu killustatuse ohvreid ning see takistab nii teenuseosutajatel kui ka tarbijatel kasutada täielikult ära veebipõhise piiriülese kaubanduse potentsiaali. Nende probleemide lahendamiseks tuleb komisjoni poolt juba ette valmistatud meetmete täiendamiseks võtta lisameetmeid, nimelt seoses kõrgetasemelise andmekaitse, e-allkirjastamise, e- maksete, lairibastruktuuri investeeringute, üldise kättesaadavuse, kõigi juurdepääsu tagamisega riist- ja tarkvarale, ning välja töötada internetipõhiseid teenuseid käsitlevad õigusaktid koos järjepideva tarbijapoliitikaga.

3.2.2   Komitee peab ülimalt oluliseks liikmesriikide vahelise halduskoostöö tagamist ning e-valitsuse teenuste pakkumist, mida saaks IMI-süsteemi kasutamise üldiseks muutmise kaudu lihtsustada.

3.2.3   Komitee rõhutab vajadust eriliselt arvesse võtta e-arvete üldlevinud kasutuselevõtu eeliseid, ent arvab, et see peaks võrdsetel alustel paberarvetega jääma vabatahtlikuks, et vältida mistahes lisakoormat VKEdele.

3.3   Võrgud

3.3.1   Komitee pöörab erilist tähelepanu (transpordi-, energia-, side-) võrkudele, millel on eriline osa Euroopa ühendamises. Raudteeliikluse puhul toetab komitee ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomist, mis oleks suuteline muude transpordiliikidega konkureerima. Komitee soovitab uurida võimalust luua samasugune hüvitusfond, nagu juba on olemas mitmesugustes võrgutööstustes. Tõeliselt esmatähtsaks tuleb pidada Euroopa raudteeliikluse signaliseerimis- ja juhtimissüsteemi üldist rakendamist koos Euroopa rongijuhtimissüsteemiga.

3.3.2   Õhutranspordi puhul on ühtse Euroopa taeva loomine tähtis ELi lennutööstuse konkurentsivõime tagamiseks ülemaailmsel turul. Tuleb tegelda SESARi väljaarendamisega ning: a) tagada õhuruumis ja maapinnal paikneva infrastruktuuri uuenduste sünkroniseeritud kasutuselevõtt; b) tagada õigeaegselt piisavad rahalised vahendid SESARi kasutuselevõtuks; c) tagada korrektne juhtimine SESARi kasutuselevõtuks. See peaks olema avatud ka SMEdele.

3.3.3   Komitee nõuab määruse (EÜ) nr 261/2004 (5) kiiret läbivaatamist, et ajakohastada reisijate õigused seoses ülebroneerimise, lendude hilinemise ja puhkusepakettidega.

3.3.4   Euroopa meresadamapoliitika peaks käsitlema järgmisi valdkondi:

a)	tagada sadamate ja nende vastuvõtusuutlikkuse jätkusuutlik areng;

b)	luua selge ja läbipaistev võrgustik sadamainvesteeringute rahastamiseks;

c)	täpsustada turulepääsu korda sadamateenuste valdkonnas;

d)	kõrvaldada sadamate tõhusust piiravad kitsaskohad;

e)	edendada häid ja turvalisi töötingimusi ja -olusid ning konstruktiivseid töösuhteid sadamates;

f)	edendada sadamate üldist konkurentsivõimet ja head mainet.

3.3.5   Euroopa meresadamapoliitika ei tähenda ilmtingimata uute õigusaktide väljatöötamist. Eelkõige mittesiduvad õigusaktid (nn soft law) võiksid olla mõistlik alternatiiv nii õigusloomele kui ka juhtumipõhisele lähenemisviisile.

3.3.6   Energiavõrkude puhul toetab komitee Euroopa Komisjoni hiljutisi ettepanekuid, mille eesmärk on jätkata võrkudevaheliste ühenduste loomist ja kujundada energia siseturg lõplikult välja.

3.3.7   Komitee pooldab põhimõtteliselt Euroopa energiaühenduse loomist ja kiidab heaks selleks vajalikud vaheetapid ehk Euroopa piirkondlikud energiavõrgud, taastuvenergia arendamise fondi ja gaasi osturühma.

3.3.8   Komitee on arvamusel, et aeg on küps energiaturu liberaliseerimise kriitiliseks hindamiseks, kuna selle tulemused pole toonud kodanikele ja ettevõtetele eeldatud madalamaid hindu.

3.4   Juurdepääs rahalistele vahenditele

3.4.1   Finantskriisi tõttu võib paljudes liikmesriikides juurdepääs rahalistele vahenditele olla ettevõtete, eelkõige VKEde jaoks raske ning sellel on halvad tagajärjed nende majandustegevusele. Võimaldamaks erasektoril, eelkõige VKEdel, ning sotsiaalettevõtetel luua majanduskasvu ja uusi töökohti, on rahaliste vahendite kättesaadavus ülimalt oluline. Siiski annavad pangad üha vastumeelsemalt laenu ettevõtetele, eelkõige uuenduslikele ja iduettevõtetele, millel on suurim risk ja suurim kasvupotentsiaal.

3.4.2   Sel põhjusel kutsub komitee komisjoni üles toetama laenukapitaliturgude vahetut kasutamist VKEde poolt, arendama välja VKEde põhilist laenuturgu ja uurima viise, kuidas parandada vahefinantseerimist ja tegelema uute vahefinantseerimistoodetega nagu näiteks vahefinantseerimislaenude tagatised. Selles suhtes peaks komisjon andma kõigile sidusrühmadele ka juhiseid heade tavade kohta eri allikatest pärit rahaliste vahendite kombineerimiseks ja nende tasuvuse suurendamiseks.

3.4.3   Komitee soovitab liikmesriikidega läbirääkimistel uute struktuurifondide üle arvesse võtta, et on tarvis luua VKEde laenugarantiisid toetavaid finantsvahendeid.

3.5   Maksustamine

3.5.1   Komitee kutsub üles tegelema lahknevate maksustamiseeskirjade ja haldusraskustega, mis on üks peamisi takistusi VKEde laienemisele ühtse turu piires.

3.5.2   Isegi maksude ühtlustamiseta on selle valdkonna paljud takistused kõrvaldatavad, muu hulgas topeltmaksustamine, mis on tõsine takistus piiriülesele tegevusele ning avaldab halba majanduslikku mõju investeeringutele ja tööhõivele. Piiriüleses kaubanduses ja teenuste osutamises praegu kehtivad keerulised käibemaksu tagastamise süsteemid võivad viia maksudest kõrvalehoidmise ja pettuseni, mille vastu tuleb tõhusamalt võidelda. Ühtne ELi käibemaksudeklaratsioon võiks anda oma osa halduse lihtsustamisse.

3.5.3   Komitee arvab, et maksustamine liikmesriikides ei tohiks viia maksuparadiiside tekkimiseni, millel on ebasoodne mõju majandusele ja riikide eelarvetele.

3.5.4   Tuleks tähelepanu pöörata käibemaksusüsteemile finantsteenuste sektoris ning kui tuleb kehtestada uus rahavoogudel või sarnastel teguritel põhinev finantssektori maks, peaks komisjon kindlasti hindama selle kehtestamise võimalust käibemaksu raamistikus.

3.5.5   Komitee taotleb üldiste eeskirjade kehtestamist, mis võimaldavad maksta käibemaksu alles siis, kui klient on oma arve tasunud. Selle kassapõhiseks arvestuseks nimetatava süsteemiga, mida mõnes liikmesriigis väikestele ettevõtetele juba kohaldatakse, välditakse käibemaksu sissenõudmist müügilt juba siis, kui klient ei ole veel maksnud. Praeguse majanduslanguse ajal võiks see ära hoida eelkõige VKEde maksejõuetuse.

3.6   Ettevõtete õigusraamistik

3.6.1   Komitee rõhutab vajadust pöörata erilist tähelepanu probleemidele, mis ei ole piisavalt hõlmatud ELi õigusaktidega ning toetusprogrammidega, näiteks füüsilisest isikust ettevõtjatele.

3.6.2   Komitee rõhutab vajadust täiendavalt vähendada ebavajalikku halduskoormust ning loodab, et komisjon teeb ettepanekud sihtmärkide kohta 2012. aasta järgseks ajaks, mil halduskoormust peaks olema vähendatud 25 % võrra. Komitee märgib, et ebavajaliku koormuse vähendamine on alati soovitav, puudutagu see siis ettevõtteid, tarbijaid või riigiasutusi, kuid sellega peab kaasnema hoolikas analüüs tagamaks, et ei kahjustata õigusakti algset eesmärki.

3.7   Sotsiaalne ettevõtlus

3.7.1   Sotsiaalse ettevõtluse algatus vaadatakse läbi aastal 2014. Tihedas koostöös sotsiaalse ettevõtluse eksperdirühmaga teeb komisjon kokkuvõtte tehtust ning otsustab, mida tuleb veel teha. Komitee soovitab võtta nõuetekohaselt arvesse soovitusi, mida komitee on välja töötanud oma hiljuti sotsiaalse ettevõtluse kohta vastuvõetud arvamustes (6).

3.7.2   Komitee rõhutab vajadust süvendada teadmisi sotsiaalse ettevõtluse rollist ja levikust, et väärtustada selle tegelikku mõju ELile. See nõuab kõnealuse mõju mõõtmise metoodika väljatöötamist. Niisugune mõõtmine võib olla vajalik ka Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi rakendamiseks.

3.7.3   Komitee on seisukohal, et ettepanekut Euroopa sihtasutuse ja kõigi muude Euroopa äriühinguvormide kohta tuleb hinnata Euroopa äriühinguõiguse uuendamise suhtes toimuva konsulteerimise valguses.

3.8   Tarbijad

3.8.1   Komitee ootab, et kollektiivset hüvitamist käsitleva õigusakti ettepanek esitataks lähitulevikus. Seesugune ettepanek peab viima kollektiivse hüvitamise mehhanismini, mis toimib nii riiklikul kui ka piiriülesel tasandil ja on kättesaadav kõigile ühtse turu tarbijatele. Need mehhanismid peaksid olema kättesaadavad kõigile, kelle õigusi on ühtsel turul rikutud. Mitte ainult tarbijad ei leia, et kaupade ja teenuste pakkujad on rikkunud nende õigusi ebaõiglaste lepingutingimuste ja ebaausate kaubandustavadega. Ka töötajatel, kelle õigusi rikutakse, ning diskrimineerimise all kannatavatel kodanikel üldiselt peaks olema juurdepääs kollektiivse hüvitamise mehhanismidele. VKEdel võib olla vaja samasugust kaitset ebaausate kaubandustavade jms vastu.

Edasistes ettevalmistustes tuleks arvesse võtta kõigi sidusrühmade arvamusi.

3.8.2   Komitee taotleb reguleerivaid meetmeid, et saavutada kaardi-, interneti- ja mobiilimakseteks integreeritud ühtne turg.

3.8.3   Tooteohutuse eeskirjade osas taotleb komitee kahe peamise põhimõtte kohaldamist:

—	olelusringi filosoofia. See tähendab tooteohutuse nõuete kohaldamist kõigile kasutajatele ja asjaomastele töötajatele. Viide olelustsüklile hõlmab toote eluea kõiki etappe toormaterjali hankimisest kuni kasutuselt kõrvaldamiseni;

—	„hällist hauani” lähenemisviisi edendamine, kuna toote jätkusuutlikkus peaks olema tootmise oluline aspekt.

3.9   Kodanike liikuvus

3.9.1   Komitee kordab vajadust saavutada kodanike suurem liikuvus kutsekvalifikatsiooni tunnustamise süsteemi ajakohastamise kaudu. Töötajate kutsealase ja geograafilise liikuvuse edendamine võib aidata parandada Euroopa tööturgude toimimist ja piiriüleste teenuste osutamist. Arutelu tunnustamise üle pole 27 liikmesriigi tasandil alati mõttekas. Rohkem tuleb panna rõhku tegelikule vajadusele (piiriülestes olukordades ja naaberriikides), toetudes liikuvusmudelite analüüsile. EL peaks stimuleerima piirkondlikku koostööd selles valdkonnas ning edendama ühist piiriülest kutseharidust.

3.9.2   Mis puutub pensioniõiguste ülekandmisse, on valge raamat (7) liigselt keskendunud individuaalsete kolmanda samba pensioniskeemide tõhustamisele. Et tagada struktuurihüvesid ka Euroopas ringi liikuvatele inimestele, tuleb tõhustada ennekõike just esimese ja teise samba skeeme.

3.9.3   Komitee tunneb muret ka nõukogu äsjase otsuse üle anda Schengeni kokkulepe uuesti riikide pädevusse, mis võimaldab kehtestada uusi tõkkeid kodanike vabale liikumisele Euroopa Liidus ja taastada piirikontrollid kohtades, kust need on kaotatud. See on aluslepingu põhimõtete ilmne rikkumine ja tekitab uusi raskusi ühtse turu lõpuleviimisel.

3.10   Sotsiaalne ühtekuuluvus

3.10.1   Komitee on seisukohal, et on tarvis selgemaks muuta jõustamiseeskirjad ja viide Lissaboni lepingu artikli 3 lõikele 3, milles on öeldud, et siseturg pole eesmärk omaette, vaid vahend sotsiaalse arengu ja jätkusuutliku ühiskonna saavutamiseks Euroopa kodanikele.

3.11   Riigihanked

3.11.1   Riigihanked tuleb kehtestada eeskirjade kaudu, mis ei lähtu ainult parimast hinnast; samadel alustel tuleks kaaluda ka muid kriteeriume, mis on seotud sotsiaalse kasuga ja jätkusuutlikkusele avaldatava mõjuga.

3.11.2   Tuleks kaaluda, mil määral saavad ELi riigihanketurud jääda püsivalt avatuks, samas kui kolmandad riigid säilitavad ebavõrdsed tingimused. Siinkohal peavad kõik osalejad, nii liikmesriigid kui ka kolmandad riigid, järgima ratifitseeritud ILO konventsioone ja inimõigusi. EL peaks seda poliitikat ülemaailmselt tasandil aktiivselt edendama.

3.11.3   E-riigihangete abil on võimalik haldusmenetluse kiirendamiseks rohkem saavutada.

3.12   Intellektuaalomandi õigused

3.12.1   Tarbijate jaoks on praegune intellektuaalomandi õiguste õigusraamistik segadust tekitav ning üleeuroopalisel tasandil on olukord veelgi halvem. Õigusraamistik on vaja selgemaks muuta ning õiguslikud sanktsioonid ja jõustamine peavad olema proportsionaalsed: üksiktarbijaid, kes on intellektuaalomandi õigusi rikkunud tahtmatult ja/või väikeses mahus oma isiklikuks tarbeks, peab olema võimalik kohelda erinevalt suuremahuliste / ärilistel eesmärkidel sooritatud kuritegude toimepanijaist.

3.12.2   Vajalik on üleeuroopalisem lähenemisviis lubade andmisele ja tasudele.

---

(1)  ELT C 132, 3.5.2011, lk 47.

(2)  ELT C 24, 28.1.2012, lk 99.

(3)  SOLVIT, Euroopa ettevõtlusvõrgustik, Euroopa tarbijakeskused, Eurokeskused jne.

(4)  Nagu kujukalt illustreerib üks videoklippidest, mis esitati siseturu ja teenuste peadirektoraadi korraldatud võistlusele „Räägi meile oma lugu”. Ühtse turu vaatlusrühma avalik arutelu 1. juunil 2012 Tallinnas puudutas nendes videotes kodanike tõstatatud küsimusi.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91.

(6)  Vt arvamused ELT C 24, 28.1.2012, lk 1, ELT C 229, 31.7.2012, lk 44 ja ELT C 229 31.7.2012, lk 55

(7)  Valge raamat „Piisava, kindla ja jätkusuutliku pensioni tagamise tegevuskava”, COM(2012) 55 final

---