23.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 318/157

1.1

Lissaboni tegevuskava on Euroopa vastus globaliseerumise väljakutsetele. Euroopa rahvusvahelist konkurentsipositsiooni tuleb parandada majandus-, tööhõive-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika tõhusa koostoimimise abil. Seega on oluline, et Euroopa majandus kasutab ära globaliseerumise võimalusi, luues uusi töökohti perspektiivikates majandusvaldkondades ning edendades majanduskasvu innovatsiooni abil. Euroopa peaks seega keskenduma oma tugevatele külgedele, milleks on Euroopa toodete ja teenuste kõrge kvaliteet, väljaõppinud tööjõud ja Euroopa sotsiaalmudel. Samuti peaks Euroopa võistlema oma konkurentidega mujal maailmas kvaliteedi alusel, mitte madalate palkade ja sotsiaalstandardite osas, kus Euroopa jääb niikuinii kaotajaks. Kvaliteedi alusel konkureerimiseks on vaja terviklikku lähenemist innovatsioonipoliitikale, mis hõlmab mikromajanduse tasandit, st ettevõttestruktuure ja tööelu kvaliteeti.

1.2

Kuigi Lissaboni tegevuskava eesmärk on luua mitte ainult rohkem, vaid ka paremaid töökohti, on see kvalitatiivne aspekt Lissaboni eesmärkide rakendamise arutelus siiamaani kõrvale jäetud. Ettevõtete tootlikkuse ja innovaatilisuse kasvu kiirendamise võti on teadus- ja arendusinvesteeringute, üldse investeeringute, samuti tulenevalt teadmistepõhise ja infoühiskonna nõuetest haridus- ja koolitusinvesteeringute suurendamise kõrval ka tööelu kvaliteedi parandamine. Seda tõestavad uurimused, mis on analüüsinud tööelu kvaliteedi ja tootlikkuse vahelist seost ning mõju, mis töötajate seisukohalt on “heal tööl” nende töömotivatsioonile ja valmisolekule tulemuslikkust suurendada.

1.3

Tööelu kvaliteet hõlmab mitmeid aspekte, näiteks terviseriskide vältimine ja vähendamine, töökorraldus, sotsiaalkindlushüvitised, sh õiglane töötasu, võimalused omandada oskusi ja kvalifikatsioone ning võimalus töö- ja perekonnaelu ühitamiseks. Vastavalt töö- ja elutingimuste parandamise uuringute tulemustele, mille teostas ja esitas komiteele Dublini fond, mõjub kõigi nimetatud aspektide parandamine tootlikkusele positiivselt. Seejuures on eriti tähtis toetada ettevõtete vabatahtlikke tervise edendamise programme. Kindlad töökohad, tervishoiunõuetele vastavad töötingimused ja töötajatele suuremat iseseisvust võimaldav töökorraldus on olulised tegurid tootlikkuse ja seega innovaatilisuse suurendamisel, mida mõjutavad ka sotsiaalsed tingimused. Seetõttu arvab komitee, et ettevõtete struktuur ja ettevõttekultuur peaks sellega arvestama. Lissaboni strateegiat tuleb ellu viia ka ettevõtte tasandil, kus kohtuvad majanduslikud ja sotsiaalsed eesmärgid. Siin on oluline roll sotsiaaldialoogil.

