2.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 351/29

A.

arvestades, et majanduskriis on põhjustanud järsu tõusu ELi liikmesriikide töötuse määrades; arvestades, et noored inimesed on selles trendis ebaproportsionaalselt esindatud; arvestades, et töötuse määr noorte hulgas tõuseb üldise töötuse määraga võrreldes tunduvalt järsemalt; arvestades, et detsembris 2009 oli Euroopa Liidus rohkem kui 5,5 miljonit alla 25-aastast töötut, mis on 21,4 % kõikidest noortest inimestest, mis tekitab paradoksaalse olukorra, kus rahvastiku vananemise tõttu sotsiaaltagatiste süsteemi tugisambaks olevad noored etendavad samal ajal majanduses marginaalset osa;

B.

arvestades, et noortel on püsiva ja korrapärase töö leidmiseks vähe võimalusi; arvestades, et noored sisenevad tööturule peamiselt ebatüüpilise, väga paindliku, ebakindla ja juhusliku töösuhtega (vähese tähtsusega osalise tööajaga, ajutine või tähtajaline töösuhe jm) ning tõenäosus, et see viib püsiva töökohani, on väike;

C.

arvestades, et tööandjad näivad kasutavat praktikaprogramme ja internatuure sagedamini püsivate töökohtade asendamiseks, kasutades seejuures ära takistusi, millega noored tööturule sisenedes silmitsi seisavad; arvestades, et liikmesriigid peavad noorte ärakasutamise selliste vormidega tegelema ja neid tulemuslikult likvideerima;

D.

arvestades, et neli kümnest 2009. aastal Prahas toimunud erakorralisel ELi tööhõive tippkohtumisel vastuvõetud meetmest puudutavad haridust, kutseõpet, elukestvat õpet, väljaõppeperioodi, liikuvuse edendamist ja tööturu vajaduste paremat prognoosimist ning oskuste vastavusse viimist;

E.

arvestades, et noorte töötus ja vaeghõive põhjustavad olulisi sotsiaalseid ja majanduslikke kulutusi ühiskonnale, mille tulemuseks on majanduskasvu võimaluste kaotus, maksustamisbaasi kadumine, mis õõnestab investeeringuid infrastruktuuri ja avalikesse teenustesse, suurenenud sotsiaalkulud, haridus- ja koolitusinvesteeringute alakoormus ning pikaajalise töötuse ning sotsiaalse tõrjutuse risk;

F.

arvestades, et nooremad põlvkonnad peavad vähendama hiiglaslikku valitsemissektori võlga, mille on tekitanud praegune põlvkond;

G.

arvestades, et majanduslike ning demograafiliste prognooside põhjal tekib järgmise kümnendi jooksul Euroopa Liidus 80 miljonit vaba töökohta, millest suurem osa on oskustöölistele; arvestades, et kõrge oskustasemega inimeste tööhõivemäär Euroopa Liidus tervikuna on ligikaudu 85 %, keskmise oskustasemega inimeste hulgas 70 % ja madala oskustasemega inimeste hulgas 50 %;

H.

arvestades, et majanduskasv on töökohtade loomisel otsustava tähtsusega, kuna sellega kaasnevad suuremad tööhõivevõimalused; tuletab meelde, et enam kui 50 % uutest töökohtadest Euroopas loovad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad;

I.

arvestades, et liikumine hariduse omandamiselt tööle ning töökohtade vahel on noortele inimestele üle Euroopa Liidu strukturaalne väljakutse; arvestades, et tööpraktikal on suuresti positiivne mõju noorte inimeste tööturule sisenemisele, seda eriti juhul, kui see võimaldab asutusesisest kutseoskuste ja kogemuste omandamist;

J.

arvestades, et haridusprogramme tuleks märkimisväärselt parandada ja samal ajal tuleks ergutada kõrgkoolide ja ettevõtjate vahelist partnerlust, tõhusaid praktikaskeeme, õppelaene ning tööandjate investeeringuid koolitusse;

