19.2.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 54/58

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa digitaalne tegevuskava””

KOM(2010) 245 lõplik

(2011/C 54/17)

Raportöör: Thomas McDONOGH

19. mail 2010 otsustas Euroopa Komisjon vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 304 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa digitaalne tegevuskava””

KOM(2010) 245 lõplik.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon võttis arvamuse vastu 16. novembril 2010.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 467. istungjärgul 8.–9. detsembril 2010 (8. detsembri istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 83, erapooletuks jäi 1 liige.

1.   Järeldused

1.1   Komitee tervitab komisjoni teatist Euroopa digitaalse tegevuskava kohta. Komitee jagab komisjoni muret selle pärast, kuidas finantskriis on kahjustanud Euroopa majandus- ja sotsiaalvaldkonnas saavutatud edu. Komitee nõustub, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) suurt potentsiaali saab ära kasutada ja digitaalset majandust on võimalik mobiliseerida majanduskasvu hädavajaliku stiimulina ja eurooplaste elatustaseme tõstjana. Lisaks nõustub komitee komisjoniga selles, et mitmesugused info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonda ja digitaalset tegevuskava hõlmavad poliitilised algatused vajavad ühtlustamist ning neid tuleb hallata vastavalt sidusale tegevuskavale.

1.2   Kuigi mõned teatise osad on hästi kirjutatud ning neis määratletakse selgelt vajalikud poliitilised algatused, on teatud osad – nt peatükk IKTst saadava ühiskondliku kasu kohta ELis ning peatükk digitaalse tegevuskava rahvusvaheliste aspektide kohta – tegevuskava osas ikka veel ebamäärased. Komitee loodab, et digitaalse tegevuskava kõik elemendid viimistletakse nõuetekohaselt ja aegsasti ning et komiteega konsulteeritakse põhjalikult üksikasjalike algatuste osas, milles ta kavatseb asjakohaselt osaleda.

1.3   Komitee võtab teadmiseks komisjoni välja toodud probleemid, mis takistavad elujõulise digitaalse majanduse arendamist Euroopas, eriti probleemid seoses 27 liikmesriigist koosneva ühenduse kaubandusliku, kultuurilise ja õigusliku killustatusega, ning visalt jätkuva alainvesteerimise võrkudesse, IKT-alasesse haridusse, teadusuuringutesse ning innovatsiooni.

1.4   Kuigi nimetatud probleemid on olnud kaua ELis jõupingutuste keskmes ning vaatamata aastaid kestnud poliitika suunamisele ja tegevuskavadele, on edusammud jäänud oodatust väiksemaks. Praegu, 2010. aastal ei ole vastuvõetav, et 30 % ELi majapidamistest ei ole ikka veel internetiühendust (1) ning et Euroopa ei suuda keset majanduskriisi piisavalt toetuda digitaalse majanduse sektori kasvule, mis aitaks meie majandusel kiiresti taastuda.

1.5   Kuigi Euroopa on maailma üks kõige rohkem võrgustunud piirkondi, kujutavad paljude IKT-põhiste toodete ja teenuste keerukus ning juurdepääsu ja kasutusvõimaluse puudumine endast olulist takistust paljude, eelkõige eakate ja füüsilise puudega inimeste integreerimisel. Euroopa peab keskenduma IKT toodete ja teenuste paremale kavandamisele, et need vastaksid vananeva elanikkonna ja puuetega inimeste vajadustele, võttes arvesse ka ÜRO vastava konventsiooni eesmärke.

1.6   Komitee on väsinud esitamast pidevalt tulutult üleskutseid, et internetiühendus lisataks universaalteenuste hulka. Kui EL soovib digitaalset tegevuskava ja e-kaasatuse põhimõtet tõsiselt võtta, siis tuleb selles küsimuses kiiresti tegutseda. Komitee tunnistab kõnealuse meetmega kaasnevaid rahalisi väljakutseid ning soovitab, et ELi rahastamine tuleks läbipaistvuse, objektiivsuse ja proportsionaalsuse kriteeriumide alusel muuta kättesaadavaks infrastruktuuri pakkujatele.