1.4

Töökvaliteedi parandamiseks on seega vajalik ulatuslik lähenemine, mis võtab arvesse muutusi töövaldkonnas ning oskab arvestada eakamate inimeste erivajadustega. Komisjoni esitatud ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse strateegias järgitud “heaolu töö juures” põhimõtte kohaselt peab eelkõige olema eesmärk terviseohtude ennetamine ning järjepidev tööõnnetuste ja kutsehaiguste vähendamine. Ebakindlatele, väikse sotsiaalkaitsega töökohtadele tuleb sealjuures erilist tähelepanu pöörata. Samuti on vaja töökorralduse uute viiside abil tagada rahulolu tööga ja valmisolek suurendada tulemuslikkust. Koostööle suunatud madala hierarhiaga ja suuremat iseseisvust pakkuvad tööviisid, nagu rühma- või meeskonnatöö, võimaldavad inimeste teadmisi ja oskusi ulatuslikult kasutada ning võtavad samas arvesse suurenenud nõudmisi majanduse paindlikkusele. Head töötingimused ja töökorraldusviisid, mis soosivad töötajate suuremat tegevusvabadust ja osalemist, on samuti põhieeldused tööviljakuse ja ettevõtete innovaatilisus suurendamiseks. Komitee toetab seega flexicurity põhimõtet — tasakaalu paindlikkuse ja sotsiaalse turvalisuse vahel –, nagu otsustati tööhõive- ja sotsiaalpoliitika ministrite kohtumisel 1.–2. juunil 2006.

1.5

Komitee kutsub üles tellima uusi töökvaliteedi ja tootlikkuse vahelise seose alaseid uuringuid. Uuringute teostajaks sobiks hästi Dublini fond. Lisaks sellele teeb komitee ettepaneku, et töötataks välja Euroopa töökvaliteedi indeks. See koosneks asjakohaste uuringute põhjal välja töötatud “hea töö” erinevatest kriteeriumitest ning seda uuendataks ja avaldataks regulaarselt. Selline indeks aitaks paremini teavitada muutustest ja edasiminekust ning oleks samas alus tööelu kvaliteedi parandamise uutele algatustele. Hindamises peaksid osalema sotsiaalpartnerid ning regulaarselt tuleks küsida nende arvamust.

2.1.1

Enne oma eesistumisaega 2006. aasta teisel poolel palus Soome valitsus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel koostada ettevalmistava arvamuse tööelu kvaliteedi, tootlikkuse ja tööhõive seoste kohta, kuna nimetatud teema saab poliitilise arutelu tähelepanu keskpunktiks.

2.1.2

Käesolev ettevalmistav arvamus uurib, mil määral mõjutab tööelu kvaliteet tootlikkuse ja majanduse kasvu ning mil määral võib tööelu kvaliteedi parandamine aidata üles ehitada teadmistepõhist ja infoühiskonda ning seega saavutada Lissaboni eesmärke. Seejuures mainitakse tausttingimustena globaliseerumist ja demograafilisi muutusi.

2.2.1

Globaliseerumine toob endaga kaasa ohtusid, aga avab ka uusi võimalusi. Ohud seisnevad selles, et Euroopa majandus kaotab töökohti teravnenud rahvusvahelise konkurentsi ja rahvusvahelise tööjaotuse ümberkorraldamise raames toimuva ettevõtete ümberstruktureerimise ja ümberpaigutamiste tõttu, kui ei õnnestu kasutusele võtta uusi tegevusvaldkondi. Samas suureneb surve sotsiaalsetele standarditele Euroopas ning Euroopa sotsiaalmudelile üldiselt, sest ühisrahapiirkonnas on palga- ja sotsiaalkindlustuskulud konkurentsis otsustavateks teguriteks. Samas näitab üks Eurostati uuring (märts 2006), et 2005. aastal tõusid tööjõukulud 25-liikmelises ELis aeglasemalt kui USAs. Lissaboni strateegia on Euroopa vastus globaliseerumise väljakutsetele. Euroopa rahvusvahelist konkurentsipositsiooni tuleb parandada majandus-, tööhõive-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika tõhusa koostoimimise abil.

