8.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 131/66

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 67, 4. peatükki (artiklid 82–86) ja 5. peatükki (artiklid 87–89) ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

—

võttes arvesse Stockholmi programmi, mis käsitleb vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala (1), komisjoni teatist „Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala Euroopa kodanikele – Stockholmi programmi rakendamise tegevuskava” (KOM(2010)0171) ning komisjoni teatist „ELi sisejulgeoleku strateegia toimimine: viis sammu turvalisema Euroopa suunas” (KOM(2010)0673),

—

võttes arvesse justiits- ja siseküsimuste nõukogu 8. ja 9. novembri 2010. aasta järeldusi organiseeritud ja rasket rahvusvahelist kuritegevust käsitleva ELi poliitikatsükli loomise ja rakendamise kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsust 2008/841/JSK organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta (2),

—

võttes arvesse ÜRO Peaassamblee poolt 15. novembril 2000. aastal vastu võetud rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni (resolutsioon 55/25) ja selle protokolle, eriti inimestega, eelkõige naiste ja lastega kauplemise takistamist, sellise kauplemise vastu võitlemist ja selle eest karistamist käsitlevat protokolli, rändajate salaja üle maa-, õhu- või merepiiri toimetamist tõkestavat protokolli ning tulirelvade, nende osade ja komponentide ning laskemoona ebaseadusliku tootmise ja nendega kauplemise vastast protokolli,

—

võttes arvesse nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsust 2003/577/JSK vara või tõendite arestimise otsuste täitmise kohta Euroopa Liidus, nõukogu 24. veebruari 2005. aasta otsust 2005/212/JSK, mis käsitleb kuritegevusega seotud tulu, kuriteovahendite ja omandi konfiskeerimist (3), ja nõukogu 6. oktoobri 2006. aasta otsust 2006/783/JSK konfiskeerimisotsuste suhtes vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 6. detsembri 2007. aasta otsust 2007/845/JSK, mis käsitleb kriminaaltulu jälitamise talituste vahelist koostööd kuritegelikul teel saadud tulu või kuritegevusega seotud muu vara jälitamise ja tuvastamise valdkonnas (4), ja võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 kohaselt esitatud komisjoni aruannet KOM(2011)0176,

—

võttes arvesse nõukogu järeldusi (7769/3/10) kriminaaltulu konfiskeerimise ja jälitamise kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamise tõkestamise konventsiooni nr 198,

—

võttes arvesse komisjoni tellitud uuringut „ELi liikmesriikide tegevuse tõhususe hindamine kuritegelikul teel saadud vara kindlakstegemisel, jälitamisel, külmutamisel ja konfiskeerimisel” (2009),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringut „ELi roll võitluses rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu” (5),

—

võttes arvesse Europoli poolt igal aastal koostatavaid Euroopa organiseeritud kuritegevuse ohtude hindamise (OCTA) aruandeid (6) ja eriti 2011. aasta aruannet,

—

võttes arvesse Europoli, Eurojusti ja Frontexi ühisaruannet Euroopa Liidu sisejulgeoleku kohta (2010),

—

võttes arvesse Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse aastaaruandeid narkoprobleemide kohta Euroopa Liidus,

—

võttes arvesse Itaalia Maffiavastase Võitluse Büroo aastaaruandeid; võttes arvesse Bundeskriminalamti ((BKA), Saksamaa Liitvabariigi kriminaaluurimisosakond) aruandeid 'Ndrangheta tegevuse kohta Saksamaal ja eelkõige viimast, 2009. aasta aruannet „San Lucast pärit klannide tegevuse analüüs Saksamaal”,

—

võttes arvesse Europoli 2008. aasta ROCTA (Venemaa organiseeritud kuritegevuse ohtude hinnang) aruannet,

—

võttes arvesse Europoli tegevuse üldaruannet (2009),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi tellitud uuringut „Politsei- ja õigusalase koostööga seotud ELi institutsioonide vahelise koordineerimise tõhustamine: Euroopa Prokuratuuri loomine”,

—

võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 2006. aasta raamotsust 2006/960/JSK Euroopa Liidu liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabe ja jälitusteabe vahetamise lihtsustamise kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsust 2009/426/JSK, millega tugevdatakse Eurojusti ja muudetakse otsust 2002/187/JSK, millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu (7),

—

võttes arvesse Eurojusti iga-aastaseid tegevusaruandeid (2002–2010) (8),

—

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2008.aasta otsust 2008/976/JSK Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kohta (9),

—

võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile Eurojusti ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku rollist võitluses organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastu Euroopa Liidus (KOM(2007)0644),

—

võttes arvesse nõukogu 6. aprilli 2009. aasta otsust 2009/371/JSK, millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europol) (10),

—

võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/977/JSK kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta (11),

—

võttes arvesse 29. mai 2000. aasta konventsiooni Euroopa Liidu riikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades (12) ja nõukogu 16. oktoobri 2001. aasta akti, millega lisatakse konventsioonile protokoll, ning 18. detsembri 1997. aasta akti tolliasutuste vastastikuse abi ja koostöö konventsiooni kohta(Napoli II) (13),

—

võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsust 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta ja selle muutmise akte (14),

—

võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuse (Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta) artiklil 34 põhinevaid komisjoni teatisi (KOM(2005)0063 ja KOM(2006)0008),

—

võttes arvesse komisjoni poolt 11. juulil 2007. aastal avaldatud aruannet Euroopa vahistamismääruse rakendamise kohta ning nõukogu peasekretariaadi 11. juuni 2008. aasta teatist, mis käsitleb vastuseid küsimustikule „Euroopa vahistamismääruse praktilise toimimise kvantitatiivsete andmete kohta – aasta 2007 (15)”,

—

võttes arvesse oma soovitust nõukogule Euroopa vahistamismääruse hindamise kohta (16),

—

võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsust 2002/465/JSK ühiste uurimisrühmade kohta (17) ning komisjoni aruannet ühiseid uurimisrühmi käsitleva nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuse ülevõtmise kohta (KOM(2004)0858),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 2009. aasta uuringut Euroopa vahistamismääruse rakendamise ning ühiste uurimisrühmade kohta ELi ja riikide tasandil (18),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiivi 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK (19),

—

võttes arvesse rahapesuvastase töökonna (FATF) 40 soovitust rahapesuvastase tegevuse kohta,

—

võttes arvesse 26. oktoobri 2005. aasta direktiivi 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta (20),

—

võttes arvesse 26. oktoobri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1889/2005 ühendusse sisse toodava või ühendusest välja viidava sularaha kontrollimise kohta (21),