1.7   Iga päevaga jääb EL kõrgetasemelise IKT infrastruktuuri, IKT-alase teadus- ja arendustegevuse kulutuste ning kodanike digitaalses majanduses osalemise määra poolest üha enam maha USAst, Jaapanist ja Lõuna-Koreast. Selline mahajäämus ülemaailmses konkurentsivõimes tuleb tasa teha jõuliste poliitikaalgatuste tõhusa rakendamise abil.

1.8   Komitee leiab, et puudulik edasiminek Euroopa IKT ja digitaalse majandusega seotud eesmärkide saavutamisel tuleneb peamiselt poliitiliste algatuste ebapiisavast teostamisest Euroopa ja liikmesriikide tasandil: me teadsime, mida tuli teha, kuid ei teinud seda. Komitee kutsub liikmesriike üles kiiresti rakendama digitaalset tegevuskava käsitlevaid direktiive ja soovitusi.

1.9   Komitee leiab, et turg üksi ei suuda end avaliku hüve huvides reguleerida. Seepärast on suurema arvu kodanike huvide kaitseks vajalik tugev reguleeriv raamistik, nagu nähakse ette 2020. aasta strateegias.

1.10   Komisjoni teatis kujutab endast hädavajaliku juhtimisstrateegia ja haldusliku lähenemisviisi õigesti ajastatud väljendust Euroopa digitaalse tegevuskava eesmärkide saavutamiseks osana Euroopa 2020. aasta strateegiast (2). Komitee tunnustab komisjoni poolt teatisesse lisatud haldust ja majandamist käsitlevaid sätteid, mille eesmärk on tagada selle ülitähtsa tegevuskava asjakohane ja õigeaegne rakendamine. Siiski peab komisjon nüüd digitaalse tegevuskava jaoks koostama üksikasjaliku dokumendi strateegia rakendamise kohta, et keskenduda selle tõhusale elluviimisele.

1.11   Komitee toetab teatises esitatud seitsmest sambast koosnevat tegevuskava ja avaldab komisjoni tööle tunnustust. Ehkki asjakohaseks hinnanguks tuleb üksikasju veelgi enam täpsustada, leiab komitee, et kõnealune kõrgetasemeline kava on suhteliselt ulatuslik ja valdavas osas sobiv.

1.12   Siiski on komitee üllatunud selle üle, et teatisest on välja jäetud Galileo programm, mis on tähtis investeering Euroopa info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tulevikku. Komitee kutsub komisjoni üles lisama Galileo selgesõnaliselt digitaalsesse tegevuskavasse ning meenutab komisjonile Galileo programmi käsitlevaid komitee arvamusi (3).

1.13   Komitee jääb ootama sobival ajal toimuvaid konsultatsioone digitaalse tegevuskava iga konkreetset aspekti käsitlevate komisjoni teatiste üle.

Nende teatiste koostamise osas juhib komitee komisjoni tähelepanu mitmetele komitee varasematele arvamustele (4), milles on väljendatud vajadust turvalise ja elujõulise infoühiskonna, tugeva Euroopa info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tööstuse ning tootliku, kiirekasvulise digitaalse majanduse järele.

2.   Soovitused

2.1   Universaalteenuse mõiste kohaldamisalasse (5) tuleb lisada kõikjal kättesaadav kiire ühendus koos sobivate rahastamismehhanismidega.

2.2   Aktiivsemalt tuleks rahastada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seonduvate oskuste arendamist ning kodanikele ning VKEdele suunatud teavitusprogramme. Liikmesriikides tuleks luua teavitus- ja tugisüsteemid, et aidata VKEdel ja kodanikel digitaalset majandust mõista ja selles osaleda.

2.3   Arvestades e-kaasatusele pühendumust digitaalses tegevuskavas, peaks nõukogu toetama kogu ELis algatusi lairibatehnoloogia (nt veebipõhine õpe, videokonverentsid, veebipõhised avalikud teenused jne) kasutamise tutvustamiseks koolilastele ning vanemaealistele ja sotsiaalselt halvemas olukorras olevatele kodanikele. Kõik haridusprogrammid peaksid tuginema parimatele tavadele.

