Teisipäev, 10 märts 2009
P6_TC1-COD(2007)0286

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 10. märtsil 2009. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/…/EÜ tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut ║,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3),

ning arvestades järgmist:

(1)

Mitmeid olulisi muudatusi tuleb teha järgmistesse õigusaktidesse: nõukogu 20. veebruari 1978. aasta direktiiv 78/176/EMÜ titaandioksiiditööstuse jäätmete kohta, (4) nõukogu 3. detsembri 1982. aasta direktiiv 82/883/EMÜ titaandioksiidi tööstuse jäätmetest mõjutatud keskkondade järelevalve ja seire korra kohta, (5) nõukogu 15. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/112/EMÜ titaandioksiiditööstuse jäätmetest tuleneva saaste vähendamise ja lõpliku kõrvaldamise programmide ühtlustamise korra kohta, (6) nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiiv 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta, (7) nõukogu 11. märtsi 1999. aasta direktiiv 1999/13/EÜ teatavates toimingutes ja seadeldistes orgaaniliste lahustite kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta, (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. detsembri 2000. aasta direktiiv 2000/76/EÜ jäätmete põletamise kohta (9) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiiv 2001/80/EÜ teatavate suurtest põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete piiramise kohta (10). Selguse huvides tuleks kõnealused direktiivid uuesti sõnastada.

(2)

Selleks et vältida, vähendada ja võimaluste piires likvideerida tööstuslikest tegevusaladest põhjustatud saastet kooskõlas „saastaja maksab” põhimõtte ja saastuse vältimise põhimõttega, on vaja kehtestada põhiliste tööstuslike tegevusalade kontrolli raamistik, pidades esmatähtsaks saaste vähendamist tekkekohas ja loodusvarade säästlikku majandamist.

(3)

Käesoleva direktiiviga kehtestatud heite piirväärtuste järgimist tuleb pidada vajalikuks, kuid mittepiisavaks tingimuseks, et saavutada saastuse ennetamise ja vähendamise eesmärk ning tagada keskkonna, sh põhjavee, õhu ja pinnase, ning üldsuse kõrgetasemeline kaitse. Nimetatud eesmärkide saavutamiseks võib osutuda vajalikuks kehtestada rangemad piirmäärad käesoleva direktiiviga hõlmatud saasteainetele, muude ainete ja keskkonnakomponentide heitkoguste väärtused ning muud asjakohased tingimused.

(4)

Eri meetodid õhku, vette või pinnasesse paisatavate heitmete piiramiseks võivad keskkonna kui terviku kaitsmise asemel soodustada saastuse suunamist ühest keskkonnast teise. Seepärast on asjakohane ette näha kompleksne lähenemisviis õhku, vette või pinnasesse paisatavate heitmete vältimise ja kontrolli, jäätmehalduse, energia tõhusa kasutamise ja õnnetuste vältimise jaoks.

(5)

Asjakohane on läbi vaadata tööstuskäitisi käsitlevad õigusaktid, et lihtsustada ja täpsustada olemasolevaid sätteid, vähendada tarbetut halduskoormust ja rakendada järeldusi, mis on esitatud komisjoni teatistes õhusaastet käsitleva temaatilise strateegia kohta, (11) mullakaitse teemastrateegia kohta (12) ning jäätmetekke vältimise ja jäätmete ringlussevõtu temaatilise strateegia kohta, (13) mis võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsuse nr 1600/2002/EÜ (millega võetakse vastu kuues keskkonnaalane tegevusprogramm) (14) järelmeetmetena. Kõnealustes teatistes seatakse eesmärkideks kaitsta inimeste tervist ja keskkonda, kusjuures neid eesmärke ei ole võimalik saavutada ilma tööstustegevusest tulenevate heidete edasise vähendamiseta.

(6)

Selleks et tagada saaste vältimine ja kontroll, peaks käitistel olema õigus toimida ainult juhul, kui neil on selleks luba, või teatavate orgaanilisi lahusteid kasutavate käitiste ja tegevusalade puhul ainult juhul, kui neil on selleks luba või kui need on registreeritud. Orgaanilisi lahusteid tuleks kokkuvõttes kasutada võimalikult vähe .

(7)	Selleks et lihtsustada lubade väljaandmist, peaks liikmesriikidel olema võimalik kehtestada üldistes siduvates eeskirjades nõuded teatavate käitisekategooriate kohta.

(8)

Topeltreguleerimise vältimiseks ei tohiks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiviga 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem) (15) hõlmatud käitise luba sisaldada kasvuhoonegaaside heitkoguse piirväärtust, välja arvatud juhul, kui on vaja tagada, et ei põhjustata olulist kohalikku saastust või kui käitis on kõnealuse süsteemi kohaldamisalast ajutiselt välja jäetud.

(9)

Käitajad peaksid esitama pädevale asutusele loataotluse, mis sisaldab loatingimuste kehtestamiseks vajalikku teavet. Loataotluse esitamise korral peaks käitajal olema võimalik kasutada teavet, mis on saadud seoses nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivi 85/337/EMÜ (teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta) (16) ja nõukogu 9. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/82/EÜ (ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta) (17) kohaldamisega.

(10)

Luba peaks sisaldama kõiki meetmeid, mis on vajalikud keskkonna kui terviku kaitse kõrge taseme saavutamiseks, samuti saasteainete heite piirväärtusi, asjakohaseid pinnase ja põhjavee kaitse nõudeid , seirenõudeid ja kasutatavate ohtlike ainete või valmististe loetelu, mis on sätestatud nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiivis 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta  (18). Loatingimused tuleks kehtestada vastavalt parimale võimalikule tehnikale.

(11)

Selleks et määrata kindlaks parim võimalik tehnika ja piirata tööstustegevuse heitkogustega seotud ebavõrdsust ühenduses, peaks komisjon pärast sidusrühmadega teabe vahetamist avaldama parimat võimalikku tehnikat käsitlevad viitedokumendid (edaspidi „PVT-viitedokumendid”). Loatingimuste kehtestamisel tuleks viidata kõnealustele PVT-viitedokumentidele. Neid võib täiendada muude allikatega.

(12)

Teatavate konkreetsete asjaolude arvessevõtmiseks peaks pädevatel asutustel olema võimalik kehtestada heite piirväärtusi, samaväärseid parameetreid või tehnilisi meetmeid, mille tulemuseks on heitkogused, mis võivad ületada heitkoguseid, mis on seotud PVT-viitedokumentides kirjeldatud parima võimaliku tehnikaga. ▐

(13)	Selleks et võimaldada käitajatel katsetada kujunemisjärgus tehnoloogiaid, mis võiksid tagada keskkonnakaitse kõrgema taseme, peaks pädeval asutusel olema ka võimalik teha ajutisi erandeid heitkogustest, mis on seotud PVT-viitedokumentides kirjeldatud parima võimaliku tehnikaga.

(14)

Käitises tehtavad muudatused võivad põhjustada saastuse suurenemist. Seepärast tuleks pädevale asutusele teatada kõigist kavandatavatest muudatustest. mis võivad mõjutada keskkonda. Käitises tehtavate oluliste muudatuste korral, mis võivad märkimisväärselt kahjustada inimesi või keskkonda, tuleks luba uuesti läbi vaadata, et tagada asjaomase käitise vastavus käesoleva direktiivi nõuetele ka tulevikus.

(15)

Loomasõnniku ja läga laotamine võib märkimisväärselt mõjutada keskkonna kvaliteeti. Sellise mõju kompleksse vältimise ja kontrolli tagamiseks on vajalik, et käitaja või kolmas isik laotab käesoleva direktiiviga hõlmatud tegevuse käigus tekkinud loomasõnniku ja läga parima võimaliku tehnika abil. Selleks et tagada liikmesriikidele paindlikkus kõnealuste nõuete täitmisel, võib loas või muude meetmetega täpsustada laotava käitaja või kolmanda isiku suhtes kohaldatavat parimat võimalikku tehnikat.

(16)	Selleks et võtta arvesse parima võimaliku tehnika arengut või muid arenguid seoses käitises tehtavate muudatustega,, tuleks loatingimused korrapäraselt läbi vaadata ja neid vajaduse korral ajakohastada, eelkõige juhul, kui komisjon võtab vastu uue või ajakohastatud PVT-viitedokumendi.

(17)

On vaja tagada, et käitise tegevus ei põhjusta pinnase ja põhjavee kvaliteedi märkimisväärset halvenemist. Seepärast peaksid loatingimused vajaduse ja asjakohasuse korral sisaldama nii pinnase ja põhjavee seiret kui ka kohustust muuta käitise tegevuskoht tegevuse täieliku lõpetamise korral vastavalt ühenduse ja liikmesriigi õiguse nõuetele keskkonnale ohutuks. Kohe kui jõustub ühenduse õigusakt, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/35/EÜ (keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta) (19) või uus õigusakt pinnase ja põhjavee kaitse kohta, peaks komisjon läbi vaatama käesoleva direktiivi pinnase ja põhjavee kaitse sätted, et tagada nendevaheline kooskõla ja vältida kattuvust.

(18)

Käesoleva direktiivi tõhusa rakendamise ja täitmise tagamiseks peaksid käitajad andma pädevale asutusele korrapäraselt aru loatingimuste järgimise kohta. Liikmesriigid peaksid tagama, et käitajad järgivad nimetatud tingimusi ning et käsoleva direktiivi sätete täitmata jätmise korral võtavad käitaja ja pädev asutus vajalikke meetmeid ning näevad ette keskkonnaseiresüsteemi. Liikmesriikide ülesanne on määrata kindlaks kõige asjakohasemad õigusakti täitmise tagamise kavad, sealhulgas selle, kuidas tuleks heite piirväärtusi järgida.

(19)

Pidades silmas Århusi konventsiooni  (20) sätteid, võimaldab üldsuse tõhus kaasamine otsuste tegemisse võimaldab üldsusel väljendada ja otsustajatel arvesse võtta arvamusi ja probleeme, mis võivad olla selliste otsuste puhul asjakohased, ning suurendada otsustamisprotsessi vastutustundlikkust ja läbipaistvust, aidata tõsta üldsuse teadlikkust keskkonnaküsimustes ning tagada üldsuse toetus vastuvõetavatele otsustele. Asjaomase üldsuse liikmetel peaks olema juurdepääs õiguskaitsele, et aidata kaitsta iga inimese õigust elada keskkonnas, mille kvaliteet on tervise ja heaolu tagamiseks piisav.

(20)

Suured põletusseadmed heidavad õhku suuri saasteainekoguseid, mis märkimisväärselt mõjutavad inimeste tervist ja keskkonda. Selleks et vähendada kõnealust mõju ja püüda täita nõudeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiivis 2001/81/EÜ teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade kohta, (21) ja saavutada eesmärgid, mis on esitatud komisjoni teatises õhusaastet käsitleva temaatilise strateegia kohta, on vaja ühenduse tasandil kehtestada rangemad heite piirväärtused teatavate põletusseadme- ja saasteainekategooriate suhtes.

(21)	Kui vähese väävlisisaldusega kütuse tarned või gaasitarned tõsise puuduse tõttu katkevad, peaks pädeval asutusel olema võimalik teha ajutisi erandeid, et lubada asjaomaste põletusseadmete heitel ületada käesoleva direktiivi kohaseid heite piirväärtusi.

(22)

Käitaja ei tohiks kasutada põletusseadet kauem kui 24 tundi pärast saastetõrjeseadmete talitlushäire või rikke tekkimist ning saastetõrjeta ei tohiks seadet kaheteistkümnekuulise ajavahemiku jooksul käitada kauem kui 120 tundi, et piirata keskkonna saastamise negatiivset mõju. Kui on hädavajalik säilitada energiavarustus või kui tuleb vältida heitkoguste üldist suurenemist mõne muu põletusseadme käitamise tõttu, peaks pädeval asutusel olema võimalik teha erand kõnesolevatest piirväärtustest.

(23)

Selleks et tagada keskkonna ja inimeste tervise kaitse kõrge tase ning vältida jäätmete piiriülest vedu tehastesse, mida käitatakse leebemate keskkonnanormide alusel, on vaja säilitada ja kehtestada rangemad käitamistingimused, tehnilised nõuded ja heite piirväärtused ühenduses jäätmeid põletavatele ja koospõletavatele tehastele.

(24)

Orgaaniliste lahustite kasutamisega teatavatel tegevusaladel ja teatavates käitistes kaasneb orgaaniliste ühendite heide õhku, mis põhjustab loodusressursse ja inimeste tervist kahjustavate fotokeemiliste oksüdantide kohalikku ja piiriülest teket. Seepärast on vaja võtta ennetusmeetmeid seoses orgaaniliste lahustite kasutamisega ja kehtestada nõue, et orgaaniliste ühendite heide ja asjakohased käitamistingimused peavad vastama heite piirväärtustele. Peaks olema võimalik teha käitajatele erandeid seoses heite piirväärtuste järgimisega, kui muude meetmetega, näiteks vähese lahustisisaldusega või lahustivabade toodete või meetodite kasutamisega on samuti võimalik saavutada samaväärsed heitkogused.

(25)	Titaandioksiidi tootvad käitised võivad põhjustada märkimisväärset õhu ja vee saastamist ja kujutada endast toksikoloogilist ohtu . Sellise mõju vähendamiseks on vaja teatavate saasteainete suhtes ühenduse tasandil kehtestada rangemad heite piirväärtused.

(26)	Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (22). ▐

(27)	Vastavalt põhimõttele, et saastaja maksab, peaksid liikmesriigid ║ kehtestama ║ käesoleva direktiivi sätete rikkumise eest määratavad karistused ja tagama asjaomaste õigusnormide rakendamise. Kõnealused karistused peaksid olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(28)

Selleks et anda olemasolevatele käitistele piisavalt aega tehniliselt kohandada end käesoleva direktiivi uutele nõuetele, tuleks mõnda uut kõnealust nõuet kohaldada kõnesolevate käitiste suhtes pärast käesoleva direktiivi jõustumiskuupäeva algava kindlaksmääratud ajavahemiku lõppu. Põletusseadmete puhul on vaja piisavalt aega, et paigaldada vajalikud saastetõrjemeetmed, et seadmed vastaksid V lisa kohastele heite piirväärtustele.