—

võttes arvesse 15. novembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1781/2006 raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe kohta (22),

—

võttes arvesse nõukogu 22. juuli 2003. aasta raamotsust 2003/568/JSK korruptsioonivastase võitluse kohta erasektoris (23) ning komisjoni aruannet nõukogule, mis põhineb raamotsuse 2003/568/JSK artiklil 9 (KOM(2007)0328),

—

võttes arvesse ÜRO korruptsioonivastast konventsiooni (nn Mérida konventsioon),

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu kriminaal- ja tsiviilõiguse konventsioone korruptsiooni kohta; võttes arvesse Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastast võitlust käsitlevat konventsiooni ning OECD konventsiooni, mis käsitleb võitlust välisriigi ametnikele rahvusvahelistes äritehingutes antava altkäemaksu vastu,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (24), mida on hiljem muudetud,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringut „Finantsasutused ja struktuurifondide rakendamine Lõuna-Itaalias” (2009),

—

võttes arvesse ELi uimastistrateegiat (2005-2012) ja ELi narkootikumidealast tegevuskava (2009–2012),

—

võttes arvesse ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo (UNODC) 2010. aasta maailma narkoraportit,

—

võttes arvesse Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2010. aasta aruannet uimastite olukorra kohta Euroopas,

—

võttes arvesse komisjoni poolt demokraatiauuringute keskuselt tellitud uuringut organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vaheliste seoste kohta (2010),

—

võttes arvesse nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määrust (EÜ) nr 338/97 (looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel) (25) ja komisjoni 13.juuni 2007. aasta soovitust, millega määratakse kindlaks meetmetekava kõnealuse määruse täitmise tagamiseks,

—

võttes arvesse uurimiskeskuse Transcrime poolt 2008. aastal läbi viidud ja komisjoni finantseeritud uuringut väljapressimiste ja vajaduse kohta organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise vahendi järele,

—

võttes arvesse nõukogu 25. septembri 2008. aasta resolutsiooni Euroopa võltsimise ja piraatluse vastase võitluse üldise kava kohta ja 23. oktoobri 2009. aasta resolutsiooni tugevdatud tollikoostöö strateegia kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/99/EÜ keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu (26),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi kirjalikku deklaratsiooni 2/2010 ELi jõupingutuste kohta korruptsiooni vastu võitlemisel,

—

võttes arvesse komisjoni 20. novembri 2008. aasta teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Organiseeritud kuritegevusest saadud tulu: meetmed kuritegevuse mittetasuvaks muutmisel” (KOM(2008)0766),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

—

võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A7-0333/2011),

A.

arvestades, et Euroopa Liidu esmane eesmärk on luua vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajanev sisepiirideta ala, kus ennetatakse ja tõkestatakse kuritegevust (ELi toimimise lepingu artikkel 3), ja tagada kõrge turvalisuse tase kuritegevuse ennetamise ja tõkestamise meetmete ja politsei ja õigusasutuste ja muude pädevate ametiasutuste omavahelise koordineerimise ja koostöö meetmete abil, samuti vastastikuse kriminaalasjades tehtud kohtulahendite tunnustamise ja vajadusel kriminaalõiguse lähendamise kaudu (ELi toimimise lepingu artikkel 67);

B.

arvestades, et organiseeritud kuritegevus kahjustab oluliselt ühiskonda, rikkudes inimõigusi ning pärssides demokraatia reegleid, omastades ebaseaduslikult ja raisates vahendeid (finants-, inim- ja muid ressursse), moonutades vaba ühisturgu, rikkudes ettevõtlust ning seaduslikku majandust, soodustades korruptsiooni, saastates ja hävitades keskkonda;

C.

arvestades, et kohtu-, politsei- ja ajakirjanduslike uurimiste käigus ilmnenud murettekitavad tõendid näitavad, et teatavates liikmesriikides on organiseeritud kuritegevuse sügavalt ja kindlalt tunginud poliitikaringkondadesse, avalikku sektorisse ja seaduslikku majandustegevusse; arvestades, et sama on võimalik ka mujal Euroopa Liidus, mis omakorda tugevdab organiseeritud kuritegevust;

D.

arvestades, et organiseeritud kuritegevus on suunatud rahalise kasu saamisele ja põhineb sellel ning seetõttu peab käesoleva nähtuse tõhus ennetus- ja õiguskaitsetegevus keskenduma kriminaaltulu kindlakstegemisele, külmutamisele, arestimisele ja konfiskeerimisele; arvestades, et praegune olemasolev ELi tasandi õigusraamistik tundub olevat ebapiisav tõsise õiguskaitsetegevuse tagamiseks ja et vajalik on õigusakt, mis võimaldaks nn laiendatud konfiskeerimist ja meetmeid esindajate nimel oleva kapitali suhtes; arvestades samas, et konfiskeeritud varade ühiskondlikel eesmärkidel kasutamine aitab jõuda õiguskaitsestrateegiat käsitleva positiivse lähenemisviisini, kuna konfiskeeritud vara ei ole enam lihtsalt kuritegelikult organisatsioonilt ära võetud vahend, vaid see on kahekordselt kasulik nii organiseeritud kuritegevuse ennetamise kui ka majanduse ja sotsiaalse arengu edendamise seisukohast;

E.

arvestades, et kuritegelikud organisatsioonid keskenduvad oma tegevuses arvukatele ja järjest laiematele valdkondadele, nagu rahvusvaheline uimastiäri, inimkaubandus ja inimeste ärakasutamine, finantskuriteod, rahvusvaheline relvaäri, võltsimine, küberkuritegevus, keskkonnaalased õigusrikkumised, riigi vahendite väärkasutamine, pettused, väljapressimine ning suur osa nendest tegevustest on piiriülese ja üleeuroopalise loomuga; arvestades, et suur osa selle kuritegevuse tulust on rahapesu objektiks;

F.

arvestades, et ebaseaduslikest sisserändajatest naised ja tüdrukud on palju rohkem ohustatud organiseeritud kuritegevust, näiteks prostitutsioonist ja inimkaubandusest, kui need naised ja tütarlapsed, kes on ELi kodanikud;

G.

arvestades, et isegi ilma ülemaailmse uuringuta on Euroopas tegutsevate maffialaadsete organisatsioonide käive muljetavaldav, eriti Itaalia organisatsioonidel, mille tulu võib hinnanguliselt olla vähemalt 135 miljardit eurot, mis on kuue ELi liikmesriigi sisemajanduse kogutoodangust kõrgem näitaja ja mida tõestavad paljud uuringud (sealhulgas Eurispesi uuring) ja mida on kinnitanud Eurojusti, Europoli ja Frontexi 2010. aasta ühisaruanne, kusjuures märkimisväärne on siinkohal 'Ndrangheta, ELi riikides ja maailmas kõige enam juurdunud maffia, mille aastane käive on hinnanguliselt vähemalt 44 miljardit eurot;