2.4   Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi IKT valdkonnas tuleks erilist tähelepanu pöörata toodete ja teenuste uuele põlvkonnale, mis vastab eakate, puuetega inimeste ja puuduliku kirjaoskusega inimeste erilistele vajadustele.

2.5   IKT toodetele ja teenustele kehtivate avatud standardite edendamine ja toetamine Euroopas peaks olema digitaalse tegevuskava selge osa. Avatud standardid lihtsustavad konkurentsi ning võimaldavad VKEdel areneda ja konkureerida rahvusvahelisel tasandil.

2.6   Lisaks IKT innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevusse suunatud rahavoo suurendamisele peab komisjon tagama ka nõuetekohase aruandluse ning väärtuse loomise investeeritud raha eest. Rakendada tuleks asjakohast investeeringute juhtimise praktikat: investeeringuid tuleks teha oodatava majandusliku ja/või ühiskondliku kasu alusel ning kõik investeeringud peaksid olema allutatud rangele järelevalvele, et tagada kavandatud kasu saavutamine.

2.7   Teadus- ja arendustegevusse suunatud investeeringute haldamine peab tagama programmide ja projektide hea kooskõlastamise, et suurendada kasu ja vältida tegevuse dubleerimist.

2.8   Teadus- ja arendustegevuse edusammud tuleks suunata esmajoones jätkusuutlikkusele, investeerides tehnoloogiatesse, mis aitavad kaotada seose majanduskasvu ja keskkonnakahju vahel.

2.9   Prioriteediks võiks seada selliste innovaatiliste tehnoloogiate rahastamise, mis lähtuvad Euroopa ülemaailmsest juhtpositsioonist traadita ja mobiilside alal, selleks et pakkuda kõikjal kättesaadavat kiiret internetiühendust, kasutades näiteks sagedusalasid, mis vabanevad sedamööda, kuidas väheneb ringhäälingu ja muude tegevusalade nõudlus ribalaiuse (nn vabad alad) järele (6).

2.10   Komitee kutsub komisjoni üles lisama Galileo programmi selgesõnaliselt digitaalse tegevuskava eesmärkide ja vahendite hulka. Samuti tuleks muuta kättesaadavaks rahalised vahendid selliste tehnoloogiate ja rakenduste arengu stimuleerimiseks, mis suudavad kasutada Galileo teenuste kaudu pakutavaid ülitäpseid ülemaailmseid navigatsioonisignaale (7).

2.11   EL peaks jätkama asjade interneti (8) tegevuskava raames teadus- ja arendustegevuse rahastamist, mille tulemused kajastuvad traadita tehnoloogia, interneti ja Galileo tehnilises arengus.

2.12   Oluliselt tuleks suurendada investeeringuid elutähtsa sideinfrastruktuuri kaitsmisega seotud teadus- ja arendustegevusse (9).

2.13   Elutähtsa sideinfrastruktuuri tõhusaks kaitsmiseks kogu Euroopa Liidus peaks EL andma volitused asjakohasele reguleerivale asutusele, sh Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti liikmetele (10).

2.14   Euroopas tuleks edendada tugevat infoturbesektorit, mis on sidusalt ja kooskõlastatult organiseeritud, et selle pädevus vastaks USA vastavale väga hästi rahastatud tööstusharule (11).

2.15   Tehes digitaalse tegevuskava rakendamisel koostööd ülemaailmsete IKT ettevõtetega, peab komisjon silmas pidama kodanike huvide kaitset.

2.16   Üldise poliitilise põhimõttena peaks avalik huvi – „avalik hüve” – olema tasakaalus era- ja ärihuvidega.

2.17   Komisjon peaks võtma kõik võimalikud meetmed, et tagada liikmesriikidepoolne elektroonilise side reguleeriva raamistiku (12) täpne jõustamine ning selle võrdne, tasakaalustatud ja üldine rakendamine on kõigis 27 liikmesriigis.

2.18   Selleks et tagada nõuetekohane kooskõla määrustega, tuleks teabevahetust reguleerivate asutuste pädevust liikmesriikides ja ELi tasandil tugevdada sarnaselt Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) pädevusele ja volitustele (13).

