19.2.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 54/15

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: nõukogu määrus konkurentsivõimetute söekaevanduste sulgemise soodustamiseks antava riigiabi kohta”

(omaalgatuslik arvamus)

(2011/C 54/03)

Pearaportöör: Antonello PEZZINI

21. oktoobril 2010 otsustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastavalt kodukorra artikli 29 lõikele 2 koostada omaalgatusliku arvamuse teemal

„Ettepanek: nõukogu määrus konkurentsivõimetute söekaevanduste sulgemise soodustamiseks antava riigiabi kohta”.

Komitee juhatus tegi 20. oktoobril 2010 käesoleva arvamuse ettevalmistamise ülesandeks tööstuse muutuste nõuandekomisjonile.

Arvestades töö kiireloomulisust määras komitee täiskogu 467. istungjärgul 8.–9. detsembril 2010 (8. detsembri istungil) pearaportööriks Antonello Pezzini ja võttis vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 158, vastu hääletas 8, erapooletuks jäi 5.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi komitee) peab vajalikuks võtta mitmeid meetmeid selleks, et anda tugev impulss säästva energia mudelile ja pakkuda sektorile kindel ja stabiilne tugiraamistik, mis hõlmab energeetika kavandamist kooskõlas energiavarustuse kindlusega ning sotsiaalsetest, territoriaalsetest ja keskkonnaalastest aspektidest ning 2020.–2050. aasta tegevuskavast kinni pidades.

1.2   Komitee soovitab praegu kehtivat määrust söetööstuse kohta (23. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1407/2002, mis käsitleb söetööstusele antavat riigiabi) pikendada sama pikaks perioodiks kui kehtivuse kaotavate eeskirjade kehtivusaeg, ilma et peaks täiendavalt suurendama ELi eelarvet või sundima kaevandusi sulgema, vaid et antaks võimalus anda abi investeeringutele, puhta söe uuenduslikule tehnoloogiale ja kvalifitseeritud personali koolitamisele strateegiliste toorainete alal. Samuti kutsub komitee tungivalt üles ettepanekut muutma, et „soodustada konkurentsivõimetute söekaevanduste ümberstruktureerimist” ja tugevdada ühenduse strateegilist varu.

1.3   Komitee palub teha vahekokkuvõtte puhta söe konkurentsivõimelisusest võrreldes teiste ELi sisemiste energiaressursside konkurentsivõimelisusega 2020. aastani, teistele ELi sisemistele energiaallikatele antava abiga, söekasutuse toetamisega rahvusvahelistel turgudel, fossiilkütuste hindade kõikuvusega rahvusvahelistel tasandil, ELi sisemiste strateegiliste ressursside lisaväärtusega Euroopa jaoks ning elektrijaamade ümberkorraldamise kulude ja suletud kaevanduste keskkonna taastamise kuludega.

1.4   Komitee arvates tuleks see, 2014. aastasse kavandatud kontroll läbi viia ranges vastavuses Lissaboni lepingu sätetega liidu uue energiapoliitika kohta (vt artikkel 194) ja kooskõlas liidu energiajulgeoleku ja ressurssidele juurdepääsu strateegiaga ning teiste liidu poliitikavaldkondadega, eelkõige tööstus-, kaubandus- ning teadus- ja uuendustegevuse poliitikaga.

1.5   Komitee palub esitada Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komiteele endale 2015. aastaks vahearuanne Euroopa söetööstuse konkurentsivõimelisuse kohta. Aruandes tuleks vaadata kaugemale praegusest erakorralisest kriisiolukorrast, võtta arvesse eelpool mainitud parameetreid söetööstusele tähtaegade seadmisel, ning rõhutada saavutatud strateegilist, majanduslikku, tehnoloogilist, sotsiaalset ja keskkonnaalast arengut ning energiasõltuvuse vähenemist.

1.6   Komitee tuletab meelde, et EL on puhaste energiatehnoloogiate teadus- ja arendustegevuses juhtpositsioonil, eelkõige süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogias, puhta söe tehnoloogias, söest energia mitmiktootmises ja elektri tootmises heitevabade terviklike lahenduste abil (inglise keeles Power Generation for Integrated Zero Emission Solutions), (1) mis kuuluvad kõik Euroopa Liidu teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse 2007.–2013. aasta seitsmendasse raamprogrammi.