(29)

Et lahendada malmi ja terast tootvate ning eriti rauamaaki paagutavate käitiste poolt keskkonda paisatavate dioksiinide, furaanide jm asjaomaste saasteainete heitmete tekitatud märkimisväärseid probleeme, tuleks käesolevas direktiivis miinimumnõuete täitmiseks sätestatud menetlust kohaldada nimetatud käitistele esmajärjekorras ja igal juhul hiljemalt 31. detsembriks 2011.

(30)

Kuna liikmesriigid ei suuda keskkonnakaitse kõrge taseme ja keskkonnakvaliteedi parandamise tagamiseks võetavate meetmete eesmärke piisavalt saavutada ning seepärast on kõnealuseid eesmärke parem saavutada ühenduse tasandil, arvestades asjaolu, et tööstustegevusest pärinev saaste on piiriülene, võib ühendus vastu võtta meetmed vastavalt asutamislepingu artikli 5 kohasele subsidiaarsuse põhimõttele. Arvestades proportsionaalsuse põhimõtet, mis on sätestatud kõnealuses artiklis, ei lähe käesolev direktiiv nende eesmärkide saavutamisest kaugemale.

(31)	Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige püütakse käesoleva direktiiviga edendada Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 37 kohaldamist.

(32)	Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusse ülevõtmise kohustust tuleks piirata nende sätetega, mille sisu on võrreldes käesoleva direktiiviga ümber sõnastatud varasemate direktiividega oluliselt muutunud. Muutmata sätete ülevõtmise kohustus tuleneb varasematest direktiividest.

(33)	Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide selliste kohustuste täitmist, mis on seotud IX lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmisega siseriiklikusse õigusesse ja nende kohaldamisega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I   PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

Sisu

Käesolev direktiiv sätestab tööstuse tegevusest tuleneva saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli eeskirjad.

Samuti sätestab direktiiv eeskirjad, mille eesmärk on vältida või kui see ei ole võimalik, vähendada saasteainete paiskamist õhku, vette ja pinnasesse ning vältida jäätmete teket et saavutada keskkonna kui terviku kõrgetasemeline kaitse║.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse tööstuse selliste tegevusalade suhtes, mis põhjustavad II–VI peatükis osutatud saastet.

2.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata teadusuuringute, arendustegevuse ega uute toodete ja protsesside katsetamise suhtes.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „aine”– keemilised elemendid ja nende ühendid, välja arvatud järgmised ained:

2)   „saastus”– inimtegevusest tulenev ainete, vibratsiooni, soojuse või müra otsene või kaudne juhtimine õhku, vette või pinnasesse, mis võib ohustada inimeste tervist või keskkonna kvaliteeti, põhjustada varalist kahju või raskendada või takistada keskkonna puhkeotstarbelist või muud õiguspärast kasutamist;

3)   „käitis”– paikne tehniline üksus, kus viiakse läbi üht või mitut I lisas või VII lisa 1. osas loetletud tegevust ja mud samas tegevuskohas toimuvat tegevust, mis on tehniliselt otseselt seotud kõnealustes lisades loetletud tegevusaladega ja mis võib mõjutada heitkoguseid ja saastust;

4)   „heide”– ainete, vibratsiooni, soojuse või müra otsene või kaudne juhtimine käitise punkt- või hajaallikatest õhku, vette või pinnasesse;

5)   „heite piirväärtus”– heite mass, sisaldus ja/või tase, mis on väljendatud teatavates kindlates ühikutes ja mida ei tohi ühe või mitme ajavahemiku vältel ületada;

6)   „keskkonnakvaliteedi standard”– ühenduse õigusaktidega kehtestatud nõuete kogum, millele teatav keskkond või keskkonna osa peab teataval ajavahemikul vastama;

7)   „luba”– kirjalik luba käitist, põletusseadet, jäätmepõletus- või -koospõletustehast täielikult või osaliselt käitada;

8)   „oluline muudatus”– muutus käitise, põletusseadme, jäätmepõletus- või -koospõletustehase laadis või toimimisviisis või nende laiendamine, millel võib olla märkimisväärne negatiivne mõju inimestele või keskkonnale;

9)   „parim võimalik tehnika”– kõige tõhusam ja paremini väljaarendatud tegevus ja selle rakendusviisid, mis näitavad teatava tehnika praktilist sobivust heite piirväärtuste ja muude loatingimuste määramise aluseks võtmiseks, et vältida või, kui see ei ole võimalik, vähendada heidet ja selle mõju keskkonnale tervikuna:

a)   „tehnika”– kasutatud tehnoloogia ja käitise projekteerimise, ehitamise, hooldamise, käitamise ja tegevuse lõpetamise viis;

b)   „võimalik tehnika”– niisugusel arengutasemel tehnika, mis võimaldab selle kasutamist vastavas tööstussektoris, mille kasutamine on kulusid ja eeliseid arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt otstarbekas, olenemata sellest, kas seda tehnikat kasutatakse või luuakse kõnealuses liikmesriigis, kui see tehnika on käitajale mõistlikul viisil kättesaadav;

c)   „parim”– keskkonna kui terviku kaitse üldise kõrge taseme saavutamiseks kõige tõhusam;

10)     „parima võimaliku tehnikaga seotud heite tasemed” –

heite tasemed, mis on saadud PVT-viitedokumentides kirjeldatud parima võimaliku tehnika kasutamisel tavapärastes tegutsemistingimustes ning väljendatud teatavas ajavahemikus ja viitetingimustes saavutatava keskmisena;

11)   „käitaja”– füüsiline või juriidiline isik, kes käitab käitist, põletusseadet, jäätmepõletus- või -koospõletustehast, kontrollib nende tööd või kellele on siseriiklike õigusaktide kohaselt antud määrav otsustusõigus käitise, seadme või tehase tehnilise toimimise suhtes;

12)   „üldsus”– üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut ja vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või tavadele nende ühendused, organisatsioonid või rühmad;

13)   „asjaomane üldsus”– üldsus, keda loa väljastamise või kaasajastamise või loatingimuste kaasajastamise otsuse tegemine mõjutab või võib mõjutada, või üldsus, kelle huvidega see on seotud; selle määratluse puhul arvestatakse, et selline huvi on keskkonnakaitset edendavatel valitsusvälistel organisatsioonidel, kes vastavad mis tahes asjakohaste riigisiseste õigusaktidega sätestatud nõuetele;

14)   „kujunemisjärgus tehnoloogia”– tööstustegevuse uudne tehnoloogia, mis tööstuses kontrollituna ja kaubanduslikul eesmärgil arendatuna tagaks keskkonnakaitse kõrgema üldtaseme või vähemalt sama kaitstuse taseme ning suurema kulude kokkuhoiu kui see on võimalik olemasoleva parima võimaliku tehnikaga;

15)   „ohtlikud ained”– ║ direktiivis 67/548/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 1999. aasta direktiivis 1999/45/EÜ (ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) (26) määratletud ohtlikud ained ja valmistised;

16)   „lähteolukorra aruanne”– arvandmed pinnase ja põhjavee saastatuse kohta märkimisväärses koguses ja asjassepuutuvate ohtlike ainetega;

17)   „rutiinne kontroll”– kavandatud kontrolliprogrammi osana läbiviidav keskkonnakontroll;

18)   „mitterutiinne kontroll”– kaebustele reageerimise, õnnetus- või vahejuhtumite uurimise või nõuete täitmatajätmise korral läbiviidav keskkonnakontroll;

19)     „keskkonnakontroll” –

igasugune tegevus, mis hõlmab selle kontrollimist, kas käitis järgib asjakohaseid keskkonnanõudeid;

20)   „kütus”– kõik tahked, vedelad või gaasilised põlevmaterjalid, mida kasutatakse põletusseadmes;

21)   „põletusseade”– kõik tehnilised seadmed, milles oksüdeeritakse kütuseid, et kasutada selle tulemusena tekkivat soojust;

22)   „biomass”– järgmised tooted või jäätmed:

i)	põllumajanduse ja metsanduse taimsed jäätmed;

ii)	toiduainetööstuse taimsed jäägid, juhul kui tekkiv soojus kasutatakse ära;

iii)	värske paberimassi tootmise ja paberimassist paberi tootmise kiulised taimsed jäägid, juhul kui need koospõletatakse nende tekitamise kohas ja tekkiv soojus kasutatakse ära;

iv)	korgijäätmed;

v)	puidujäätmed, välja arvatud need, mis võivad puidukaitseainetega töötlemise või pinna katmise tulemusena sisaldada halogeenitud orgaanilisi ühendeid või raskmetalle;

23)   „mitmekütusepõletusseade”– kõik põletusseadmed, milles saab samaaegselt või vaheldumisi kasutada kaht või mitut liiki kütust;

24)   „gaasiturbiin”– pöörlev masin, mille abil muudetakse soojusenergia mehaaniliseks tööks; koosneb peamiselt kompressorist, termilisest seadmest, milles oksüdeeritakse kütust töövedeliku soojendamiseks, ning turbiinist;

25)   „jäätmed”– mis tahes jäätmed, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid)  (27) artikli 3 punktis 1;

26)   „ohtlikud jäätmed”– mis tahes jäätmed, nagu on määratletud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 2;

27)   „segaolmejäätmed”– majapidamisjäätmed ning kaubandusest, tööstusest ja asutustest pärinevad jäätmed, mis oma laadi ja koostise tõttu sarnanevad majapidamisjäätmetele, välja arvatud tekkekohas eraldi kogutavad, komisjoni otsuse 2000/532/EÜ (28) (millega kehtestatakse Euroopa jäätmenimistu) lisa rubriigis 20 01 osutatud fraktsioonid ja muud selle lisa rubriigis 20 02 osutatud jäätmed;

28)   „jäätmepõletustehas”– mis tahes paikne või liikuv tehniline üksus ja varustus, mida kasutatakse jäätmete soojustöötluseks, olenemata sellest, kas põlemisel tekkiv soojus kasutatakse ära või mitte, kusjuures soojustöötlus tähendab jäätmete põletamist oksüdeerimise teel ja muud soojustöötlust , kuivõrd saadavad ained seejärel põletatakse;

29)   „jäätmekoospõletustehas”– mis tahes paikne või liikuv tehniline üksus , mille peamine otstarve on energia või aineliste toodete tootmine ja milles kasutatakse põhi- või lisakütusena jäätmeid või kus jäätmeid termiliselt töödeldakse kõrvaldamise eesmärgil, põletades neid oksüdeerimise teel ja kasutades muud soojustöötlust, kui saadavad ained seejärel põletatakse;

30)   „nimivõimsus”– jäätmepõletus- või -koospõletustehase ahjude põletusvõimsuste summa, nagu on piiritlenud valmistaja ja kinnitanud käitaja, võttes asjakohaselt arvesse jäätmete kütteväärtust, kusjuures nimivõimsust väljendatakse tunnis põletatavate jäätmete kogusena;

31)   „dioksiinid ja furaanid”– kõik VI lisa 2. osas loetletud polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid;

32)   „jääk”– mis tahes vedelad või tahked jäätmed, mis tekivad jäätmepõletus- või -koospõletustehases;

33)   „orgaaniline ühend”– ühend, mis koosneb vähemalt süsinikust ja ühest või mitmest järgmisest elemendist: vesinik, halogeenid, hapnik, väävel, fosfor, räni või lämmastik, välja arvatud süsinikoksiidid, anorgaanilised karbonaadid ja vesinikkarbonaadid;

34)   „lenduv orgaaniline ühend”– orgaaniline ühend ja kreosoodi fraktsioon aururõhuga vähemalt 0,01 kPa temperatuuril 293,15 K või analoogse lenduvusega konkreetsetes kasutamistingimustes;

35)   „orgaaniline lahusti”– lenduv orgaaniline ühend, mida kasutatakse järgmiselt:

36)   „pinnakattevahend”– pinnakattevahend, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/42/EÜ (teatavates värvides, lakkides ja sõidukite taasviimistlustoodete orgaanilistes lahustites kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta) (29) artikli 2 punktis 8 ;

37)     „siduvad üldnormid” –

heite piirväärtused või muud tingimused, mis on määratletud keskkonnaalastes õigusaktides vähemalt tööstusharu tasandil, ja mis on välja antud eesmärgiga, et neid kasutataks otseselt loatingimuste kehtestamiseks.

Artikkel 4

Loa omamise kohustus

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, millega tagatakse, et mitte ühtki käitist, põletusseadet, jäätmepõletustehast ega jäätmekoospõletustehast ei käitata ilma loata.

Erandina esimesest lõigust võivad liikmesriigid sätestada üksnes V peatükiga hõlmatud käitiste registreerimise menetluse.

Registreerimismenetlus määratakse kindlaks siduva õigusaktiga ja menetluse käigus käitaja vähemalt teatab pädevale asutusele oma soovist käitada käitist.

2.    Liikmesriigid võivad sätestada, et loas võib käsitleda kaht või mitut käitist või käitise osa, mida sama käitaja käitab samas kohas või eri kohtades.

Kui luba hõlmab kaht või enamat käitist, vastavad kõik käitised eraldivõetuna käesoleva direktiivi nõuetele.

Artikkel 5

Käitajad

Liikmesriigid võivad sätestada, et käitise, põletusseadme, jäätmepõletustehase või jäätmekoospõletustehase ühiskäitajaks võivad olla ║ kaks või enam füüsilist või juriidilist isikut või nad võivad olla käitise, seadme või tehase eri osade käitajad. Direktiiviga sätestatud kohustuste täitmise eest määratakse vastutavaks üks füüsiline või juriidiline isik.

Artikkel 6

Loa andmine

1.   Pädev asutus annab välja loa, kui käitis vastab käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed kõikide menetluste suhtes pädevate asutuste tõhusa tervikliku lähenemisviisi tagamiseks nii, et kui loa väljaandmises osaleb mitu pädevat asutust või mitu käitajat või kui antakse välja mitu luba, on loa tingimused ja selle väljaandmise menetlused omavahel täielikus kooskõlas.

3.   Uute käitiste või oluliste muutuste puhul, kui kohaldatakse direktiivi 85/337/EMÜ artiklit 4, uuritakse ja kasutatakse loa väljaandmisel kogu selle direktiivi artiklite 5, 6, 7 ja 9 alusel saadud teavet või järeldusi.