2.19   Arvestades mobiilse IKT suurenevat tähtsust, peaks Euroopa suunduma kiiresti turupõhisema lähenemisviisi poole spektri haldamisel, tugevdades turul osalejate pädevusi, võttes kasutusele ulatuslikuma spektrikaubanduse ning vähendades lairibaühenduse võimaldamisega kaasnevat riiklikku bürokraatiat (14).

2.20   Komisjon peaks julgustama liikmesriike magistraalliinide kaudu andmete edastamise võrkude (trunk-level) ja kommutatsioonivõrkude (switches) arendamisel ja kasutamisel oma riiklikke huve maksma panema, et saavutada riiklikus poliitikas seatud eesmärgid, nagu lairibaühenduse lõhe ületamine. Seda on võimalik saavutada, tehes telekommunikatsiooniettevõtetega koostööd avaliku ja erasektori partnerluse raames (15).

2.21   ELi tihedalt asustatud piirkondades tuleks infrastruktuuri pakkujatele pakkuda stiimuleid valguskaabelühenduste installeerimiseks.

2.22   Internetis tegutsemise oluline mõjutaja on kasuliku veebiteabe ja teenuste kättesaadavus. Valitsused, riigiasutused, infrastruktuuriettevõtted ja muud ettevõtted peaksid kiiremini edendama oma veebiarendusi ja klienditeeninduse ümbersuunamist veebipõhisele suhtele.

2.23   Tuleb leida innovaatilisi viise, kuidas ettevõtted saaksid kiirendada oma klientidele kvaliteetsete veebipõhiste teenuste pakkumist. Selles osas tuleks erilist tähelepanu pöörata arengutele veebipõhise videomaterjali kasutamise valdkonnas.

2.24   Tuleks investeerida ELi keelelisest mitmekesisusest tulenevatele raskustele innovaatiliste lahenduste otsimisse. USA-l ja teistel suurtel majanduspiirkondadel, kus on olemas lingua franca, on eelis ühtse, sidusa veebipõhise kaupade ja teenuste turu arendamisel. Keeleline mitmekesisus on 2020. aasta strateegia jaoks eraldi väljakutse.

2.25   Tuleks kaaluda Euroopa elektroonilise identiteedi (e-ID) andmist kõigile kodanikele, mis lihtsustaks e-teenuste osutamist ja e-kaubandust.

2.26   Komisjon peaks kehtestama kogu ELi hõlmava sertifitseerimissüsteemi e-müügiga tegelevate ettevõtete jaoks, et võimaldada tarbijatele kaupade ja teenuste veebipõhisel ostmisel universaalset kaitset riigipiiridest sõltumata. Selline süsteem suurendaks tarbijate usaldust e-kaubanduse suhtes.

2.27   Kodanikel peab piiriüleste ostude sooritamisel olema kindlustunne, et nende isikuandmeid ja rahatehinguid käideldakse turvaliselt. Tagada tuleb eraelu puutumatus ja isikuandmete turvaline säilitamine.

2.28   Komisjonil tuleb kehtestada kõnekeskuste litsentsisüsteem, et tagada ELi kodanike isiklike andmete ja rahatehingute kaitse kõnekeskuste kaudu toimunud äritegevuse puhul, eriti kui kõnekeskused asuvad väljaspool ELi.

2.29   Tähelepanu tuleb pöörata ka selliste tarbijate kaitsmisele, kes on veebipõhise ostu kinnitamisel teinud mõne vea. Hetkel on tarbijatel nt lennupileti või mõne muu ostu kinnitamisel ülilihtne teha vigu, mis võivad kalliks maksma minna. Võib-olla peaks sellistele tehingutele lisama valiku „tühista”.

2.30   Eritähelepanu tuleb pöörata lapsi puudutavale e-kaubandusele, mis vajab asjakohaseid eeskirju ja käitumisjuhendeid.

2.31   ELi rahastamise kaudu tuleks tugevdada Europoli võimet võidelda küberkuritegevusega. EL peab küberkurjategijate vastutusele võtmisel käituma jõuliselt, rakendades kogu ühenduses rikkujate suhtes ühtseid tugevaid karistusmeetmeid.

2.32   Komisjon peaks koostama dokumendi strateegia elluviimise kohta, et täpsustada teatise peatükki „Rakendamine ja juhtimine”. Komitee on seisukohal, et ilma üksikasjaliku ja kooskõlastatud rakenduskavata ei ole võimalik digitaalse tegevuskava eesmärke saavutada.

2.33   Digitaalse tegevuskava elluviimise toetamiseks peaks komisjon võimalikult palju kasutama IKT juhtimisvahendeid.

2.34   Komiteel loob alalise töörühma, kelle ülesanne on pidevalt tegeleda digitaalse tegevuskava väga olulise edasiarendamise ja elluviimisega.

3.   Taust

3.1   Euroopa digitaalne tegevuskava on üks Euroopa 2020. aasta strateegia seitsmest suurprojektist ja selle eesmärk on määrata kindlaks, kuidas kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat nii, et Euroopa saavutaks oma 2020. aasta eesmärgid. Kõnealune suur algatus sai infoühiskonna eest vastutavate ELi ministrite mitteametlikul kohtumisel, mis toimus 2010. aasta aprillis Hispaanias Granadas (16), ministrite täieliku toetuse.

3.2   Vajadus Euroopa digitaalse tegevuskava järele

3.2.1   Digitaalse tegevuskava eesmärk on panna paika kurss, mille abil saaks maksimaalselt suurendada IKT sotsiaalset ja majanduslikku potentsiaali.

IKT suurt potentsiaali saab suurendada hästi toimiva mõjuringi kaudu, mida illustreerib joonise 1 välimine ring.

Joonis 1.

Digitaalse majanduse mõjuring

3.2.3   Kuigi IKT tugev mõjujõud on selge, on selle töösse rakendamiseks vaja toime tulla tõsiste väljakutsetega. Komisjon on kindlaks teinud seitse kõige olulisemat takistust. Need on loetletud joonise 1 sisemises ringis.

3.2.4   Nende takistuste tõttu jääb Euroopa oma tööstuspartneritest maha. 30 % eurooplastest ei ole kunagi kasutanud internetti; Euroopas on kiudoptikal põhinevate kiirete võrkude kasutajaid üksnes 1 %, kuid Jaapanis näiteks 12 % ja Lõuna-Koreas 15 %; ELi kulutused IKT teadus- ja arendustegevusele moodustavad ainult 40 % USA vastavatest kulutustest.

3.3   Digitaalses tegevuskavas esitatakse ettepanekud meetmete kohta, mis on vaja võtta kiiremas korras, et ületada raskused seitsmes probleemses valdkonnas, mis mõjutavad IKT mõjujõu potentsiaali, et Euroopa liiguks aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu suunas.

3.4   Poliitikaalgatus sisaldab 100 meedet ja 13 olulist tulemuseesmärki, mida tuleks rakendada järgmise kümne aasta jooksul, sh enam kui kolmkümmend seadusandlikku algatust. Tegevuskava on jaotatud poliitikavaldkondade kaupa seitsmeks sambaks ja selles võetakse arvesse kava eesmärkide saavutamiseks olulist ülemaailmset mõõdet.

3.5   Rakendamine ja juhtimine

Alltoodud diagrammis esitatakse kavandatud juhtimisstruktuur digitaalse tegevuskava rakendamiseks.

Joonis 2.

Euroopa digitaalse tegevuskava juhtimistsükkel

4.   Märkused

4.1   Poliitiliste algatuste puudulik elluviimine on suurendanud Euroopa digitaalse majanduse mahajäämust, mida põhjustavad killustatus ja ebapiisavad investeeringud. On ülimalt tähtis, et komisjon kasutab digitaalse tegevuskava suurprojekti selleks, et tugevdada head juhtimis- ja haldustava, mille kaudu saavutada kiiresti kasvav digitaalne majandus, mida Euroopa vajab.

4.2   On tähtis, et ELi kulutuste kavadega kaasneks parem ja rangem majandamine ning aruandluskohustus sedamööda, kuidas suureneb IKT valdkonda tehtavate investeeringute ulatus ja intensiivsus ning kasvab digitaalse majanduse stimuleerimine.

4.3   ELi kulutuste tõhusus teadus- ja arendustegevusele IKT valdkonnas on keskse tähtsusega, sest tarvis on optimeerida tulevastest olulistest investeeringutest saadavat kasu. Teadus- ja arendustegevuse programmid ja projektid peavad olema selgepiirilised ja mitte raiskavalt üksteist dubleerivad riiklikul, rahvusvahelisel või tehnoloogiasektori tasandil.

4.4   Euroopa sõltub liiga palju hiiglaslikest ülemaailmsetest IKT ettevõtetest tarkvara ja teenuste valdkonnas. Vaid üks Euroopa ettevõte kuulub IKT ülemaailmsesse esikümnesse, see on Nokia, ning vaid üks Euroopa ettevõtte kuulub tarkvara ülemaailmsesse esikümnesse – SAP.

Avatud standardid on olnud interneti arengus ja edus oluline roll. Euroopa peaks avatud standardeid selgesõnaliselt edendama, et soodustada konkurentsi ja vähendada tõkkeid turule sisenemisel uute ettevõtete, sh erasektori ja sotsiaalmajanduse ettevõtjate jaoks. Avatud standardite kindel toetamine tegevuskava „Koostalitusvõime ja standardid” raames aitaks kaasa ka selliste Euroopa IKT ettevõtete arengule, kes suudavad konkureerida rahvusvahelisel tasandil.

4.5.1   EL peab Euroopas looma majanduskeskkonna, mis soodustaks selliste innovaatiliste ja tugevate IKT ettevõtete arengut, mis suudaksid lõpuks konkureerida ülemaailmsel tasandil.

4.5.2   Hea siseturg on otsustava tähtsusega, kui tänased dünaamilised VKEd soovitakse muuta homseteks rahvusvahelisteks hiiglasteks. Killustatud digitaalsete turgude ja koostalitusvõime puudumisega seonduvad probleemid tuleb lahendada, et edendada Euroopa IKT ettevõtete varjatud potentsiaali.

4.6   USA tohutud investeeringud IKTsse toovad kaasa „ajude väljavoolu” Euroopast. USA föderaalse IT-turu kumulatiivseks väärtuseks ajavahemikus 2011–2015 hinnatakse 530 miljardit dollarit (iga-aastased kulutused 115 miljardi dollari ulatuses kuni 2015. aastani). Euroopa peab oma investeeringuid aktiivsemalt suunama IKT-le, kui soovitakse sammu pidada digitaalajastu arengu tempoga.

Seoses uudistega Stuxneti viiruse rünnakust kriitilistele tööstuslikele kontrolliprotsessidele (17) on küberturvalisus ja elutähtsa sideinfrastruktuuri kaitse valitsuste päevakorras kõrgel kohal.

4.7.1   Euroopa sõltub juba praegu tugevasti IKTst heaolu ja elukvaliteedi loomisel. Oluline on see, et üha suurenev sõltuvus IKTst on seotud turvalisusmeetmete keerukuse kasvuga, et kaitsta elutähtsat sideinfrastruktuuri (elekter, vesi, transport, turvasüsteemid jne) ning kaitsta kodanikke küberkuritegevuse eest.

4.7.2   Komitee juhib komisjoni tähelepanu oma arvamusele elutähtsa sideinfrastruktuuri kaitse kohta (18). Komitee leiab, et Euroopa vajab tugevat juhtimist ning vastava pädevusega ametiasutust, et ELi rünnakute eest piisavalt kaitsta.

4.8   Komisjon toob demograafilisi muutusi käsitlevas rohelises raamatus esile demograafilise nihke Euroopas, mis toob kaasa elanikkonna kiire vananemise ja noorte arvu kahanemise. Kuigi see tekitab mitmeid probleeme, pakub tehnoloogiline innovatsioon seejuures ka võimalusi, kuidas parandada eakate ja puuetega inimeste elukvaliteeti, leevendada vananeva elanikkonna majanduslikke probleeme ning luua Euroopas uusi majandus- ja ärivõimalusi. Eeldatakse, et eakatele suunatud uuel info- ja kommunikatsioonitehnoloogial on oluline roll mõne tulevase probleemi lahendamisel. Seepärast peab Euroopa kavandama, kuidas saab tehnoloogia vastata vananeva ühiskonna vajadustele, sest IKT võib aidata neil parandada elukvaliteeti, püsida tervemana, elada kauem kõrvalise abita ning jääda tegusaks tööl või kogukonnas. Näiteks võiks pakkuda mitmeid teenuseid kommunikatsiooni, kaubanduse, turvalisuse ja tervishoiu valdkonnas.