2.2.2

Kohanemisstrateegia, mis panustab ühekülgselt tööturu paindlikumaks muutmisse, sotsiaalstandardite kaotamisse ning sotsiaalhüvitiste vähendamisse, ei ole siiski sobiv kõnealuse eesmärgi saavutamiseks. Selle asemel tuleb Euroopa majanduse kasuks ära kasutada globaliseerumisest tulenevaid võimalusi, arvestades, et Euroopa on äritegemiseks atraktiivne koht ning seejuures on Euroopal järgmised eelised:

Komitee arvates tuleks leida tasakaal paindlikkuse ja sotsiaalse turvalisuse vahel sarnaselt flexicurity (paindlikkus versus turvalisus) lähenemisviisile. Et saavutada tööturul selline tasakaal paindlikkuse ja sotsiaalse turvalisuse vahel, on olulised järgmised neli elementi: sobiv lepinguline kord, aktiivne tööhõivepoliitika, elujõuline elukestva õppe süsteem ning ajakohastatud sotsiaalkindlustussüsteem (1). Flexicurity kontseptsioon on põhjalikumalt esitatud 1.–2. juuni tööhõive- ja sotsiaalministrite nõukogu resolutsioonis. Selles on sätestatud, et lepinguline kord peaks tagama nii töötajatele kui tööandajatele tasakaalu piisava paindlikkuse ning turvalisus- ja aktiveerimismeetmete vahel. Resolutsioonis rõhutatakse, et tähtis on tagada töötajatele piisavad õigused igat liigi lepingutes. Sotsiaalkindlustussüsteemi ajakohastamine peaks olema suunatud sellele, et arvestatakse paremini uute töövormidega ning tagatakse naistele võimalus saada pensioniõigusi. Töötuabirahasüsteem peaks tagama piisava sissetuleku kõigile, kes töötada ei saa, ja samas on tähtis tagada stiimulid ja abi töö leidmiseks. Samuti on resolutsioonis kirjas, et aktiivne tööhõivepoliitika, elukestev õpe ja ettevõttesisene koolitus on olulised elemendid toetamaks üleminekut töösuhete püsivuselt tööga kindlustatusele (2). Selles suhtes tervitab komitee seda, et sotsiaalpartnerid ja teised sidusrühmad kaasatakse flexicurity-alase poliitika edasisse arengusse.

2.2.3

Globaliseerumise võimalused seisnevad selles, et keskendutakse perspektiivikatele majandusvaldkondadele ning uuendustele, konkureeritakse globaalsete konkurentidega kvaliteedi osas, mitte sotsiaalse dumpingu osas, ning luuakse uusi kvaliteetseid töökohti. Kõrged sotsiaalsed standardid on küll rahvusvahelises konkurentsis kulutegurid, kuid loovad samaaegselt asukohaeelise, kuna nad on oluline eeldus ühiskonna ühtekuuluvusele ning soodustavad töötajate uuendusvõimet ja tootlikkust. Sotsiaalpoliitika nimetatud produktiivne roll on iseloomulik Euroopa sotsiaalmudelile, mis põhineb ühistel väärtustel, nagu näiteks solidaarsus ja ühtekuuluvus, võrdsed võimalused ja võitlus igasuguse diskrimineerimise vastu, piisav tervise ja turvalisuse kaitse töökohtades, üldine juurdepääs haridusele ja tervishoiule, elu- ja töö kvaliteet, säästev areng ning kodanikuühiskonna kaasamine. Avalike teenuste roll sotsiaalses ühtekuuluvuses ja sotsiaaldialoogis väärib antud kontekstis samuti märkimist. Kõnealused väärtused esindavad Euroopa valikuid sotsiaalse turumajanduse kasuks (3). Kui Euroopa tahab maailmas konkurentsivõimeliseks jääda, peab ta oma sotsiaalmudeli ehitama neile tugevatele külgedele (4).