Artikkel 7

Siduvad üldnormid

Ilma et see piiraks loa omamise kohustust, võivad liikmesriigid lisada siduvatesse üldnormidesse nõuded teatavate käitise, põletusseadme, jäätmepõletustehase või jäätmekoospõletustehase liikide kohta.

Siduvate üldnormide vastuvõtmise korral võib luba lihtsalt sisaldada viidet kõnealustele normidele.

Artikkel 8

Aruanne nõuete täitmise kohta

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed järgmise tagamiseks:

1)

käitaja esitab pädevale asutusele asjakohased andmed loatingimuste täitmise kohta vähemalt iga 24 kuu järel, ning need tehakse Internetis viivitamata kättesaadavaks. Loatingimuste rikkumise tuvastamisel vastavalt artiklile 25 sätestatud kontrolli käigus, tõstetakse sagedust ühe aruandeni vähemalt iga kaheteistkümne kuu jooksul ;

2)	käitaja teavitab pädevat asutust viivitamata igast vahejuhtumist või õnnetusjuhtumist, mis oluliselt mõjutab keskkonda.

Artikkel 9

Nõuete täitmata jätmine

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada loa tingimuste täitmine.

2.   Liikmesriigid tagavad käesoleva direktiivi nõuete rikkumise korral järgmise:

a)	käitaja teavitab viivitamata pädevat asutust;

b)	käitaja ja pädev asutus võtavad vajalikud meetmed nõuete täitmise võimalikult kiireks taastamiseks.

Kui nõuete rikkumine ohustab märkimisväärselt inimeste tervist või keskkonda ning niikaua, kuni nõuete täitmine ei ole taastatud vastavalt esimese lõigu punktile b, käitise, põletusseadme, jäätmepõletustehase või jäätmekoospõletustehase tegevus peatatakse.

Artikkel 10

Kasvuhoonegaaside heide

1.   Kui käitisest pärinevad kasvuhoonegaaside heitkogused on direktiivi 2003/87/EÜ I lisas määratud selles käitises toimuva tegevuse alusel, ei kehtestata loas kõnealuse gaasi otseheidetele heite piirväärtust, välja arvatud juhul, kui on vaja tagada, et ei põhjustata olulist kohalikku saastust.

2.   Direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevusalade puhul võivad liikmesriigid otsustada, et nad ei kehtesta põletusseadmetele ega muudele ettevõtte tegevuskohas süsinikdioksiidi eraldavatele seadmetele energiatõhusust käsitlevaid nõudeid.

3.   Vajaduse korral muudavad pädevad asutused luba.

4.   Lõikeid 1–3 ei kohaldata vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 27 ajutiselt ühenduse kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemist väljaarvatud käitiste suhtes.

II   PEATÜKK

I lisas loetletud tööstuslikke tegevusalasid käsitlevad erisätted

Artikkel 11

Reguleerimisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse I lisas sätestatud tegevusalade suhtes ja vajaduse korral vastavalt kõnealuse lisa kohastele võimsuskünnistele.

Artikkel 12

Käitaja põhikohustustele laienevad üldpõhimõtted

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, milles sätestatakse käitiste käitamine kooskõlas järgmiste põhimõtetega:

1)	võetakse kõik vajalikud meetmed saastuse vältimiseks;

2)	kohaldatakse parimat võimalikku tehnikat;

3)	ei põhjustata olulist saastust;

4)	direktiivi 2008/98/EÜ kohaselt välditakse jäätmete tootmist;

5)	kui jäätmeid toodetakse, võetakse need ringlusse või kui see on tehniliselt ja majanduslikult võimatu, need kõrvaldatakse viisil, mis ei mõjuta keskkonda või mille mõju on väike;

6)	energiat kasutatakse tõhusalt;

7)	võetakse vajalikud meetmed õnnetusjuhtumite vältimiseks ja nende tagajärgede piiramiseks;

8)	võetakse vajalikud meetmed tegevuse täieliku lõpetamise järel, et vältida saastuse ohtu ja viia tegevuskoht rahuldavasse seisukorda vastavalt artikli 23 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele .

Artikkel 13

Loataotlused

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et loataotluses kirjeldatakse:

a)	käitist ja selle tegevust;

b)	käitises kasutatavaid või seal toodetavaid toor- ja abimaterjale, muid aineid ja energiat;

c)	käitise heiteallikaid;

d)	käitise tegevuskohas valitsevaid tingimusi;

e)	juhul kui tegevus hõlmab märkimisväärses koguses ohtlikke aineid, vajaduse korral lähteolukorra aruanne , mis annab teavet nimetatud ainete kohta ;

f)	heidete laadi ja kogust, mida käitis eeldatavalt suunab igasse keskkonna ossa, ning heite olulise mõju kindlaksmääramist keskkonnale;

g)	kavandatavat tehnoloogiat ja muud tehnikat käitisest väljuva heite vältimiseks või kui see ei ole võimalik, selle vähendamiseks;

h)	vajaduse korral meetmeid käitises tekkivate jäätmete vältimiseks ja taaskasutamiseks;

i)	lisameetmeid, mis on kavandatud artikliga 12 ettenähtud käitaja põhikohustuste üldpõhimõtete järgimiseks;

j)	kavandatavaid heiteseiremeetmeid;

k)	kavandatava tehnoloogia, meetodite ja meetmete peamisi asjakohaseid alternatiive, mida taotleja on üldjoontes uurinud.

Samuti esitatakse loataotluses ║ esimeses lõigus osutatud üksikasjade üldarusaadav kokkuvõte ning vajaduse korral lähteolukorra aruanne .

2.   Kui direktiivi 85/337/EMÜ nõuete kohaselt esitatud teave või direktiivi 96/82/EÜ kohaselt koostatud ohutusaruanne või muu teave, mis on esitatud muude õigusaktide põhjal, vastab lõikes 1 esitatud nõuetele, võib selle esitada taotluses või taotlusele lisada.

Artikkel 14

PVT-viitedokumendid ja teabevahetus

1.   Komisjon korraldab teabevahetust liikmesriikide, nende pädevate asutuste esindajate, asjaomast tööstusharu esindavate käitajate ja tehnoloogiapakkujate, looduskaitset edendavate valitsusväliste organisatsioonide ning komisjoni vahel järgmistel teemadel:

a)	käitiste tegevus seoses heidete, saaste, toorme tarbimise ja laadi, energiakasutuse ja jäätmete tekitamisega; ning

b)	kasutatav parim võimalik tehnika, asjaomane seire ja parima võimaliku tehnika areng .

Komisjon moodustab teabevahetusfoorumi, mis koosneb esimeses lõigus osutatud sidusrühamdest, et korraldada käesolevas lõikes nimetatud teabevahetust.

Komisjon annab juhiseid teabe vahetuseks, samuti andmete kogumiseks ja PVT-viitedokumentide sisu kindlaksmääramiseks. Komisjon avaldab sellega seoses hindamisaruande. See aruanne tehakse kättesaadavaks internetis.

2.     Komisjon avaldab lõikes 1 osutatud teabevahetuse tulemused uue või ajakohastatud PVT-viitedokumendina.

3.   PVT-viitedokumentides kirjeldatakse eelkõige parimat võimalikku tehnikat, sellega seotud heit- ja tarbimiskoguseid ja seiret, pinnaseseiret ja põhjaveeseiret, koha keskkonnale ohutuks muutmist ja uusi meetodeid ning pööratakse erilist tähelepanu III lisas loetletud kriteeriumidele , viies läbivaatamise lõpule hiljemalt kaheksa aasta jooksul alates eelmise versiooni avaldamisest. Komisjon tagab, et PVT-viitedokumentide PVT-järeldused tehakse liikmesriikide ametlikes keeltes kättesaadavaks. Liikmesriigi taotluse põhjal teeb komisjon kogu PVT-viitedokumendi soovitud keeles kättesaadavaks.

Artikkel 15

Loa tingimused

1.   Liikmesriigid tagavad, et loas on märgitud kõik artiklites 12 ja 19 ettenähtud nõuete täitmiseks vajalikud meetmed.

Kõnealused meetmed hõlmavad vähemalt järgmisi andmeid:

a)	II lisas loetletud saasteainete heite piirväärtused ja muude selliste saasteainete piirväärtused, mida asjaomane käitis tõenäoliselt suunab keskkonda suurtes kogustes, võttes arvesse nende laadi ja nende võimet saastust ühest keskkonna osast teise üle kanda;

b)	vajaduse korral asjakohased nõuded, millega tagatakse pinnase ja põhjavee kaitse, ning meetmed, mis on seotud käitises tekkivate jäätmete kõrvaldamisega;

c)	asjakohased heiteseire nõuded, milles määratletakse mõõtmismeetodid ja -sagedus, nende hindamismenetlus ja kohustus esitada pädevale asutusele korrapäraselt heiteseire tulemused ja muud loas ettenähtud tingimuste täitmise kontrollimiseks vajalikud andmed;

d)	korrapärase seire nõuded tegevuskohas märkimisväärsetes kogustes leiduda võivate asjassepuutuvate ohtlike ainete puhul, võttes arvesse pinnase ja põhjavee saastuse võimalikkust käitise tegevuskohas;

e)	meetmed, mis on seotud käikuandmise, rikete, ajutiste seisakute ja tegevuse täieliku lõpetamisega;

f)	sätted kaug- ja piiriülese saastuse vähendamiseks.

2.   Lõike 1 punkti a kohaldamisel võib heite piirväärtusi täiendada või need asendada võrdväärsete parameetritega või tehniliste meetmetega.

3.   Loa tingimuste kehtestamisel viidatakse PVT-viitedokumentidele.

4.   Kui PVT-viitedokumendid ei hõlma käitist ega selle osa või kui kõnealustes dokumentides ei käsitleta kõiki tegevuse võimalikke keskkonnamõjusid, määrab pädev asutus , konsulteerides käitajaga, asjaomase käitise või tegevuse jaoks kindlaks parima võimaliku tehnika abil saavutatavad heitkoguse tasemed III lisas loetletud kriteeriumide alusel ja kehtestab vastavalt loa tingimused.

5.   I lisa punktis 6.6 osutatud käitiste suhtes kohaldatakse lõikeid 1–4, ilma et see piiraks loomade heaolu käsitlevate õigusaktide kohaldamist.

Artikkel 16

Heite piirväärtused, samaväärsed parameetrid ja tehnilised meetmed

1.   Saasteainete puhul kohaldatakse heite piirväärtusi tavaliselt selle punkti suhtes, kus heitkogused väljuvad käitisest, ning kõnealuste piirväärtuste kindlaksmääramisel ei arvestata enne kõnesolevat punkti toimunud lahjendamist.

Saasteainete kaudse vettejuhtimise puhul võib asjaomase käitise heite piirväärtuste kindlaksmääramisel arvesse võtta reoveepuhasti toimet tingimusel, et tagatakse keskkonnakaitse samaväärne tase ega põhjustata suuremat keskkonna saastatust.

2.   Ilma et see piiraks artikli 19 kohaldamist, peavad artikli 15 lõigete 1 ja 2 kohased heite piirväärtused, samaväärsed parameetrid või tehnilised meetmed põhinema parimal võimalikul tehnikal, ilma et oleks kohustust kasutada üht või teist konkreetset tehnikat või tehnoloogiat.

Pädev asutus kehtestab heite piirväärtused ning kontrolli- ja järgimisnõuded tagamaks, et ei ületataks PVT-ga seotud heitetasemeid .

Heite piirväärtusi võivad täiendada samaväärsed parameetrde või tehnilised meetmed tingimusel, et on võimalik tagada keskkonnakaitse samaväärne tase.

3.   Erandina lõike 2 teisest lõigust võib pädev asutus tulenevalt keskkonna ja majandusega seotud kulude ja tulude hinnangust ning asjaomase käitise tehnilisi näitajaid, geograafilist asukohta ja kohalikke keskkonnatingimusi arvesse võttes erandjuhtudel kehtestada heite piirväärtused, samaväärsed parameetrid või tehnilised meetmed ning kontrolli- ja järgimisnõuded sellisel viisil, mis lubab PVT-ga seotud heitetasemete ületamist .

Kõnealused heite piirväärtused , samaväärsed parameetrid või tehnilised meetmed ei tohi siiski ületada artikli 68 alusel määratud või, kui asjakohane, V–VIII lisa kohaseid heite piirväärtusi.

Liikmesriigid peavad tagama, et asjaomasele üldsusele antakse õigeaegselt ja tegelikult võimalus osaleda otsustusprotsessis, mis on seotud käesolevas lõikes osutatud erandi tegemisega.

Kui käesoleva lõike alusel kehtestatakse heite piirväärtused, samaväärsed parameetrid ja tehnilised meetmed, peavad põhjused kõrvalekaldumise lubamiseks heitetasemetest, mis on seotud PVT-viitedokumentides kirjeldatud parima võimaliku tehnikaga, olema dokumenteeritud ja põhjendatud loatingimuste lisas.

Komisjon võib kehtestada käesolevast lõikest erandi tegemise kriteeriumid.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid seda täiendades, võetakse vastu artikli 69 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

4.   Lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse loomasõnniku ja läga laotamise suhtes väljaspool I lisa punktis 6.6 osutatud käitise tegevuskohta , välja arvatud alad, mis kuuluvad nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/676/EMÜ (veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest) (30) reguleerimisalasse .

5.   Pädev asutus võib ajutiselt teha erandi lõikes 2 ning artikli 12 ║ punktides 1 ja 2 esitatud nõuetest suuremate heitkoguste puhul, mis tulenevad kujunemisjärgus tehnoloogiate katsetamisest ja kasutamisest, tingimusel et kuue kuu jooksul alates erandi tegemisest lõpetatakse kõnesolevate tehnoloogiate kasutamine või et selle tegevusega saavutatakse vähemalt heitetase, mis vastab heitetasemele parima võimaliku tehnika kasutamisel.

Artikkel 17

Seirenõuded

1.   Vajaduse korral põhinevad artikli 15 lõike 1 punktides c ja d osutatud seirenõuded PVT-viitedokumentide kohastel seiret käsitlevatel järeldustel.