1.7   Komitee rõhutab konkurentsimoonutuste probleemide puudumist Euroopa siseturul, arvestades, et nagu komisjon ka ise ütles, ei ole liikmesriikide vahel märkimisväärset söekaubandust, eelkõige seetõttu, et elektrijaamade tehnoloogilised seadmed on kujundatud just selle riigi söetüübile.

1.8   Komitee rõhutab, et söemäärus (määrus (EÜ) nr 1407/2002) on üha aktuaalsem, eelkõige seoses järgnevaga:

—	„ühenduse söe ja importsöe suhtes kehtivad ebavõrdsed konkurentsitingimused on sundinud söetööstust võtma viimaste aastakümnete jooksul märkimisväärseid ümberkorraldusmeetmeid, mis hõlmavad tegevuse olulist vähendamist;

—	ühendus sõltub üha enam ühendusevälistest primaarenergia allikatest;

—	ülemaailmne poliitiline olukord annab energiasektoris geopoliitiliste riskide ja julgeolekuriskide hindamisele täiesti uue ulatuse ning varustamiskindluse mõiste omandab laiema tähenduse.”

1.9   Neil põhjustel ja energiaressursside strateegilise tähtsuse tõttu soovitab komitee minna tõhusalt üle uuele säästva energia Euroopa mudelile, mida iseloomustab kõiki energiaallikaid hõlmav mitmekesine energiaallikate kombinatsioon, saasteainete heidet vähendav tehnoloogia ja realistlik ajakava nende elementide tarvitusele võtmiseks ja jätkuvaks kasutamiseks, mis võivad muuta mudelit vähem sõltuvaks välisressurssidest.

1.10   Energiatõhususe, kliimamuutuste vastu võitlemise ning CO2-heite ja teiste saasteainete vähendamisega seoses rõhutab komitee, kui oluline on jõuda demokraatlikule ja kõiki hõlmavale konsensusele. Seetõttu palub ta tungivalt eri tasanditel söetööstuse valdkondlikku sotsiaalset dialoogi tugevdada ja rohkem struktureerida, tehes seda liidu majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse poliitika raames, mis on mõeldud sütt tootvatele piirkondadele, kelle jaoks tähendaks kaevanduste sulgemine praegust ülemaailmset kriisi arvestades rohkem kui 300 000 töökoha kaotamist väga suure eripäraga piirkondades.

2.   Sissejuhatus

2.1   ELi söetoodang (2) ulatub praegu ligikaudu 288 miljoni söeekvivalendi tonnini, millest 122 miljonit söeekvivalendi tonni moodustab kivisüsi. Sütt kasutatakse tavaliselt kas elektri tootmiseks, kütteks, terase tootmiseks või muudes tööstuslikes protsessides. ELi suurimad söetootjad on Poola ja Saksamaa.

2.2   Kümnest kivisütt tootvast liikmesriigist kuues on võimalik saada mingis vormis riiklikku toetust: peamiselt Saksamaal ja Hispaanias, vähemal määral ka Ungaris, Poolas, Rumeenias ja Slovakkias (Sloveenias antakse toetust üksnes juba suletud kaevandustele).

2.3   1951. a sõlmitud Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping sisaldas selget regulatsiooni seoses söekaevanduse ja terasetööstuse valdkonna ettevõtetele liikmesriikide poolt eraldatava abi lubatavusega: „Söe ja terase ühisturuga on kokkusobimatud ja ühenduse piires käesoleva lepinguga ettenähtud tingimustel /…/ keelatud: riikide antavad subsiidiumid või abi /…/ mis tahes vormis.” Selline ettevõtete igasuguse riikliku toetamise keeld artikli 4 punktis c oli loogiline tagajärg kõigi riiklike kaitsemeetmete kaotamisele ühisel siseturul.

2.4   Pärast ühisturu loomist selgus peagi, et Euroopa energiavarustust ei ole võimalik tagada. Teatud liiki ühenduse abi võimaldamiseks võeti aluseks pärast lepingu allkirjastamist tekkivate ettenägematute asjaolude puhuks vastu võetud artikkel 95, mille kohaselt lubati ühendusel sekkuda juhul, kui see on vajalik lepingu ühe või mitme eesmärgi saavutamiseks.

2.5   ESTÜ lepingu kehtivuse lõppemisel võttis nõukogu 23. juulil 2002 vastu määruse (EÜ) nr 1407/2002, mis käsitleb söetööstusele antavat riigiabi. Määruse kehtivus lõpeb 31. detsembril 2010. Aastatel 2003–2008 kiideti heaks rohkem kui 26 miljardi euro ulatuses sektorile antavat abi.