2.2.4

Eesmärke, mis Euroopa Liit on endale seadnud Lissaboni strateegia raames, ei ole võimalik saavutada sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseta aktiivse sotsiaalpoliitika abil, tootlikkuse kasvu suurendamiseta info- ja sidetehnoloogia laiema rakendamise abil ning sellega seoses töötajate töökvaliteedi, motivatsiooni ja tööga rahulolu — mis on oluline eeldus uuendustegevusele — parandamiseta. Innovatsioon ei ole üksnes tehnoloogiline nähtus, mis kajastub uutes toodetes ja tootmismeetodites. Innovatsioon on pigem sotsiaalne protsess, mis sõltub inimestest, nende teadmistest, nende kvalifikatsioonist ja oskustest. Nende eesmärkide saavutamine nõuab uusi töökorralduse viise, kuhu inimesed saaksid panustada oma teadmisi ja oskusi ning mille puhul nad saaksid osaleda otsustamisprotsessis, näiteks rühma- või meeskonnatöö ning parem koostöö juhtkonna ja töötajate vahel. Erilised väljakutsed on sealjuures demograafilised muutused, mis toovad endaga kaasa muutused personali vanuselises struktuuris. Sealjuures on ühelt poolt eesmärk luua sihipäraste koolituspakkumiste abil vanematele inimestele eeldused kohanemiseks tööle esitatavate uute nõudmistega, mis tulenevad tehnilisest ja organisatsioonilisest muutusest. Teiseks on oluline vanusele vastavate töökorraldusviiside abil võtta arvesse vanemate töötajate muutunud tulemuslikkust. Mõlemad eeldavad, et ettevõtete personalipoliitikas mõeldakse järele selle üle, kuidas pakkuda vanematele töötajatele rohkem töövõimalusi (5).

2.2.5

Innovatsiooni soodustamine on oluline element Lissaboni eesmärkide saavutamisel, see nõuab aga lisaks investeeringute tugevdamisele teadus- ja arendustegevusse täiendavaid meetmeid nii siseriiklikul kui ka ettevõtete tasandil. See hõlmab uute tehnoloogiate kasutamise oskuse parandamist, aga ka muutusi ettevõtete tööstruktuurides uute töökorraldusviiside abil, mis annavad töötajatele rohkem tegevusvabadust ning parandavad koostööd juhtkonnaga. Samuti on oma roll naiste arvu suurendamisel tippjuhtkonnas ning pere- ja tööelu ühildamise parandamisel. Oluline on ka töötingimuste üldine parandamine stressi ja kutsehaiguste ennetamiseks, et säilitada eelkõige vanemate inimeste töövõime, ja töötingimuste kohandamine vastavalt vanemate töötajate vajadustele. Seoses sellega juhib komitee tähelepanu ettevõtete tervise edendamise programmide tähtsusele, mida ettevõtted töötajatele vabatahtlikult pakuvad. Täiendav riigipoolne toetus võiks aidata kaasa kõnealuse vahendi ulatuslikumale kasutusele eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes. Ka noorte integratsioon on tähtis, sest eri vanusega töötajate meeskondade puhul võimaldab noorte oskuste ja vanemate töötajate kogemuste koostoime tulla välja kõige paremate ja innovaatilisemate ideedega.

2.2.6

Töötingimuste reguleerimine kollektiivlepingutega on üks põhiline sotsiaalpartnerite ülesanne. Tööelu kvaliteedi parandamiseks on igal tasandil toimuv sotsiaaldialoog äärmiselt oluline. Tervisenõuetele vastavate töötingimuste ja innovatsioonisõbraliku töökeskkonna loomiseks, mis võimaldab töötajatel otsustada ja tegutseda, on vaja partnerlust töötajate ja nende esindajatega asjaomases organisatsioonis. Ainult huvitatud osapoolte ja nende esindajate osalusel on võimalik saavutada Lissaboni eesmärk luua paremaid töökohti. See muutusi ja tööelu paremat kvaliteeti taotlev partnerlus peab algama ettevõtte tasandil ning jätkuma valdkondlikul ja valdkonnaülesel tasandil. Komitee tervitab seda, et 6. juuli 2006 mitteametliku tööhõive- ja sotsiaalpoliitika ministrite kohtumise (kus osales ka üks kodanikuühiskonna esindaja) eelõhtul toimus sotsiaalpartnerite vahel esimene mõttevahetus. Komitee loodab, et sotsiaalpartnerid jõuavad kokkuleppele ühise panuse osas, mis anda tööelu kvaliteedi, tootlikkuse ja tööhõivealasesse arutellu, mis on seotud flexicurity põhimõttega.