2.   Pädev asutus määrab kindlaks artikli 15 lõike 1 punktis d osutatud korrapärase seire sageduse iga üksiku käitise loas või siduvates üldnormides.

Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, teostatakse korrapärast seiret põhjavee osas vähemalt üks kord viie aasta ja pinnase osas vähemalt üks kord kümne aasta jooksul , välja arvatud juhul kui selline seire põhineb saasteohu süstemaatilisel hindamisel .

Komisjon võib kehtestada korrapärase seire sageduse kindlaksmääramise kriteeriumid.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid seda täiendades, võetakse vastu vastavalt artikli 69 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 18

Siduvad üldnormid

1.   Siduvate üldnormide vastuvõtmisel tagavad liikmesriigid kompleksse lähenemisviisi ja keskkonnakaitse kõrge taseme, mis on võrdväärne konkreetse loa tingimustega saavutatava tasemega.

2.   Siduvad üldnormid põhinevad parimal võimalikul tehnikal, ilma et oleks kohustust kasutada mis tahes tehnikat või konkreetset tehnoloogiat , et tagada vastavus artiklitega 15 ja 16 .

▐

3.   Liikmesriigid tagavad, et siduvaid üldnorme ajakohastatakse vastavalt parima võimaliku tehnika arengule , et tagada vastavus artikliga 22 .

▐

4.   Lõigete 1–3 kohaselt vastu võetud siduvad üldnormid sisaldavad viidet käesolevale direktiivile või see lisatakse kõnealuste eeskirjade juurde nende ametliku avaldamise korral.

Artikkel 19

Keskkonnakvaliteedi standardid

Kui keskkonnakvaliteedi standardis on ette nähtud rangemad tingimused kui need, mida on võimalik täita parima võimaliku tehnika kasutamisega, peab luba sisaldama lisameetmeid, ilma et see piiraks muude võimalike meetmete võtmist keskkonnakvaliteedi standardite täitmiseks.

Artikkel 20

Parima võimaliku tehnika täiendamine

Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus jälgib parima võimaliku tehnika arengut või laseb ennast teavitada sellest ja kõikide uute või muudetud PVT-viitedokumentide avaldamisest , teavitades ka asjaomast üldsust .

Artikkel 21

Käitajate tehtavad muudatused käitistes

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et käitaja teavitab pädevat asutust kõikidest sellistest kavandatud muudatustest käitise laadis või toimimisviisis või käitise laiendamisest, mis võivad ║ mõju avaldada keskkonnale. Vajaduse korral ajakohastab pädev asutus loa .

2.   Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et mitte ühtki käitaja kavandatud olulist muudatust ei tehta ilma käesoleva direktiivi kohaselt välja antud loata.

Loataotlus ja pädeva asutuse otsus hõlmavad käitise osi ja artiklis 13 loetletud üksikasju, mida oluline muudatus võib mõjutada.

3.   Iga muudatust käitise laadis või toimimisviisis või käitise laiendamist käsitatakse olulisena, kui see muudatus või laiendamine ise ulatub I lisas sätestatud võimsuskünniseni.

Artikkel 22

Loatingimuste läbivaatamine ja ajakohastamine pädeva asutuse poolt

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et pädevad asutused vaatavad kõik loatingimused korrapäraselt uuesti läbi ja vajaduse korral ajakohastavad neid, et tagada vastavus käesolevale direktiivile.

2.   Käitaja esitab pädeva asutuse taotlusel kogu loatingimuste läbivaatamiseks vajalikuteabe.

Pädev asutus kasutab loa tingimuste läbivaatamisel kõiki seire- või kontrolliandmeid.

3.   Kui komisjon avaldab uue või ajakohastatud PVT-viitedokumendi, tagavad liikmesriigid, et nelja aasta jooksul alates kõnealuse dokumendi avaldamisest vaatab pädev asutus läbi asjaomase käitise loatingimused ja vajaduse korral ajakohastab need.

Esimest lõiku kohaldatakse kõikide artikli 16 lõike 3 kohaselt tehtud erandite suhtes.

4.   Loatingimused vaadatakse läbi ja vajaduse korral ajakohastatakse need vähemalt järgmistel juhtudel:

a)	käitise põhjustatud saastus on nii suur, et loaga ettenähtud heite piirväärtused tuleb uuesti läbi vaadata või lisada sinna uued piirväärtused;

b)	parima võimaliku tehnika olulised muutused võimaldavad heidet oluliselt vähendada;

c)	kasutamisohutus nõuab teistsuguse tehnika kasutamist;

d)	kui see on vajalik, et järgida direktiivi 2001/81/EÜ või keskkonnakvaliteedi standardit vastavalt artiklile 19.

Artikkel 23

Tegevuse lõpetamine ja keskkonnale ohutuks muutmine

1.   Ilma et see piiraks ║ direktiivi 2004/35/EÜ , Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/118/EÜ (mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest) (31), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/99/EÜ (keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu) (32) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/…/EÜ (millega kehtestatakse pinnasekaitse raamistik) (33)  (34) kohaldamist, tagab pädev asutus, et tegevuse täieliku lõpetamise korral rakendatakse artikli 12 punktis 8 sätestatud põhimõtte järgimise tagamiseks kehtestatud loatingimusi.

2.   Kui tegevus on seotud märkimisväärsetes kogustes ohtlike ainete kasutamise, tootmise või heitega, koostab käitaja, pidades silmas pinnase ja põhjavee võimalikku saastumist käitise tegevuskohas, lähteolukorra aruande enne käitise tegevuse alustamist või enne käitise loa uuendamist. Kõnealune aruanne sisaldab pinnase ja põhjavee algse seisundi kindlaksmääramiseks vajalikke arvandmeid asjaomaste ohtlike ainete märkimisväärsete koguste kohta .

Komisjon kehtestab lähteolukorra aruande sisu käsitlevad üldised kriteeriumid.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid seda täiendades, võetakse vastu artikli 69 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

3.   Tegevuse täieliku lõpetamise korral teavitab käitaja pädevat asutust ja hindab ║ pinnase ja põhjavee saastumist ohtlike ainetega. Kui võrreldes lõikes 2 osutatud lähteolukorra aruandes esitatud algse seisundiga on käitis põhjustanud pinnase või põhjavee saastumise ohtlike ainetega, muudab käitaja tegevuskoha keskkonnale ohutuks ja taastab selle algse seisundi.

4.   Kui käitaja ei pea koostama lõikes 2 osutatud lähteolukorra aruannet, võtab ta tegevuse täieliku lõpetamise korral vajalikud meetmed selle tagamiseks, et tegevuskoht ei kujutaks märkimisväärset ohtu inimeste tervisele ega keskkonnale.

Artikkel 24

Heitkoguste võrdlemine parima võimaliku tehnikaga seotud heite tasemetega

Artikli 8 punktis 1 osutatud asjakohased andmed loatingimuste täitmise kohta sisaldavad heitkoguste võrdlust PVT-viitedokumentides kirjeldatud parima võimaliku tehnikaga seotud heite tasemetega. Need asjakohased andmed tehakse viivitamata kättesaadavaks Internetis.

Artikkel 25

Kontrollimine

1.   Liikmesriigid kehtestavad käitiste kontrollimise süsteemi.

Kõnealune süsteem hõlmab kohapealset kontrolli.

Liikmesriigid tagavad, et käitajad annavad pädevatele asutustele igakülgset abi, mis võimaldab kõnealustel asutustel tegevuskohas teha kontrolli, võtta proove ja koguda teavet, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks käesoleva direktiivi kohaselt.

2.   Liikmesriigid tagavad, et kõik käitised on hõlmatud kontrollikavaga.

3.   Iga kontrollikava sisaldab järgmist:

a)	üldhinnang asjakohaste oluliste keskkonnaküsimuste kohta;

b)	kontrollikavaga hõlmatud geograafiline piirkond;

c)	kontrollikavaga hõlmatud käitiste register ja üldhinnang nende vastavuse kohta käesoleva direktiivi nõuetele;

d)	selle läbivaatamist käsitlevad sätted;

e)	ülevaade lõike 5 kohase rutiinse kontrolli programmi kohta;

f)	lõike 6 kohase mitterutiinse kontrolli menetlused;

g)	vajaduse korral sätted eri kontrolliasutuste koostöö kohta.

4.   Pädev asutus koostab kontrollikavade põhjal korrapäraselt kontrolliprogrammid ja määrab eri käitiseliikide puhul kindlaks tegevuskoha külastuse sageduse.

Liikmesriigid tagavad, et nende kontrollide läbiviimiseks oleks saadaval piisaval arvul kvalifitseeritud isikuid.

Kõnealused programmid hõlmavad iga käitise tegevuskoha vähemalt üht pistelist külastust 18 kuu jooksul . Kui kontrolli käigus on tuvastatud loatingimuste täitmata jätmine, suurendatakse sagedust vähemalt ühe külastuseni iga kuue kuu järel.

Juhul, kui kõnesolevad programmid põhinevad asjaomaste konkreetsete käitiste keskkonnariskide süstemaatilisel hindamisel , võib tegevuskoha külastuste sageduse vähendada ühe korrani iga 24 kuu järel .

Keskkonnariskide süstemaatiline hindamine põhineb järgmistel objektiivsetel kriteeriumidel:

a)	loatingimuste käitajapoolse täitmise register;

b)	käitise mõjud keskkonnale ja inimeste tervisele;

c)	käitaja osalemine ühenduse keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemis (EMAS) vastavalt määrusele (EÜ) nr 761/2001 (35) või samaväärsete keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamine.

Komisjon võib kehtestada keskkonnariskide hindamise muud kriteeriumid.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid seda täiendades, võetakse vastu artikli 69 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

5.   Rutiinne kontroll on piisav, et uurida asjaomase käitise täielikku asjassepuutuvat keskkonnamõju.

Rutiinse kontrolliga tagatakse, et käitaja täidab loa tingimusi.

Rutiinne kontroll aitab ka hinnata loa nõuete tõhusust.

6.   Mitterutiinset pistelist kontrolli tehakse võimalusel enne loa väljaandmist, läbivaatamist või uuendamist selleks, et võimalikult kiiresti uurida tõsiseid ja nõuetele vastavaid keskkonnaalaseid kaebusi, õnnetus- või vahejuhtumeid, ▐ nõuete täitmata jätmist või asjaolusid, mis avaldavad tõsist mõju inimeste tervisele .

Mitterutiinse kontrolli käigus võivad pädevad asutused õnnetus- ja vahejuhtumite või nõuete täitmatajätmise uurimise eesmärgil nõuda käitajatelt teavet, sh tervisealast statistikat.

7.   Pädev asutus koostab pärast iga rutiinset või mitterutiinset kontrolli aruande, milles kirjeldatakse kontrolli tulemusi seoses käitise vastavusega käsoleva direktiivi nõuetele ja kokkuvõtet selle kohta, kas on vaja võtta lisameetmeid.

Aruandest teatatakse asjaomasele käitajale kahe kuu jooksul. Pädev asutus teeb aruande avalikult kättesaadavaks Internetis nelja kuu jooksul pärast kontrolli.

Pädev asutus tagab, et kõik aruandes kindlaksmääratud vajalikud meetmed võetakse mõistliku aja jooksul.

Artikkel 26

Juurdepääs teabele ja üldsuse osalemine loamenetluses

1.   Liikmesriigid tagavad, et asjaomasele üldsusele antakse õigeaegsed ja tõhusad võimalused võtta osa järgmistest menetlustest:

a)	uutele käitistele loa väljaandmine;

b)	olulisi muudatusi käsitleva loa väljaandmine;

c)	käitise loa või loatingimuste ajakohastamine vastavalt artikli 22 lõike 4 punktile a;

d)	käitise loa või loatingimuste uuendamine, juhul kui tehakse erand vastavalt artikli 16lõikele 3.

Sellise osalemise suhtes kohaldatakse IV lisas sätestatud menetlust.

Selline huvi on keskkonnakaitset edendavatel valitsusvälistel organisatsioonidel, kes vastavad liikmesriikide asjaomaste õigusaktidega sätestatud nõuetele.

▐

2.   Kui otsus loa andmise, läbivaatamise või uuendamise kohta ▐ on tehtud, teavitab pädev asutus sellest üldsust, tehes viivitamata kättesaadavaks järgmise teabe:

a)	otsuse sisu, sealhulgas loa ja hiljem uuendatud loa koopiad;

b)	otsuse tegemise aluseks olnud põhjused;

c)	enne otsuse tegemist peetud konsultatsioonide tulemused ja selgitus selle kohta, kuidas kõnealuseid tulemusi otsuse tegemisel arvesse võeti;

d)	asjaomase käitise või tegevusalaga seotud PVT-viitedokumentide pealkiri;

e)	kuidas artiklis 15 viidatud loatingimused on kindlaks määratud PVT-viitedokumentides kirjeldatud parima võimaliku tehnika ja sellega seonduvate heitetasemete alusel;

f)	erandi tegemise korral artikli 16 lõike 3 alusel kõnealuse erandi konkreetsed põhjused , mis põhinevad nimetatud lõikes sätestatud kriteeriumidel, ja kehtestatud tingimused;

g)	▐ artikli 22 lõigetes 1,3 ja 4 osutatud lubade läbivaatamise tulemused;

h)	loatingimuste kohaselt nõutud heiteseire tulemused, mis on pädeva asutuse valduses.

Liikmesriigid tagavad, et punktides a kuni g nimetatud teave tehakse viivitamata kättesaadavaks Internetis.

3.   Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/4/EÜ (keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta) (36) artikli 4 lõigetega 1 ja 2 ettenähtud piirangute kohaselt.

Artikkel 27

Õiguskaitse kättesaadavus

1.   Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas riigi õigussüsteemiga on asjaomasel üldsusel juurdepääs kaebuste lahendamisele kohtus või mõnes muus sõltumatus ja erapooletus organis, mis on seaduslikult asutatud, et vaidlustada otsuste, seaduste ja puuduste sisulist või protseduurilist seaduslikkust seoses artikliga 26, kui üks järgmistest tingimustest on täidetud:

a)	asjaomasel üldsusel on küllaldane huvi;

b)	asjaomane üldsus väidab, et tema õigusi on kahjustatud, kui liikmesriigi menetlusseadus seab selle eeltingimuseks.