H.

arvestades, et organiseeritud kuritegevuse oht ELi jaoks on piiriülene ja seepärast tuleb sellega tegelda ülemaailmselt ja rahvusvaheliselt ning see nõuab tihedat koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Interpol ja UNODC;

I.

arvestades, et korruptsioon on organiseeritud kuritegevuse põhivahend, mida ta kasutab väljapressimiseks ja kasu saamiseks, et kõrvale juhtida riigi vahendeid ja imbuda nii kohalikku poliitikasse, avalikku sektorisse kui ka erasektorisse;

J.

arvestades, et rahapesu on üks keerukamaid kanaleid seadusliku ja ebaseadusliku vahel, oluline samm, milleta kuritegevusega saavutatud ostujõud jääks vaid potentsiaalseks, kasutatavaks ebaseaduslikus siseringis, kuid võimetuks muutuma tegelikuks majandusjõuks; arvestades, et rahvusvaheline koostöö on rahapesuga võitlemisel otsustava tähtsusega tegur;

K.

arvestades, et rahvusvaheline narkoäri on organiseeritud kuritegevuse ja maffia põhiliseks tuluallikaks, luues alustingimused nende majandusliku ja sotsiaalse positsiooni kindlustamiseks; arvestades, et Euroopa Liit on narkoäri jaoks nii üks suurimaid turge (heroiin, kokaiin ja kanep) kui ka tootjaid (sageli sünteetiliste uimastite valdkonnas); arvestades, et sellisesse ärisse on kaasatud paljud, aga hästi tuvastatavad Euroopavälised tootja- ja transiitriigid, eelkõige Ladina-Ameerikas, Lääne-Aafrikas ja Aasias;

L.

arvestades, et väljapressimine ja liigkasuvõtmine on ühed võimalustest, mille kaudu organiseeritud kuritegevus imbub seaduslikku majandusse, moonutades rängalt igasugust vaba turgu ja survestades kodanike, ettevõtjate, töötajate ja kutsealade esindajate õigusi; arvestades ühtlasi, et nagu näitas komisjoni rahastatud Transcrime 2008. aasta uurimus „Väljapressimise uurimus: organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise vahendi vajalikkus”, omandab see nähtus muret tekitavad mõõtmed vähemalt pooltes ELi liikmesriikides ja et ülejäänud pooltes riikides esineb seda samuti märkimisväärselt; arvestades, et väljapressimise levik ning organiseeritud kuritegevuse kontrollivõim territooriumi ja selle majandustegevuse ja ettevõtluse ning poliitika üle on omavahel vastastikkuses seoses; arvestades lõpuks, et tõhus väljapressimise vastu võitlemine peab toimuma kõigepealt selle kaudu, et ohvreid julgustatakse seda üles andma, et suurendada selle nähtuse nähtavust, ning ka institutsioonide tugeva kohalolu kaudu territooriumil;

1.

väljendab heameelt meetmete üle, mis on esitatud Stockholmi programmis, vastavas tegevuskavas ja sisejulgeoleku strateegias organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks, ja loodab, et järgmises eesistujariikide kolmikus võetakse organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemine ja selles reaalsete tulemuste saavutamine poliitiliste prioriteetide hulka;

2.

on veendunud, et organiseeritud kuritegevus, olgu see maffialaadne või mitte, on üks peamisi ohte ELi sisejulgeolekule ja kodanike vabadusele; on seisukohal, et kuigi kuritegelikud organisatsioonid võivad üha sagedamini teha koostööd terroristlike organisatsioonidega, tuleks organiseeritud kuritegevust käsitleda terrorismist eraldi, ja nõuab selle kohta eraldi horisontaalse ELi strateegia väljatöötamist, mis sisaldab õiguslikke ja operatiivmeetmeid, vahendite eraldamist ja ranget rakendamise ajakava; kiidab heaks nõukogu 8.–9. novembri 2010. aasta järeldused organiseeritud kuritegevust käsitleva ELi poliitikatsükli kohta ning palub nõukogul vaadata läbi otsus ja näha ette Euroopa Parlamendi kaasamine prioriteetide kindlaksmääramisse, strateegiliste eesmärkide arutamisse ja poliitikatsükli tulemuste hindamisse;

3.

toetab liikmesriikide tegevust organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel ning ergutab neid tugevdama oma õigusasutusi ja politseijõude, võttes aluseks praegused parimad kogemused, võrreldes muu hulgas tegevuse toetuseks olemasolevaid õigusnorme ja vahendeid ja eraldades selleks piisavalt inimressursse ja rahalisi vahendeid; kutsub liikmesriike järgima juurdluse läbiviimisel proaktiivset lähenemisviisi, koostama riiklikud organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise kavad ja kindlustama tegevuse koordineerimise spetsiaalsete asjakohaste struktuuride kaudu, lähtudes mõnes liikmesriigis omandatud parimatest kogemustest; nõuab, et sisejulgeoleku komitee (COSI) korraldaks iga-aastase koosoleku, milles osalevad vähemalt liikmesriigid, komisjon, nõukogu, Euroopa Parlament, Europol ja Eurojust ja kus saab tutvustada organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise tulemusi ja edasisi kavasid ELi ja liikmesriigi tasandil;

4.

rõhutab, et kõigi organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks võetavate meetmete puhul tuleb pidada täielikult kinni põhiõigustest ning meetmed peavad olema proportsionaalsed taotletavate eesmärkidega, mis peavad olema vajalikud demokraatlikus ühiskonnas vastavalt põhiõiguste harta artiklile 52 ja ei tohi piirata isikute vabadust, nagu need on ette nähtud Euroopa inimõiguste konventsiooni, ELi põhiõiguste harta ja liikmesriikide riigiõiguse ühispõhimõtetega;

5.

märkides, et ELi toimimise lepingu artikkel 222 kohustab Euroopa Liitu ja selle liikmesriike rakendama solidaarsusklauslit, väljendab sügavat muret organiseeritud kuritegevuse katsete pärast tungida poliitika-, kõigi tasandite valitsus-, majandus- ja finantssüsteemi; palub komisjonil, nõukogul ja liikmesriikidel keskenduda hoiatavates meetmetes kurjategelikul teel saadud varale, sealhulgas varale, mis on sageli varjatud esindajate, toetajate, poliitiliste institutsioonide ja lobirühmade võrgustiku abil; rõhutab, et organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel tehtavates jõupingutustes tuleb täielikult arvesse võtta nn valgekraede kuritegevust;

