11.2.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/10

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Elanikkonna vananemise mõju tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemidele” (ettevalmistav arvamus)

2011/C 44/02

Raportöör: Renate HEINISCH

18. septembri 2009. aasta kirjas palus Euroopa Komisjoni asepresident Margot Wallström vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 262 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel koostada ettevalmistav arvamus teemal

„Elanikkonna vananemise mõju tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemidele”.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon võttis arvamuse vastu 16. juunil 2010.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 464. istungjärgul 14.–15. juulil 2010 (15. juuli istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 89 ja erapooletuks jäi 5 komitee liiget.

1.   Soovitused

1.1   Et tulla toime elanikkonna vananemise mõjuga tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemidele, on komitee arvates tarvis järgmisi meetmeid.

1.1.1

Liikmesriikide tasandil: — hea tervise juures vananemise küsimuse süvalaiendamine kõigis valdkondades; — haiguste ennetamise, tervise edendamise ja tervisekasvatuse tõhustamine kõigis vanuserühmades; — eakatele inimestele suunatud tervishoiu- ja hooldusteenuste kvaliteedi parandamine; — palliatiivse ravi integreerimine hoolekandeteenustesse; — eakohaste teraapiavormide väljatöötamine ja kohandamine, kaasates vanemaid inimesi kliinilistesse uuringutesse ja korraga esinevate haiguste uuringutesse; — eakatele inimestele sobivate tervishoiu- ja hooldusasutuste ning alternatiivsete majutusvõimaluste arendamine; — telehoolduse (telecare) ja tehnoloogiliste lahenduste – sh intelligentne elukeskkond (Ambient Assisted Living, AAL) ja teised tervishoiutehnoloogiad (hoolduskeskkond), millega püütakse toetada iseseisvat toimetulekut ning mis parandab eakatele inimestele suunatud hoolekande kvaliteeti – hindamine tervisetehnoloogia hindamisvõrgustiku (HTA) abil; — ulatusliku, detsentraliseeritud ja elukohalähedase infrastruktuuri loomine, mis võimaldaks vanemate inimeste ning meditsiini- ja hoolekandetöötajate vahel otsest kontakti („deinstitutsionaliseerimine”); — piirkondlike ja kohalike sidusrühmade võrgustike toetamine tervist ja vananemist puudutavate eesmärkide elluviimiseks; — riikide õigusaktidega vanaduspõlve hooldusravi kindlustuse (nt hoolduskindlustuse) kohustuslikuks tegemine; — riikide tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemide avamine mudelkatseteks koos neile järgneva hindamisega, et tagada süsteemide areng; — täiendavate maksete ja lisakindlustuse süsteemide paindlikumaks muutmine; — elukestvat õpet käsitlevate riikide strateegiate ja meetmete väljatöötamine ja rakendamine liikmesriikide, piirkondlikul ja kohalikul tasandil; — pere-, tööelu ja hoolduse ühitamine; — vabatahtliku tegevuse edendamine; — hooldajate olulisuse ja nende vajaduste tunnustamine.

1.1.2

Euroopa Liidu tasandil: — töötada välja tegevuskava tervena ja väärika vananemise kohta, toetudes tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitse küsimuste nõukogu 30. novembri 2009. aasta järeldustele; — aktiivsena, tervena ja väärika vananemise temaatika prioriseerimine ELi 2020. aasta strateegias; — terminoloogia, määratluste, hindamisvahendite, tegevusjuhiste, kriteeriumite, menetluste jne vajalik ühtlustamine. Kõnealune probleem tekkis esimest korda juba 20 aastat tagasi, ent senini ei ole tehtud eriti olulisi edusamme selle lahendamisel; — rõhutada aktiivsena, tervena ja väärikat vananemist Euroopa aasta 2010 (vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta), 2011 (Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta) ja 2012 (Euroopa aktiivse ja tervena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aasta) raames ning samuti nõukogu vastavatel eesistumisperioodidel; — demograafiliste muutuste kaasamine Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühisesse kavandamisse; — abi ja hooldust vajavate inimeste õiguste Euroopa harta väljatöötamine; — komisjonis spetsiaalse talitustevahelise töörühma loomine, et käsitleda teemat „Vananemine ja tervis” (k.a tervishoidu, hoolekannet, pensione ja rahastamise jätkusuutlikkust); — komitee juurde ümarlaua, huvigrupi või alalise uurimisrühma loomine, et käsitleda teemat „Aktiivsena, tervena ja väärikas vananemine põlvkondadevahelises arutelus” ja töötada välja valdkondadevaheline strateegia kõnealuses valdkonnas; — gerontoloogia ja demograafia uuringute lisamine prioriteetsete punktidena 8. teadusuuringute raamprogrammi; — töötada meetmes „Teadus ühiskonnas” välja projekt „Eakad inimesed ja teadmussiire”; — liikmesriikide tervishoiueesmärkide ja nende siduvuse loetlemine ja võrdlemine; — liikmesriikide toetamine eelnimetatud meetmete rakendamisel struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide vahendite ning avatud koordinatsiooni meetodi abil; — heade tavade vahetamise toetamine sobivate info- ja sidetehnoloogia lahenduste valdkonnas, nt INTERREGi programmi kontekstis, struktuurifondide abil; — mitmes riigis tegutsevate tervisetehnoloogia hindamisvõrgustike (HTA) toetamine vanemate inimeste hooldusvajadusi käsitlevate uute info- ja sidetehnoloogia lahenduste hindamiseks; — elanikkonna teadlikkuse pidev tõstmine elukestva õppe valdkonnas ning temaatikat „Vananemine ja tervis” käsitlevate Euroopa haridus- ja koolitusprogrammide vahetamine ja koordineerimine; elukestvalt õppelt pikaks eluks õppimisele (Learning for a long life); — vananemisest uue pildi loomine (ka meedias); — Euroopa suuniste koostamine pere-, tööelu ja hoolduse ühitamise kohta.