2.   Liikmesriigid määravad kindlaks, mis etapis võib otsuseid, seadusi või puudusi vaidlustada.

3.   Liikmesriigid määravad kindlaks, mis moodustab küllaldase huvi ja õiguste kahjustamise, kooskõlas eesmärgiga anda asjaomasele üldsusele laialdane juurdepääs õiguskaitsele.

Sel eesmärgil käsitatakse lõike 1 punkti a tähenduses piisavana kõikide keskkonnakaitset edendavate valitsusväliste organisatsioonide huvi, kes vastavad siseriiklike õigusaktide nõuetele.

Samuti eeldatakse, et sellistel organisatsioonidel on õigusi, mida saab kahjustada lõike 1 punkti b tähenduses.

4.   Lõigete 1, 2 ja 3 sätted ei välista eelneva läbivaatamise menetluse võimalust haldusasutuses ega mõjuta nõuet ammendada halduskorras läbivaatamise menetlused enne asja kohtusse läbivaatamisele saatmist, kui siseriiklikes õigusaktides on selline nõue .

Iga selline menetlus on erapooletu, õiglane, õigeaegne ja mitte üle jõu käivalt kulukas.

5.   Liikmesriigid tagavad, et üldsusele tehtaks kättesaadavaks praktiline teave halduslikus või kohtulikus korras läbivaatamise menetluste kasutamise kohta.

Artikkel 28

Piiriülene mõju

1.   Kui liikmesriik teab, et käitise tegevusel on teise liikmesriigi keskkonnale tõenäoliselt oluline negatiivne mõju või kui liikmesriik, mida tõenäoliselt oluliselt mõjutatakse, seda nõuab, edastab liikmesriik, kelle territooriumil artikli 4 või artikli 21 lõike 2 kohane loataotlus on esitatud, IV lisa kohaselt esitatava või kättesaadavaks tehtava teabe teisele liikmesriigile samal ajal, kui ta teeb selle kättesaadavaks üldsusele.

Niisugune teave on aluseks kõikidele konsultatsioonidele, mis võivad osutuda vajalikuks kahe liikmesriigi vastastikuste ja võrdväärsete suhete raames.

2.   Kahepoolsete suhete raames tagavad liikmesriigid , et lõikes 1 osutatud juhtudel tehakse loataotlused piisava ajavahemiku jooksul kättesaadavaks ka tõenäoliselt mõjutatava liikmesriigi üldsusele, nii et üldsus saaks nende kohta arvamust avaldada, enne kui pädev asutus teeb oma otsuse.

3.   Kui pädev asutus teeb taotluse kohta otsuse, võetakse arvesse kõiki lõigete 1 ja 2 kohaste konsultatsioonide tulemusi.

4.   Pädev asutus teatab igale liikmesriigile, kellega on lõike 1 kohaselt konsulteeritud, taotluse kohta tehtud otsusest ning edastab talle artikli 26 lõikes 2 osutatud teabe. See liikmesriik võtab vajalikud meetmed tagamaks, et nimetatud teave saaks nõuetekohasel viisil kättesaadavaks tema territooriumi asjaomasele üldsusele.

▐

Artikkel 29

Kujunemisjärgus tehnoloogiad

Liikmesriigid seavad käitajatele stiimulid kujunemisjärgus tehnoloogiate arendamiseks ja kohaldamiseks.

Esimese lõigu kohaldamisel võtab komisjon vastu ▐ järgmised kriteeriumid :

a)	kujunemisjärgus tehnoloogiate arendamise ja kohaldamise seisukohast prioriteetne tööstusliku tegevusala liik;

b)	liikmesriikide soovituslikud eesmärgid seoses kujunemisjärgus tehnoloogiate arendamise ja kohaldamisega;

c)	kujunemisjärgus tehnoloogiate arendamisel ja kohaldamisel saavutatud edu hindamise vahendid.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid seda täiendades, võetakse vastu artikli 69 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

III   PEATÜKK

Põletusseadmeid käsitlevad erisätted

Artikkel 30

Reguleerimisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse vähemalt energiatootmiseks ette nähtud ja 50 MW nimisoojuskoormusega põletusseadmete suhtes, olenemata kasutatud kütuse liigist.

Käesolevat peatükki ei kohaldata järgmiste põletusseadmete suhtes:

a)	seadmed, milles põlemissaadusi kasutatakse otsesel kütmisel, kuivatamisel või esemete või materjalide muul töötlemisel;

b)	järelpõletusseadmed, mis on mõeldud jäätmegaasi puhastamiseks põletamise teel ning mida ei kasutata iseseisva põletusseadmena;

c)	katalüütilisel krakkimisel kasutatavate katalüsaatorite regenereerimise vahendid;

d)	vesiniksulfiidi väävliks muundamise vahendid;

e)	keemiatööstuses kasutatavad reaktorid;

f)	koksiahjud;

g)

kauperid;

h)	kõik tehnilised seadmed, mida kasutatakse sõidukite, laevade või õhusõidukite jõuseadmena;

i)	gaasiturbiinid, mida kasutatakse avamereplatvormidel;

j)	põletusseadmed, mis kasutavad kütusena mis tahes tahkeid või vedelaid jäätmeid, v.a artikli 38 lõike 2 punktis a osutatud jäätmed.

Artikleid 31, 32 ja 35 ei kohaldata põletuskäitistele, kui neile laieneb sektorispetsiifiline PVT-viitedokument ja kui need ei jää suurte põletusseadmete PVT-viitedokumendi reguleerimisalasse .

Artikkel 31

Liitmiseeskirjad

1.   Kui kahe või enama eraldi põletusseadme jäätmegaas väljutatakse ühise korstna kaudu, käsitatakse selliste seadmete kombinatsiooni ühe tervikuna ja nende võimsused liidetakse.

2.   Kui kaks või enam eraldi põletusseadet, millele on antud luba või mille kohta on esitatud täielik loataotlus pärast artikli 72 lõikes 2 osutatud kuupäeva, on tehnilisi ja majanduslikke tegureid arvesse võttes paigaldatud nii, et nendest lähtuvat jäätmegaasi on võimalik väljutada ühise korstna kaudu, käsitatakse selliste seadmete kombinatsiooni ühe põletusseadmena ja nende võimsused liidetakse.

Artikkel 32

Heite piirväärtused

1.   Põletusseadmetest lähtuv jäätmeheitgaas väljutatakse juhitavalt ühe või mitme lõõriga korstna kaudu, mille kõrguse väljaarvutamisel arvestatakse inimeste tervise ja keskkonna kaitsega.

2.   Kõik selliste käitiste load, mis sisaldavad põletusseadmeid, millele on antud luba või mille kohta on esitatud täielik loataotlus enne artikli 72 lõikes 2 osutatud kuupäeva, tingimusel et sellise seadme tegevus algab hiljemalt üks aasta pärast kõnealust kuupäeva, sisaldavad tingimusi, millega tagatakse, et kõnealustest seadmetest õhku suunatav heite puhul ei ületata V lisas 1. osas sätestatud heite piirväärtusi.

3.   Kõik selliste käitiste load, mis sisaldavad lõikega 2 hõlmamata põletusseadmeid, sisaldavad tingimusi, millega tagatakse, et kõnealustest seadmetest õhku suunatava heite puhul ei ületata V lisa 2. osas sätestatud heite piirväärtusi.

4.   Pädev asutus võib kuni kuueks kuuks teha erandi tavaliselt madala väävlisisaldusega kütust kasutava põletusseadme puhul artiklitega 2 ja 3 ettenähtud vääveldioksiidiheite piirväärtustest kinnipidamise kohustusest, kui käitaja ei saa kõnealustest piirväärtustest kinni pidada seetõttu, et madala väävlisisaldusega kütuse tarned on tõsise puuduse tõttu katkenud.

Liikmesriigid teatavad viivitamata komisjonile kõikidest esimese lõigu alusel tehtud eranditest.

5.   Pädev asutus võib teha erandi lõigetega 2 ja 3 ettenähtud heite piirväärtuste järgimise kohustusest juhtudel, kui ainult gaaskütust kasutav põletusseade peab gaasivarustuse äkilise katkemise tõttu erandkorras kasutama muid kütuseid ning mis seetõttu tuleks varustada jäätmegaasi puhastusseadmega. Selline erand tehakse kõige rohkem kümneks päevaks, välja arvatud juhul, kui energiavarustuse säilitamine on hädavajalik.

Käitaja teavitab viitamata pädevat asutust kõikidest esimeses lõigus osutatud konkreetsetest juhtudest.

Liikmesriigid teatavad viivitamata komisjonile kõikidest esimeses lõigu kohaselt tehtud eranditest.

6.   Kui põletusseadet laiendatakse vähemalt 20 MW võrra , kohaldatakse muudetava seadmeosa suhtes heite piirväärtusi, nagu on täpsustatud V lisa 2. osas, ning määratakse need kindlaks kogu põletusseadme nimisoojusvõimsuse suhtes.

Artikkel 33

Saastetõrjeseadmete talitlushäire või rike

1.   Liikmesriigid tagavad, et lubades sätestatakse menetluskord saastetõrjeseadmete talitlushäire või rikke korral.

2.   Rikke korral nõuab pädev asutus käitajalt tegevuse vähendamist või lõpetamist, kui normaalkäitus ei taastu 24 tunni jooksul, või vähesaastavate kütuste kasutamist seadme töötamisel.

Käitaja teavitab pädevat asutust 48 tunni jooksul pärast saastetõrjeseadmete talitlushäire või rikke esinemist.

Saastetõrjeta käituste kogukestus ei ületa 120 tundi kaheteistkümnekuulise ajavahemiku jooksul .

Pädev asutus võib teha erandi seoses esimeses ja kolmandas lõigus sätestatud ajapiirangutega järgmistel juhtudel:

a)	energiavarustuse säilitamine on hädavajalik;

b)	rikkis põletusseade tuleks teatavaks ajaks asendada teise seadmega, mis suurendaks üldisi heitkoguseid.

Artikkel 34

Õhku paisatavate heitmete seire

1.   Liikmesriigid tagavad, et õhku paisatavate saasteainete seire toimub V lisa 3. osa kohaselt. Liikmesriigid võivad nõuda, et seiret teostatakse ettevõtja kulul.

2.   Automatiseeritud mõõtmissüsteemide paigaldamist ja toimimist kontrollitakse ning süsteeme katsetatakse kord aastas V lisa 3. osa kohaselt.

3.   Pädev asutus määrab kindlaks heitmete seireks kasutatava proovivõtukoha või mõõtepunktid.

4.   Kõik seiretulemused salvestatakse, töödeldakse ja esitatakse nii, et pädev asutus saaks kontrollida vastavust loas sisalduvatele käitamistingimustele ja heite piirväärtustele.

Artikkel 35

Vastavus heite piirväärtustele

Õhku paisatavate saasteainete heite piirväärtusi käsitatakse nõuetele vastavana, kui V lisa 4. osas sätestatud tingimused on täidetud.

Artikkel 36

Mitmekütusepõletusseadmed

1.   Mitmekütusepõletusseadmete puhul, milles samaaegselt kasutatakse vähemalt kahte liiki kütust, määrab pädev asutus heite piirväärtused kindlaks järgmises järjekorras:

a)	registreeritakse iga üksiku kütuse ja saasteaine heite piirväärtus, mis vastab kogu põletusseadme nimisoojuskoormusele, nagu on sätestatud V lisa 1. ja 2. osas;

b)	määratakse kindlaks kütusele taandatud heite piirväärused, mis saadakse punktis a osutatud iga üksiku heite piirvääruse korrutamise teel eraldi iga kütuse soojuskoormusega, ning korrutustehte tulemus jagatakse kõigi kütuste soojuskoormuste summaga;

c)	liidetakse kütusele taandatud heite piirväärtused.

2.   Selliste mitmekütusepõletusseadmete puhul , milles kasutatakse toornafta rafineerimisel tekkivaid destillatsiooni- ja konversioonijääke üksi või koos muude kütustega, võib komisjon muuta lõiget 1 ja kehtestada vääveldioksiidiheite keskmise piirväärtuse, mis hõlmab kõiki selliseid seadmeid nimisoojuskoormusega vähemalt 50 MW.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu artikli 69 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

IV   peatükk

Jäätmepõletus- ja -koospõletustehaseid käsitlevad erisätted

Artikkel 37

Reguleerimisala

1.   Käesolevat peatükki kohaldatakse jäätmepõletus- ja -koospõletustehaste suhtes, milles põletatakse või koospõletatakse tahkeid või vedelaid jäätmeid .

Käesolevas peatükis hõlmavad jäätmepõletus- ja -koospõletustehased kõiki põletus- või koospõletusliine, jäätmete vastuvõtmise, säilitamise ja kohapealse eeltöötlemiserajatisi, jäätmete etteandesüsteeme, kütuse- ja õhuvarustussüsteeme, jäätmegaasi töötlemise seadmeid, kohapealseid seadmeid jääkide ja heitvee töötlemiseks ja ladustamiseks, korstnat ning seadmeid ja süsteeme põletamise või koospõletamise juhtimiseks ning põletus- või koospõletustingimuste pidevaks ülesmärkimiseks ja jälgimiseks.

Kui koospõletamine toimub nii, et rajatise peamine otstarve ei ole energia või aineliste toodete tootmine, vaid hoopis jäätmete soojustöötlemine, käsitatakse tehast jäätmepõletustehasena.

2.   Käesolevat peatükki ei kohaldata järgmiste tehaste suhtes:

a)

tehased, mis töötlevad üksnes järgmisi jäätmeid: i) artikli 3 punkti 22 alapunktis b loetletud jäätmed, ii) radioaktiivsed jäätmed; iii) loomakorjused, nagu on sätestatud Euroopa parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 2002. aasta määruses (EÜ) nr 1774/2002 milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad (37); iv) jäätmed, mis tekivad nafta ja gaasi otsimisel ja kasutamisel avamererajatistes ja mis põletatakse seal;

b)	katsetustehased, mida kasutatakse uurimiseks, arendustegevuseks ja katsetamiseks, et parandada põlemist, ja kus töödeldakse alla 50 tonni jäätmeid aastas.