6.

arvestades, et rahvusvahelised kuritegelikud võrgustikud on väga aktiivsed ja organiseeritud kuritegevus muutub üha ulatuslikumaks ja keerukamaks, kutsub liikmesriike parandama koostööd ja kooskõlastamist ning ühtlustama oma õigusakte, eelkõige töötama välja ühised standardmenetlused ja kuritegude liigituse, tuginedes organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise valdkonnas kõige rohkem arenenud õigussüsteemide headele tavadele; palub liikmesriikidel tagada otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisega seotud Euroopa ja rahvusvahelised õiguslike vahendite õigeaegne ja tõhus ratifitseerimine ja/või ülevõtmine;

7.

võttes arvesse, et organiseeritud kuritegevust käsitlev raamotsus 2008/841/JSK on liikmesriikide õigussüsteeme väga vähe mõjutanud ning see ei ole oluliselt parandanud siseriiklikke õigusakte ega operatiivkoostööd organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses, palub komisjonil esitada 2013. aasta lõpuks direktiivi ettepaneku, milles esitatakse organiseeritud kuritegevuse mõiste täpsem määratlus ja milles on paremini välja toodud selle nähtuse iseloomulikud jooned, keskendudes eeskätt organisatsiooni põhimõistele ja võttes samuti arvesse organiseeritud kuritegevuse uusi liike; nõuab, et õigusrikkumise puhul, mis seisneb kuritegelikku organisatsiooni kuulumises, tehtaks eri õigussüsteeme arvesse võttes ettepanek uurida võimalust loobuda praegusest kahetisest lähenemisest (mille kohaselt on kuritegu nii organisatsiooni kuulumine kui ka sellega koostöö) ning määrata kindlaks tavapärased organiseeritud kuriteo juhud, mida sõltumata liikmesriigis määratavast maksimaalsest karistusest tuleks käsitleda kõnealuse kuriteona; palub ühtlasi võtta rangemalt tähelepanu alla kuritegelikele organisatsioonidele mis tahes kujul toetuse pakkumise kriminaalkuriteoks lugemise küsimus;

8.

palub komisjonil esitada võimalikult kiiresti raamdirektiivi ettepaneku kriminaaltulu arestimise menetluse ja konfiskeerimise kohta, nagu on ette nähtud komisjoni 2011. aasta tööprogrammis, ning palub seepärast komisjonil põhiõiguste hartas ja Euroopa inimõiguste konventsioonis sätestatud põhiõiguste järgimise nõuet arvesse võttes teha järgmist:

9.

palub komisjonil teadvustada ja toetada pakilist vajadust ELi õigusakti järele kriminaaltulude kasutamise kohta sotsiaalsetel eesmärkidel, sealhulgas tunnistajate kaitse, nii et kuritegelike organisatsioonide või nende liitlaste kapital viiakse seaduslikku, ausasse ja läbipaistvasse tegelikku majandustegevusse;

10.

toetab liikmesriikidevahelist tihedamat koostööd arestimis- ja konfiskeerimismääruste tunnustamisel ja nõuetekohasel täitmisel; on arvamusel, et kriminaaltulu jälitamise talitused on oluliseks vahendiks organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel ja neile tuleb võimalikult kiiresti anda vajalikud ressursid, oskusteave ja volitused; kiidab heaks komisjoni tehtud analüüsi peamistest raskustest, mis esinevad tegutsevatel kriminaaltulu jälitamise talitustel; palub komisjonil suurendada kriminaaltulu jälitamise talituste rolli ja volitusi ning võimaldama neile paindlikum ja ühtlustatum juurdepääs teabele, järgides ELi põhiõigusi ja andmekaitsenorme;

11.

palub komisjonil 2013. aasta lõpuks läbi viia uurimus liikmesriikides organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks kehtivate juurdlustavade kohta, pöörates erilist tähelepanu selliste vahendite kasutamisele nagu telefonikõnede pealtkuulamine, salajane jälgimine, läbiotsimismenetlused, arreteerimisega viivitamine, arestimisega viivitamine, varjatud operatsioonid ning kontrolli- ja järelevalvealuste saadetiste operatsioonid; palub komisjonil esitada 2014. aastaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 87 lõike 2 punkti c alusel direktiivi ettepanek organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks ühiste juurdlustehnikate kohta;

12.

rõhutab, et on oluline pakkuda organiseeritud kuritegevuse esmastele ja teisestele ohvritele, tunnistajatele, teabeandjatele ja nende perekondadele asjakohast kaitset; peab sellega seoses kiiduväärseks komisjoni esitatud direktiivi ettepanekut, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste, toetuse ja kaitse miinimumnõuded, kuid nõuab samas, et ELi õigusaktides võetaks samuti arvesse tunnistajaid, informaatoreid, teabeandjaid ja nende perekondi; nõuab, et kõiki ohvreid koheldaks võrdselt (eelkõige organiseeritud kuritegevuse ja terroriaktide ohvreid ja oma ametikohustuste täitmisel vigastatuid) ning et tunnistajate, informaatorite, teabeandjate ja nende pereliikmete kaitse kestaks ka pärast kohtumenetluste lõppu; rõhutab, et organiseeritud kuritegevuse ohvriks langenud alaealised vajavad erilist tähelepanu, kohtlemist, kaitset, abi ja nõustamist; palub komisjonil anda selged juhised tunnistajate, informaatorite, teabeandjate ja nende perekondade kaitseks, andes neile Euroopa piiriülese õigusliku staatuse ja laiendades nendele isikutele liikmesriigisiseselt antud kaitset, kui seda taotleb informaatori, tunnistaja või teabeandja päritoluriik; teeb ettepaneku luua organiseeritud kuritegevuse ohvrite ja tunnistajate kaitse ja abistamise Euroopa fond, ka liikmesriikide tunnustatud valitsusväliste maffiavastaste ja väljapressimisvastaste ühenduste toetuseks; peab kiiduväärseks, et teatavad liikmesriigid on vastu võtnud õigusnormid tunnistajate ja informaatorite kaitse parandamiseks organiseeritud kuritegevusega seotud juhtudel (näiteks võimaldades kohtulikel kuulamistel kaugosalemist);

13.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama ohvrite perede ühendusi ja nende dialoogi institutsioonidega ning ohvrite perede ühenduste foorumi loomist ELi tasandil;

14.