K.

arvestades, et tihti kogevad noored tööturule sisenedes ja töökohtade koondamisel diskrimineerimist vanuse alusel; arvestades, et noortel naistel on suurem tõenäosus jääda töötuks ning puutuda kokku vaesusega või tegeleda juhutöö või deklareerimata tööga kui noortel meestel; arvestades, et praeguse majanduskriisi tõttu on kõige rohkem tööpuudust just noorte meeste seas; arvestades, et puuetega noored kogevad tööturule sisenemisel veelgi suuremaid takistusi;

L.

arvestades, et korralik töökoht muudab noored inimesed iseseisvamaks ning sotsiaalselt vähem sõltuvaks, aitab neil vältida vaesust ning võimaldab aktiivselt ühiskonnas osaleda, nii majanduslikult kui sotsiaalselt; arvestades, et osades liikmesriikides on vanuseline diskrimineerimine kehtestatud seadustega, piirates noorte inimeste õigusi üksnes nende vanuse alusel, näiteks väiksem miinimumpalk noortele UKs, piiratud juurdepääs Revenu de solidarité active’ile Prantsusmaal ning noorte väiksem töötu abiraha Taanis, kuigi kõigi nende meetmete eesmärk on noorte kaasamine tööturule, on need lubamatud ning võivad olla vastupidise toimega, takistades noortel alustamast majanduslikult iseseisvat elu, eriti just kriisi ajal, mil noorte töötus on kõrge;

M.

arvestades, et Lissaboni strateegia eesmärke noorte ja kutseõppe kaasajastamise osas ei ole täies ulatuses saavutatud;

N.

arvestades, et turvaline paindlikkus (flexicurity) on olnud ELi tööturgude üldstrateegia, mille eesmärk on olnud paindlikud ja usaldusväärsed lepingud, elukestev õpe, aktiivne tööturupoliitika ning sotsiaalkindlustus; arvestades, et kahjuks on paljudes riikides asjaomast strateegiat tõlgendatud kitsendavalt kui „paindlikkust” (flexibility) ning kõrvale on seejuures jäetud terviklik lähenemisviis ning tööhõivekindlus ja sotsiaalkindlustus;

O.

arvestades, et elanikkonna vananemise tõttu mõjutab massiline kvalifitseeritud tööjõu puudus alates 2020. aastast tõsiselt Euroopa majanduspiirkonda ning sellele trendile saab vastu astuda vaid piisava hariduse, koolituse ja ümberõppega;

P.

arvestades, et väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel on oma osa Euroopa majanduses nii oma arvukuse kui ka strateegilise rolli tõttu töötuse vastu võitlemisel,

1.

ergutab komisjoni ja liikmesriike käsitlema noorte töötuse küsimust õigustepõhiselt; noortele inimestele korraliku töö tagamise kvalitatiivset aspekti ei tohi ohtu seada ja peamised tööstandardid ning muud töökvaliteediga seotud standardid, nt tööaeg, miinimumpalk, sotsiaaltagatised ning töötervishoid ja -ohutus, peavad olema tehtavate jõupingutuste puhul kesksel kohal;

2.

palub nõukogul ja komisjonil töötada välja Euroopa Liidu tööstrateegia, mis sisaldab finantsinstrumente ning tööhõivepoliitikaid, millega välditakse majanduskasvu töökohtade arvu suurenemiseta ja seatakse noorte inimeste tööhõivele ambitsioonikad lähtekohad; soovitab tungivalt, et tööhõive strateegia pööraks erilist tähelepanu „roheliste” töökohtade ja sotsiaalse ettevõtlusega seotud töökohtade loomisele, tagades samal ajal parlamendi kaasatuse otsustusprotsessis;

3.

rõhutab, kui tähtis on liikmesriikidel arendada keskkonnasõbralikke töökohti, näiteks keskkonnatehnoloogiate alase koolituse pakkumise kaudu;

4.

kutsub liikmesriike üles looma efektiivseid stiimuleid noorte palkamiseks, näiteks tööhõivetoetusi või kindlustusmakseid, mis tagaksid piisavad elu- ja töötingimused; et innustada avalik-õiguslikke ning eraõiguslikke tööandjaid palkama noori inimesi, investeerima nii noortele mõeldud uute kvaliteetsete töökohtade loomisesse kui ka nende jätkuvasse koolitusse ja oskuste parandamisse töötamise ajal, ning toetama ettevõtlust noorte seas; juhib tähelepanu väikeste ettevõtete erilisele rollile seoses teadmiste ja traditsioonilise oskusteabega; soovitab tagada noorte juurdepääs hiljuti loodud Euroopa mikrokrediidirahastule;

5.

rõhutab ettevõtlusalase hariduse olulisust, mis on lahutamatu osa uute tööhõiveliikide jaoks vajalike oskuste omandamise protsessist;

6.

kutsub liikmesriike üles seadma kõrgeid poliitilisi eesmärke seoses noorte koolitusega;

7.

palub komisjonil koolide, ülikoolide, ettevõtete ja tööturu osapoolte vahelisi kasu toovaid riiklikke partnerlusi silmas pidades edendada ja toetada katseprojekte uutes strateegilise arengu valdkondades, mis pakuvad noortele ja eelkõige naistele vastavat teaduslikku, tehnilist ja tööhõivele suunatud koolitust, kasutades selleks õppetoetusi, kõrghariduse tasandil väljaõppeperioodi ja tüüpilisi töölepinguid, eesmärgiga toetada ettevõtete innovatsiooni ja konkurentsivõimet;

8.

palub ülikoolidel astuda varases staadiumis ühendusse tööandjatega ning pakkuda üliõpilastele võimalust omandada tööturul vajaminevad oskused;

9.

kutsub liikmesriike üles algatama majanduse elavdamisele suunatud laiaulatuslikke meetmeid, nagu maksude alandamine ja väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete halduskoormuse vähendamine, et suurendada majanduskasvu ning luua uusi töökohti, eriti noortele inimestele;

10.

loodab, et noored inimesed hakkavad mikrolaene edukalt kasutama; on arvamusel, et alustavatele ettevõtjatele peab pakkuma asjakohast ja erialast nõustamist;

11.

palub liikmesriikidel töötada välja kaasava ja eesmärgistatud tööturupoliitika, mis kindlustaks noortele inimestele väärika osaluse ning mõtteka töö, näiteks innustavate võrgustike rajamise ja praktikakorralduse abil, millega kaasneb rahaline toetus, mis võimaldab praktikandil asuda elama praktikakoha lähedal, rahvusvaheliste karjäärikeskuste ja noortenõuandlate loomise abil, milles antakse individuaalset nõu sellistes küsimustes nagu praktikaga seotud organisatsiooniline korraldus ja õiguslikud aspektid;

12.

tunnistab raskusi, mida noored inimesed kogevad oma ettevõtete loomiseks ja arendamiseks rahalistele vahenditele juurdepääsul; palub liikmesriikidel ja komisjonil võtta meetmeid, mis hõlbustavad noorte juurdepääsu rahalistele vahenditele, ning luua koostöös ettevõtetega noortele mõeldud mentorprogrammid ettevõtjate loomise ja arendamise valdkonnas;

13.

palub liikmesriikidel edendada koolist väljalangenute oskusi ning valmistada nad innovaatiliste projektide abil tööks ette;

14.

palub liikmesriikidel lisada oma koolituskavade ümbertöötamise plaanidesse varajase koostöö koolide ja tööandjate vahel; on arvamusel, et hariduse ja koolituse kavandamisse tuleb kaasata omavalitsusüksused ja kohalikud ametiasutused, kuna nad omavad sidemeid tööandjatega ning teavad, mida tööandjad vajavad;

15.

palub komisjonil suurendada Euroopa Sotsiaalfondi finantssuutlikkust, et tagada selle parem kasutamine ja eraldada minimaalselt 10 % sellest fondist projektidele, mis on suunatud noortele inimestele, ning lihtsustada juurdepääsu fondile; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid ei seaks liigse kontrolli ja bürokraatiaga ohtu väikeste ja innovaatiliste projektide juhtimist ja vaataksid läbi selliste programmide nagu „Aktiivsed noored” tõhususe ja lisandväärtuse noorte inimeste töövõimaluste suhtes; soovitab liikmesriikidel tõhustada noortetööd;

16.

nõuab, et liikmesriigid seaksid esikohale ettevõtete ja hariduse pakkujate koostöö kui õige vahendi võitluses struktuurse töötuse vastu;

17.

palub liikmesriikidel tõhustada pingutusi koolitee katkestamise vähendamiseks, et saavutada ELi 2020. aasta strateegias seatud eesmärk viia aastaks 2012 koolitee katkestajate protsent alla 10 %; kutsub liikmesriike üles kasutama eri meetmeid, et võidelda koolitee katkestamise ja kirjaoskamatuse vastu, nt õpilaste arvu vähendamine klassis, abi pakkumine õpilastele, kes ei saa rahalistel põhjustel kohustuslikku haridust omandada, suurema rõhu asetamine õppekava praktilistele aspektidele, koolinõuandjate kättesaadavus õpilastele, kooli pooleli jätnute kohese jälgimise sisseseadmine; toob eeskujuks Soome, kus on suudetud vähendada kooli pooleli jätnute arvu, uurides koos nendega uue suuna leidmise võimalust; kutsub komisjoni üles koordineerima heade tavade projekti;

18.

palub liikmesriikidel parandada haridussüsteemi ja tööturu vahelist sidet ning töötada välja oskuste ja võimete nõudluse ettenägemise vahendid;

19.

nõuab pingutuste tegemist kõigile lastele algusest peale piisava toetuse tagamiseks, ning eriti keeleprobleemide või muude puuetega laste eesmärgistatud toetamise kindlustamiseks neile võimalikult kõrge hariduse ja heade karjäärivõimaluste pakkumise näol;

20.

nõuab, et loodaks rohkem ja tõhusamaid väljaõppeprogramme; viitab positiivsele kogemusele kaheosalise süsteemiga kutsehariduse ja -koolituse raames näiteks Saksamaal, Austrias ja Taanis, kus süsteemi nähakse noorte inimeste haridusest tööhõivesse ülemineku olulise osana; palub liikmesriikidel toetada väljaõppeperioodi skeeme ja õhutada ettevõtteid tagama noortele väljaõppevõimalusi isegi kriisi ajal; rõhutab piisava väljaõppe olulisust, et tagada kõrgelt kvalifitseeritud tööjõud, mida ettevõtted tulevikus vajavad; rõhutab, et väljaõppeperiood ei tohi asendada kutsetööd;

21.

nõuab, et loodaks tõhusamaid ning tagatud internatuure; kutsub komisjoni ja nõukogu üles, võttes arvesse komisjoni teatises KOM(2007)0498 võetud kohustust teha ettepanek „praktikaid käsitleva Euroopa kvaliteediharta kohta”, koostada praktikaid käsitlev Euroopa kvaliteediharta praktika miinimumstandardite kohta, mis kindlustaks praktika haridusväärtuse ja aitaks vältida ekspluateerimist, võttes arvesse, et internatuurid on haridussüsteemi osa ning nendega ei tohi asendada tegelikke töökohti; nende miinimumstandardite seas peaks olema töö või saadava kvalifikatsiooni kirjeldus, internatuuri maksimumperiood, minimaalne toetus, mille aluseks on internatuuri toimumiskoha elamiskulude standard, mis on kooskõlas riiklike traditsioonidega, töövaldkonnaga seotud kindlustus, sotsiaalkindlustushüvitised, mis on kooskõlas kohalike standarditega ning on selgelt seotud kõnealuse õppeprogrammiga;

22.

kutsub komisjoni üles tagama igas liikmesriigis internatuuride statistika, mis hõlmab:

ning koostama võrdlev uurimus ELi liikmesriikide erinevate internatuuriprogrammide kohta;

23.

palub kõigil liikmesriikidel kontrollida eeskirjade järgimist;

24.

palub liikmesriikidel luua Euroopa süsteem tunnistuste väljastamiseks ning väljaõppeperioodi ja praktika jooksul omandatud teadmiste ning oskuste tunnustamiseks, see aitaks suurendada noorte tööalast liikuvust;

25.

palub noorte inimeste kaitsmist selliste avalik-õigusliku ja erasektori tööandjate eest, kes võivad töökogemuse omandamise, väljaõppeperioodi või praktikaprogrammide kaudu väga vähese kuluga või tasuta rahuldada oma esmased ja põhilised vajadused, ekspluateerides noorte inimeste õppimise soovi, võimaldamata neil tulevikus ettevõttes püsivalt töötama hakata;

26.

rõhutab noorte inimeste töö- ja koolituse alase liikuvuse edendamise tähtsust kõigis liikmesriikides ning kvalifikatsioonide, oskuste ja diplomite tunnustamise ja läbipaistvuse parandamise vajadust ELis; nõuab pingutuste kahekordistamist Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomiseks hariduse ja elukestva õppe valdkonnas ja Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku loomiseks kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas ning Leonardo da Vinci Programmi tugevdamist;

27.

kutsub liikmesriike kiirendama riiklike kvalifikatsiooniprofiilide ja Euroopa kvalifikatsiooniprofiilide ühtlustamist, et jätkuvalt suurendada noorte liikuvust hariduse ja töö valdkonnas;

28.

rõhutab erasektori hariduse pakkujate osatähtsust, kuna erasektor on enamasti kursuste loomisel uuenduslikum ning nende pakkumisel paindlikum;

29.

soovitab liikmesriikidel pakkuda praktika, töökogemuse omandamise või väljaõppeperioodi programmides osalevatele noortele täistöökohta ja sotsiaalseid tagatisi, subsideerides vajadusel nende osamakseid teatud ulatuses;

30.

palub komisjonil ja liikmesriikidel lisada väljaõppeperioodi, praktika ja töökogemuse omandamise programmid sotsiaaltagatiste süsteemi;

31.

palub liikmesriikidel tugevdada oma haridusalase nõustamise süsteeme alg- ja keskkooli tasemel, eesmärgiga aidata noortel inimestel ja nende peredel valida hariduse ja koolituse viisid, mis vastavad tõhusalt tegelikele huvidele, võimetele ja pürgimustele, vähendades sellega välja langemise ja ebaõnnestumise ohtu;

32.

tõdeb, et kriisi ajal soovivad noored inimesed haridust omandada ja neid peaks selles julgustama; palub kõikidel liikmesriikidel kindlustada kõigile võrdne juurdepääs haridusele, tagades õiguse vähemalt lasteaiast kuni ülikoolini kestvale tasuta haridusele ning kindlustades finantstoetused noortele õpilastele; kutsub liikmesriike üles investeerima rohkem haridusse ja koolitusse, isegi kui eelarvevahendid on piiratud, kohaldama Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku ja looma vajadusel riiklikud oskuste raamistikud;

33.

tuletab meelde, et Kopenhaageni protsessi eesmärk on julgustada üksikisikuid kasutama mitmesuguseid olemasolevaid kutseõppe võimalusi (nt koolis, kõrghariduses, töökohal või erakursustel);

34.

palub komisjonil laiendada ELi programme, mis toetavad haridust ja oskuste täiendamist, nt elukestev õpe, Euroopa Sotsiaalfond, Marie Curie ja Erasmus Mundus Meetmed ja teadushariduse algatus;

35.

nõuab, et liikmesriigid moodustaksid riiklikud noorte töörühmad, et tagada tugevam ühtsus haridussüsteemi ja tööturu vahel ning edendada tugevamat ja jagatud vastutust valitsuse, tööandjate ja üksikisikute vahel oskustesse investeerimisel; nõuab, et liikmesriigid tagaksid kõikides koolides nõuandjad haridusest tööturule ülemineku leevendamiseks ning avaliku ja erasektori vahelise koostöö edendamiseks;

36.

on seisukohal, et haridus- ja koolitussüsteemi kohandamine kiirelt muutuva tööturu ja nõudlusega uute kutsealade järele on äärmiselt oluline;

37.

on seisukohal, et keeleõpe on äärmiselt oluline noorte tööturule juurdepääsu soodustamisel ja nende liikuvuse ja võrdsete võimaluste edendamisel;

38.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pakkuma noortele teavet tööturu nõudluste kohta, tingimusel, et kasutusele võetakse asjakohased läbivaatamismehhanismid, mida kasutatakse ametitega seotud arengute jälgimiseks; palub komisjonil ja liikmesriikidel arendada välja elutsüklitel põhinevad poliitikad ning strateegiad, millesse haridus ja tööhõive on paremini integreeritud, kus võtmeteguriks on turvaline üleminek ning mis näevad ette tööjõu oskuste pideva täiendamise, mis annab peamised tööturul nõutavad pädevused;

39.

palub komisjonil tugevdada tööd kutsekvalifikatsioonide, sealhulgas vabahariduse ja töökogemuse, tunnustamise nimel, eesmärgiga toetada noorte inimeste liikuvust;

40.

kutsub liikmesriike edendama mitteametliku ja vabahariduse raames omandatud haridustulemuste tunnustamist, et noortel oleks võimalik edaspidi näidata oma haridust ja pädevust, mida nõutakse tööturul tööd otsides;

41.

nõuab kutseõppe suuremat toetamist ja selle maine tõstmist;

42.

palub komisjonil koos tööturu osapooltega vaadata üle turvalise paindlikkuse strateegia, et seada ülemineku turvalisus päevakorras esikohale, toetades samas noorte liikuvust ja muutes juurdepääsu lihtsamaks; rõhutab, et paindlikkus ei ole ilma sotsiaalsete tagatisteta jätkusuutlik viis noorte inimeste tööturuprobleemide lahendamiseks, vaid vastupidiselt nõrgendab noorte inimeste töö- ja sotsiaalsete tagatiste alaseid õigusi;

43.

palub liikmesriikidel hõlmata riiklikesse noorte tööhõivestrateegia kavadesse kõik neli turvalise paindlikkuse komponenti:

44.

palub liikmesriikidel ja tööturu osapooltel kindlustada kvaliteetne töö, et vältida noorte inimeste sattumist „ebakindluse lõksu”; kutsub liikmesriike ja tööturu osapooli üles looma ja rakendama liikmesriikide kehtivate õigusaktide alusel ja koostöös komisjoniga paremat standardit neile, kes töötavad ebakindlatel või madala kvaliteediga töökohtadel;

45.

palub komisjonil hinnata noorte töötuse pikaajalisi tagajärgi ja põlvkondade vahelise olukorra õiglust;

46.

rõhutab vajadust tugeva ja struktureeritud sotsiaaldialoogi järele kõikides töökohtades, et kaitsta noori töötajaid ekspluateerimise ja juhutööde eest, mis ajutise tööga sageli kaasnevad; rõhutab vajadust selle järele, et sotsiaalpartnerid pöörduksid noorte töötajate poole ning arvestaksid nende erivajadustega;

47.

palub komisjonil ja liikmesriikidel rohkem pingutada, et tagada tööhõivealase võrdõiguslikkuse direktiivi, mis keelab diskrimineerimise töökohas vanuse alusel, korrektne ülevõtmine ja tõhus rakendamine; usub, et palju rohkem on vaja tegutseda selle nimel, et tagada nii töövõtjate kui tööandjate suurem teadlikkus oma õigustest ja kohustustest vastavalt kõnealusele õigusaktile;

48.

palub liikmesriikidel ja tööturu osapooltel rakendada noorte inimeste teavitamise ja harimise strateegiad nende tööalaste õiguste kohta ja tööturuga ühinemise erinevate võimaluste kohta;

49.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama tööturu ja hariduse lähenemisviisi, mis võimaldab välja töötada duaalse koolitussüsteemi laadsed koolitusvormid, mis seovad teoreetilised teadmised praktilise kogemusega, andes noortele inimestele vajalikud üldoskused ja erialase pädevuse; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles investeerima kampaania toetamisse, mis tõstab teadlikkust kutseõppe ja tehniliste ning ettevõtlusalaste õpingute kohta, nii et kõnealuseid karjäärivalikuid ei peetaks enam diskvalifitseerivaks, vaid võimaluseks täita turu tühimikud tehniliste töökohtade osas, mille nõudlus kasvab oluliselt, ning aidata Euroopa majandus uuesti tõusule;

50.

palub liikmesriikidel ja tööturu osapooltel kavandada ja rakendada tõhusamalt programme, mis parandavad noorte inimeste tööturule pääsemist aktiivse tööhõivepoliitika kaudu, seda eelkõige nendes piirkondades ja valdkondades, kus noorte töötus on kõrge;

51.

palub liikmesriikidel hüvitada noorte töötuse mõju kõnealuse põlvkonna pensioniõigustele ning anda noortele inimestele stiimul oma haridust veel pika aja jooksul jätkata, võttes suurel määral arvesse hariduse omandamisele kulutatud aega;

52.

palub tööturu osapooltel tugevdada oma pingutusi noorte inimeste teavitamisel nende õigusest osaleda sotsiaalses dialoogis, ning suurendada kõnealuse majanduslikult aktiivse ulatusliku rahvastikurühma osalemist neid esindavates organites;

53.

palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et riiklikku noori mõjutavat seadusandlust ja eriti riiklikku seadusandlust, mille aluseks on tööhõive võrdsuse direktiiv (2000/78/EÜ), ei kasutata noorte töötajate sotsiaalsetele hüvedele juurdepääsu diskrimineerimiseks; usub, et palju rohkem on vaja tegutseda selle nimel, et tagada nii töövõtjate kui tööandjate suurem teadlikkus oma õigustest ja kohustustest vastavalt kõnealusele õigusaktile;

54.

palub liikmesriikidel luua algatused, mis tagavad noortele sisserändajatele asukohariigi keele õppimise võimaluse, kodumaal omandatud kvalifikatsioonide tunnustamise ning juurdepääsu põhilistele oskustele, võimaldades sellega nende sotsiaalse integreerimise ja tööturul osalemise;

55.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võimaldama noortele lapsevanematele paremaid lapsehooldusvõimalusi, näiteks pikapäevarühmadega koole taskukohase hinna eest, hõlbustades seeläbi noorte lapsevanemate, eelkõige emade osalemist tööturul;

56.

nõuab, et liikmesriigid pakuksid noortele vanematele kas lapsehooldusvõimaluste või sõimede kujul piisavat tuge, et neid tööturult mitte välja tõrjuda;

57.

nõuab, et liikmesriigid teeksid lühiajalisi jõupingutusi, mis on suunatud noortele töötutele meestele kriisi poolt mõjutatud valdkondades, hoides samal ajal silma peal pikaajalistel probleemidel seoses noorte naiste tööturule sisenemisega;

58.

nõuab, et liikmesriigid rakendaksid nendele noortele inimestele võrdsete võimaluste loomise meetmeid, kes tegutsevad tööturu nendes osades, kus noored on alaesindatud, et seeläbi saada üle varasema vanuse alusel diskrimineerimise tagajärgedest ning saavutada mitmekülgne tööjõud, tehes vajadusel mõistlikke kohandusi puuetega noortele inimestele; juhib tähelepanu headele kogemustele võrdsete võimaluste loomisel diskrimineerimisega võitlemisel;

59.

rõhutab vajadust töötada välja eraldi kavad puuetega inimeste jaoks, eesmärgiga suurendada nende tööturule juurdepääsu võimalusi;

60.

rõhutab, et oluline on julgustada loomingulisi erialasid – näiteks kino, muusika, tants, teater või tsirkus – õppivate või koolis sellega tegelevate noorte ametipraktikat ja liikuvust;

61.

on seisukohal, et rohkem tuleks toetada vabatahtlike programme erinevates valdkondades, sealhulgas sotsiaal-, kultuuri- ja spordivaldkonnas;

62.

palub tööstusharu erinevate osade esindajatel asutada ettevõtetes ja organisatsioonides põlvkondade partnerlused, tekitades sellega aktiivse oskusteabe vahetuse ja ühendades tulemuslikult erinevate põlvkondade kogemused;

63.

märgib noorte inimeste majandusliku iseseisvuse tähtsust ning palub liikmesriikidel tagada, et kõigil noortel inimestel oleks õigus korralikule sissetulekutasemele, mis tagab neile võimaluse luua majanduslikult iseseisev elu;

64.

palub liikmesriikidel tagada, et noored inimesed saavad soovi korral tõhusat abi karjääri valikul, oma õiguste tundmaõppimisel ning oma minimaalse sissetuleku haldamisel;

65.

soovitab nõukogul ja komisjonil algatada Euroopa noortegarantii, et kindlustada iga ELi noorele õigus, et talle pakutakse tööd, praktikakohta, lisakoolitust või kombineeritud töö- ja koolitusprogrammi pärast maksimaalselt neljakuulist töötuse perioodi;

66.

tervitab edusamme EL 2020. aasta strateegia määratlemisel, kuid kahetseb, et Lissaboni strateegia ja eriti Euroopa Noortepakti osas ei ole läbi viidud avalikku ning läbipaistvat hindamist, sealjuures noorte lähtekohtade osas, ning et tööturu osapooli, kodanikuühiskonda ja noorteorganisatsioone ei kaasatud piisaval määral arutellu EL 2020. aasta strateegia välja töötamisel;

67.

kutsub liikmesriike üles seadma noortepoliitika uusi siduvaid sihteesmärke ja neid hindama; kutsub komisjoni üles paremini osadeks jaotatud statistilise teabe põhjal, eriti soo ja vanuse järgi, hindama igal aastal olemasolevaid noortepoliitika sihteesmärke ja noorte garantiid, et saavutada tulemusi ja edusamme;

68.

kutsub nõukogu ja komisjoni üles leppima kokku uutes, tõhusamates noorte tööhõivet puudutavates juhtimis- ning teavitamismeetmetes ning neid rakendama;

69.

teeb ettepaneku luua alaline ELi noortega tegelev rakkerühm, mis kaasab noorteorganisatsioone, liikmesriike, komisjoni, parlamenti ja tööturu osapooli, et jälgida noorte tööhõive arengut, võimaldada võtta sektoritevahelisi poliitilisi meetmeid, jagada parimate tavade näiteid ja algatada uusi poliitilisi abinõusid;

70.

rõhutab, et oluline on kaasata noori haridus- ja koolituspoliitika koostamisse, et oleks võimalik paremini nende vajadustega arvestada; soovitab komisjonil sellega seoses konsulteerida noorte prioriteetide teemal liikmesriikide noortekogude esindajatega;

71.

kutsub liikmesriike üles hindama poliitika mõju noortele, kaasama noori kõikidesse protsessidesse ning looma noortenõukogusid, mis jälgiksid noortega seotud poliitikat;

72.

palub Euroopa institutsioonidel anda head eeskuju, eemaldades oma vastavatelt veebilehekülgedelt tasustamata praktika kuulutused ja maksta:

73.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.