Artikkel 38

Loataotlused

Jäätmepõletus- või -koospõletustehase loa taotlus sisaldab nende meetmete kirjeldust, mille eesmärk on tagada järgmiste nõuete täitmine:

a)	tehas kavandatakse, varustatakse ning seda hooldatakse ja käitatakse nii, et täidetakse käesoleva peatüki nõudeid, võttes arvesse põletatavate või koospõletatavate jäätmete liike;

b)	põletamisel ja koospõletamisel tekkiv soojus kasutatakse võimaluse piires ära soojuse- , auru- ja energiatootmise abil;

c)	jääkide kogus ja kahjulikkus viiakse miinimumini ja need võetakse võimaluse korral ringlusse;

d)	jäägid, mille tekkimist ei saa vältida, mida ei saa vähendada ega ringlusse võtta, kõrvaldatakse siseriiklike ja ühenduse õigusaktide kohaselt.

Artikkel 39

Loatingimused

1.   Luba sisaldab järgmist:

a)	kõikide töödeldavate jäätmeliikide loetelu, milles esitatakse vähemalt komisjoni otsusega 2000/532/EÜ kehtestatud Euroopa jäätmenimistus sätestatud jäätmeliigid, ja vajaduse korral sisaldab see teavet iga jäätmeliigi koguse kohta;

b)	tehase koguvõimsus jäätmete põletamise või koospõletamise osas;

c)	õhku- ja vetteheite piirväärtused;

d)	heitvee pH-väärtus, temperatuur ja vooluhulk;

e)	proovivõtmis- ja mõõtmismenetlused ning -sagedus, mida tuleb kasutada heiteseire tingimuste täitmiseks;

f)	puhastus- või mõõtmisseadmete tehniliselt vältimatute seisakute, häirete või rikete suurima lubatud aeg, mille jooksul õhkuheited ja heitvesi võivad ületada heite piirväärtusi.

2.   Lisaks lõikes 1 sätestatud nõuetele sisaldab ohtlikke jäätmeid kasutavale jäätmepõletus- või -koospõletustehasele antud luba järgmist:

a)	nende ohtlike jäätmete liikide ja koguste loetelu, mida võib töödelda;

b)	nende ohtlike jäätmete väikseimad ja suurimad massivoolud, väikseimad ja suurimad kütteväärtused ja polüklorobifenüülide, polükloroterfenüülide, kloori, fluori, väävli ja raskmetallide ning muude saasteainete suurim lubatud sisaldus.

3.   Liikmesriigid võivad loetleda loas nimetatavad jäätmeliigid, mida võib teatavat liiki jäätmekoospõletustehases koos põletada.

4.   Pädev asutus vaatab loatingimused korrapäraselt läbi ja vajaduse korral uuendab need.

Artikkel 40

Heitkoguste kontroll

1.   Jäätmepõletus- ja -koospõletustehaste jäätmegaas väljutatakse kontrollitavalt korstna kaudu, mille kõrgus on selline, et inimeste tervis ja keskkond oleksid kaitstud.

2.   Jäätmepõletus- ja -koospõletustehastest pärinev õhkuheide ei ületa VI lisa 3. ja 4 osas sätestatud või kõnealuse lisa 4. osa kohaselt kindlaksmääratud heite piirväärtusi.

Kui jäätmekoospõletustehases eralduvast soojusest üle 40 % tekib ohtlike jäätmete põletamisel või kui tehas põletab koos töötlemata segaolmejäätmeid, kohaldatakse VI lisa 3. osas sätestatud heite piirväärtusi.

3.   Jäätmegaasi puhastamisel tekkiva heitvee juhtimist veekeskkonda piiratakse vastavalt võimalusele ja saasteainete sisaldus ei ületa VI lisa 5. osas sätestatud heite piirväärtusi.

4.   Heite piirväärtusi kohaldatakse kohas, kus jäätmegaasi puhastamisel tekkiv heitvesi väljub jäätmepõletus- või -koospõletustehasest.

Kui jäätmegaasi puhastamisel tekkivat heitvett töödeldakse väljaspool jäätmepõletus- või -koospõletustehast üksnes seda laadi heitvee töötlemiseks mõeldud töötlemistehases, kohaldatakse VI lisa 5. osas sätestatud heite piirväärtusi kohas, kus heitvesi väljub töötlemistehasest. Kui jäätmeheitgaasi puhastamisel tekkivat heitvett töödeldakse kohapeal või mujal koos muu tekkiva heitveega, teeb käitaja asjakohased ainesisalduse arvutused VI lisa 6. osa punktis 2 sätestatud mõõtmiste tulemuste alusel, et määrata kindlaks heite tase lõplikult väljutatavas heitvees, mis on tingitud jäätmegaasi puhastamisest.

VI lisa 5. osas sätestatud heite piirväärtuste järgimiseks ei tohi heitvett mingil juhul lahjendada.

5.   Jäätmepõletus- ja -koospõletustehaste tegevuskoht ja asjakohased jäätmeladustuskohad kavandatakse ja neid kasutatakse nii, et välditakse saasteainete lubamatut ja juhuslikku sattumist pinnasesse ning pinna- ja põhjavette.

Luuakse võimalused jäätmepõletus- või -koospõletustehase tegevuskohast äravoolava saastunud sademevee või leketest või tulekustutusest tuleneva saastunud vee ladustamiseks. Ladustamisvõimalused peavad mahult olema piisavad, et sellest veest saaks enne väljutamist proove võtta ja seda vajaduse korral töödelda.

6.   Kui heite piirväärtusi ületatakse, ei jätkata jäätmepõletus- või -koospõletustehases või jäätmepõletus- või -koospõletustehase põletusahjudes mitte mingil juhul jäätmete põletamist katkestamatult rohkem kui neli tundi, ilma et see piiraks artikli 44 lõike 4 punkti c kohaldamist.

Sellistes tingimustes käitamine ei ületa aasta jooksul kokku 60 tundi.

Teises lõigus sätestatud ajapiirangut kohaldatakse selliste põletusahjude suhtes, mis on ühendatud ühe ja sama jäätmegaasi puhastamise seadmega.

Artikkel 41

Rike

Suure rikke korral vähendab käitaja töömahtu või peatab töö niipea kui võimalik, kuni tavapärased käitamistingimused on taastatud.

Artikkel 42

Heiteseire

1.   Liikmesriigid tagavad , et heiteseiret teostatakse vastavalt VI lisa 6. ja 7. osale.

2.   Automatiseeritud mõõtmissüsteemide paigaldamist ja toimimist kontrollitakse ning seadmeid katsetatakse kord aastas vastavalt VI lisa 6. osa punktile 1.

3.   Heiteseireks kasutatavad proovivõtmis- ja mõõtmiskohad määrab kindlaks pädev asutus.

4.   Kõik seiretulemused tuleb salvestada, töödelda ja esitada nii, et pädev asutus saaks kindlaks teha, kas käitamistingimustest ja loas sätestatud heite piirväärtustest on kinni peetud.

5.   Niipea kui ühenduses on sobivad mõõtmisvõtted kasutusel, määrab komisjon kindlaks kuupäeva, millest alates tuleb raskmetallide, dioksiinide ja furaanide õhkuheidet pidevalt mõõta.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid seda täiendades, võetakse vastu artikli 69 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Artikkel 43

Vastavus heite piirväärtustele

Õhku ja vette paisatavate saasteainete heite piirväärtusi käsitatakse nõuetele vastavana, kui VI lisa 8. osas sätestatud tingimused on täidetud.

Artikkel 44

Käitamistingimused

1.   Jäätmepõletustehaseid käitatakse nii, et saavutatakse selline põlemistase, et räbu ja koldetuha orgaanilise süsiniku kogusisaldus on alla 3 % või nende põletuskadu on alla 5 % aine kuivmassist. Vajaduse korral kasutatakse jäätmete eeltöötlust.

2.   Jäätmepõletus- ja -koospõletustehased kavandatakse, varustatakse, ehitatakse ja neid käitatakse nii, et jäätmete põletamisel või koospõletamisel tekkiv gaas kuumeneb pärast viimast põlemisõhu etteannet juhitavalt ja ühtlaselt isegi ebasoodsaimates tingimustes vähemalt kaheks sekundiks temperatuurini vähemalt 850 °C.

Selliste ohtlike jäätmete põletamisel või koospõletamisel, mis sisaldavad kloorina väljendatud halogeenitud orgaanilisi aineid üle 1 %, tuleb esimeses lõigus sätestatud nõuete täitmiseks saavutada temperatuur vähemalt 1 100 °C.

Jäätmepõletustehastes mõõdetakse esimeses ja teises lõigus sätestatud temperatuuri põletuskambri siseseina juures. Pädev asutus võib lubada mõõta temperatuuri põlemiskambri muus esindavas punktis.

3.   Jäätmepõletustehase iga põletuskamber varustatakse vähemalt ühe abipõletiga. See põleti hakkab automaatselt tööle, kui põlemisgaaside temperatuur langeb pärast viimast põlemisõhu etteannet lõikes 2 sätestatud temperatuuridest madalamale. Samuti kasutatakse seda tehaste käivitamisel ja seiskamisel selle tagamiseks, et kõnealused temperatuurid säiliksid kogu kõnealuste toimingute vältel ja seni, kuni põlemiskambris on veel põlemata jäätmeid.

Abipõletis ei kasutata kütust, mis võib põhjustada suuremat heidet kui see, mis tekib gaasiõli, nagu on määratletud nõukogu 23. märtsi 1993. aasta direktiivi 93/12/EMÜ (teatud vedelkütuste väävlisisalduse kohta) (38) artikli 1 lõikes 1, veeldatud gaasi või maagaasi põlemisel.

4.   Jäätmepõletus- ja -koospõletustehased kasutavad isetoimivat süsteemi, mis välistab jäätmete etteandmise järgmistes olukordades:

a)	käivitamishetkest kuni lõikes 2 sätestatud temperatuuri või artikli 45 lõike 1 kohaselt kindlaks määratud temperatuuri saavutamiseni;

b)	kui ei hoita lõikes 2 sätestatud temperatuuri või artikli 45 lõike 1 kohaselt kindlaks määratud temperatuuri;

c)	kui pidevad mõõtmised osutavad, et mõnda heite piirväärtust on ületatud puhastusseadmete häirete või rikete tõttu.

5.   Jäätmepõletus- ja -koospõletustehastes tekkiv kogu soojus kasutatakse võimalikult suures ulatuses ära.

6.   Nakkusohtlikud haiglajäätmed suunatakse otse ahju, neid enne muud liiki jäätmetega segamata ja vahetult käsitsemata.

7.   Jäätmepõletus- või -koospõletustehast käitab ja kontrollib füüsiline isik, kes on pädev tehast juhtima.

Artikkel 45

Käitamistingimustest erandi tegemise luba

1.   Pädevad asutused võivad teatavate jäätmeliikide või teatava soojustöötluse puhul lubada erandeid artikli 44 lõigetes 1, 2 ja 3 ja temperatuuri puhul kõnealuse artikli lõikes 4 sätestatud ning loas kindlaksmääratud tingimustest, kui muud käesoleva peatüki nõuded on täidetud. Liikmesriigid võivad kehtestada selliste erandite tegemise korra.

2.   Jäätmepõletustehaste puhul ei või käitamistingimuste muutumine põhjustada rohkem jääke ega jääke, mis sisaldavad orgaanilisi saasteaineid rohkem kui need, mis tuleneksid artikli 44 lõigete 1, 2 ja 3 tingimuste kohasest käitamisest.

3.   Jäätmekoospõletustehased, mille puhul on lõike 1 kohaselt lubatud muuta käitamistingimusi, peavad vähemalt järgima VI lisa 3. osas kogu orgaanilise süsiniku ja süsinikoksiidi kohta sätestatud heite piirväärtusi.

Paberimassi- ja paberitööstuse põletuskatlad, milles koospõletatakse koorejäätmeid tootmiskohas ja mis töötasid ning millele oli antud luba enne 28. detsembrit 2002 ja mille puhul on lubatud lõike 1 kohaselt muuta käitamistingimusi, peavad järgima vähemalt VI lisa 3. osas kogu orgaanilise süsiniku kohta sätestatud heite piirväärtusi.

4.   Liikmesriik teatab kõikidest lõigete 1, 2 ja 3 alusel lubatud käitamistingimustest ja läbiviidud kontrollide tulemustest komisjonile osana artiklis 66 sätestatud aruandlusnõuete kohaselt antavast teabest.

Artikkel 46

Jäätmete üleandmine ja vastuvõtmine

1.   Jäätmepõletus- või -koospõletustehase käitaja võtab jäätmete üleandmise ja vastuvõtmise suhtes kõik vajalikud ettevaatusabinõud, et vältida või võimaluse piires vähendada õhu, pinnase ning pinna- ja põhjavee saastumist, samuti muud kahjulikku keskkonnamõju, lõhnu ja müra ning otsest ohtu inimeste tervisele.

2.   Enne jäätmete lubamist jäätmepõletus- või -koospõletustehasesse määrab käitaja jäätmete massi liikide kaupa komisjoni otsusega 2000/532/EÜ kehtestatud Euroopa jäätmeloendi kohaselt.

3.   Enne ohtlike jäätmete lubamist jäätmepõletus- või -koospõletustehasesse kogub käitaja olemasolevat teavet jäätmete kohta, et kontrollida artikli 39 lõikes 2 täpsustatud loatingimuste täitmist.

See teave hõlmab järgmist:

a)	kogu selline haldusteave jäätmete tekkimise kohta, mis sisaldub lõike 4 punktis a nimetatud dokumentides;

b)	jäätmete füüsiline ja võimaluse piires keemiline koostis ning muu teave, mida on vaja, et hinnata nende sobivust kavandatud põletamisprotsessiks;

c)	jäätmetega seotud ohud, ained, millega jäätmeid ei tohi segada, ja jäätmete käitlemisel võetavaid ettevaatusabinõud.