4.9   Kuna Euroopa kodanike ja rahvusvaheliste IKT ettevõtete huvid ei lange alati kokku, tuleb kodanike huve vaadelda sama kaalukana kui ettevõtete omi.

4.10   Elujõulise veebipõhise kaupade ja teenuste ühtse turu loomisel on Euroopa eriliseks väljakutseks keeleline mitmekesisus. Selle probleemi innovaatiliseks lahendamiseks on vaja rohkem investeeringuid.

4.11   Kasutajate leidmise peamine tegur on kvaliteetse sisu ja teenuste kättesaadavus internetis. Valitsuste ja riigiasutuste e-teenuste kasutuselevõtt ELis on äärmiselt killustunud ja rohkem tuleb ära teha selleks, et aidata mahajääjatel oma programmidega edasi minna. Eelkõige tuleks palju aktiivsemalt tegutseda avalikke hüvesid ja teenuseid puudutavate e-hangete valdkonnas.

4.12   Piiriülesel e-kaubandusel põhineva majanduse tugevdamine ELis on väga keeruline protsess. Selleks, et e-kaubandus jõuaks „innukate harrastajate” ringist väljapoole, peab see olema lihtne ja turvaline. Praegu takistab avatud, kogu ELi hõlmava e-kaubanduse teket suurel määral õiguslik, keeleline, kultuuriline ja tehnoloogiline killustatus ELi 27 liikmesriigi vahel. Need probleemid tuleb lahendada ükshaaval, kuid iga kodaniku elektroonilise identiteedi juurutamine ja kogu ELi hõlmav internetipoodide sertifitseerimine aitaks probleeme olulisel määral lahendada.

4.13   Hea näide internetipoodide sertifitseerimise kohta on olemas Madalmaades. Internetipoodide assotsiatsioon on loonud sertifitseerimisasutuse, millel on sõltumatu järelevalvenõukogu. Kõik assotsiatsiooni liikmed peavad järgima käitumiskoodeksit ja kasutama standardset kliendilepingut, mille on heaks kiitnud Madalmaade tarbijaorganisatsioon Consumentenbond. Sertifitseeritud internetipoodide kliendid saavad vaidluste lahendamiseks kasutada kaebuste läbivaatamise kindlaksmääratud menetlust. Kasutajad on sertifitseerimisest väga teadlikud, sertifitseerimist tõendava märgise tundis ära 83 % internetipoodide klientidest. Komitee loodab, et komisjon võtab meetmeid kogu ELi hõlmava internetipoodide sertifitseerimissüsteemi rajamiseks.

4.14   Küberkurjategijad ja ebaausad internetipoed ohustavad eriti inimesi, kes kasutavad internetti esimest korda. Haavatavaid kasutajaid, olgu täiskasvanuid või lapsi, tuleb igal moel kaitsta, et võimaldada neil nautida turvalist veebikeskkonda (19).

4.15   Komisjon võiks oma iga-aastasesse eduaruandesse lisada puuetega inimesi käsitleva peatüki, et määratleda edusammud, mis selles valdkonnas Euroopa digitaalse tegevuskava raames on saavutatud, ning neid hinnata.

4.16   Euroopa piirideta e-majanduses on oluline, et Europolil oleksid vahendid selleks, et valvata internetis toimuvat kaubandus- ja ühiskondlikku tegevust, et hoida see kõigi jaoks ohutuna.

---

(1)  Eurostati pressiteade STAT/09/176.

(2)  „EUROOPA 2020. AASTAL – Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia”, KOM(2010) 2020 lõplik.

(3)  ELT C 256, 27.10.2007, lk 73; ELT C 324, 30.12.2006, lk 41; ELT C 324, 30.12.2006, lk 37; ELT C 318, 23.12.2006, lk 210; ELT C 221, 8.9.2005, lk 28; ELT C 302, 7.12.2004, lk 35; EÜT C 48, 21.2.2002, lk 42.