nõuab tungivalt, et komisjon koostaks direktiivi ettepanek, millega muudetakse maffia või muu kriminaalse ringkonnaga ühinemine karistatavaks kuriteoks kõigis liikmesriikides, et oleks võimalik karistada kuritegelikke organisatsioone, kes teenivad kasu lihtsalt oma olemasoluga, oma võimega hirmutada, isegi ilma konkreetsete vägivallata või ähvardusteta, eesmärgiga sooritada kuritegusid, mis mõjutavad majandus- ja valitsussektorit ning avalike teenuseid ja valimissüsteemi;

15.

kavatseb kolme kuu jooksul käesoleva resolutsiooni vastuvõtmisest moodustada erikomitee, mis tegeleb piiriüleselt tegutsevate kuritegelike organisatsioonide, sealhulgas maffia levikuga, ja määrata komitee üheks eesmärgiks selle nähtuse ulatuse ning negatiivse sotsiaalse ja majandusliku mõju uurimise ELis, käsitledes sealhulgas riigi vahendite väärkasutamist kuritegelike organisatsioonide ja maffia poolt ning nende imbumist avalikku sektorisse ja seadusliku majandus- ja finantssüsteemi, ning seada teiseks eesmärgiks teha kindlaks õiguslikud meetmed, mille abil võidelda selle vaieldamatu ja tuntava ohu vastu ELile ja selle kodanikele; palub seepärast esimeeste konverentsil esitada ettepanek vastavalt kodukorra artiklile 184;

16.

palub komisjonil viia koostöös Europoliga 2013. aasta juuniks läbi uuring, et hinnata piiriülese organiseeritud kuritegevuse negatiivset mõju Euroopa Liidus; palub Europolil koostada 2012. aastaks OCTA eeskujul aruande maffialaadsete kuritegelike organisatsioonide põhjustatud ohu kohta ELis;

17.

rõhutab, et Europoli poolt 2011. aastal avaldatud OCTA (Euroopa Liidu hinnang organiseeritud kuritegevuse ohtudele) kohaselt on kuritegelikud organisatsioonid äärmiselt kohanemisvõimelised ning tuvastavad ja hõivavad kiiresti uusi ebaseaduslikke turge; leiab seetõttu, et võidelda ei tule mitte ainult organiseeritud kuritegevuse traditsiooniliste valdkondadega, vaid vaja on ka eritähelepanu organiseeritud kuritegevuse uutele vormidele;

18.

kutsub liikmesriike võtma viivitamata üle ja rakendama otsuse 2009/426/JSK Eurojusti tugevdamise kohta ning täitma kõiki selles tehtud soovitusi; kutsub liikmesriike tagama, et Eurojusti liikmesriikide liikmeid teavitataks viivitamata kuritegudest, millesse on kaasatud vähemalt kaks liikmesriiki ja kui on selgeid märke kuritegeliku organisatsiooni osalemise kohta; tunnistab, et on oluline tugevdada Eurojusti, et parandada selle tõhusust piiriülese organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel, võttes arvesse Eurojusti algatusõigust, eeskätt juurdluse algatamise õigust, ja muid õigusi, mis talle on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 85 antud; palub Euroopa institutsioonidel kasutada oma poliitilist mõjuvõimu rahvusvahelisel tasandil, selleks et uurida võimalusi jagada mõningaid ELi (näiteks Eurojusti) kogemusi rahvusvahelisel tasandil, pakkudes vajaduse korral praegu ELi käsutuses olevat oskusteavet;

19.

palub komisjonil koostada võimalikult kiiresti mõjuhinnang Euroopa prokuratuuri loomise lisandväärtuse kohta, kaaluda võimalust laiendada selle pädevusala vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 86 lõikele 4 ka raske piiriülese organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu võitlemisele ning võtta arvesse mõju põhiõigustele, eriti kaitse õigustele, ja vajadust ühtlustada eelnevalt kriminaalmenetlusõiguse ja materiaalõiguse standardid ja kriminaaljurisdiktsiooni käsitlevad normid; palub komisjonil alustada konsulteerimist kõigi asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas ELi Põhiõiguste Ameti, Euroopa Andmekaitseinspektori, Euroopa Nõukogu, Euroopa Parlamendi, riikide parlamentide ja kodanikuühiskonnaga, et arutada Euroopa prokuratuuri võimaliku loomise mõju;

20.

kiidab heaks 2009. aasta koostatud Europoli viieaastase arengustrateegia; kutsub Europoli kohtuma ja suhtlema rohkem Euroopa Parlamendiga, et anda korrapäraselt ülevaade strateegia edusammudest ja võimalikest probleemidest; palub Europolil tegelda tõhusamalt organiseeritud ja maffialaadse kuritegevusega, luues selleks oma struktuuris eriüksuse ja suurendades seda ning saavutada valdkonnale eraldatud vahenditega enamat; palub Europolil teha veelgi tihedamat koostööd Interpoliga, et võidelda rahvusvaheliselt kuritegelike organisatsioonide vastu, pöörates erilist tähelepanu teabevahetusele; palub Europolil luua tihedamad suhted ning sõlmida strateegilise ja operatiivkoostöö kokkulepped kolmandate riikide pädevate asutustega;

21.

kutsub liikmesriike ja komisjoni parandama koostööd riikide politseiteenistustega ning kõrvaldama võimalikult paljud formaalsed takistused;

22.

kordab, kui tähtis on liikmesriikide politsei ja õigusasutuste parem praktiline koostöö, et vahetada andmeid kuritegelike organisatsioonide kohta ja kooskõlastada juurdlusi; palub komisjonil ja Eurojustil moodustada selleks tõhusamalt toimiv riikide teabekeskuste võrgustik; nõuab lisaks, et komisjon esitaks aastaaruanded politsei ja õigusasutuste tihedama koostöö tulemusel tehtud edusammude kohta organiseeritud kuritegevuse vallas;

23.

tõdeb, et vaatamata Europoli, Eurojusti ja OLAFi vahelistele protokollidele ja kahepoolsetele lepingutele on kõnealuste institutsioonide vahelises koostöös veel palju arenguruumi; palub seepärast Europolil, Eurojustil, OLAFil ja inimkaubanduse vastase võitluse ELi koordinaatoril teha nähtavaid ühiseid jõupingutusi selleks, et koostöölepinguid hinnata ja pidevalt ajakohastada ning neid rakendada, pöörates erilist tähelepanu juhtumite kokkuvõtete, juhtumitega seotud teabe ning strateegilise teabe ja andmete vahetamisele; on seisukohal, et Europoli, Eurojusti ja OLAFi koostöösuhteid saab täielikult ellu viia ainult volituste selge jaotamise teel, et vältida eri organite töö kattuvust; palub komisjonil viia läbi uuring, et hinnata ELi ja liikmesriikide kuritegevuse vastu võitlemise talituste tõhusust;

24.

on teadlik asjaolust, et praktiliste takistuste ületamiseks tuleb õigusalases koostöös pöörata suurt tähelepanu õigus- ja politseiorganite teavitamisele ja teadlikkuse tõstmisele, ning kutsub liikmesriike pidama õigusalast ja politseinike koolitamist poliitiliseks prioriteediks; palub ühtlasi komisjonil võtta kasutusele asjakohaseid vahendid, sealhulgas rahalised vahendid, et toetada liikmesriikide tegevust;

25.

tõdeb, et õigusalane koostöö liikmesriikide vahel on üks piiriülese organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ja turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomise alustugesid, ning palub liikmesriikidel pidada kinni oma kohustustest ja võtta kiiresti oma õigusaktidesse üle kõik õigusalase koostöö vahendid, mis on juba ELi tasemel olemas, eelkõige 2000. aasta konventsioon vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades ja selle 2001. aasta protokoll ning raamotsus ühiste uurimisrühmade kohta; on teadlik asjaolust, et praktiliste takistuste ületamiseks tuleb õigusalases koostöös pöörata erilist tähelepanu õigus- ja politseiorganite ja kaitseadvokaatide teavitamisele ja nende teadlikkuse tõstmisele, ning kutsub liikmesriike pidama õigusalast ja politseinike koolitamist koos kaitse õigustega poliitiliseks prioriteediks; palub ühtlasi komisjonil eraldada liikmesriikide tegevuse toetamiseks vajalikke, sealhulgas rahalisi vahendeid;

26.

kutsub liikmesriike ja komisjoni jätkama Euroopa vahistamismääruse tõhusaks rakendamiseks tehtavaid jõupingutusi; kutsub komisjoni hindama, kas raamotsuse artiklis 4 sätestatud Euroopa vahistamismääruse vabatahtlikult täitamata jätmise aluseid saaks uuesti sõnastada, et need vastaksid liidu põhiõiguste alastele kohustustele ning nendes võetaks arvesse vastastikuse tunnustamise käigus omandatud kogemusi tavapäraselt organiseeritud kuritegevusega seostatavate kuritegude valdkonnas, sealhulgas seotus maffiaga; kutsub liikmesriikide õigusasutusi tegema kõik endast oleneva, et tagada nende väljastatud Euroopa vahistamismääruste edastamine Interpolile;

27.

tunnistab ühiste uurimisrühmade otsustavat tähtsust piiriülese organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel ning väljendab muret asjaolu pärast, et vastava raamotsuse puudulik ülevõtmine ja mõnede riikide õigusasutuste vastumeelsus ei võimalda seda uurimisvahendit täielikult ära kasutada; kutsub Euroopa komisjoni ja nõukogu taaskäivitama ühiste uurimisrühmade töö, tagades raamotsuse 2002/465/JSK täieliku rakendamise kõikides liikmesriikides ja andes piisavat rahalist toetust; rõhutab, et ühiste uurimisrühmade saavutatud tulemusi saab hinnata Euroopa tasandil (nt konfiskeeritud varade väärtuse põhjal) ja riigi tasandil (nt rühma eri liikmete tõhususe põhjal), ning kutsub komisjoni tegelema selle küsimusega koostöös Eurojusti ja Europoliga;

28.

meenutab, et riigipiirid ei ole organiseeritud kuritegevusele takistuseks; peab seepärast vajalikuks, et Euroopa tasandil võetaks organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses arvesse ka selle nähtuse välismõõdet; seetõttu on oluline kaasata senisest enam Euroopa välisteenistust ja eriti ELi vaatluskeskust (SITCEN); palub komisjonil pidevalt tõhustada ja ajakohastada rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks õigus- ja uurimisalase koostöö lepinguid kolmandate riikidega; palub ühtlasi, et selliste lepingute väljatöötamisel võetaks nõuetekohaselt arvesse iga riigi organiseeritud kuritegevusest tulenevat konkreetset ohtu Euroopa sise- ja välisjulgeolekule; palub Europolil sagedamini ja üksikasjalikumalt välja töötada analüüsid nende Euroopaväliste kuritegelike organisatsioonide kohta, kelle tegevus avaldab otsest või kaudset mõju Euroopa Liidule; peab oluliseks jätkata ja tõhustada ELi ja rahvusvaheliste institutsioonide tööd Balkani piirkonnas, eriti organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise küsimuses; palub komisjonil koostöös Europoliga töötada välja ühisprojekt Interpoliga, et toetada Lääne-Aafrikaga politsei- ja õigusteabe vahetamise piirkondliku süsteemi loomist ja elluviimist ning jagada ühtlasi Lääne-Aafrika riikide majandusühendusele vajalikku oskusteavet ja ressursse ka koolituseks ja järelvalveks;

29.

rõhutab, kui tähtis on edendada õiguspärasuse tava ja suurendada kodanike ja kogu üldsuse teadlikkust ning parandada nende teadmisi selles küsimuses; rõhutab sellega seoses, kui tähtsat rolli täidab seejuures vaba ajakirjandus, mida ei mõjutata väljastpoolt ja mis võib seetõttu uurida ning avalikustada seoseid organiseeritud kuritegevuse ning erahuvide vahel; on seisukohalt, et selline tegevus peab olema tagatud, järgides nõuetekohaselt põhiõigust inimväärikusele, austusele ja eraelu puutumatusele; kutsub komisjoni kehtestama konkreetsed tegevuskavad seaduslikkuse tava kujundamiseks, luues selleks muu hulgas ka eraldi eelarveread;

30.

rõhutab, et Euroopa institutsioonidel ja liikmesriikidel tuleb võtta lastega kaubitsemise suhtes kasutusele terviklik lähenemisviis, milles kasutatakse valdkondadeüleseid meetmeid, et kaitsta kaubitsemise ohvriks langenud laste või sellest ohustatud laste õigusi; nõuab, et liikmeriigid osaleksid aktiivselt ebaseadusliku lapsendamise vastases võitluses ning töötaksid välja raamistiku, mis tagab läbipaistvuse ning hüljatud ja lapsendatud laste arengu tõhusa jälgimise;

31.

rõhutab, kui tähtis osa on avaliku sektori läbipaistvusel võitluses organiseeritud kuritegevusega, ja kutsub komisjoni võtma meetmeid vajalike eeskirjade kehtestamiseks ning tagama, et nii pädevad ametiasutused kui ka kodanikud ja ajakirjandus saaksid täielikult jälgida ELi rahaliste vahendite eraldamist ja kasutamist ja seda kontrollida; nõuab, et selline teave avalikustataks viivitamata asjakohasel veebilehel masinloetavas, võrreldavas, avalike andmete vormingus ja vähemalt ühes ELi töökeeles, nii et teave oleks kodanikuühiskonnale kergelt kättesaadav, kasutatav ja töödeldav; kutsub liikmesriike võtma vastu sarnased meetmed, et muuta kõik avaliku sektori vahenditega tehtavad tehingud läbipaistvaks, pöörates erilist tähelepanu kohalikele ametivõimudele, keda organiseeritud kuritegevus rohkem ohustab, võttes arvesse, et organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus on oma olemuselt enamasti salastatud;

32.

nõuab, et kõiki inim- ja põhiõigusi täielikult järgides nähtaks organiseeritud kuritegevusega seotud kuritegude eest ette asjakohane karistussüsteem ja sobiv kinnipidamiskord, et hoida ära edasiste kuritegude sooritamist ning takistada kinnipeetavaid karistuse kandmise ajal oma organisatsioone juhtimast või uute kuritegude toimepaneku abil oma eesmärke saavutamast;

33.

on veendunud, et organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vahel on sisemine seos ja kordab rõhutatult oma nõuet, mida ta väljendas kirjalikus deklaratsioonis 02/2010, milles käsitleti sellise mehhanismi loomist, millega saaks objektiivselt ja mõõdetavalt hinnata ja kontrollida 27 liikmesriigi võitlust korruptsiooniga, ning ulatusliku korruptsioonivastase poliitika väljatöötamist ELi institutsioonide poolt; rõhutab vajadust ennetava lähenemisviisi järele võitluses korruptsiooniga ja kutsub komisjoni panema erilist rõhku nii era- kui ka avaliku sektori korruptsiooni vastastele meetmetele; on lisaks seisukohal, et üheks prioriteediks on ka tulemuslike meetmete väljatöötamine võitluseks korruptsiooniga naabruspoliitika valdkonnas ühinemiseelselt ja arenguabi vahendite kasutamisel, ning nende väljatöötamisel peaksid eeskätt osalema Euroopa Investeerimispank ja Euroopa välisteenistuse alluvuses alles loodavad uued struktuurid; palub komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti ja seada sisse tõhus järelevalve võetud meetmete ja saavutatud tulemuste üle;

34.

kutsub liikmesriike ratifitseerima koheselt rahvusvahelised korruptsioonivastased õigusaktid, eelkõige ÜRO korruptsioonivastane konventsioon ning Euroopa Nõukogu korruptsiooni käsitleva kriminaalõiguse konventsioon ja korruptsiooni tsiviilõiguslike aspektide konventsioon (1999);

35.

kohustub kehtestama eeskirjad, millega tagatakse, et isikud, kes on res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud kuulumises kuritegelikku organisatsiooni või toime pannud selliste organisatsioonidega tavapäraselt seostatavaid kuritegusid (inimkaubandus, rahvusvaheline uimastiäri, rahapesu, pettused, korruptsioon ja väljapressimine), ei või kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel; kutsub liikmesriike kehtestama sarnased eeskirjad üleriigiliste ja kohalike valimiste jaoks;

36.

kutsub komisjoni koostama selged juhised ja asjakohased seadusandliku ettepanekud, et takistada organiseeritud kuritegevuse ja maffiaga seotud ettevõtjate osalemist avalikes pakkumistes ja riigihangete korraldamises; palub komisjoni ja liikmesriike tagada ehitustööde, teenuste ja tarnelepingutega seotud rahavoogude jälgitavus ja hinnata võimalust kehtestada normid, millega nähakse ette karistus ametiasutustega sõlmitavate lepingute valikumenetlust segava käitumise eest; palub komisjonil tagada, et direktiivi 2004/18/EÜ artiklit 45 kohaldataks täielikult ja korrektselt, välistades põhimõtteliselt nn enesepuhastamise võimaluse, tehes selgeks, et nii juriidilise kui ka füüsilise isiku süüdimõistmine toob kaasa välistamise ning tagada, et välistamise põhjus ei oleks kehtiv ainult karistusekandmise ajal, vaid oleks alaline või kehtiks mõistliku ajavahemiku jooksul; palub komisjonil esitada ettepanekud, millega nähakse ette riigihangetes osalemist välistavad põhjused või erimeetmed isikute puhul, kelle suhtes toimub uurimine või on algatatud või käib kriminaalmenetlus; nõuab, et välistamist põhjustavate kuritegude hulka loetaks kõik kuriteod, mida tavapäraselt pannakse toime organiseeritud kuritegevuses, ning võetaks meetmeid, et selle õigusnormi kohaldamisest kõrvalehoidmise vältimiseks ei kasutataks variisikuid ja toetajaid; kutsub liikmesriike kehtestama analoogsed meetmed kõikide hanke-, kontsessiooni-, litsentsi- või riigiabivormide puhul, isegi kui need ei kuulu Euroopa õigusaktide alla; palub komisjonil välja töötada asjakohased õiguslikud ja operatiivvahendid liikmesriikidevaheliseks ning liikmesriikide ja ELi institutsioonide ja ametite vaheliseks teabevahetuseks ning nn mustade nimekirjade koostamiseks, et ennetada avaliku sektori rahaliste vahendite väärkasutamist Euroopa Liidus;

37.

väljendab heameelt direktiivi 2011/36/EL vastuvõtmise üle, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja võitlust inimkaubanduse vastu, mis on sageli seostatav organiseeritud kuritegevusega, mis avaldub sellistes vormides nagu prostitutsiooni ärakasutamine, tööjõu ekspluateerimine, elundite eemaldamine ja orjastamine; rõhutab, et ääretult oluline on selle direktiivi kiire ja tõhus rakendamine;

38.

nõuab liikmesriikidelt ja Euroopa institutsioonidelt tungivalt, et nad võtaksid nõuetekohaselt arvesse asjaolu, et organiseeritud kuritegevus toetab jätkuvalt oma tegevust ja oma huve ka uimastiäri kaudu, püüdes laiendada uimastite ebaseaduslikku maailmaturgu uutele turgudele ja uutele ainetele;

39.