2.   Üldised märkused

2.1   Sissejuhatus

2.1.1   Ühiskond vananeb Euroopa Liidus tänu pikenevale elueale. EUROSTATi prognooside kohaselt kasvab 65-aastaste ja vanemate inimeste osakaal rahvastikus 17,1 %-lt 2008. aastal 30 %-le 2060. aastal. Tööealiste (15–64-aastased) ning 65-aastaste ja vanemate keskmine suhe on aastal 2050 praeguse 4:1 asemel 2:1.

2.1.2   Suur osa töötavast elanikkonnast lahkub ajavahemikul 2026–2030 tööturult, suurendades vanemate inimeste osakaalu elanikkonnas oluliselt. Madalama sündimuse perioodil suureneb seega mittetöötavate inimeste osa rahvastikust võrreldes töötavate inimeste osakaaluga.

2.1.3   Komisjoni hiljutises teatises (1) märgitakse, et valitsustel on jäänud vaid vähe aega meetmete rakendamiseks demograafilise vananemisega seonduvate probleemidega tegelemiseks, enne kui beebibuumi põlvkond pensionile läheb. Kõnealuses seoses palus Euroopa Komisjon 18. septembril 2009 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel koostada ettevalmistav arvamus, et uurida, kuidas oleks võimalik tervishoiuvaldkonnas võetavate ELi algatuste abil toetada liikmesriikide jõupingutusi nimetatud probleemi lahendamiseks. Käesolev arvamus toetub mitmele Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamusele (2).

2.1.4   ELi eesistujariigid Tšehhi Vabariik (2009. aasta esimene poolaasta), Rootsi (2009. aasta teine poolaasta) ja Hispaania (2010. aasta esimene poolaasta) on oma tegevuskavadesse prioriteetse punktina lisanud tervena, väärika ja aktiivsena vananemise.

2.1.5   Ühiskond ja tervishoiu valdkonna eest vastutajad peavad looma vananemisest uue pildi, mis vastaks demograafilistele muutustele ning sobiks eakate inimeste väärikusega.

2.1.6   Suuremaid kulutusi ei tekita mitte elanikkonna vananemine kui selline, vaid vananemisega kaasnevad haigused. Seetõttu antakse käesolevas arvamuses soovitusi eelkõige tervena vananemist toetavateks meetmeteks.

2.2   Tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemide ning tervishoiuteenuste arendamine ja uuendamine

2.2.1   Demograafilise arengu tulemusel on tarvis edasi arendada tervishoiu- ja sotsiaalsüsteeme, tervishoiuteenuseid ja teisi seotud teenuseid korralduse ja ulatuse osas, et i) tulla vastu eakate inimeste vajadustele; ii) tagada kõigile hooldust vajavatele inimestele teenused, mida nad vajavad oma iseseisvuse ja väärikuse säilitamiseks, ning iii) võimaldada kõigile elanikkonnarühmadele vanusest, soost, materiaalsest olukorrast ja elukohast sõltumata võrdne juurdepääs kvaliteetsetele tervishoiuteenustele (sh tervise edendamine, haiguste ennetamine, ravi, taastusravi ja palliatiivne ravi).

2.2.2   Sellega seoses ei tule arvestada mitte ainult eakate inimeste ootusi tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemidele, vaid ka inimeste õigeaegset ja ennetavat isikuvastutust omaenda vananemise eest ning seega ühiskonna esitatavaid nõudmisi vananevatele inimestele.

2.2.3   Selleks, et toetada ELi poliitikameetmete abil tervishoidu ja pikaajalist hooldust kõigi eakate inimeste jaoks, peaks EL nimetama liikmesriikide tervishoiualased eesmärgid (3) ja nende siduvuse ning võrdlema neid. Samuti tuleb välja selgitada, mil määral on ennetustegevus ja terviseedendamine juba kaasatud tervishoiusüsteemidesse.

3.   Konkreetsed märkused

3.1   Erilist tähelepanu väärivad valdkonnad

3.1.1   Ennetusmeetmed

3.1.1.1   Inimene vananeb kogu aeg alates oma sünnist. Seetõttu on oluline, et kogu tema elu kulgeks võimaluste piires soodsates tingimustes. Eriti tähtis on hea algus ja väärikas elulõpp. Tervena vananemine algab juba kaua enne pensionile jäämist ning sellele avaldavad muu hulgas mõju elu- ja töötingimused ning ressursside olemasolu. Kui ollakse antud tõsiasjast teadlik, siis on igati loogiline nõuda, et inimesed peavad ise kandma vastutust vananemise eest (4). Vastutustundlik vananemine eeldab elukestvat õppimist. Selleks tuleb liikmesriikide, piirkondlikul ja kohalikul tasandil välja töötada uued tegevuskavad ja poliitilised meetmed elukestva õppe soodustamiseks, hõlmates kõiki õppimise liike (formaalne, mitteformaalne ja informaalne õppimine). Hõlmata tuleb kõik õppetasemed, alates eelkoolist ja lõpetades täiendusõppega. Vastutuse võtmine oma tervise säilitamise eest aktiivse osalemise kaudu ennetusmeetmetes (toitumine, sportimine, tervislik eluviis, riskitegurite vältimine jne), terviseedenemises ja tervisekoolituses aitab eakatel inimestel jääda elama oma kodus ja oma sotsiaalses keskkonnas nii kaua kui võimalik. Lisaks tuleb jätkata tehnoloogiate asjakohase rolli uurimist ja hindamist.

3.1.1.2   Tervishoiusüsteemides tuleb senisest rohkem edendada ennetusmeetmeid. Need võivad pikendada inimeste aktiivset osalemist tööturul, ent parandada ka nende kohanemisvõimet tööturuga. Töötervishoiu ja tööohutuse kõrge kvaliteet ning ergonoomilisemate töökohtade loomine võib anda olulise panuse hea tervise juures kulgeva tööelu pikenemisse, mis omakorda oleks vastuseks demograafilistele muutustele.

3.1.1.3   Tööelu võidakse pikendada vanusega muutuva ning oskustele ja vajadustele kohandatud tegevuse abil (nt täitvate ülesannete vähendamine ettevalmistava, ent ka nõustamis- ja toetustegevuse ning juhendava ja planeerimistegevuse kasuks). Sellega kaasneb ka eakamate inimeste integreerimine pikemaks ajaks sotsiaalsetesse ja sotsiaal-majanduslikesse kontekstidesse ning järelikult sooritusvõimet soodustava motiveerituse säilitamine. Niiviisi õnnestub muuta tervena elatud lisandunud eluaastad ka täiendavateks rikasteks tööaastateks. See aga eeldab vastavate täiendusõppe- ja toetusmeetmete olemasolu, et algatada eespool visandatud protsess ja arendada seda edasi (elukestev õpe, kutsealane täiendusõpe, sh tööelu jooksul omandatud oskuste sertifitseerimine jne). Ettevõtetes tuleb pakkuda terviseedendamise, haiguste ja tööõnnetuste ennetamise meetmeid, et luua tervislikud töötingimused.

3.1.1.4   Pärast tööelu lõpetamist on esmatähtis sotsiaalne integreerimine ühiskonda ja sotsiaal-kultuurilisesse keskkonda. Sotsiaalse tõrjutuse ennetamine tähendab depressiooni tekke ennetamist. Just nimelt eakamad inimesed sobiksid kasutama oma sotsiaalseid oskusi ja kogemusi, nt vabatahtlikus tegevuses osaledes. Ent inimesi tuleks järk-järgult hakata vabatahtlikku tegevusse kaasama juba nooruses.

3.1.2   Tervishoiuteenused

3.1.2.1   Järjest rohkem tähelepanu pööratakse patsiendikesksete tervishoiusteenuste osutamisele ja patsientide kaasamisele tervishoiuteenuste arendamisse ja kujundamisse.

3.1.2.2   Kasvava vanusega esineb sagedamini kroonilisi haigusi (diabeet, reuma, südamehaigused), samuti närvisüsteemi (dementsus ja Alzheimeri tõbi), luu- ja lihaskonna ning silmade degeneratiivseid haigusi, ent ka vähki haigestumisi. Sellest tulenevad erilised nõuded tervishoiuvaldkonna elukutsetele, diagnostikale, ravimeetoditele ja tervishoiuteenustele.

3.1.2.3   Tuleb luua tervishoiuteenused integreeritud ja personaliseeritud hoolduseks, kus kesksel kohal on patsient.

3.1.2.4   On kohane nõuda paremat ja spetsiifilisemat väljaõpet tervishoiualaste elukutsete vallas: tervishoiuspetsialistidele (arstid, apteekrid, meditsiini- ja hooldusõed) ja teadlastele tuleb senisest paremini tutvustada geriaatrilise meditsiini eripära, mida tuleb rohkem arvesse võtta ka nende välja- ja täiendusõppes. Lisaks tuleks tervishoiuspetsialistidele pakkuda erikoolitusi tervise edendamise ja ennetusmeetmete olulisuse kohta kõrgesse ikka jõudnud inimeste puhul (nt kukkumise ennetamine, tervislik toitumine jne).

3.1.2.5   Eakohaste ravimeetodite arendamine ja kohandamine: korraga esinevad haigused, vanusega muutuvad ainevahetusprotsessid ja sageli mitu paralleelselt toimuvat ravi eeldavad täpseid teadmisi organite ja süsteemide ristuvate reaktsioonide mõjust eakamate inimeste organismis. Seega on tarvis erilist ravimite manustamise juhtimist ning eakate patsientide vajadustele kohandatud ravimite manustamise ja doseerimise valikut. Personaliseeritud nõustamine apteegis, sh ravimite koosmõju kontrollid, ning apteekide hea info- ja sidetehnoloogia, mille abil pakutakse teavet ravimite ja nende koosmõju kohta, võivad aidata viia miinimumini ravimite soovimatu kõrvaltoime ja saavutada parimad ravitulemused.

3.1.2.6   Otseste ja püsivate sidemete edendamine eakate inimeste ja tervishoiuspetsialistide vahel on seda olulisem, mida rohkem hooldust vajavad eakad inimesed, et tagada edukas ravi ning et hoida ära tõrjutust ja depressiooni teket.

3.1.3   Hoolekandeteenused

3.1.3.1   Hooldekandeteenuste kvaliteet tuleks tagada standardite kehtestamise abil ning seda kvaliteeti peaks saama kontrollida ja hinnata. Tuleks välja töötada abi ja hooldamist vajavate inimeste õiguste Euroopa harta, milles tuleks muu hulgas sätestada kaitse hooldamisel toimepandava vägivalla eest. Sellele võivad kaasa aidata uued tehnoloogiad (nt intelligentne elukeskkond), mis võimaldavad iseseisvat toimetulekut. Ent võimalikke uusi tehnoloogiaid tuleb nõuetekohaselt hinnata ning need ei tohi mingil juhul põhjustada uut ebavõrdsust eri riikide tervishoiu- ja hooldekandeteenustes.

3.1.3.2   Eakate inimeste suhtes peab kehtima reegel „enne taastusravi, siis hooldamine”. Hooldamine hoolekandeasutuses ei tohi muutuda ühesuunaliseks lahenduseks: sealt peab olema võimalik ka koju tagasi saada. Praegused tervishoiu- ja hoolekandeasutused ei vasta veel piisaval määral sellele nõudmisele.

3.1.3.3   Eakatele inimestele sobivate tervishoiu- ja hooldusasutuste ning alternatiivsete majutusvõimaluste arendamine: tarvis on sujuvat ja tagasipööratavat üleminekut tervise, haiguse, hoolduse ja sotsiaalse elu vahel. Vajadusel peab üleminek võimaldama kvaliteetsete tervishoiu- ja hoolekandeteenuste saamist, võimaldades eakatel inimestel elada nii kaua kui võimalik n-ö normaalses, st mitme põlvkonna esindajatest koosnevas keskkonnas. Selleks on vaja tervishoiu- ja hoolekandeteenuste tõhusat kooskõlastamist. Samas tuleb lisaks pikaajalist hooldust pakkuvatele asutustele ette näha järjest enam statsionaarseid ja ambulatoorseid teenuseid pakkuvaid hooldekodusid ja palliatiivse meditsiini asutusi ning edasi arendada nn hooldekodukultuuri.

3.1.3.4   Selleks tuleb luua ulatuslik, detsentraliseeritud ja kodulähedane infrastruktuur teenuste osutamiseks inimeste kodus („deinstitutsionaliseerimine”). Edendada tuleks väljaspool hooldusasutusi teenuseid pakkuvat hoolekandeinfrastruktuuri, millesse on kaasatud kõik vajalikud teenused (ambulatoorsed hooldusteenused, koduhooldus, väiksed abiteenused). See peab kajastuma piirkondliku tasandi korralduses ja parandatud struktuurses rahastamises, et tagada asjakohaste asutuste ja struktuuride olemasolu mitte ainult linnades, vaid laialdaselt ka maapiirkondades.

3.1.3.5   Ühiskonda hinnatakse selle järgi, kuidas suhtutakse vanematesse inimestesse. Vabatahtliku tegevuse osatähtsus vanemate inimestega suhtlemises ja nende hooldamises on oluliselt kasvanud. Tulevikus peab igaüks oma võimaluste piires vastutama haigete, puudega ja eakate inimeste eest – ent saama oma panuse eest ka tasu.

3.1.4   Teadustegevus eespool nimetatud valdkondades

Demograafilised muutused tuleb kaasata Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühisesse kavandamisse. Jätkuks 7. teadusuuringute raamprogrammi projektidele „WhyWeAge” ja „Futurage” peaks 8. raamprogrammis esikohal olema gerontoloogia (vanaduse ja vananemise uurimine) ja demograafia uuringud. Oleks mõttekas lisada ka teemavaldkond „Eakad inimesed ja teadmussiire” teadusuuringute peadirektoraadi meetmesse „Teadus ühiskonnas”. Muu hulgas tuleb hõlmata järgmised uurimisvaldkonnad.

3.1.4.1   Ennetusalased uuringud

—	Millised ennetusvõimalused on tööalase tervishoiu tuleviku suhtes paljulubavad?

—	Millist pikaajalist mõju avaldavad teatavad eluviisid tervislikule seisundile üldisemalt ja konkreetsetele haigustele?

—	Milline mõju on erinevatel soolistest, kultuurilistest ja rändega seotud eripärasustest tulenevatel eluviisidel tervena vananemisele?

—	Millised võimalused on olemas kukkumiste ja luumurdude ärahoidmiseks?

—	Millised ennetusmeetmed aitavad säilitada füüsilisi, taju-, kognitiivseid ja sotsiaalseid pädevusi?

—	Kuidas innustada inimesi kandma vastutustundlikult hoolt oma tervise ja vananemisprotsessi eest (tervislike tavade edendamine, eakatele inimestele suunatud stiimulid tervisealaste meetmetes osalemiseks ja vastavasisuliste võimaluste ärakasutamiseks)?

—	Kuidas innustada inimesi muutma oma käitumist, et paremini kohaneda sotsiaalse keskkonnaga?

3.1.4.2   Haiguste ja ravi uuringud

—	Vanusest tulenevate haiguste epidemioloogia ja etioloogia ning ennetusvõimaluste parandamise kohta;

—	bioloogilise vananemisprotsessi kohta n-ö hällist hauani;

—

korraga esinevate haiguste, krooniliste haiguste, vähi, südamehaiguste, reumatismi ning luu- ja lihaskonna haiguste, nägemise kahjustuste (nt kae), neurodegeneratiivsete haiguste (nt Alzheimeri tõve) jmt kohta. Seejuures tuleb arvestada ka diagnoosimisvõimaluste paranemist, et võimaldada varajane diagnoosimine ja seega ravi kiire algus;

—

eakate inimeste ravivõimaluste kohta seoses vanadusest tulenevate haigustega: tuleb paremini mõista ja ravimisel arvesse võtta biokeemilisi protsesse, mis mõjutavad imendumist, ainevahetust, ravimite tõhusust ning ravimite manustamist ja doseerimist. Sageli puuduvad selleks ravikogemused, kuna kliinilised katsed ja ravimite katsetamine toimuvad üldjuhul vaid nooremate täiskasvanutega.

3.1.4.3   Hoolekandealased uuringud

—	Kuidas välja töötada uusi, eakamate inimeste vajadustele vastavaid tehnoloogiaid?

—	Millised on kõige sobivamad hoolduskeskkonnad ja hooldusteenuste osutamise vormid?

—	Kuidas parandada hooldajate väljaõpet ja töötingimusi, ka seoses uute tehnoloogiatega?

—	Mil määral aitavad tehnilised lahendused (nt robootika) vähendada hooldavate perekonnaliikmete töökoormust ning parandada elukutseliste hooldajate töötingimusi, kahjustamata hooldust vajava inimese au ja väärikust?

—	Kuidas kohandada pakutavaid hoolekandeteenuseid paremini hooldust vajavate eakate inimeste vajaduste ja nõudmistega?

—

Millised uued kontseptsioonid võivad kaasa aidata koduhoolduse arendamisele ja toetamisele? See hõlmab ka hooldavate perekonnaliikmete majanduslikku toetamist ja ühiskondlikku tunnustamist (nt hooldusega seotud tööaja vähendamise võimalus, mis on tööandja ja töötaja vahel kokku lepitud ning ajaliselt piiratud; hooldamiseks kulunud aja arvessevõtmine pensioniskeemis; hooldushüvitis jne).

—	Millised uued vahendid on hoolduse, valuravi ja hoolduse korraldamiseks, et tagada väärikas elulõpp?

3.1.4.4   Tervishoiusüsteemialased uuringud

—

Avalikus tervishoiusüsteemis tehtavates uuringutes tuleks tähelepanu pöörata tervishoiusüsteemidele ja pikaajalisele hooldusele ning teenuste integreerimisele ning välja töötada vananemist käsitleva uurimistegevuse juhised. On vaja hinnata, kas liikmesriikide tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemid on valmis leidma vastuseid demograafilistest muutustest tulenevatele väljakutsetele. Milline osatähtsus on näiteks ennetustegevusel? Kui suur on ennetamiseks eraldatavate vahendite osakaal tervishoiueelarves? Kui palju inimesi on hooldusel oma kodus või hoolekandeasutustes?

—	Kui suur on ressursside kokkuhoid tänu vabatahtlikule tegevusele ja hooldusele ning kui palju tasustamata tööd teevad kodus eelkõige naised?

—

Tarvis on tervishoiunäitajaid ja hindamist tervisetehnoloogia hindamisvõrgustiku (Health Technology Assessment, HTA) abil eelkõige seoses uute tehnoloogiate ja e-tervise kasutamisega eakate inimeste ravimisel ja hooldamisel, ent neid on vaja juba enne nimetatud tehnoloogiate kasutuselevõttu. Vastavad kõnealused tehnoloogiad praktilisel rakendamisel ootustele? Kas kõige haavatavamad rühmad saavad kõnealustest tehnoloogiatest kasu?

—	Koostöös liikmesriikidega tuleks kliinilises ja sotsiaal-majanduslikus uuringus hinnata eakatele inimestele osutatavate tervishoiu- ja hoolekandeteenuste parandamisse tehtavate investeeringute tulemuslikkust ja tõhusust.

—	Kuidas parandada tervishoiuteenuste ja sotsiaalteenuste ühisosade toimimist?

3.1.5   Uute tehnoloogiate arendamine

3.1.5.1   Demograafilised muutused ei tekita aga mitte üksnes probleeme, vaid avavad ka uusi võimalusi. See puudutab eelkõige uusi tooteid ja teenuseid vananeva ühiskonna tarbeks. Majandustegurina võib vanadus muutuda majanduskasvu ja töökohtade loomist soodustavaks jõuks tervishoiuteenuste, uute tehnoloogiate, ravimite, meditsiinitoodete, meditsiinitehnoloogia, ent ka turismi ja tervisetööstuse valdkonnas. Komisjoni hinnangul võib demograafiliste muutuste mõju tervishoiukuludele olla märkimisväärne: ELis tehtavad avaliku sektori tervishoiukulud kasvavad prognooside kohaselt 2060. aastaks 1,5 protsendipunkti SKPst. Uued tooted ja teenused tuleks välja töötada ja turule viia. Nende kaudu loodavat väärtust mõjutavad turumaht, hind ja nende lisaväärtus.

3.1.5.2   „Tervishoiu esimesel turul” on esmatähtis võimalik kulude kokkuhoidmine, millest sõltub, kas intelligentne elukeskkond lisatakse ravi- ja hoolduskindlustuste hüvitatavate teenuste loetellu, samal ajal kui „tervishoiu teisel turul” on oluliselt rohkem vabadust ja paindlikkust tegutsemiseks. Siin lähtutakse vajadusest arendada usaldusväärseid taskukohaseid ärimudeleid, mis tasuvad ennast ära müügi, väljaüürimise või väljarentimise kaudu. Samas tuleb tagada, et „tervishoiu teisel turul” välditakse ebavõrdsusi.

3.1.5.3   Edendamist väärivad sotsiaalsete ja majanduslike teadmiste väljatöötamine ja vastastikune tutvustamine hooldamistehnoloogiate kasutulevõtu mõju osas, kusjuures aluseks võiksid olla nt konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi raames käivitatud käimasolevad projektid. Samas tuleks toetada ka info- ja sidetehnoloogia alaste heade tavade vastastikust tutvustamist seoses elukvaliteedi parandamisega vanaduspõlves, nt INTERREGi programmi raames ja struktuurifondide vahenditest. Kõnealuses uurimistegevuses tuleks hinnata tehnoloogiate kasutajate arvamusi, eelkõige seoses kõnealuste tehnoloogiate kasutajasõbralikkuse ja eelistega.

3.1.5.4   Kuigi tehnoloogiline progress ning vastarendatud sõeluuringud ja ravimismeetodid kuuluvad kulude suurenemise peamiste põhjuste hulka, saab otstarbekalt kasutatavate tehniliste uuenduste abil siiski pikemas perspektiivis ka kulusid kokku hoida. Suuremat osatähtsust tuleks omistada hindamisele tervisetehnoloogia hindamisvõrgustiku abil, et määrata kindlaks tervishoiu- ja hoolekandeteenuste maht ja hüvitamise kord. Seega on uute tehnoloogiate tõhus kasutuselevõtt ja tõhus haldamine otsustava tähtsusega kulude edaspidise muutuse seisukohast. Uued tehnoloogiad peavad olema sobiva hinnaga ning nendega ei saa ega tohi asendada otseseid sidemeid eakate inimeste ning tervishoiutöötajate ja hooldajate vahel.

3.1.6   Finantsalane jätkusuutlikkus

3.1.6.1   Peaaegu kõigis liikmesriikides makstakse eakatele inimestele osutatavad hoolekandeteenused ja hooldushüvitised kinni sotsiaalkaitsesüsteemide vahenditest, mis eeldab üksikute sotsiaalkaitsesüsteemide jätkusuutlikku ja kindlat rahastamist.

3.1.6.2   Hooldusvajadus kujutab endast jätkuvalt vaesusriski, eriti madala pensioni või sissetulekuga pensionäride puhul. Euroopas on palju inimesi, kellel puuduvad vahendid asjakohase hooldamise kinnimaksmiseks vanaduspõlves. Seetõttu tuleb kõigis ELi liikmesriikides vastavalt nende sotsiaalkaitsesüsteemi korraldusele (sotsiaalkindlustussüsteemid või maksudest rahastatud süsteemid) luua hoolduskindlustused ja kohandada järgnevatel aastakümnetel juba olemasolevaid kindlustussüsteeme demograafilistest muutustest tulenevate väljakutsetega, et tagada igale kodanikule juurdepääs hoolekandeteenustele kooskõlas ELi ja iga liikmesriigi õigusnormide ja tavadega ning vastavalt isiklikele vajadustele. Kõnealune hoolduskindlustus peaks lisaks statsionaarsetele teenustele hõlmama ka ambulatoorseid teenuseid.

3.1.6.3   Pikaajalise hoolduse osade kulude ülekandmine eratervisekindlustusele peab toimuma läbimõeldult ning koostöös asjaomaste osapooltega vältimaks, et selline suundumus ei muudaks juurdepääsu teenustele veelgi keerulisemaks. Liikmesriigid peaksid ka tulevikus tagama, et eakatel inimestel oleks üldine juurdepääs esmastele teenustele ja ennetusmeetmetele. Selle ambitsioonika eesmärgi saavutamiseks tuleb koondada kõik olemasolevad finantsvahendid: nii riiklikud sotsiaalkaitsesüsteemid kui ka täiendavad mehhanismid.

3.1.6.4   Kulude hüvitamise korra ümberkorraldamine peaks võimaldama, et ka kaugemad sugulased võiksid saada hooldust vajavate inimeste hooldamise eest hooldushüvitist. Sellegipoolest peab ka sellistel juhtudel olema tagatud hoolduse kvaliteet. Lisaks tuleks sarnaselt lapsehoolduspuhkusega kehtestada hoolduspuhkus. Poliitilisel tasandil tuleks esmajärjekorras ja sotsiaaldialoogi raames saavutataval kokkuleppel sotsiaalpartneritega (nagu nt lapsehoolduspuhkuse puhul) välja töötada võimalused pere- ja tööelu ning hooldamise ühitamiseks.

3.1.6.5   Sotsiaalkindlustussüsteemidele avaldatavat finantssurvet saab vähendada mitmesuguste riikide tasandil võetavate meetmete abil, nt geneeriliste ravimite kasutamise suurendamine, ravimite käibemaksumäära vähendamine ja farmaatsiatööstusega peetavad läbirääkimised hinnapoliitika üle.

3.2   Kohalikud võrgustikud – väikseim üksus on kõige tõhusam ja inimestele kõige lähem

3.2.1   Eakad inimesed saavad (sõltuvalt oma tervislikust seisundist) ühiskonnale väga palju pakkuda. Era- ja tööelu asjaoludest tulenevalt on tänapäeval üha vähem kodusid, kus üheskoos elab mitu põlvkonda. Sellest tuleneva lünga võiksid täita era- või avalikud teenusepakkujad koos kohalike võrgustikega, sest üldhuviteenuste pakkujaid tuleb sobiva toetuse ja abi tagamiseks piirkondliku või kohaliku tasandi oludega kohandada.

3.2.2   Selliste kohalike võrgustike näidetena võib tuua kohalike teenusepakkujate, sotsiaalpartnerite, VVOde ja tervishoiuvaldkonna juhtide platvormid, kes kooskõlastavad omavahelises koostöös teenuste pakkumist. Nimetatud algatused pakuvad häid võimalusi toetuse saamiseks struktuuri- ja ühtekuuluvusfondidest. Euroopa peaks tunnustama heade tavade mudeleid, näiteks algatusi kodanike aktiivsemaks kaasamiseks ja toimetulekuks koduse hoolduse valdkonnas.

3.2.3   Eri põlvkondade kooskäimiskeskused on perekonnavälise põlvkondadevahelise suhtluse uueks vormiks: lasteaiad, noorte huviringid ja eakate päevakeskused on toodud ühe katuse alla (5).

3.2.4   Neile täienduseks tuleks luua päevased ja öised hooldusvõimalused (eriti dementsete patsientide jaoks).

3.3   Euroopa tervishoiupoliitika

3.3.1   Liikmesriikide tervishoiusüsteemid peavad tulema toime demograafiliste muutustega ja neid on vaja selles osas tõhustada. Oluline on aga meeles pidada, et tervishoiusüsteemide korraldus ja juhtimine on jätkuvalt, ka Lissaboni lepingu kohaselt, liikmesriikide ülesanne ja kohustus ning ELi institutsioonidel on seejuures vaid liikmesriike toetav roll. Riikide tervishoiusüsteemid erinevad üksteisest märkimisväärselt oma korralduse (erakindlustajad paralleelselt riiklike süsteemidega Beveridge’i või Bismarcki mudeli eeskujul või segamudeli alusel), arengu, riigi majanduse ning vajaduste ja ootuste poolest. Sellegipoolest tuleb kooskõlas Euroopa põhiõiguste hartaga tagada inimeste juurdepääs tervishoiuteenustele.

3.3.2   Tervishoiupoliitika tõhusamaks korraldamiseks ja juhtimiseks võiks kasutada avatud koordineerimise meetodit. Selle raames tehtav koostöö peaks keskenduma kogemuste jagamisele ja praktiliste näidete tutvustamisele kolmes võtmevaldkonnas: juurdepääs, kvaliteet ja pikaajaline kättesaadavus.

3.3.3   Ka sotsiaalpoliitika korraldamine jääb subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt eeskätt liikmesriikide pädevusse. EL saab neid aidata toetavate meetmetega, nagu liikmesriikidevahelise koostöö täiendamine või edendamine. Sotsiaalpoliitika parandamisel on avatud koordineerimise meetod osutunud juurdepääsu, kohandamise ja jätkusuutlikkuse põhimõtete seisukohast kasulikuks vahendiks.

3.3.4   Aktiivsena, tervena ja väärika vananemise teemast peaks saama ELi 2020. aasta strateegia prioriteet ning selleks tuleks koostada tegevuskava. Selleks on vaja intensiivsemat ja järjepidevat koostööd komisjoni peadirektoraatide vahel. Selleks tuleks luua spetsiaalne talitustevaheline töörühm „Vananemine ja tervis”, kes hakkaks käsitlema tervishoidu, hoolekannet, pensione ja rahastamise jätkusuutlikkust puudutavaid küsimusi. Kõigis poliitikameetmeis tuleks tõhustada ennetuse, tervise edendamise ja tervisealase hariduse põhimõtte järgimist ning liikmesriigid peaksid need endale eeskujuks võtma.

3.3.5   Komitee peaks ka edaspidi analüüsima põlvkondadevahelise dialoogi raames – kas siis ümarlaua vormis, huvigrupis või alalises uurimisrühmas – aktiivsena, tervena ja väärika vananemise küsimust, et koostada valdkonnaülene demograafiline strateegia.

3.3.6   ELi poliitika peaks struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide kaudu toetama liikmesriikide meetmete elluviimist.

3.3.7   Lisaks eelnevale kutsub komitee jätkama Euroopa tasandil elukestva õppe toetamist vananemise ja tervise valdkonnas ning töötama välja spetsiaalse strateegia kõnealuse põhimõtte elluviimiseks riikide, piirkondade või kohalikul tasandil.

---

(1)  KOM(2009) 180 lõplik.

(2)  Vt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuste loetelu aadressil http://www.eesc.europa.eu/sections/soc/index_en.asp.

(3)  Vt European Observatory on Health Systems and Policies (Euroopa Tervishoiusüsteemide ja Tervishoiupoliitika Vaatluskeskus), http://www.euro.who.int/en/home/projects/observatory/activities/research-studies-and-projects.

(4)  „Õpeta meid meie päevi arvestama, et me saaksime targa südame!” (Psalm 90:12).

(5)  http://www.mehrgenerationenhaeuser.de.

---