2.3.1

Ei ole saladus, et võrdlemisi soodsates majanduslikes tingimustes 2000. aasta märtsis Euroopa Ülemkogu poolt Lissabonis kehtestatud auahneid majanduskasvu ja tööhõivega seotud eesmärke ei ole seni saavutatud. 12. juuli 2005. aasta majanduspoliitika üldsuunistes on öeldud: “ELi majandus on oma eesmärgist — saada maailma kõige konkurentsivõimelisemaks majanduseks — praegu jäänud mitmes suhtes kaugemale maha kui 2000. aasta märtsis.” (6) Lisaks püsivalt kõrgele töötuse tasemele — tööhõive määra vaid vähene tõus 63 %-ile 2003. aastal jääb väga kaugele 70 %-eesmärgi saavutamisest 2010. aastaks — nähakse põhjust ka tootlikkuse väikeses kasvus. Kõnealusele nähtusele juhtis 2004. aasta novembri aruandes tähelepanu Wim Koki juhitud Lissaboni strateegia kõrgetasemeline töörühm. Tootlikkuse kasvumäärade langust (ühe töötunni kohta) ELis 1990. aastate keskpaigast võib omistada “enam-vähem võrdväärselt madalamale investeeringute tasemele töötaja kohta ja tehnoloogilise protsessi aeglustumisele” (7). Kõnealust aeglustumist saab töörühma aruande kohaselt seostada “samade põhjustega, mille tõttu Euroopa ei täida Lissaboni sihte: ebapiisav investeerimine teadus- ja arendustegevusse ning haridusse; keskpärane võime uurimistulemuste muutmisel turustatavateks toodeteks ja protsessideks ning Euroopa info- ja arvutitehnoloogia tootva tööstuse […] ning Euroopa info- ja arvutitehnoloogiat kasutavate teenuste […] madalad tootlikkusnäitajad info- ja arvutitehnoloogia aeglasema leviku tõttu” (8). Euroopa majanduses on seega ilmselgelt puudu investeeringutest tulevikku suunatud toodetesse ja tehnoloogiasse ning uuendusvõimest, mis eeldab ka investeeringuid inimeste kvalifikatsioonide potentsiaali. Väiksemad kulud teadus- ja arendustegevusesse, võrreldes 3 %-eesmärgiga sisemajanduse kogutoodangust (SKT) 2010. aastaks, on vaid üks näitaja. Lisaks rahastatakse ainult 55 % teadusuuringutest Euroopa Liidus erasektorist, mis on oluline põhjus erinevusele USA ja ELi uuendustegevuse vahel (9).

2.3.2

Aruandes 2006. aasta märtsi kevadise Euroopa Ülemkogu jaoks jõuab komisjon järeldusele, et hoolimata kõigist jõupingutustest ei suuda EL tõenäoliselt täita oma eesmärki, mille kohaselt tuleks 2010. aastal kulutada teadusuuringutele 3 % SKTst (10). Komisjon rõhutab antud kontekstis vajadust suurendada erainvesteeringuid, mille jaoks siseturupoliitika peab samaaegselt looma paremad raamtingimused. Lisaks majanduskasvule ja töökohtade loomisele suunatud makromajanduslikule poliitikale toob innovatsiooni soodustamisele suunatud strateegia kaasa rohkem ja kvaliteetseid töökohti. Seda rõhutati ka Euroopa Ülemkogu kevadisel tippkohtumisel, kus kutsuti üles terviklikule lähenemisviisile innovatsioonipoliitikas, mis muuhulga hõlmab ka haridus- ja koolitusinvesteeringuid (11). 15.–16. juunil 2006 toimunud Euroopa Ülemkogul rõhutati taas vajadust investeeringute järele teadusse ja uuendustegevusse ning sellealaste riiklike ja ELi meetmete järele (12).

