5.8.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 212/113

A.

arvestades pingelist poliitilist olukorda Venezuelas, mis viimasel ajal on muret tekitavalt kaldunud autoritarismi suunas, mis väljendub opositsioonijõudude, demokraatlikult valitud linnapeade ja kuberneride, üliõpilasliikumiste ja ajakirjanike ahistamises, ähvardamises, hirmutamises ja tagakiusamises poliitiliste jõudude ja kohtuvõimu poolt, demokraatlike reeglite muutmises, riigivõimu eri harude sõltumatuse täielikus puudumises ning Venezuela Bolívari Vabariigi seaduste ja põhiseaduse väheses järgimises;

B.

arvestades, et juhtum, mis on seotud endise presidendikandidaadi, Zulia osariigi endise kuberneri ja praeguse demokraatlikult valitud Maracaibo linnapea Manuel Rosalesega, opositsioonijuhiga, keda president Chávez on korduvalt ja avalikult ähvardanud vangistusega ning kelle suhtes on algatatud kohtuasi 2004. aastal esitatud kaebuse põhjal, mille kohaselt on Rosales väidetavalt esitanud puuduliku tuludeklaratsiooni ajal, kui ta oli Zulia osariigi kuberner, mistõttu kohtuprotsess sarnaneb igas mõttes poliitilise tagakiusamisega, mille puhul ei järgita kehtivaid menetlusnorme ega anta asjakohaseid õiguslikke tagatisi ning mille puhul on juba ette langetatud süüdimõistev kohtuotsus, millel on selgelt poliitilised põhjused;

C.

arvestades, et poliitilise tagakiusamise tõttu on Manuel Rosales palunud poliitilist varjupaika Peruu Vabariigis, kus seda talle ka võimaldati, arvestades juhtumi poliitilisi ja humanitaarseid aspekti, mispeale Venezuela kutsus viivitamata tagasi oma suursaadiku Peruus;

D.

arvestades, et opositsioonijuhi vastu esitatud süüdistused on selgelt poliitilist laadi ning et kohtuvõim on suures osas täitevvõimule allutatud; arvestades, et Venezuela valitsus töötab välja uusi meetmeid, mis veelgi vähendavad kohtuvõimu sõltumatust, ning seetõttu ei ole Venezueas eriti tõenäoline jääda lootma õiglasele kohtumõistmisele;

E.

arvestades, et sõjaväe luureteenistuse agendid vahistasid relvaähvardusel 2. aprillil 2009. aastal erukindral Raúl Isaías Badueli, kes veel hiljaaegu oli president Chávezi valitsuse kaitseminister, kuid on nüüd liitunud opositsioonijõududega; arvestades, et erukindralit süüdistatakse kaitsejõudude rahaliste vahendite väidetavas omastamises kaitseministrina töötamise ajal;

F.

arvestades, et opositsioonijuht ja 23. novembril 2008. aastal demokraatlikult valitud Caracase linnapea Antonio Ledezma ei ole saanud asuda täitma oma ametiülesandeid linnavalitsuses, sest Bolívari rühmitused on hoone ebaseaduslikult hõivanud ning Venezuela siseministeerium ei ole teinud katsetki neid kõrvaldada; arvestades, et president Chávez kuulutas hiljuti välja seaduse, mis mõjutab otseselt linnapea volitusi, ning nimetas ametisse kõrgeima võimukandjana Caracase linnavalitsuse juhi, kelle valib oma äranägemisel vabariigi president ja kellele Caracase linnapea allub, ning arvestades, et see jätab linnapea praktiliselt igasuguste volitusteta, sealhulgas õiguseta juhtida rahandust, koostada ja rakendada arengukavasid ning kontrollida detsentreeritud haldusasutusi pealinna piirkonnas;

G.

arvestades, et lisaks sellele, et Caracase linnapealt on võetud praktiliselt kõik volitused, on temast saanud riigi presidendi vahetul juhtimisel korraldatavate jõuliste ahistamis-, solvangute ja ähvarduste kampaaniate ohver;

H.

arvestades, et alates 2009. aasta märtsist on vabariigi presidendi korraldusel sõjavägi hõivanud paljud sadamad ja lennujaamad, mis asuvad enamasti piirkondades, kus on võimul opositsioon, ning seda võimaldas seadus, mis andis nende rajatiste haldamise õiguse Venezuela valitsusele; arvestades, et selle meetme eesmärk on piirata poliitiliste vastaste rahalisi vahendeid ja avaldada neile majanduslikku survet; arvestades, et Venezuela Bolívari Vabariigi põhiseaduse artikli 164 lõike 10 kohaselt on sadamate, lennuväljade, maanteede ja kiirteede haldamine üksnes osariigi valitsuse pädevuses ning neid hallatakse koostöös keskasutustega, kuid mitte mingil juhul ei tee seda ainult keskasutused;

I.