2.6   Komitee avaldas oma arvamust selle abikava kohta (3) ning toetas ESTÜ nõuandekomitee seisukohta, et määrus, mille eesmärk on parandada energiavarustuse kindlust ning pakkuda tugevat primaarenergiabaasi, ei saa samal ajal nõuda igasuguse söetööstusele antava abi pidevat vähendamist.

2.7   Komiteel oli hea meel, et liikmesriikidel on võimalus säilitada kohaliku kivisöe tootmise minimaalne stabiilne tase, mis võimaldab juurdepääsu olulistele varudele. See tähendas operatiivvõrgustiku haldamist, tugevat rõhuasetust töötervishoiu ja tööohutusele ning selle valdkonna erimeetmeid, usaldatavaid kutsekvalifikatsioone ja tehnoloogilisi eksperditeadmisi.

2.8   Lisaks sellele rõhutab komitee, kui oluline on anda sellele sektorile ELi sisemise strateegilise toorainega seoses aktiivne roll Euroopa atraktiivsemaks muutmisel investoritele ja tööandjatele, ettevõtete konkurentsivõime ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisel, teadus- ja uuendustegevuse julgustamisel ning samuti uute oskuste tutvustamise ja levitamise ning töötajate koolitamise edendamisel (4).

2.9   Komitee on eelnevalt ka märkinud, et komisjon peaks keskenduma pigem abile, millel on märkimisväärne mõju kaubandusele, kui raiskama oma ressursse paljude peaasjalikult kohaliku tähtsusega juhtumite analüüsimisele. Samuti peaks komisjon selgitama „kohaliku juhtumi” mõiste tähendust ja tõlgendust (5).

2.10   Komitee on eelnevalt juhtinud tähelepanu ka sellele, et fossiilkütused süsi, (6) nafta ja maagaas on Euroopa ja kogu maailma energiavarustuse tugisammas. Kuna nad on olulised ka järgmistel kümnenditel, ei kao nende asjakohasus (7).

2.11   Euroopa märkimisväärsete söevarude suurem kasutamine aitaks seda sõltuvust leevendada. Söe puhul on hinnanguliselt 3 400 miljardi tonni naftaühiku suurusest kogupotentsiaalist siiani kaevandatud üksnes ligikaudu 3 %. Söe, nafta ja maagaasi ülemaailmsete ressursside oletuslikud varud sõltuvad erinevatest teguritest (majanduskasv, uurimistegevus, tehnoloogiline areng). Varudest jätkub veel paljudeks aastakümneteks (söe puhul võib-olla isegi aastasadadeks) (7).

2.12   Teadusuuringute Ühiskeskuse 2030.–2050. aasta prognooside kohaselt (8) on söel jätkuvalt kogu 21. sajandi jooksul oluline roll energiavajadusele vastamisel. Suurem tähelepanu kasvuhoonegaaside heite vähendamisele tähendab suurt investeeringut turul olevate puhaste söepõletustehnoloogiate ja süsinikdioksiidi üha tõhusama kogumise ja säilitamise tehnoloogiate uurimisse ja arendamisse. Maailma tasandil jääb süsi tähtsaks energiaallikaks, mis katab üle 20 % maailma energiavajadusest.

2.13   Nagu komitee on varasemalt märkinud, (9) on pärast esialgset tagasiminekut oodata alates u 2015. aastast söetarbimise suurenemist, kuna selle konkurentsiolukord elektritootmisel on paranenud. Sellise arengu peamised põhjused on maagaasi hinna tõus ja progressiivse söeaurutustehnoloogia oodatav kasutusvalmiks saamine.

2.14   Hiina, USA, India, Austraalia ja Venemaa on suurimad söetootjad maailmas, Hiina toodab 2 761 miljonit (47 % ülemaailmsest toodangust), USA 1 006 miljonit (17 %) ja Venemaa 247 miljonit (4 %) tonni sütt aastas. EL impordib aastas 180 miljonit tonni kivisütt, peamiselt Venemaalt (30 %), Colombiast (17,8 %), Lõuna-Aafrika Vabariigist (15,9 %) ja USA-st (12,8 %) (10).

3.   Ettepanek

3.1   Arvestades söetööstusele antava riigiabi käsitleva nõukogu 23. juuli 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1407/2002 kehtivuse lõppemist, esitas komisjon hiljuti järgmised kuus valikut.

—	Valik 1: komisjon ei esitaks söemääruse kehtivuse lõppemise järel kohaldatavat uut sektorispetsiifilist õigusakti, kohaldataks üldisi riigiabi eeskirju.

