5.8.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 212/111

A.

arvestades, et pärast kaht kuud ägedaid kokkupõrkeid toimus 17. märtsil 2009. aastal Madagaskaril sõjaväe toetusel riigipööre, mida juhtis Andry Rajoelina, kes on Madagaskari pealinna Antananarivo endine linnapea;

B.

arvestades, et isehakanud üleminekuvõim, mida juhib Andry Rajoelina, peatas rahvusassamblee ja senati töö ning mässajate surve tõttu oli demokraatlikult valitud president Marc Ravalomanana sunnitud Madagaskarilt lahkuma;

C.

arvestades, et eelmine valitsus eemaldas 2009. aasta veebruaris jõuga ametikohaltAndry Rajoelina, kes oli 2007. aasta detsembris valitud pealinna Antananarivo linnapeaks;

D.

arvestades, et rahva viha võimendas endise valitsuse kava anda Korea ettevõttele riigi lõunaosas rendile üks miljon aakrit maad intensiivpõllumajanduseks;

E.

arvestades, et kõnealune põhiseadusega vastuolus olev valitsusevahetus on järjekordne tõsine tagasilöök Aafrika mandri demokratiseerimisprotsessile, suurendades muret Aafrikas taas esilekerkivate riigipöörete pärast, mida väljendati Addis Abebas 1.–4. veebruaril 2009. aastal korraldatud Aafrika Liidu 12. korralisel istungjärgul;

F.

arvestades, et omavoliliselt on vahistatud valitud presidendi poolt ametisse määratud peaminister Manandafy Rakotonirina ja üks teine tema valitsuse liige;

G.

arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu ja rahvusvahelised organisatsioonid, kuhu Madagaskar kuulub, ei tunnista kõnealust de facto riigikorda ning nõuavad põhiseadusliku valitsuse taastamist;

H.

arvestades, et Madagaskari osalemine piirkondlikes ühendustes – Aafrika Liidus, Lõuna-Aafrika Arenguühenduses (SADC) –, samuti prantsuse keelt kõnelevate riikide rahvusvahelises organisatsioonis ja Parlamentidevahelises Liidus, on peatatud; arvestades, et Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid, Norra ja Prantsusmaa mõistsid õigusriigi põhimõtete ja põhiseadusliku korra rikkumise riigipöörde näol hukka ning peatasid oma abi;

I.

arvestades, et Aafrika-ELi dialoogi raames toimunud Aafrika ja ELi 12. ministrite kolmikkohtumisel, mis leidis aset 28. aprillil 2009. aastal Luxembourgis, nõuti kiiret parlamendivalimiste korraldamist ning põhiseadusliku korra taastamist;

J.

arvestades, et alates päevast, mil Andry Rajoelina nimetati de facto riigipea ametisse, on pealinnas jätkunud kümnete tuhandete inimeste osavõtul rahumeelsed meeleavaldused, kuid Madagaskari sõjavägi on need vägivalda kasutades maha surunud;

K.

arvestades, et põhiseadusliku korra taastamine peaks põhinema järgmistel eesmärkidel ja põhimõtetel: selge ajakava vabade, õiglaste ja läbipaistvate valimiste korraldamiseks; riigi kõikide poliitiliste ja sotsiaalsete sidusrühmade, kaasa arvatud president Marc Ravalomanana ning teiste väljapaistvate isikute kaasamine; üksmeele toetamine Madagaskari parteide vahel; Madagaskari põhiseaduse austamine; ning asjakohaste Aafrika Liidu dokumentide ja Madagaskari rahvusvaheliste kohustuste järgimine;

L.

arvestades, et eespool nimetatud Madagaskari rahvusvahelise kontaktrühma sissejuhataval konsultatiivsel kohtumisel osalesid ÜRO, Aafrika Liidu ja ELi esindajad ning mitmed piirkondlikud organisatsioonid ja piirkonna riigid, et kooskõlastada rahvusvahelise üldsuse pingutusi, millega toetatakse Madagaskari põhiseadusliku korra kiiret taastamist;