4.   Enne ohtlike jäätmete lubamist jäätmepõletus- või -koospõletustehasesse teeb käitaja vähemalt järgmist:

a)

kontrollib direktiiviga 2008/98/EÜ ja vajaduse korral nõukogu 1. veebruari 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 259/93 (jäätmesaadetiste järelevalve ja kontrolli kohta Euroopa Ühenduses, ühendusse sisseveo ning ühendusest väljaveo korral) (39) ning ohtlike kaupade vedu käsitlevate õigusaktidega nõutavaid dokumente;

b)	kui see on asjakohane, võtab esindavaid proove, võimaluse korral enne mahalaadimist, et nende uurimisega veenduda jäätmete vastavuses lõikes 3 sätestatud teabele ja et pädevad asutused saaksid määratleda töödeldavate jäätmete laadi.

Punktis b osutatud proove säilitatakse vähemalt üks kuu pärast asjaomaste jäätmete põletamist või koospõletamist.

5.   Pädev asutus võib teha erandeid lõigetest 2–4 selliste jäätmepõletus- või -koospõletustehaste puhul, mis on osa II peatükiga hõlmatud käitisest ja mis põletavad või koospõletavad selles käitises tekkivaid jäätmeid.

Artikkel 47

Jäägid

1.   Jääkide kogust ja kahjulikkust vähendatakse võimalikult palju. Võimaluse korral võetakse jäägid ringlusse vahetult tehases või väljaspool seda.

2.   Kuivade tolmsete jääkide vedu ja vaheladustamine toimub nii, et välditaks nende sattumist keskkonda.

3.   Enne jääkide kõrvaldamis- või ringlussevõtuviiside otsustamist tehakse asjakohased katsed, et määrata kindlaks jääkide füüsikalised ja keemilised omadused ning saastavus. Eelkõige tuleb uurida kogu jäätmete lahustuvat osa ja raskmetallide lahustuvat osa.

Artikkel 48

Oluline muudatus

Kui II peatükiga hõlmatud käitises ohutuid jäätmeid käitleva jäätmepõletus- või -koospõletustehase tegevust muudetakse nii, et see hõlmab ohtlike jäätmete põletamist või koospõletamist, käsitatakse seda olulise muudatusena.

Artikkel 49

Jäätmepõletus- ja -koospõletustehaseid käsitlev aruandlus ja avalik teave

1.   Jäätmepõletus- või -koospõletustehaste uusi lubasid käsitlevad taotlused tehakse üldsusele piisavaks ajaks kättesaadavaks ühes või mitmes avalikus kohas, et üldsus saaks taotluste kohta märkusi teha enne, kui pädev asutus otsuse teeb. Kõnealune otsus ning vähemalt loa ärakiri ja kõik edasised muudatused tehakse samuti üldsusele kättesaadavaks.

2.   Jäätmepõletus- või -koospõletustehaste puhul, mille nimivõimsus on vähemalt kaks tonni tunnis, hõlmab artiklis 66 osutatud aruanne tehase toimimist ja jälgimist käsitlevat teavet ning selles kajastatakse põletus- või koospõletusprotsessi kulgu ning võrreldakse õhku- ja vetteheite taset heite piirväärtusega. See teave tehakse üldsusele kättesaadavaks.

3.   Pädev asutus koostab ja teeb üldsusele kättesaadavaks loendi jäätmepõletus- või -koospõletustehastest, mille nimivõimsus on väiksem kui kaks tonni tunnis.

V   peatükk

Erisätted orgaanilisi lahusteid kasutavate käitiste ja tegevusalade kohta

Artikkel 50

Reguleerimisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse VII lisa 1. osas loetletud tegevusalade suhtes ja vajaduse korral vastavalt kõnealuse lisa 2. osas sätestatud künnisväärtustele.

Artikkel 51

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „olemasolev käitis”– töötav käitis, millele on antud luba enne 1. aprilli 2001 või mille kohta on esitatud täielik loataotlus enne 1. aprilli 2001, tingimusel et käitis alustas tegevust hiljemalt 1. aprillil 2002;

2)   „jäätmegaas”– lenduvate orgaaniliste ühendite või muude saasteainete lõplik gaasiline õhkuheide korstnatest või saastetõrjeseadmetest;

3)   „kontrollimatu heide”– kõigi jäätmegaasis mittesisalduvate lenduvate orgaaniliste ühendite ja, kui VII lisa 2. osas ei ole sätestatud teisiti, siis ka mis tahes toodetes sisalduvate lahustite juhtimine õhku, maapinda ja vette;

4)   „koguheide”– kontrollimatu heite ja jäätmegaasis sisalduvate heitkoguste summa;

5)   „segu”– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) (40) artikli 3 lõikes 2 määratletud segu;

6)   „liim”– toote eri osade ühendamiseks kasutatav segu, kaasa arvatud orgaanilised lahustid ja segud, mis sisaldavad nende nõuetekohaseks kasutamiseks vajalikke orgaanilisi lahusteid;

7)   „trükivärv”– trükitehnikas teksti või kujutiste pinnale kandmiseks kasutatav segu, kaasa arvatud orgaanilised lahustid ja segud, mis sisaldavad nende nõuetekohaseks kasutamiseks vajalikke orgaanilisi lahusteid;

8)   „lakk”– läbipaistev pinnakattevahend;

9)   „kulu”– käitises kalendriaasta või muu 12kuulise ajavahemiku jooksul kasutatavate orgaaniliste lahustite üldine sisendkogus, välja arvatud korduvkasutatavad lenduvad orgaanilised ühendid;

10)   „sisendkogus”– orgaaniliste lahustite kogus ja nende kogus toimingutes kasutatavates segudes, kaasa arvatud käitises ja väljaspool seda korduvkasutatavate lahustite kogus, mida arvestatakse iga kord toimingu teostamisel;

11)   „korduvkasutamine”– käitistest kogutud orgaaniliste lahustite korduvkasutamine tehnilisel või äriotstarbel, kaasa arvatud kasutamine kütusena, kuid välja arvatud korduvkasutatava orgaanilise lahusti lõpphoiustamine jäätmena;

12)   „ohjeldatud tingimused”– käitise kasutustingimused, mille puhul vabanenud lenduvad orgaanilised ühendid kogutakse kokku ja juhitakse välja järk-järgult kas korstna või saastetõrjeseadme kaudu, mistõttu need ei ole täielikult lenduvad;

13)   „käivitamine ja seiskamine”– tegevused, mis on seotud toimingu, seadme või reservuaari käivitamise, seiskamise ja tühikäigu sisse- või väljalülitamisega. Korrapäraselt vahelduvaid faase ei käsitata käivitamise ega seiskamisena.

Artikkel 52

Ohtlike ainete asendamine

Ained või segud, mis lenduvate orgaaniliste ühendite sisalduse tõttu liigitatakse direktiivi 67/548/EMÜ kohaselt kantserogeenideks, mutageenideks või reproduktsiooni mõjutavateks toksilise toimega aineteks ning mis kannavad või peavad kandma riskilauseid R45, R46, R49, R60 ja R61, asendatakse võimalikult kiiresti vähem kahjulike ainete või segudega.

Artikkel 53

Heitekontroll

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada ühe järgmise nõude täitmine:

a)	käitiste lenduvate orgaaniliste ühendite heide ei ületa heite piirväärtusi jäätmegaasis ja kontrollimatu heite piirväärtusi või koguheite piirväärtusi, ning muud VII lisa 2. ja 3. osas sätestatud nõuded on täidetud;

b)	käitised vastavad VII lisa 5. osas sätestatud vähendamiskava nõuetele, tingimusel et heitkoguseid vähendatakse samal määral, kui punktis a osutatud heite piirväärtuse kohaldamise korral.

Liikmesriigid esitavad artikli 66 lõike 1 kohaselt komisjonile aruande edusammude kohta punktis b osutatud heitkoguste samaväärse vähendamise saavutamisel.

2.   2,Kui käitaja tõendab pädevale asutusele, et mõne käitise puhul ei ole kontrollimatu heite piirväärtus tehniliselt ega majanduslikult otstarbekas, võib pädev asutus erandina lõike 1 punktist a lubada käitisel ületada kõnealust heite piirväärtust, kui ei ole ette näha märkimisväärset ohtu inimeste tervisele ega keskkonnale ja kui käitaja tõendab pädevale asutusele, et kasutatakse parimat võimalikku tehnikat;

3.   VII lisa 2. osas esitatud tabeli kirjega 8 hõlmatud pinnakatmistoimingute puhul, mida ei saa teostada ohjeldatud tingimustel, võib pädev asutus erandina lõikest 1 lubada käitisel mitte täita kõnealuses lõikes sätestatud nõudeid, kui käitaja tõendab pädevale asutusele, et nende täitmine ei ole tehniliselt ega majanduslikult otstarbekas ning et kasutatakse parimat võimalikku tehnikat.

4.   Liikmesriigid teatavad komisjonile lõigetes 2 ja 3 osutatud erandist vastavalt artikli 66 lõikele 2.

5.   Selliste lenduvate orgaaniliste ühendite heidet, mis kannavad või peavad kandma riskilauseid R40, R45, R46, R49, R60, R61 või R68, kontrollitakse ohjeldatud tingimustel niivõrd, kuivõrd see on tehniliselt ja majanduslikult otstarbekas, et kaitsta inimeste tervist ja keskkonda, kusjuures kõnealune heide ei ületa VII lisa 4. osas sätestatud heite piirväärtusi.

6.   Käitiste puhul, kus tegeletakse vähemalt kahe tegevusalaga, mis kõik ületavad VII lisa 2. osas esitatud künnisväärtusi:

a)	peab lõikes 5 kindlaksmääratud ainete puhul iga tegevus eraldi vastama kõnealuse lõike nõuetele;

b)	kõikide muude ainete puhul: i) peab iga tegevus vastama lõike 1 nõuetele või ii) lenduvate orgaaniliste ühendite koguheide ei või ületada heitkogust, mis oleks tekkinud alapunkti i kohaldamisel.

7.   Võetakse kõik asjakohased ettevaatusabinõud, et viia lenduvate orgaaniliste ühendite heide käivitamise ja seiskamise ajal miinimumini.

Artikkel 54

Heiteseire

Liikmesriigid tagavad loatingimuste kindlaksmääramisega või siduvate eeskirjade kehtestamisega, et heiteid mõõdetakse toimub vastavalt VII lisa 6. osale.

Artikkel 55

Vastavus heite piirväärtustele

Jäätmegaasi puhul käsitatakse heite piirväärtusi nõuetele vastavana, kui VII lisa 8. osas sätestatud tingimused on täidetud.

Artikkel 56

Aruanne nõuete täitmise kohta

Artikli 8 lõikes 1 osutatud aruandes nõuete täitmise kohta esitatakse teave järgmise tingimuse täitmise kohta:

a)	heite piirväärtused jäätmegaasi puhul, kontrollimatu heite piirväärtused ja koguheite piirväärtused,

b)	VII lisa 5. osa kohase vähendamiskava nõuded,

c)	Artikli 53 lõigete 2 ja 3 kohaselt tehtud erandid.

Aruanne nõuete täitmise kohta võib hõlmata VII lisa 7. osa kohaselt koostatud lahustikasutuskava.

Artikkel 57

Olemasolevas käitises tehtav oluline muudatus

1.   Olemasolevas käitises kasutatavate orgaaniliste lahustite sisendkoguse keskmise päevase maksimummassi muutmist, kui käitist käitatakse ettenähtud võimsusel muudel töötingimustel kui käivitamine ja seiskamine ning seadmete hooldamine, käsitatakse olulise muudatusena, kui lenduvate orgaaniliste ühendite heide suureneb rohkem kui:

—	25 % käitise puhul, mille tegevus kuulub VII lisa 2. osa kirjetes 1, 3, 4, 5, 8, 10, 13, 16 või 17 osutatud madalama künnisvääruse alla või mille muude VII lisa 2. osas osutatud tegevusalade aastane lahustikulu on väiksem kui 10 tonni;

—	10 % kõigi muude käitiste puhul.

2.   Kui olemasolevas käitises tehakse oluline muudatus või kui see kuulub käesoleva direktiivi reguleerimisalasse pärast esimese olulise muudatuse tegemist, käsitatakse käitise oluliselt muudetud osa kas uue käitisena või olemasoleva käitisena juhul, kui terve käitise koguheide ei ületa kogust, mis pärineks käitisest, kui selle oluliselt muudetud osa käsitataks uue käitisena.

3.   Olulise muudatuse korral kontrollib pädev asutus käesoleva direktiiviga kehtestatud nõuete täitmist.

Artikkel 58

Orgaaniliste lahustite asendamist käsitleva teabe vahetamine

Komisjon korraldab orgaaniliste lahustite ja nende potentsiaalsete asendajate ning selliste tehnikate kasutamist, millel on väiksem võimalik mõju õhule, veele, pinnasele, ökosüsteemile ja inimese tervisele, käsitleva teabe vahetuse liikmesriikide, asjaomase tööstusharu ja keskkonnakaitset edendavate valitsusväliste organisatsioonide vahel.

Teabevahetuse käigus käsitletakse järgmist:

a)	kasutamiskõlblikkus;

b)	võimalik mõju inimeste tervisele ja eelkõige töökeskkonnale;

c)	võimalik mõju keskkonnale;

d)	majanduslikud tagajärjed, eelkõige muude olemasolevate võimalustega seotud kulud ja tulud.

Artikkel 59

Juurdepääs teabele

1.   Pädeva asutuse otsus, sealhulgas vähemalt kasutusloa koopia, ja kõik hilisemad ajakohastamised tehakse samuti üldsusele kättesaadavaks.

Käitiste suhtes kohaldatavad siduvad üldnormid ning registreeritud ja kasutusloa saanud käitiste loetelu tehakse üldsusele kättesaadavaks.

2.   Artikli 54 kohaselt nõutud heiteseire tulemused, mis on pädeva asutuse valduses, tuleb samuti teha üldsusele kättesaadavaks.

3.   Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse, kui direktiivi 2003/4/EÜ artikli 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirangutest ei tulene teisiti.

VI   peatükk

Titaandioksiidi tootvaid käitiseid käsitlevad erisätted

Artikkel 60

Reguleerimisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse titaandioksiidi tootvate käitiste suhtes.