2.4.1

Teadmistepõhises majanduses ning ühiskonnas uuendatakse tootmis- ja teenustestruktuure info- ning sidetehnoloogia ja uuenduslike toodete ning tootmismeetodite rakendamise abil. Sellega kaasneb töökorralduse muutus tootmises ja juhtimises. Kõnealune tehniline ja organisatsiooniline struktuurimuutus tootmises ja juhtimises toob endaga kaasa muutused tööle esitatavates nõudmistes, mida tuleb arvesse võtta koolihariduses ning kutsealases esmases väljaõppes ning täiendõppes. Infotehnoloogiaalased teadmised ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutusoskus (meediateadlikkus), aga ka sotsiaalsed oskused, nagu suhtlemis- ja meeskonnatööoskus ning võõrkeelte oskus, muutuvad võtmeteguriteks, et vastata tööle esitatavatele uutele nõuetele. Kõnealuste põhioskuste arendamist tuleb kõikides haridussüsteemi harudes arvesse võtta, sest töötajate oskuste parandamise abil on see veel üks ettevõtete uuendusvõime tugevdamise võimalus.

2.4.2

Juba tööhõive rakkerühma 2003. aasta aruandes juhitakse tähelepanu asjaolule, et haridustaseme tõstmine ja kvalifikatsioonide pidev kohandamine teadmistepõhise ühiskonna nõudmistega on rohkemate töökohtade loomisel keskse tähtsusega. Sealjuures oleneb see nii üldise haridustaseme tõstmisest kui ka juurdepääsu lihtsustamisest elukestva õppe võimalustele erinevate karjääridega inimeste jaoks nii avalikus kui erasektoris. Eelistama peaks seejuures kõige enam abivajavaid inimesi, nimelt vähekvalifitseeritud vanemaid töötajaid ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete töötajaid. Tööhõive rakkerühm rõhutab sealjuures eelkõige majandussektori vastutust ja kutsub tööandjaid üles enda peale võtma “enam vastutust oma töötajate pideva täiendõppe eest” (13). Õigusaktide ja vabatahtlike kokkulepete abil tuleb tagada, et tööandjad investeerivad piisavalt täiendõppesse ning et kulud jaotatakse õiglaselt (nt valdkondlikud või piirkondlikud täiendõppefondid, maksusoodustused või täiendkoolituse kulude jagamine, nt Prantsusmaal) (14). Komitee arvates peaks igal töötajal olema võimalus täiendõppele.

2.4.3

Ka Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika tuleviku ekspertrühm soovitab, et Euroopa tööhõivestrateegia raames peaks EL keskenduma sellele, et luua kogu haridussüsteemis eeldused teadmistepõhise majanduse jaoks ning parandada haridussüsteemi (15). Kõrgetasemeline töörühm teeb selleks mitmeid ettepanekuid, mis on seotud kooli- ja kutsehariduse kõikide tasemetega. Erilist tähtsust omistatakse sealjuures kutsealasele täiendõppele. Kõrgetasemeline töörühm teeb ettepaneku, et üldine õigus täiendõppele sätestataks palgakokkulepetes või töölepingutes. Lisaks peaksid ettevõtted koostama eraldi personali arengukavad igale töötajale ning välja töötama ettevõttesisese täiendõppe ja oskuste juhtimissüsteemi. Seega ei ole puudus headest ettepanekutest, aga jääb vajaka nende rakendamisest.

2.5.1.1

Üleminekul teadmistepõhisele ja samas uuendusvõimelisele majandusele on vaja uusi algatusi töökvaliteedi parandamiseks. Tervisenõuetele vastavad töötingimused ning töökorraldus, mis on suunatud suuremale koostööle kõrgema ja keskastme juhtide ja teiste töötajate tasandite vahel, võrdsetel alustel koostööle ja otsustusprotsessis osalemisele, soodustavad rahulolu tööga ning heaolu tööl ning aitavad seega kaasa ettevõtte majanduslikule edukusele. Pingelised ja tervisele kahjulikud töötingimused toovad vastupidiselt kaasa elukvaliteedi halvenemise, sotsiaalkulud ning tootlikkuse vähenemise, mis mõjub negatiivselt majanduse uuendusvõimele. Asjaomased teaduslikud uurimused toetavad seda, kuigi praegu on neid teostatud veel liiga vähe.

2.5.1.2

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri läbi viidud uurimus (2004) analüüsib põhjalikumalt töökvaliteedi ja tootlikkuse vahelist seost (16). Ühe peamise tulemusena leiti, et tänapäeva suure konkurentsiga majanduskeskkonnas ei saa mõõta ettevõtte edukust enam ainult arvudega. Selle asemel mängivad järjest tähtsamat rolli tegurid, nagu tarbijate rahulolu, töösuhete organisatsioonisisene optimeerimine ja paindlikud organisatsioonistruktuurid. Kirjanduse analüüsil põhineva uurimuse tulemused näitavad, et heade töötingimuste ja ettevõtte majandusliku edukuse vahel on tihe side. Tööelu kvaliteedil on märkimisväärne mõju tootlikkusele ja kasumlikkusele. Konkreetsemalt leiti uurimuses, et ettevõtte edukust mõjutavad järgmised tegurid:

2.5.1.3

Erinevate liikmesriikides ja erinevates sektorites teostatud juhtumianalüüside põhjal leiti kõnealuses uurimuses, et tootlikkust tõstavad järgmised tegurid:

2.5.1.4

Töötajaid mõjutavad pinged on muutunud, seda paljuski info- ja sidetehnoloogiate kasutamise tõttu. Endiselt on valdkondi, eelkõige tööstuslikus tootmises, kus on ülekaalus kehaline koormus. Üldiselt tuleb aga täheldada psühhosotsiaalse pinge suurenemist töö intensiivsuse ja ajalise surve ning info- ja sidetehnoloogia abil teostatavate tööde kasvu tõttu. Tööst tingitud stressi üle kaevatakse kõikides tegevus- ja majandusvaldkondades kõige rohkem ning see on ennetustöö peamine väljakutse. Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri uurimuses jõutakse järeldusele, et stressi ennetamine mitte ainult ei vähenda kulusid, vaid suurendab ka tootlikkust motivatsiooni tõstmise ja töökeskkonna paranemise abil.

2.5.1.5

Suurema iseseisvuse ja väiksema hierarhiaga oskustöö osakaal eelkõike nn uues majanduses on kasvanud. Samas on tööpinge suurenenud. Tööpäeva piirid muutuvad üha ebamäärasemaks ja see tekitab uusi tervise halvenemise vorme, nt läbipõlemissündroom, ning alandab elukvaliteeti üldiselt. Samas on siiski mõnedes valdkondades võimalik täheldada ka vastupidist tendentsi. Suurenenud kulu- ja konkurentsisurve tõttu vähenevad inimlikud töökorraldusviisid, nt rühmatöö autotööstuses, ning taas rakendatakse range tööjaotusega tööstruktuure, mis toovad endaga kaasa ühekülgse koormuse ja sellest tulenevad terviseriskid.

2.5.1.6

Ebakindlate töökohtade osakaal mittevabatahtliku osalise tööaja, tähtajalise töö ning ajutiste töötajate kujul suureneb, kusjuures enamasti kannatavad nimetatud töötajate rühmad eriti pingeliste töötingimuste all (lihtsad monotoonsed ülesanded, raske füüsiline töö või tervist ohustavad keskkonnariskid). Ebakindlaid töökohti iseloomustab sageli tööelu madal kvaliteet, mis muudab töö- ja tervisekaitse meetmed ning töökorraldusmeetmed veelgi vajalikumaks.

2.5.1.7

Töötajate endi ootused selle suhtes, mida kujutab endast “hea töö”, tulevad välja representatiivsest uurimusest, mille viis läbi Empiirilise Sotsiaalmajanduse Rahvusvaheline Instituut Saksamaal (INIFES) (17). Töötajate hinnangul puudutavad kõige olulisemad tegurid sissetulekut ja töökoha kindlust, sellele järgnevad kvalitatiivsed aspektid, nagu mõttekas ja mitmekülgne töö. Kolmandal kohal olid sotsiaalsed aspektid, nagu juhtkonna koostööd soosiv käitumine ja vastastikune toetus. Järgnevalt on toodud tähtsuse järjekorras aspektid, mis vastajate arvates mõjutavad nende rahuolu tööga ja valmidust tulemuslikkust tõsta:

70–90 % vastanutest toetasid kõiki nimetatud kriteeriume. Vastajate ulatusliku toetuse (üle 60 %) saanud muud hea töö kriteeriumid olid seotud oma oskuste edasiarendamise võimalusega ja ootusega, et ülemused peaksid edendama koolitust ja karjääriarendamist. Uurimus näitas ka seda, et tööelu kõrge kvaliteet, mis üldiselt vastab subjektiivsetele hea töö kriteeriumitele, toob kaasa suurema rahuolu tööga, töötahte ja valmisoleku suurendada tulemuslikkust. Järelikult on ka sellel positiivne mõju tööviljakusele, kuigi seda seost konkreetselt ei uuritud.

2.5.2.1

Vanemate töötajate (55–65) tööhõivemäär Euroopa Liidus on endiselt ebapiisav ning Lissaboni eesmärki — suurendada tööhõive määra 2010. aastaks 50 %-le — ei suudeta täita. Vanemate töötajate enneaegse pensionilemineku peamine põhjus peitub tervise halvenemises pingeliste töötingimuste ning suure tööintensiivsuse tõttu ning kõrges töötusemääras. Viimastel aastatel on ettevõtete personalipoliitika panustanud vanemate inimeste varajasele pensionileminekule. See on endaga kaasa toonud väljatõrjumise, mis koormab tugevalt ka sotsiaalkindlustussüsteeme.

2.5.2.2

Komitee arvates ei piisa vaid auahnete eesmärkide sõnastamisest, loomata samas eeldusi, mis on vajalikud nimetatud eesmärkide saavutamiseks. Oluliste puuduste tõttu töökohtadel peab eelkõige olema eesmärk vähendada survet tootlikkusele ettevõtetes ning haldusasutustes ning kujundada töötingimused ja töötulemuste nõuded nii, et need oleksid mõistlikud ka pikema töövõimelise ea jooksul. See nõuab paljudes ettevõtetes personali suurendamist, et vähendada survet tootlikkusele ning ennetada tervise halvenemist. Töökvaliteedi parandamine sobivate meetmete abil töötingimuste ja töökorralduse osas ning piisav personalikalkulatsioon on otsustavad vahendid nimetatud eesmärgi saavutamiseks. Seega tuleb tähelepanu pöörata mitte niivõrd seadusega ette nähtud pensioniea tõstmisele, vaid sellele, et lähendada tegelikku pensionilemineku iga seaduses ette nähtud eale. Selleks on eelkõige vaja võtta meetmeid töötingimuste osas ning muuta vanematele inimestele suunatud ettevõtete personalipoliitikat.

2.5.2.3

Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika tuleviku kõrgetasemeline töörühm soovitab antud kontekstis võtta meetmeid kolmel tasandil. Lisaks sotsiaalkindlustussüsteemide reformile eesmärgiga vähendada stiimuleid enneaegseks pensionileminekuks leiab kõrgetasemeline töörühm, et vajalikud meetmed tuleks võtta peamiselt ettevõtete tasandil. Vajalik on vanemate inimeste suurem osalus täiendõppes, töötingimuste parandamine ning töökorralduse kaasajastamine. Töökorralduse uued viisid peaksid paremini vastama vanemate töötajate võimetele ja oskustele, eelkõige töökohtade kujundamine vastavalt vanusele ning ettevõttesisese tegevusalade vahetamise hõlbustamine (18). Lisaks on vajalik, et ühiskonna suhtumine muutuks suunas, mis oskab hinnata tööelu jooksul omandatud kogemusi ja oskusi.