M.

arvestades, et ÜRO on esitanud taotluse anda riigile 35,7 miljoni USA dollarit eest humanitaarabi, eeldades, et riiki ootab poliitilise patiseisu põhjustatud segaduste tulemusel aasta lõpus ees toidupuudus;

N.

arvestades asjaolu, et elanikkonna enamus peab läbi saama päevas vähemaga kui 1 USD ning piiratud sissetuleku tõttu on enamikel majapidamistel piiratud võimalused saada toitu, vett ja sanitaarteenuseid, tervishoiuteenuseid ning haridust;

O.

arvestades, et riiki on tabanud kolmel järjestikusel aastal põud ja kasin saak, kiirelt tõusnud toiduhinnad, krooniline alakindlustatus toiduga ning samuti tsüklonid;

1.

mõistab sügavalt hukka riigipöörde ning kõik katsed haarata võimu ebademokraatlike vahenditega;

2.

nõuab viivitamatut seadusliku ja põhiseadusliku võimu taastamist riigis ning nõuab tungivalt, et Madagaskari parteid järgiksid kriisi lahendamisel täiel määral Madagaskari põhiseaduse sätteid;

3.

mõistab hukka rahvusassamblee ja senati töö peatamise ja nõuab nende tegevuse kohest jätkamist, ning nõuab tungivalt, et parlamendiliikmete volitusi ja puutumatust austatakse, kuni on korraldatud uued demokraatlikud parlamendivalimised;

4.

kutsub rahvusvahelist üldsust üles suurendama pingutusi poliitilise vägivalla lõpetamiseks Madagaskaril;

5.

usub, et stabiilsust, jõukust ja demokraatlikke vabadusi saab tagada üksnes üksmeelse ja kõiki hõlmava dialoogiga, milles keskendutakse riigi mitmesuguste majanduslike, sotsiaalsete, poliitiliste ja keskkonnaprobleemide algpõhjustele, ja mida aktsepteerivad kõik parteid ning mille tulemuseks on malagassidega otse konsulteerimine;

6.

kutsub kõiki poliitilise elu tegelasi seadma prioriteediks head haldustava ja võitlust vaesuse vastu, et parandada elanikkonna seas rikkuse jaotumist ning elustandardit, kehtestades tugeva ja jätkusuutliku arengupoliitika, mis hõlmab põhilisi tervishoiuteenuseid, haridust, töökohtade loomist jne;

7.

toetab piirkondlike organisatsioonide algatust ning Aafrika Liidu otsust luua Madagaskari rahvusvahelise kontaktrühma operatiivharu Antananarivos, mille eesistujaks on Aafrika Liidu komisjoni presidendi erisaadik Ablassé Ouedraogo;

8.

kutsub Aafrika Liidu erisaadikut Madagaskaris koostöös rahvusvahelise üldsuse esindajatega Antananarivos ning nende arutelude taustal, mis on juba Aafrika Liidu ja ÜRO egiidi all alanud, võtma ühendust kõigi Madagaskari parteidega, et leppida nendega kokku viisides ja vahendites põhiseadusliku korra taastamiseks;

9.

juhib tähelepanu humanitaarolukorra halvenemisele riigis, mida on veelgi süvendanud praegused poliitilised arengud, ning nõuab tungivalt, et rahvusvaheline üldsus, eelkõige EL, pakuks rohkem humanitaarabi, et leevendada Madagaskari rahva kannatusi;

10.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikidele, Madagaskari Vabariigi õigusjärgsetele võimudele, üleminekuvõimule, ÜRO peasekretärile, Aafrika Liidule, Lõuna-Aafrika Arenguühendusele, Euroopa Komisjoni Humanitaarametile, ÜRO hädaabi keskfondile ja ÜRO humanitaarabi koordineerimise büroole.