Artikkel 61

Jäätmete kõrvaldamise keelamine

Liikmesriigid keelavad järgmiste jäätmete juhtimise veekogudesse ja merre või ookeanisse:

1)	tahked jäätmed;

2)

emalahused, mis tekivad titanüülsulfaadi hüdrolüüsimisele järgneval filtrimisetapil sulfaatmeetodit kasutavates käitistes, sealhulgas selliste lahustega seotud happe jäägid, milles vaba väävelhappe üldsisaldus on üle 0,5 %, ning mis sisaldavad mitmesuguseid raskemetalle, sealhulgas happe jäägid, mis on lahjendatud vaba väävelhappe sisalduseni 0,5 % või vähem;

3)	kloriidmeetodit kasutavate käitiste jäätmed, milles vaba väävelhappe üldsisaldus on üle 0,5 % ning mis sisaldavad mitmesuguseid raskemetalle, sealhulgas sellised jäätmed, mis on lahjendatud vaba väävelhappe sisalduseni 0,5 % või vähem;

4)

filtrimissoolad, setted ja vedeljäätmed, mis tekivad lõigetes 2 ja 3 nimetatud jäätmete töötlemisel (kontsentreerimine või neutraliseerimine) ning sisaldavad mitmesuguseid raskemetalle, kuid ei sisalda neutraliseeritud ja filtreeritud ega dekanteeritud jäätmeid, mis sisaldavad vaid raskemetallide jälgi ning mille pH väärtus enne lahjendamist on üle 5,5.

Artikkel 62

Vetteheiteseire

1.   Käitiste vetteheide ei tohi ületada VIII lisa 1. osas sätestatud heite piirväärtusi.

2.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et ägeda mürgisuse testid viiakse läbi VIII lisa 2. osa punkti 1 kohaselt ja et kõnealuste testide tulemused vastaksid VIII lisa 2. osa punktis 2 sätestatud väärtustele.

Artikkel 63

Õhkuheite vältimine ja kontrollimine

1.   Käitistest lähtuvate happeosakeste õhkuheidet välditakse.

2.   Käitiste õhkuheide ei tohi ületada VIII lisa 3. osas sätestatud heite piirväärtusi.

Artikkel 64

Heitmete ja keskkonna seire

1.   Liikmesriigid tagavad vette juhitavate heitmete seire, et pädev asutus saaks kontrollida vastavust loatingimustele ja artiklile 62.

2.   Liikmesriigid tagavad õhku paisatavate heitmete seire, et pädev asutus saaks kontrollida vastavust loatingimustele ja artiklile 63.

Selline seire hõlmab vähemalt VII lisa 5. osas sätestatud heitmete seiret.

3.   Liikmesriigid tagavad VIII lisa 4. osa kohaselt sellise keskkonna seire, mida mõjutab titaandioksiidi tootvate käitiste jäätmete vetteheide.

4.   Seiret teostatakse vastavalt CENi standarditele või nende puudumisel vastavalt ISO, liikmesriigi või rahvusvahelistele standarditele, mis tagavad samaväärse teadusliku tasemega andmete saamise.

VII   peatükk

Komitee, ülemineku- ja lõppsätted

Artikkel 65

Pädevad asutused

Liikmesriigid määravad pädevad asutused ja organid, kes vastutavad käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmise eest.

Artikkel 66

Liikmesriikide aruandlus

1.   Liikmesriigid tagavad, et komisjonile tehakse kättesaadavaks teave, mis käsitleb käesoleva direktiivi rakendamist, heidete ja muude keskkonnamõjude andmeid, heite piirväärtusi, ║ parima võimaliku tehnika kohaldamist vastavalt artiklitele 15 ja 16 ning artikli 16 lõike 3 kohaselt tehtud erandeid .

Liikmesriigid arendavad ja korrapäraselt ajakohastavad riiklikke teabesüsteeme, et teha esimeses lõigus osutatud teave komisjonile kättesaadavaks elektrooniliselt. Liikmesriigid avalikustavad esitatud teabe kokkuvõtte üldsusele .

2.   Komisjon kehtestab sellise teabe laadi ja vormi, mida liikmesriigid peavad lõike 1 kohaselt esitama.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid seda täiendades, võetakse vastu artikli 69 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

3.   Kolme aasta jooksul alates artikli 71 lõikes 1 osutatud kuupäevast ja seejärel iga kolme aasta järel esitab komisjon lõikes 1 osutatud teabe alusel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta, vajaduse korral koos õigusakti ettepanekuga.

Artikkel 67

Lisade muutmine

1.    Komisjon kohandab V, VI, VII ja VIII lisa asjaomastes PVT-viitedokumentides kirjeldatud parimast võimalikust tehnikast lähtuvalt kaheteistkümne kuu jooksul alates PVT-viitedokumendi avaldamisest vastavalt artiklile 14 ning PVT-viitedokumendis toodud PVT-järelduste alusel, kehtestades miinimumnõueteks heite piirväärtused. Heite piirväärtusi võivad täiendada samaväärsed parameetrid või tehnilised meetmed ning seire- ja järgimisnõuded tingimusel, et on võimalik tagada keskkonnakaitse samaväärne tase. .

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 69 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

2.     Enne lõikes 1 osutatud meetmete vastuvõtmist konsulteerib komisjon asjaomase tööstusharu ja keskkonnakaitset edendavate valitsusväliste organisatsioonidega ning annab teada konsultatsioonide tulemusest ja sellest, kuidas neid arvesse on võetud.

Artikkel 68

Miinimumnõuded

1.     Ilma et see piiraks artikli 67 kohaldamist, kehtestab komisjon kaheteistkümne kuu jooksul alates PVT-viitedokumendi avaldamisest vastavalt artiklile 14 ning PVT-viitedokumendis toodud PVT-järelduste alusel miinimumnõueteks heite piirväärtused ning kontrolli- ja järgimisnõuded. Heite piirväärtusi võivad täiendada samaväärsed parameetrd või tehnilised meetmed, kui samaväärsete parameetritega on võimalik tagada keskkonnakaitse samaväärne tase.

Miinimumnõuded keskenduvad asjaomaste tegevuste või käitiste märkimisväärsetele keskkonnamõjudele ja nende aluseks on PVT-SHT.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 69 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele .

2.     Enne lõikes 1 osutatud rakendusmeetmete vastuvõtmist konsulteerib komisjon asjaomase tööstusharu ja keskkonnakaitset edendavate valitsusväliste organisatsioonidega ning annab teada konsultatsioonide tulemusest ja sellest, kuidas neid arvesse on võetud.

3.     Vastavalt lõigetele 1 ja 2 kehtestab komisjon 31. detsembriks 2011 eelkõige heite piirväärtused ning kontrolli- ja järgimisnõuded I lisa punktides 2.1 ja 2.2 osutatud tegevusi teostavate käitiste poolt keskkonda paisatavatele dioksiinidele ja furaanidele.

Liikmesriigid või nende pädevad asutused võivad dioksiinide ja furaanide heitmetele kehtestada rangemaid heite piirväärtusi.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 69 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele .

Artikkel 69

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab komitee.

2.   Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 70

Karistused

Liikmesriigid määravad kindlaks karistused, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral. Kehtestatavad karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad kõnealustest sätetest komisjonile hiljemalt … ja annavad viivitamata teada nende edaspidistest muudatustest.

Artikkel 71

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid jõustavad artikli 2, artikli 3 lõike 4, artikli 3 lõigete 15–18 ja 20 artikli 4 lõike 2, artiklite 5 ja 6, artikli 8 lõike 1, artikli 9 lõike 2 punkti b, artikli 12 lõike 8, artikli 13 lõike 1 punkti e, artikli 14, artikli 15 lõike 1 punkti d, artikli 15 lõigete 3–5, artikli 16 lõigete 2–5, artikli 17, artikli 18 lõigete 2–4, artikli 22 lõigete 2 ja 3, artikli 22 lõike 4 punktide b ja d, artiklite 23–25, artikli 26 lõike 1 punkti d, artikli 26 lõike 2 punktide c–g, artiklite 29 ja 31, artikli 32 lõike 3, artikli 34 lõigete 2–4, artikli 35, artikli 36 lõike 2, artikli 42 lõike 5, artikli 64 lõike 2, artikli 64 lõike 4, artiklite 65, 66 ja 70 ning I lisa punkti 1.1, punkti 2.5 alapunkti c, punktide 3.5, 4.7, 5.2 ja 5.3, punkti 6.1 alapunkti c, punkti 6.4 alapunkti b, punktide 6.6, 6.9 ja 6.10, IV lisa punkti 1 alapunkti b, V lisa 1.–4. osa, VI lisa 1. osa punkti b, 4. osa punktide 2.2, 3.1 ja 3.2, 6. osa punktide 2.5 ja 2.6, VII lisa 7. osa punkti 3 ning VIII lisa 1. osa punkti 1, punkti 2 alapunkti c ja 3. osa punktide 2–3 järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt … (41). Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid norme alates … (41). Kui liikmesriigid võtavad kõnealused õigusnormid vastu, lisavad nad nendesse või nende õigusnormide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 72

Kehtetuks tunnistamine

1.   Direktiivid 78/176/EMÜ, 82/883/EMÜ, 92/112/EMÜ, 96/61/EÜ, 1999/13/EÜ ja 2000/76/EÜ, mida on muudetud IX lisa A osas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks alates … (42), ilma et see piiraks liikmesriikide selliste kohustuste täitmist, mis on seotud IX lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmisega siseriiklikusse õigusesse ja nende kohaldamisega.

2.   Direktiiv 2001/80/EÜ, mida on muudetud IX lisa A osas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2016, ilma et see piiraks liikmesriikide selliste kohustuste täitmist, mis on seotud IX lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmisega siseriiklikusse õigusesse ja nende kohaldamisega.

3.   Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse kooskõlas selle X lisas esitatud korrelatsioonitabeliga.

Artikkel 73

Üleminekusätted

1.   I lisa punktides 1.2, 1.3, 1.4 ja 2.1–2.4, punkti 2.5 alapunktides a ja b, punktides 2.6, 3, 4.1–4.6, 5.1, 5.2, punkti 5.3 alapunktides a ja b, punkti 5.4, punkti 6.1 alapunktides a ja b, punktides 6.2–6.5, punkti 6.6 alapunktides b ja c, punktides 6.7 ja 6.8 osutatud käitiste suhtes samuti punktis 1.1 osutatud käitiste suhtes, mille nimisoojuskoormus on 50 MW või rohkem, ning punkti 6.6 alapunktis a osutatud käitiste suhtes, milles on rohkem kui 40 000 kodulinnukohta ja mis tegutsevad ning millele on antud luba või mille puhul on enne artikli 71 lõikes 1 osutatud kuupäeva esitatud täielik loataotlus, tingimusel et kõnealused käitised on võetud kasutusele hiljemalt ühe aasta jooksul pärast kõnealust kuupäeva, kohaldavad liikmesriigid artikli 71 lõike 1 kohaselt vastuvõetud õigusnorme alates … (43).

2.   I lisa punkti 2.5 alapunktis c, punkti 5.3 alapunktides c, d ja e, punkti 6.1 alapunktis c ning punktides 6.9 ja 6.10 osutatud käitiste suhtes, samuti punktis 1.1 osutatud käitiste suhtes, mille nimisoojuskoormus on väiksem kui 50 MW, ning punkti 6.6 alapunktis a osutatud käitiste suhtes, milles on vähem kui 40 000 kodulinnukohta ja mis tegutsevad enne artikli 71 lõikes 1 osutatud kuupäeva, kohaldavad liikmesriigid artikli 71 lõike 1 kohaselt vastuvõetud õigusnorme alates … (44).

3.   III peatükiga hõlmatud põletusseadmete suhtes kohaldavad liikmesriigid artikli 71 lõike 1 kohaselt vastuvõetud õigusnorme alates 1. jaanuarist 2016.

4.   Jäätmekoospõletustehaste suhtes kohaldatakse VI lisa 4. osa punkti 3.1 kuni 31. detsembrini 2015.

Alates 1. jaanuarist 2016 kohaldatakse kõnealuste koospõletustehaste suhtes VI lisa 4. osa punkti 3.2.

Artikkel 74

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamise päeva Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 75

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  14. jaanuari 2009. aasta arvamus.

(2)   ELT C 325, 19.12.2008, lk 60.

(3)  Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2009. aasta seisukoht.

(4)  EÜT L 54, 25.2.1978, lk 19. ║

(5)  EÜT L 378, 31.12.1982, lk 1. ║

(6)  EÜT L 409, 31.12.1992, lk 11.

(7)  EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26. ║

(8)  EÜT L 85, 29.3.1999, lk 1. ║

(9)  EÜT L 332, 28.12.2000, lk 91.

(10)  EÜT L 309, 27.11.2001, lk 1. ║

(11)  KOM(2005)0446 ║.

(12)  KOM(2006)0231 ║.

(13)  KOM(2005)0666 ║.

(14)  EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1.

(15)  ELT L 275, 25.10.2003, lk 32. ║

(16)  EÜT L 175, 5.7.1985, lk 40. ║

(17)  EÜT L 10, 14.1.1997, lk 13. ║

(18)   EÜT 196, 16.8.1967, lk 1.

(19)   ELT L 143, 30.4.2004, lk 56.

(20)   Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon, 1998.

(21)  EÜT L 309, 27.11.2001, lk 22. ║

(22)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. ║

(23)  EÜT L 159, 29.6.1996, lk 1.

(24)  EÜT L 117, 8.5.1990, lk 1.

(25)  EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1.

(26)  EÜT L 200, 30.7.1999, lk 1

(27)   ELT L 312, 22.11.2008, lk 3.

(28)  Komisjoni 3. mai 2000. aasta otsus 2000/532/EÜ, millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (EÜT L 226, 6.9.2000, lk 3).

(29)   ELT L 143, 30.4.2004, lk 87.

(30)   EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1.

(31)   ELT L 372, 27.12.2006, lk 19

(32)   ELT L 328, 6.12.2008, lk 28.

(33)   ELT L….

(34)  Väljaannete talitus: palun lisada number, kuupäev ning avaldamisviide.

(35)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 761/2001 organisatsioonide vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) (ELT L 114, 24.4.2001, lk 1).

(36)   ELT L 41, 14.2.2003, lk 26.

(37)  EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1.

(38)  EÜT L 74, 27.3.1993, lk 81.

(39)  EÜT L 30, 6.2.1993, lk 1.

(40)   ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(41)  18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

(42)  3 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

(43)  3 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

(44)  54 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist.