16.5.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 120/96

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab soovitavaks liikmesriikide kodanikuühiskonna, nende olemasolu korral eelkõige riiklike majandus- ja sotsiaalnõukogude (1) kaasamist aktiivsete partneritena Lissaboni tegevuskava rakendamisse. Sellest tulenevalt soovitab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee järgmist.

1.1.1

Lisaks valitsustele peavad ka ühiskondlikud ringkonnad edendama loomingulisi lähenemisviise ja võtma muutusi arvestades tõhusaid praktilisi ja konkreetseid meetmeid. Lissaboni protsessi edu tagamiseks ja selle rakendamise toetamiseks on vaja täiendavaid partnerlusi ja uusi liite (2). Seepärast käsitletakse käesolevas arvamuses peamiselt riiklike majandus- ja sotsiaalnõukogude ning organiseeritud kodanikuühiskonna panust.

1.1.2

Mitmete liikmesriikide heade tavade kohaselt on riiklike reformikavade väljatöötamiseks ja rakendamiseks ning konkreetsete riigispetsiifiliste soovituste elluviimiseks vaja igal pool teavet, konsultatsiooni ja läbipaistvust.

1.1.3

Samuti on oluline, et organiseeritud kodanikuühiskond kaasatakse pärast 2010. aastat algava uue tsükli tulevikuväljavaadete sõnastamise varases etapis. Uus tsükkel peaks põhinema majanduskasvul, töökohtade loomisel, sotsiaalsel ühtekuuluvusel ja säästval arengul.

1.1.4

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab, et tõhus rakendamine suurendab Lissaboni tegevuskava soovitud nähtavust ja pikaajalist järjepidavust.

1.1.5

Väga kasulikuks võib osutuda riiklike reformikavu ja Lissaboni tegevuskava puudutav arvamustevahetus ja tavade tutvustamine Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja riiklike majandus- ja sotsiaalnõukogude vahel. Komitee saab selles protsessis toetust pakkuda.

1.1.6

Kõik riiklikud majandus- ja sotsiaalnõukogud tuleks kaasata komisjoni iga-aastastesse konsultatsioonidesse. Riiklikud majandus- ja sotsiaalnõukogud ja kodanikuühiskonna organisatsioonid võiksid kutsuda komisjoni esindajaid arutama ideid ja soovitavaid lähenemisviise riiklikus kontekstis.

1.1.7

Nõukogu tegevust silmas pidades on komitee huvitatud osalemisest Lissaboni metoodika töörühmas nõukogu majanduspoliitika komitee egiidi all.

1.1.8

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovib, et Euroopa Ülemkogu annaks komiteele volitused avaldada igal aastal aruanne, milles on kättesaadav teave kodanikuühiskonna ja olemasolu korral riiklike majandus- ja sotsiaalnõukogude üldise panuse kohta Lissaboni strateegia edusammudesse, tuues muu hulgas välja konkreetsed soovitused ja soovitavad parandused (3).

1.1.9

Komitee lähenemisviis on kooskõlas meetmetega, mida Euroopa Parlament ja Regioonide Komitee on võtnud riiklikke parlamente ja piirkondi silmas pidades. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee pooldab koostöö edasist tugevdamist.

2.1

Alates 2005. aastast on Lissaboni protsessis tehtud nii sisulisi kui institutsioonilisi edusamme. Liikmesriikide hulgas valitseb üha suurem üksmeel selles osas, et vajalikud on struktuurilised kohandused konkurentsivõime — teadmistepõhine ühiskond — jätkusuutliku majanduskasvu ja tööhõive valdkonnas.

2.2

Institutsiooniliselt on taaskäivitatud Lissaboni strateegia meetodid teinud läbi positiivsed muutused, sh:

2.3

Praktika on näidanud, et hästi määratletud ja kooskõlastatud Euroopa tegevuskava ning subsidiaarsuse põhimõtet järgiva väärtusliku avatud kooskõlastusmeetodi kombinatsioon hakkab vilja kandma. Liikmesriigid on rohkem avatud vastastikusele mõistmisele ja kohandusi puudutavale kriitilisele arvamustevahetusele. Uute meetodite tulemusena on suurem hulk liikmesriike valmis riigipiiridest kaugemale vaatama ja parimate tavadega tutvuma.

2.4

Siiski on retoorika ja reaalsuse vahel lõhe. Tõeliselt oluline on rakendamine, mis on sageli puudulik või ebatäpne. Paljudel juhtudel puuduvad konkreetsed sihid, mõõdetavad eesmärgid ja ajakavad.

2.5

Lisaks on liikmesriikide vahel märkimisväärsed erinevused. Mitte kõigi liikmesriikide jaoks ei ole lihtne aktsepteerida partnerriikide või komisjoni kriitilisi märkusi. Mitmepoolse järelevalve kontekstis teevad liikmesriigid nüüd teatud määral vastastikuseid riiklike reformikavade analüüse.

2.6

Suur osa valitusi on nimetanud Lissaboni strateegia koordinaatori. See peaks suurendama komisjoni ja valitsuste koostöö sujuvust ning läbipaistvust. Enamikul juhtudel peab kõnealune minister/riigisekretär alles määratlema oma rolli valitsuses ning samuti suhetes parlamendi ja ühiskonnaga.

2.7

Öeldakse, et Lissaboni strateegia on Euroopa kõige paremini hoitud saladus, kuna väljendit „Lissaboni strateegia” kasutatakse harva. Alates taaskäivitamisest 2005. aastal viiakse paljuski tänu meetodite kohandamisele liikmesriikides järk-järgult läbi Euroopa tasandil kokku lepitud reforme.

2.8

Protsess on nüüd käimas, kuid järgmised kaks aastat on otsustava tähtsusega selle jätkamise ja süvendamise seisukohast. Eelkõige on oluline, et Lissaboni protsessil on selge ja tunnustatud struktuur, et seda tunnustavad üleeuroopalise strateegiana ka valitsusvälised osalejad ning et see viib valitsuste poliitika kohandamise ja lähenemiseni.

3.1

Lissaboni tegevuskava eesmärk on võimaldada Euroopa ühiskonnal tulla toime 21. sajandi väljakutsetega ning tagada selle positsioon ja roll suureneva hulga maailma osalejate seas. See tähendab ka meelsust ja hoiakut.

3.2

Protsessi ei saa piirata vaid poliitikute, seadusandjate ja kõrgetasemeliste rühmadega. Kahel põhjusel peaks see olema protsess kõigi jaoks, kõigiga koos ja kõigi poolt:

3.3

Sotsiaalpartnerite ja muude kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasvastutus ja aktiivne kaasamine tugevdaks protsessi, kuna see ühendaks ülevalt alla ja alt üles lähenemisviisid, mis tooks kaasa hädavajaliku ja väärtusliku üldsuse toetuse.

3.4

Seni on paljudes liikmesriikides riiklike majandus- ja sotsiaalnõukogude ja kodanikuühiskonna juurdepääs Lissaboni protsessile olnud piiratud või üldse puudunud. Nende kaasvastutuse tugevdamiseks on vaja edasisi samme. Liikmesriikides, kus riiklikke majandus- ja sotsiaalnõukogusid pole, tuleb kaasamiseks luua muid institutsioonilisi viise.

3.5

Sotsiaalpartnerid ja muud kodanikuühiskonna organisatsioonid peavad osalema kalendriaasta jooksul Lissaboni protsessi kõikides etappides. Need etapid on riiklike reformikavade ja riigispetsiifiliste soovituste (käimasoleva tsükli) hindamine, ettevalmistamine, rakendamine ja järelmeetmed pikas perspektiivis.

3.6

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab soovitavaks, et riiklikud majandus- ja sotsiaalnõukogud annaksid Lissaboni tegevuskavasse panuse neljal viisil:

3.7

Riikides, kus ei ole riiklikke majandus- ja sotsiaalnõukogusid või kolmepoolseid komisjone, tuleb leida muud viisid sotsiaalpartnerite kaasamiseks konsultatsiooniprotsessi. See kehtib ka organiseeritud kodanikuühiskonna kohta (4).

3.8

Rõhutada tuleb, et sama meetodit tuleks kasutada piirkondlikul ja kohalikul tasandil, mis on tegeliku rakendamise seisukohast sageli otsustavad. Samuti tuleb julgustada sotsiaalpartnerite ja asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide piirkondliku tasandi partnerlusi, pidades silmas territoriaalset ja sotsiaalset ühtekuuluvust.

3.9

Lisaks on Lissaboni strateegia tegevuskavade elluviimiseks kohalikul ja piirkondlikul tasandil vaja struktuurifondide tõhusat haldamist ja rakendamist.

3.10

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rollil on neli aspekti:

4.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis 2007. aasta juulikuu täiskogu istungjärgul vastu neli omaalgatuslikku arvamust:

Riiklikud majandus- ja sotsiaalnõukogud osalesid nimetatud omaalgatuslike arvamuste koostamisel ja nende panus on esitatud arvamuste lisades. Seejärel võttis komitee vastu arvamuse kliimamuutuste strateegia parema integreerimise kohta Lissaboni strateegiasse.

4.2

Need riiklike majandus- ja sotsiaalnõukogude panust sisaldavad omaalgatuslikud arvamused, milles käsitletakse nõukogu määratletud võtmeteemasid, on andnud konkreetse panuse komisjoni aruandesse ning annavad tõuke laiemale arutelule, arvestades Lissaboni tippkohtumist 2008. aasta märtsis.

4.3

Käesolev omaalgatuslik arvamus on esmajoones panus nõukogu arutellu. Arvamuse eesmärk on eelkõige määratleda sotsiaalpartnerite ja teiste kodanikuühiskonna organisatsioonide roll protsessis.

4.4

Arvamuse koostamise ajal on komiteel olnud kasu ka Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonide ja võrgustike kontaktrühma panusest. Nimetatud panus on lisatud ka käesolevale arvamusele.

5.1

Äärmiselt oluline on, et Lissaboni tegevuskava arutatakse avalikult kogu ühiskonnas kui soovitavat Euroopa tegevuskava, mis on kooskõlas riiklike tingimuste, menetluste ja õigusalaste nõuetega.

5.2

Komisjoni dokumendis tuleks esitada selged eesmärgid, et ergutada ühiskonnas laiemat arutelu. Ühelt poolt nõuab uute viljakate partnerluste leidmine keskendumist ja määratlemist ning teiselt poolt teavet ja teabevahetust.

5.3

Ulatuslikum arutelu ja suurem läbipaistvus tähendab üldsuse suuremat teadlikkust. Samuti võib see suurendada loovust ja avatust tavatute ettepanekute ja lahenduste suhtes. Mitmes riigis on positiivsed meetmed ja tavad ja/või läbirääkimised sotsiaalpartnerite vahel sektori või ettevõtte tasandil toonud kaasa huvitavaid mikromajanduslikke arenguid.

5.4

Kõige olulisem on viis, kuidas sotsiaalpartnerid ja teised kodanikuühiskonna organisatsioonid, kellel on pädevus kõnealuses protsessis osaleda, kaasatakse riiklikesse reformikavadesse ja ELi soovituste elluviimisesse.

5.5

Kõigi nimetatud osalejate kaasamine võib aidata ka riiklikke kavasid enam üksteisele lähendada, mis on kasulik, arvestades suurenevat vastastikust majanduslikku sõltuvust Euroopas ja selle kaudseid mõjusid.

5.6

Praktika on näidanud, et seal, kus sotsiaalpartnerid ja teised kodanikuühiskonna organisatsioonid võtavad aktiivselt kaasvastutuse, toimib Lissaboni protsess paremini. Lissaboni strateegia eeldab antagonismi vältivat koostöökultuuri. Leidub märke sellest, et kõnealune koostöö on liikmesriikides käimas.

5.7

Sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasatuse määr riigiti erineb, (10) osalt majandus- ja sotsiaalnõukogude ja sarnaste organisatsioonide erinevate põhikirjasätete tõttu ning osalt teabe ja konsultatsiooni määra tõttu, mis on ikka veel puudulik.

5.8

Komisjon peaks julgustama kõiki liikmesriike kaasama riiklikesse konsultatsioonidesse ka kodanikuühiskonna organisatsioone ning riiklikke majandus- ja sotsiaalnõukogusid riikides, kus need olemas on.

5.9

Mõne liikmesriigiga peetavate konsultatsioonide jooksul kohtub komisjon ka sotsiaalpartneritega. Seda tava tuleks järk-järgult laiendada. See annaks komisjonile kaalukama rolli järelevalve osas. Lisaks oleks neis riikides, kus valitsus moodustab osa majandus- ja sotsiaalnõukogust või nn kolmepoolsest komisjonist, soovitav, et komisjon kohtuks sotsiaalpartneritega eraldi.

5.10

Majandus- ja sotsiaalnõukogude jaoks oleks kasulik vahetada konsulteerimise ja kaasatusega seonduvaid kogemusi (11). Seejuures võiks käsitleda järgmisi teemasid:

5.11

Lähenemist soodustavate tavade edendamiseks riiklikes majandus- ja sotsiaalnõukogudes oleksid kasulikud ka kahe- või kolmepoolsed kohtumised (foorumid, ümarlauad).

5.12

Komitee võiks anda oma panuse, kogudes näiteid teabe ja konsulteerimisega seotud heade tavade kohta kogu Euroopas ning koostades nimekirja huvitavatest tavadest ja meetmetest, mida sotsiaalpartnerid ja teised kodanikuühiskonna organisatsioonid liikmesriikides edendavad.

5.13

Liikmesriikide puhul, kus majandus- ja sotsiaalnõukogu puudub, võib komitee teha koostööd otse riiklike kodanikuühiskonna organisatsioonidega oma liikmete kaudu, kes võivad koguda teavet mitmel erineval viisil, nt korraldades arutelusid riiklikul tasandil.

6.1

Kindlasti loodaks lisaväärtust, kui esitada konkreetseid mikromajanduslikke näiteid juhtude kohta, kus liikmesriikide riiklikud eesmärgid on saavutatud või eeldatavasti saavutatakse sotsiaalpartnerite ja organiseeritud kodanikuühiskonna osalusel.

6.2

Sealhulgas oleksid järgmised näited.

Teadusuuringud, uuendustegevus, teadmised:

Ettevõtlus ja konkurentsivõime:

Tööturg ja tööhõive:

Lisaks on vaja arutada tõhusate konkreetsete meetmete üle, sh nende ajakavad, mida tuleb võtta seoses energeetika ja kliimamuutustega.

Kõigil nimetatud juhtudel on ühes või enamas liikmesriigis arutelud sidusrühmadega juba käimas. Riiklikel majandus- ja sotsiaalnõukogudel ja organiseeritud kodanikuühiskonnal on oma seisukohad praktiliste rakenduste kohta. Valitsusametnike ja poliitikute arutelusid rikastaksid kindlasti õigesti suunatud alt-üles ettepanekud, mis tooksid välja Euroopa ühiskonna mitmekesised võimalused.

6.3

Laiem arutelu, milles osaleksid ka sidusrühmad, aitaks seada avatud kooskõlastusmeetodile uusi konkreetseid eesmärke. Sealhulgas võib olla võrdlusuuringute, näitajate ja vastastikuste eksperthinnangute süsteem, et mõõta organiseeritud kodanikuühiskonna kaasatuse määra.

6.4

Komisjoni ja nõukogu jaoks oleks samuti kasulik teada, milliseid küsimusi riiklikud majandus- ja sotsiaalnõukogud omavahel arutavad. Komitee võiks koostada nimekirja üleeuroopalise horisontaalse tähtsusega küsimustest. Mida enam need arutelud puudutavad Lissaboni eesmärke edendavaid konkreetseid lähenemisviise ja meetmeid, seda enam tähelepanu pööratakse neile valitsusringkondades.

6.5

Väga oluline on rakendamine ja selle kindlustamine üldiste sihtide, mõõdetavate eesmärkide ja ajakavade abil. Organiseeritud kodanikuühiskond tervikuna ja eelkõige riiklikud majandus- ja sotsiaalnõukogud saavad tõhusalt osaleda puudujääkide määratlemisel ja jätkusuutlike lahenduste leidmisel.