—

Valik 2: komisjon võtaks vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c kohased suunised, mis sarnaneksid laevaehitus- ja terasesektorites võetud suunistega (abi, mis katab maksed kaevanduste sulgemise tõttu koondatavatele ja ennetähtaegselt pensionile jäävatele töötajatele, selliste töötajate nõustamise ning ametialase ümberõppe kulud, kaevanduste keskkonna taastamise kulud).

—	Valik 3: määrus, millega lubatakse ajaliselt piiratud tegevusabi (sulgemisabi), kahanevat tegevusabi. See peab kaasnema kaevanduste ja rajatiste tegevuse nõuetekohase lõpetamisega konkreetse kaevanduste sulgemise kava kontekstis.

—	Valik 4: määrus, millega lubatakse anda abi söekaevanduste sulgemisega seonduvate erakorraliste kulude katmiseks (varasemast tegevusest tulenevad sotsiaal- ja keskkonnakohustused).

—	Valik 5: ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktil e põhinev määrus, millega lubataks liikmesriikidel anda nii sulgemisabi kui ka erakorraliste kulude katmiseks antavat abi.

—	Valik 6: pikendada kehtiva söemääruse kehtivust veel kümne aasta võrra, st 2020. aasta lõpuni, ilma kaevanduste sulgemise nõudeta ja investeerimisabi andmise võimalusega.

3.2   Komisjon on otsustanud esitada 5. valikul põhineva uue nõukogu määruse ettepaneku koos liikmesriikide jaoks lisanduva õigusaktiga, et leevendada kaevanduste sulgemise sotsiaal- ja piirkondlikku mõju ning toetada Euroopa piirkondade sotsiaalse sidususe parandamist.

Lisaks võimalustele, mida pakuvad üldised riigiabi eeskirjad ettevõtete konkurentsivõime ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks, teadus- ja uuendustegevusele avatuse edendamiseks ning uute teadmiste saamise ja levitamise ning personali koolituse edendamiseks, pakub komisjoni ettepanek võimalust pidada kivisöetööstusele antavat kaht liiki abi kokkusobivaks siseturuga. Nendeks liikideks on sulgemisabi ja erakorraliste kulude katmiseks antav abi.

3.3.1   Söekaevandusele antakse tegevusabi, kui täidetud on järgmised tingimused:

—	konkurentsivõimetu söekaevandus, mis töötas seisuga 31. detsember 2009, peab koostama 1. oktoobriks 2014 lõpliku sulgemise kava;

—	abisumma peab aja jooksul järsult kahanema, st abi kahandatakse iga viieteistkuulise ajavahemiku järel 33 %;

—	kui kaevandus ei ole määratud tähtpäevaks suletud, tuleb kõik saadud abi tagasi maksta;

—	liikmesriigid peavad esitama kava selliste meetmete võtmiseks, mille eesmärk on leevendada söe kasutamise keskkonnamõju.

3.3.2   Abi erandlike kulude katmiseks on mõeldud katma kaevanduste ümberstruktureerimise ja keskkonna taastamisega seotud erandlikke kulusid, mis ei ole otseselt seotud käsiloleva tootmisega, samuti varasemast tegevusest tulenevaid sotsiaal- ja keskkonnakohustusi, mis tekivad kaevanduste sulgemisest, tingimusel et need tulenevad söetootmisrajatise sulgemisest.

4.   Üldised märkused

4.1   Komitee avaldab kahetsust, et nõukogu ei konsulteerinud temaga seoses tööstuse muutuste nõuandekomisjoni volitustega. CCMI lisati komiteesse alalise tööstruktuurina, kes võttis üle Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) nõuandekomitee volitused.

4.2   Kõigepealt kasutab komitee oma õigust avaldada arvamust teemal, mis on ELi tööstuse muutuste seisukohalt väga tähtis, kuna ESTÜ nõuandekomitee on seoses määrusega (EÜ) nr 1407/2002 rõhutanud, et parandades energiavarustuse kindlust ning pakkudes tugevat primaarenergiabaasi, ei saa samal ajal nõuda söetööstusele antava abi pidevat vähendamist.

4.3   Komitee juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Ülemkogu avaldas 19.–20. märtsil 2009 toetust komisjonis 13. novembril 2008 välja antud teisele strateegilisele energiaülevaatele, milles rõhutati vajadust kasutada maksimaalselt ELi sisemisi energiaressursse ning kasutada paremini ära oma enda energiaressursid, sealhulgas taastuvad energiaallikad, fossiilkütused ja tuumaenergia riikides, kes on seda otsustanud kasutada.

4.4   Komitee rõhutab ka, et kuuenda 2002.–2012. aasta keskkonnaalase tegevusprogrammi üks eesmärk on ergutada taastuvate ja madala süsinikusisaldusega fossiilkütuste kasutamist energia tootmisel ning söetööstusele antavat riigiabi käsitleva kehtiva määruse artiklis 1 sätestatakse vajadus säilitada varude kättesaadavuse tagamiseks ettevaatusabinõuna kohaliku söe tootmise miinimumtase.

4.5   Lõpuks juhib komitee tähelepanu sellele, et ka Pettenis asuva Teadusuuringute Ühiskeskuse Energeetika Instituudi teadusuuringud viitavad sellele, et kivisöel on jätkuvalt oluline roll kogu 21. sajandi jooksul energiavajadusele vastamisel.

4.6   Komitee väljendab poolehoidu komisjoni senini väljapakutud meetmetele, kuna nad toetavad ettevõtete konkurentsivõimelist arengut ega põhine ainult konkurentsivastasel lähenemisviisil (11) ühises võrdlusraamistikus, et

—	säilitada ELi sisemiste energiaressursside piisav tase, et tagada energiavarustuse kindlus ja vähendada energiaalast sõltuvust;

—

säilitada Euroopa juhtpositsioon arukate kaevandustehnoloogiate, puhaste söepõletustehnoloogiate ning süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiate valdkonnas; süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiate laialdasem kasutamine on võimalik alles alates 2020. aastast ning üksnes juhul, kui selleks ajaks on läbi viidud vajalik teadus- ja arendustegevus;

—	reageerida turuprobleemidele seoses investeeringutega teadus- ja uuendustegevusse ning ümberstruktureerimisse, et võimaldada Euroopa söetootmisettevõtetel omandada uusi turulolevaid tehnoloogiaid madalama hinnaga ning muutuda konkurentsivõimelisemaks;

—	saavutada sotsiaalseid ja keskkonnaeesmärke, luues piirkonnapõhist heaolu ja töökohti selliste piirkondade arendamise kaudu, kus mäe-, kaevandus- ja seotud tööstused on ülekaalus või ainsad tööstused;

—	kasutada sektoris kohaliku juhtumi mõistet, kuna ELi sisene kaubandus avaldab sektorile vähest või olematut mõju ja ei mõjuta seetõttu kaubandust märkimisväärselt ning praegune toetussüsteem ei ole toonud kaasa erilisi kaubandusmoonutusi;

—

võimaldada elektrijaamade kaasajastamist ning tagada kinnipidamine liikmesriikide (12) sektori ümberstruktureerimise ajakavadest ja menetlustest toetuse kaudu söekaevanduspiirkondade võrgustikele, maavarade kaevandamise ja kasutamise alastele pädevuskeskustele ning võrgustikele kõrge kvalifikatsiooniga juhtide koolitamiseks;

—	säilitada ELi siseste minimaalsete strateegiliste varude mudel, et täita avaliku sektori universaalteenuste osutamise kohustust tagada energiajulgeolek vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 106 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 86);

—	pakkuda konkurentsivõimetute kaevanduste töötajatele ja ekspertidele nõustamist, koolitust ja ümberõpet ning toetada sektori ja seotud tööstuste enneaegselt pensionile jäänud töötajaid;

—	arendada ja toetada sotsiaalset dialoogi Euroopa kaevandustööstussektoris ja korraldada tehniliste võrgustike põhiseid foorumeid nagu näiteks fossiilkütuste foorum Berliinis;

—

toetada eelkõige tehnilise ja keskkonna valdkonna parimate tavade levitamist ja tutvustamist, et suurendada kaasaegse söetootmise ja selle kasutusalade konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust ning alustada restruktureerimist, mitmekesistamist ja sulgemist (ning kaevanduste keskkonna taastamist (13)), kus need meetmed ei tasu ennast ära.

4.7   Komitee leiab, et komisjoni sätestatud ajavahemik on liiga lühike ega rahulda sektori arenguvajadusi: ajavahemik 2011–2018 oleks sobivam – samamoodi nagu ajavahemik 2002–2010 – selleks, et määrata kindlaks, kas sektori ettevõtted on konkurentsivõimelised, arvestades tehnoloogiliste arengutega turul seoses odavate süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiate, puhaste söepõletus- ja kaevandustehnoloogiatega.

4.8   Komitee leiab ka, et kahanemine on liiga kiire ja koondatud ajavahemikesse, mis on liiga lühikesed konkurentsivõime taastamiseks ja uuendusteks tootmise, puhaste söepõletustehnoloogiate ning süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiate valdkonnas. Lisaks peaks abi eesmärk olema mitte karistada (nagu ettepanekus), vaid pigem tunnustada ettevõtteid, mis taastavad oma konkurentsivõimelisuse.

4.9   Imporditud ja ELi-siseste toodete tasakaalustamata konkurentsi puhul võiks enne väitmist, et see nõuab piiranguid ELi süsteemis, pigem uurida põhjalikumalt ja avatumalt eksportivate riikide abisüsteemi. Komitee arvates tuleks kolmandate riikidega lepingute sõlmimisel tähelepanelikumalt ja sidusamalt kontrollida, kas selles on nõue pidada kinni ILO asjaomastest tööstandarditest, et vältida kaevurite ärakasutamist ning tagada optimaalsed ohutusetingimused ja töötajate kaitse tihtipeale surmaga lõppevate tööõnnetuste eest, mis juhtuvad maailma suurimates ettevõtetes.

4.10   Lõpetuseks leiab komitee, et söekaevandamis- ja elektritootmissektorite edaspidise tegevuse jaoks on oluline anda Euroopa ettevõtetele ja liikmesriikidele selge ja ennetav raamistik, milles sätestatakse, millist horisontaalset abi saab kasutada sotsiaalsetel ja keskkonnaalastel eesmärkidel ning millist abi sektori teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse, uuendustegevuse, koolituse ja kutseoskuste parandamise eesmärkidel.

---

(1)  Vt fossiilkütuseid kasutavate heitevabade elektrijaamade Euroopa tehnoloogiaplatvormi 2010.–2012. aasta rakenduskava www.zeroemissionsplatform.eu/ccs-technology/capture.html ja eesistujariigi Belgia korraldatud konverents Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava (SET-kava) kohta (15.–16. november 2010), fossiilkütuseid kasutavate heitevabade elektrijaamade Euroopa tehnoloogiaplatvorm http//setis.ec.europa.eu/technologies/Zero-emission-fossil).

(2)  Käesolevas arvamuses kasutatakse mõistet „süsi” määruses (EÜ) nr 1407/2002 sätestatud tähenduses: antratsiit ning pruun- ja kivisüsi.

(3)  EÜT C 48, 21.2.2002, lk 49.

(4)  ELT C 65, 17.3.2006, lk 1.

(5)  Vt joonealune märkus 2.

(6)  Antratsiit ning pruun- ja kivisüsi.

(7)  ELT C 28, 3.2.2006, lk 5.

(8)  „Coal of the future (supply prospects for thermal coal by 2030-2050)” [Tuleviku süsi (prognoosid küttesöega varustatuse kohta aastateks 2030–2050)]. Teadusuuringute Ühiskeskuse peadirektoraat, Energeetika Instituut, Petten (Madalmaad), veebruar 2007.

(9)  Vt joonealune märkus 9.

(10)  USA-l on siiani aktiivne roll söeküttel töötavate elektrijaamade rahastamisel – nii USAs kui mujal maailmas –, mis on vastuolus president Barack Obama lubadusega G-20-le fossiilkütuste toetusi järk-järgult vähendada.

(11)  Sellega seoses ning nagu on öeldud ka kõigis komisjoni energiapoliitikadokumentides (alates Euroopa energiatehnoloogia strateegilisest kavast kuni energiastrateegiani aastateks 2011–2020), tuleb arvestada eri parameetreid, nt ELi teiste sisemiste energiaressursside konkurentsivõimelisus 2020. aastani, teistele ELi sisemistele energiaallikatele antav abi, söekasutuse toetamine rahvusvahelistel turgudel ja fossiilkütuste hindade kõikuvus rahvusvahelisel tasandil, ELi sisemiste strateegiliste ressursside energiajulgeoleku lisaväärtus Euroopa jaoks, eelkõige rahvusvaheliste kriiside ja pingete korral. Samuti tuleks arvestada söeelektrijaamade ümberkorraldamise kulusid ja suletud kaevanduste keskkonna taastamise kulusid.

(12)  Vt nt Saksamaa söekaevanduste kava aastani 2018.

(13)  Tegevuse lõpetamine (inglise keeles decommissioning).

---