palub Euroopa Investeerimispangal ja liikmesriikide kõigil Euroopa arenguabi rahastamise asutustel parandada oma poliitikat maksuvabade finantskeskuste ja koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide kohta, eelkõige koostada neist loetelu, et teostada rangemat järelvalvet kui OECD nimekirjas väga kõrge ja kõrge ohutasemega jurisdiktsioonide puhul ja teostada hoolsuskohustust vastavalt igale riigile, kus see osutub vajalikuks, keelates igal juhul finantsvahendajate toetamise kõrge ohutasemega jurisdiktsioonides, nagu on praegu Panama, ja nõuab koostööd mittetegevates jurisdiktsioonides ja maksuvabades finantskeskustes registreeritud ettevõtete ümberpaigutamist, mis on teatavale tegevusele finantsabi saamise peamine eeltingimus; palub Euroopa institutsioonidel ja liikmesriikidel sellega aktiivselt tegeleda, et õigesti kohaldada rahapesuvastase töökonna kõik 40 soovitust, kehtestades igale institutsioonile konkreetse poliitika, mis näeb muuhulgas ette suuremat hoolduskohustust eelkõige poliitiliselt tundlikel juhtudel;

40.

rõhutab, et organiseeritud kuritegevuses kasutatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat õigusvastasel eesmärgil, et panna toime kuritegusid, nagu identiteedivargus, küberkuriteod, pettus ebaseaduslikud hasartmängud ja valespordiüritused; nõuab sellega seoses sidusa Euroopa õigusraamistiku loomist; palub ELi institutsioonidel kutsuda võimalikult paljusid rahvusvahelisi partnereid allkirjastama ja ratifitseerima 2001. aasta arvutikuritegevuse vastase konventsiooni; õhutab, et kuritegelikud organisatsioonid keskenduvad üha rohkem rahapesu ja finantskuritegude võimalustele, mis võib põhjustada internetipõhise kuritegevuse laialdast levikut;

41.

kutsub ELi institutsioone edastama ELi ja rahvusvahelisel tasandil selge sõnumi selleks, piirata kõiki rahapesu võimalusi finantsturgudel, nähes eelkõige ette kapitalikontrolli meetmed, mida hiljuti soovitas ka Rahvusvaheline Valuutafond; aidata kaasa finantsturgude kontrollitamatuse vähendamisele seoses lühiajaliste tehingutega; nõuda avaliku sektori vahendite kasutamisel suuremat läbipaistvust, seda eelkõige erasektori arendamist toetavate vahendite puhul, ja võtta tõhusaid vastumeetmeid maksuparadiiside suhtes, nõudes kõigilt rahvusvahelistelt ettevõtjatelt finantsaruannete esitamist iga riigi kohta; toetada mitmepoolset kokkulepet maksualase teabe vahetamise kohta, vaadates samal ajal läbi maksuparadiisi mõiste määratluse ja varjatud jurisdiktsioonide loetelu; kutsub komisjoni kehtestama raha jälgitavust käsitlevad selged juhised, et hõlbustada õigusvastasest tegevusest tulenevate vahendite rahapesu juhtumite tuvastamist; palub komisjoni, võttes arvesse õigusakti ettepanekut rahapesuvastase direktiivi ajakohastamiseks, kriminaliseerida võimalikult ulatuslikult kriminaaltulude rahapesu ja luua õiguslik alus võimalikult paljudele uurimisvolitustele selles valdkonnas; nõuab sellega seoses, et kõikidel liikmesriikidel tuleb kriminaliseerida rahapesu kuriteo toimepanija poolt (self-laundering) ehk kuritegevusest pärit raha pesemine sama isiku poolt, kes on selle raha saanud õigusvastaselt; palub ühtlasi komisjonil hinnata oma ettepanekus võimalust laiendada rahapesu kriminaliseerimist juhtudele, kus teo toimepanija oleks pidanud teadma, et vara pärineb kuritegevusest;

42.

kutsub komisjoni jälgima hoolikalt seda, kuidas liikmesriigid võtavad oma siseriiklikkusse õigusesse üle ELi direktiivi keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu, tagades, et see toimub kiiresti ja tõhusalt; kutsub komisjoni töötama välja uuenduslikud vahendid organiseeritud kuritegevusega seotud keskkonnaalaste kuritegude menetlemiseks, esitades näiteks ettepaneku selle kohta, kuidas ELis saaks kasutada Itaalia positiivset kogemust seoses kuritegevusega organiseeritud illegaalse jäätmeveo valdkonnas, mida loetakse alates 2011. aastast suure sotsiaalse mõjuga kuriteoks (ja sellega tegeleb piirkonna maffiavastase võitluse amet); nõuab, et tugevdataks CITESi büroode tegevust ja nende koordineerimist Euroopa tasemel, et võidelda kaitsealuste ja väljasuremisohus looma- ja taimeliikide salakaubanduse vastu;

43.

kutsub liikmesriike kasutama väljapressimisjuhtude uurimises proaktiivset lähenemisviisi, näiteks stiimulite ja rahaliste toetuste kujul ettevõtluse jätkamiseks neile, kes nimetatud juhtusid üles annavad, ja võtma kasutusele luuretegevusel põhineva uurimise; peab väga tähtsaks nii kodanikuühiskonna rolli kui ka kodanikuühiskonna ning kohtusüsteemi ja politsei partnerluse rolli suurendamist ja selle soodustamist; kutsub liikmesriike ergutama vastastikuse mõistmise memorandumite sõlmimist väljapressimise kohta kaebuse esitanud isikute, vahendajate ja ettevõtjate vahel, et neil oleks kaasnevatele raskustele vaatamata võimalik töötada; kutsub komisjoni laiendama oma direktiivi ettepanekuga organiseeritud kuritegevusest pärit kriminaaltulude konfiskeerimise kohta raamotsuse 2005/212/JSK artikli 3 lõikes 1 ette nähtud meetmeid väljapressimisele;

44.

kutsub komisjoni lisama organiseeritud kuritegevuse rolli käsitlevad erisätted võltsimise vastu võitlemise õigusraamistikku; kiidab heaks nõukogu 23. oktoobri 2009. aasta resolutsioonis tugevdatud tollikoostöö strateegia kohta tehtud otsuseid, eriti seoses uute koostöövormide ja uute uurimistehnikate väljatöötamisega, tolli, politsei ja teiste pädevate asutuste koostööl põhineva institutsioonilise lähenemisviisi vastuvõtmisega ning olemasoleva koostöö parandamisega, et saavutada tõhus lähenemisviis piiriülese organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel ja võimaldada ebaseaduslike kaupade konfiskeerimist kogu Euroopa Liidus; on seisukohal, et neid mõõtmeid tuleb tollikoostöö viienda tegevuskava vastuvõtmisel ja rakendamisel hinnata võimalikult rohkem;

45.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele, Europolile, Eurojustile, Euroopa Investeerimispangale, Interpolile ning ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroole (UNODC).