4.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 299/89

1.1

Komitee jagab komisjoni seisukohti ja toetab kavatsust kasutada määrust selleks, et kehtestada nende mootorsõidukite registreerimise kord, mis on eelnevalt registreeritud teises liikmesriigis. See on kooskõlas nii subsidiaarsuse põhimõttega kui ka kodanike Euroopa nõudega. Samas valmistab komiteele pettumust asjaolu, et ei olnud võimalik viia sisse ühtset ELis registreerimise korda, nagu algselt kavandati. Komitee arvates on see pikas perspektiivis möödapääsmatu.

1.2.

Komitee loodab, et määruse vastuvõtmisel muutub sõiduki registreerimine teises riigis sama lihtsaks kui ümberregistreerimine oma riigis ning sellega ei kaasne lisalõive ega ebavajalikku ülevaatust ja dokumente. Teised riigid võivad nõuda täiendavat ebatõhusat ja kulukat haldusmenetlust, näiteks tehnoülevaatust, vaid juhul, kui teave on puudulik või kehtetu. Lisaks ei tohiks piiriülese registreerimise kulud ületada kodumaise registreerimise kulusid.

1.3

Komitee peab määruse suurimaks saavutuseks seda, et tavakodanikelt ei nõuta andmete hankimist. Loodame, et pädevate asutuste vahelisel andmete vahetusel on mõju teistes ja tähtsamates valdkondades tehtavale koostööle, toetades sel viisil tõhusalt Euroopa väärtusi ja ühiseid huve.

1.4

Komitee hindab komisjoni kavatsust näha juba määruses endas ette järelhindamine. Samas kutsub komitee üles viima hindamise läbi nelja aasta asemel kahe aasta möödudes.

2.1

Komisjon on endale võtnud tohutu ülesande, püüdes määruse abil lihtsustada ühes liikmesriigis registreeritud mootorsõidukite teise liikmesriiki viimist. Seni reguleeriti sõidukite registreerimise tunnistuste vormi ja sisu ainult direktiivi abil (1999/37/EÜ). Teised ühtlustamismeetmed, mis on ühtset turgu silmas pidades soovitavad, esinevad selgitavate eeskirjade vormis, mistõttu on neil olnud vaid piiratud mõju liikmesriigi tasandil.

2.2

Määruse eelnõu koostamisel pidi komisjon võtma lisaks eelnenule arvesse ka isikuandmete kaitset (1) ja piiriülese kuritegevuse tõkestamist (2) käsitlevaid seadusandlikke akte.

2.3

Võttes arvesse ühtse turu vajadusi, on määruse eelnõu eesmärk järgmine.

2.4

Määruse eelnõus nõutakse, et ametiasutused hangiksid eelmise registreerimise kohta andmeid teise asjaomase liikmesriigi ametiasutustelt. Märgitakse, et selleks võib kasutada uusimaid infotehnoloogia valdkonna vahendeid.

2.5

Määruse eelnõus sätestatakse, et registreerimisest keeldumine allub rangetele tingimustele. Taotluse esitajal on edasikaebamise õigus ühe kuu jooksul pärast keeldumist.

2.6

Määruse eelnõus võtab komisjon endale kohustuse hinnata määruse mõju nelja aasta möödumisel.

3.1

Komitee jagab komisjoni seisukohti ja toetab kavatsust kasutada määrust selleks, et kehtestada nende mootorsõidukite registreerimise kord, mis on eelnevalt registreeritud teises liikmesriigis. See on kooskõlas nii subsidiaarsuse põhimõttega kui ka kodanike Euroopa nõudega. Samas võetakse määruses arvesse praktilisi kogemusi bürokraatiga, millel on loomuomane kalduvus eelistada vähemtähtsate asjadega tegelemisel tavasid ja rutiini, selle asemel et püüda kohanduda strateegiliste eesmärkidega.

3.2

Siiski valmistab komiteele pettumust asjaolu, et ei olnud võimalik viia sisse ühtset ELis registreerimise korda, nagu algselt kavandati. Komitee arvates on see pikas perspektiivis möödapääsmatu.

3.3

Komitee on arvamusel, et ühtne registreerimise kord ei halvenda liikmesriikide sissetulekuvajadusi, kuna registreerimislõivu on võimalik süsteemis tagasi saada. Samas oleks ühtne registreerimine läbipaistvam ja jälgitav.

3.4

Komitee arvates käsitletakse määruse eelnõus põhilisi probleeme asjakohaselt ja kehtestatakse piisavad menetluseeskirjad, et aidata kindlaks määrata ja ületada võimalikke ohte, mis varitsevad kliente ja ametivõime. Seega on ülemäärase bürokraatliku ettevaatlikkuse asemel valitud tasakaalustatud lähenemine riskijuhtimisele.

3.5

Eelnõu tekstis käsitletakse piisavalt piiriülese kuritegevuse ennetamist, võttes samas arvesse kasutatud mootorsõidukite turu huve.

3.6

Komitee loodab, et kui määrus vastu võetakse, muutub sõiduki registreerimine teises riigis sama lihtsaks kui ümberregistreerimine oma riigis ning sellega ei kaasne lisalõive ega ebavajalikku ülevaatust ja dokumente. Teised riigid võivad nõuda täiendavat ebatõhusat ja kulukat haldusmenetlust, näiteks tehnoülevaatust, vaid juhul, kui teave on puudulik või kehtetu. Lisaks ei tohi piiriülese registreerimise kulud ületada kodumaise registreerimise kulusid.

3.7

Komitee peab määruse suurimaks saavutuseks seda, et tavakodanikelt ei nõuta andmete hankimist. Loodame, et pädevate asutuste vahelisel andmete vahetusel on mõju teistes tähtsamates valdkondades tehtavale koostööle, toetades sel viisil tõhusalt Euroopa väärtusi ja ühiseid huve.

3.8

Komitee arvates ei ole pikemas perspektiivis mõttekas säilitada ajutine ja ettevõtja nimele registreerimine. Viimase puhul on tegu pelgalt ajutise lahendusega. Samas on vastuoluline, et mittevastavatel sõidukitel on piiratud luba ja teatud juhtudel võivad nad siiski läbida pikki vahemaid ühest riigist teise. Selliseid sõidukeid tuleks hoopis vedada või, kui nende tehniline seisund seda võimaldab, võiks neile anda ajutise loa. Samas oleks kohane keelata kaupade ja reisijate vedu selliste ajutiselt registreeritud sõidukitega.

3.9

Komitee tervitab 1,5 miljardi euro suurust kokkuhoidu üksikisikutele ja ettevõtetele. Komitee tõdeb samuti, et 1,5 miljonit eurot aastas maksma minev määrus mõjutab ELi eelarvet üksnes minimaalselt. Samas tuleb märkida, et määrusega kaasnevad kulud ka riikide eelarvetele ja selguse huvides oleks hea esitada kogukulude kalkulatsioon.

3.10

Komitee on nõus, et komisjonile delegeeritakse volitused tehnilistes ja andmesisu puudutavates küsimustes, mis seonduvad süsteemi toimimisega Euroopa tasandil, nagu sätestatakse määruse eelnõus.

3.11

Komitee soovitab otsuseid langetavatel institutsioonidel – Euroopa Parlamendil, nõukogul ja komisjonil – kaaluda kliendi esmase registreerimise kulude osalist või täielikku arvessevõtmist sõiduki ümberregistreerimisel, välja arvatud juhul, kui tegu on omaniku vahetusest tingitud ümberregistreerimisega.

3.12

Komitee hindab komisjoni kavatsust näha juba määruses endas ette järelhindamine. Samas kutsub komitee üles viima hindamise läbi nelja aasta asemel kahe aasta möödudes.

4.1

Komitee leiab, et määruse eelnõu oma praegusel kujul vastab ootustele nii üksikute sätete osas kui ka tervikuna.

4.2

Komitee toetab püüdeid võtta registreerimismenetluse aluseks vastavustunnistuskavas kasutatavad andmed kogu sõiduki tüübikinnituse kohta. Ehkki need andmed on I lisas nõututest üksikasjalikumad, tunnustatakse neid rahvusvaheliselt ja mitme liikmesriigi registreerimismenetlus juba rajaneb neile.

4.3

Lisaks tootja esitatud tehnilistele andmetele tuleks samuti lisada uusimatele ametlikele katsetustele tuginevad reaalväärtused, nt seoses saasteainete heitkogustega.