arvestades, et hiljutise ennekuulmatu poliitilise kohtuprotsessi tulemusena, mis toimus Venezuela Sotsialistliku Partei (PSUV) kõrge juhi abikaasa, kohtunik Marjori Calderón eesistumisel, mõisteti politseikomissarid Ivan Simonovis, Lázaro Forero ja Henry Vivas ning kaheksa Caracase politseiametnikku igasuguste süütõenditeta 30 aastaks vangi, mis on Venezuela karistusseadustiku kohaselt kõrgeim karistusmäär; arvestades, et nimetatud isikuid hoiti üle viie aasta eelvangistuses politseijaoskondade ruumides, kus puudus päevavalgus; arvestades, et see karistus pani punkti Venezuela ajaloo pikimale kohtuprotsessile, mida iseloomustas pidev eeskirjade rikkumine ning mille käigus eirati täielikult süüdistatavate kõige elementaarseimaid menetlusõigusi; arvestades samuti asjaolu, et suur osa 11. aprillil 2002. aastal toimepandud 19 süüteost, kusjuures neist kolme eest on süüdistatavad igasuguste tõenditeta süüdi mõistetud, on seni karistamata, vaatamata arvukatele tunnistustele, telesalvestustele ja dokumenteeritud tõenditele, mis täiesti selgelt kinnitavad identifitseeritavate Bolívari relvakandjate süüd;

J.

arvestades, et Venezuela president on korduvalt esinenud solvavate ja halvustavate avaldustega paljude välisriikide kõrgete ametikandjate aadressil, kuid kui teda ennast on kritiseeritud oma riigis, on ta viivitamata andnud korralduse maalt välja saata need välisriigi kodanikud, kes teda on julgenud kritiseerida, sealhulgas sunniti jõuga lahkuma ka Euroopa Parlamendi liikmed;

K.

arvestades, et veebruaris 2009 sundis president Chávez läbi viima rahvahääletust, mille tulemusena kiideti heaks presidendi ja kõigi teiste valitud ametiisikute tagasivalimine määramata tähtajaks, ning see toimus pärast sama ettepanekut sisaldava põhiseaduse reformimise rahvahääletuse läbikukkumust detsembris 2007, mis on vastuolus Venezuela põhiseadusega, mille kohaselt on keelatud esitada sama reformiettepanekut parlamendi sama koosseisu ametiaja jooksul;

L.

arvestades, et Venezuela ametivõimud peavad ebasoovitavaks Euroopa Parlamendi ametliku delegatsiooni külaskäiku, mis pidi toimuma 2009. aasta märtsi esimesel nädalal ning millest on Venezuela ametivõimud igasuguste põhjendusteta korduvalt keeldunud,

1.

väljendab sügavat muret demokraatliku korra nõrgenemise ja demokraatia kvaliteedi pärast Venezuelas, mida võimu koondumine ja riigi presidendi kasvav autoritaarsus ähvardab hävitada;

2.

väljendab solidaarsust kõigi poliitilise tagakiusamise all kannatavate isikutega Venezuelas, kelle võrdkujuks on saanud Manuel Rosales; tervitab Peruu valitsuse otsust pakkuda Manuel Rosalesele poliitilist varjupaika; mõistab karmilt hukka ähvardused ja vägivalla, võimu kuritarvitamise, laimu ja õigusorganite kasutamise poliitilise vahendina, mille eesmärk on hirmutada oma vastaseid ja need kõrvaldada;

3.

juhib tähelepanu asjaolule, et Ameerika Riikide Organisatsiooni Ameerika riikide demokraatiaharta kohaselt peab demokraatliku võimu teostamisel olema selge õiguspärane alus, mis saadakse valimistel, ning teostamine ise peab olema õiguspärane, mis tähendab, et see peab rajanema kehtestatud normide, põhiseaduse, seaduste ja õigusriigi põhimõtete järgimisel, mis tagavad täielikult toimiva demokraatia, ning sealjuures tuleb suhtuda austusega rahumeelsesse ja demokraatlikku poliitilisse opositsiooni, eriti kui see on valitud üldistel valimistel;

4.

kutsub Venezuela ametivõime, eriti riigi presidenti lähtuma poliitilises tegevuses dialoogi, õigusriigi põhimõtete ja põhiseaduslikkuse ning poliitiliste vastaste austamise vajalikkusest, et kõikidel poliitilistel valikutel, mille on teinud ja mida toetab Venezuela rahvas, oleks asjakohane mõju ning need kajastuksid poliitilises elus;

5.

nõuab tungivalt, et Venezuela valitsus täidaks samuti Venezuela poolt allakirjutatud ja ratifitseeritud rahvusvahelisi kokkuleppeid, sealhulgas Ameerika riikide inimõiguste konventsiooni, pöörates erilist tähelepanu poliitiliste õiguste tagamisele vastavalt nimetatud konventsiooni artikli 23 lõikele 1 ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklitele 2 ja 25;

6.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Ameerika Riikide Organisatsiooni peasekretärile, Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarsele assambleele, Mercosuri parlamendile ning Venezuela Bolívari Vabariigi valitsusele ja parlamendile.