(4)  „Digitaalse dividendi muutmine sotsiaalseks kasuks ja majanduskasvuks”, ELT-s veel avaldamata; ELT C 255, 22.9.2010, lk 116 ja ELT C 77, 31.3.2009, lk 60; „Avaliku ja erasektori osaluspõhise partnerluse mudelite parandamine, võttes e-teenused kasutusele kõigi jaoks 27-liikmelises ELis”, ELT-s veel avaldamata; ELT C 255, 22.9.2010, lk 98; ELT C 128, 18.5.2010, lk 69; ELT C 317, 23.12.2009, lk 84; ELT C 218, 11.9.2009, lk 36; ELT C 175, 28.7.2009, lk 8; ELT C 175, 28.7.2009, lk 92; ELT C 175, 28.7.2009, lk 87; ELT C 77, 31.3.2009, lk 63; ELT C 224, 30.8.2008, lk 61; ELT C 224, 30.8.2008, lk 50; ELT C 97, 28.4.2007, lk 27; ELT C 97, 28.4.2007, lk 21; ELT C 325, 30.12.2006, lk 78; ELT C 318, 23.12.2006, lk 222; ELT C 110, 9.5.2006, lk 83; EÜT C 123, 25.4.2001, lk 36.

(5)  KOM (2005) 203 lõplik ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul.

(6)  Vt arvamus „Digitaalse dividendi muutmine sotsiaalseks kasuks ja majanduskasvuks” (ELT-s veel avaldamata) ning http://www.economist.com/blogs/babbage/2010/09/white-space_wireless.

(7)  Galileo hakkab pakkuma järgmisi teenuseid: avatud juurdepääsuga navigatsiooniteenus, kaubanduslik navigatsiooniteenus, hädaabi navigatsiooniteenus, avalik reguleeritud navigatsiooniteenus ning otsingu- ja päästeoperatsioonide teenus.

(8)  Vt ELT C 255, 22.9.2010, lk 116 ja ELT C 77, 31.3.2009, lk 60.

(9)  Vt ELT C 255, 22.9.2010, lk 98.

(10)  Vt ELT C 255, 22.9.2010, lk 98.

(11)  USA föderaalse küberturbe turu kumulatiivne turuväärtus on hinnanguliselt 55 miljardit USD (2010–2015) kumulatiivse aastase kasvumääraga 6,2 % järgmise kuue aasta jooksul, http://www.marketresearchmedia.com/2009/05/25/us-federal-cybersecurity-market-forecast-2010-2015/.

(12)  Direktiiv 2002/21/EÜ ühise reguleeriva raamistiku kohta; direktiiv 2002/19/EÜ juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta ning direktiiv 2002/77/EÜ konkurentsi kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste turgudel.

(13)  http://easa.europa.eu/

(14)  Vt „Digitaalse dividendi muutmine sotsiaalseks kasuks ja majanduskasvuks” (ELT-s veel avaldamata); ELT C 97, 28.4.2007, lk 27; ELT C 224, 30.8.2008, lk 50.

(15)  Vt „Avaliku ja erasektori osaluspõhise partnerluse mudelite parandamine, võttes e-teenused kasutusele kõigi jaoks 27-liikmelises ELis”, (ELT-s veel avaldamata).

(16)  http://www.eu2010.es/export/sites/presidencia/comun/descargas/Ministerios/en_declaracion_granada.pdf

(17)  http://www.nytimes.com/2010/09/27/technology/27virus.html; http://www.ft.com/cms/s/0/e9d3a662-c740-11df-aeb1-00144feab49a.html?ftcamp=rss

(18)  ELT C 255, 22.9.2010, lk 98.

(19)  Komitee on kõnealuse teema kohta koostanud viimase 15 aasta jooksul mitu arvamust, millest kaks viimast on saadaval: ELT C 128, 18.5.2010, lk 69 („Suhtlusvõrkude mõju kodanikele/tarbijatele”) ning ELT C 224, 30.8.2008, lk 61 („Ühenduse programm internetti ja teisi kommunikatsioonitehnoloogiaid kasutavate laste kaitseks”).

---