8.9.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 221/71

1.1

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2501/2001, 10. detsembrist 2001 (1) üldiste tariifsete soodustuste (GSP) mitmeaastase kava kohaldamise kohta aegub 31. detsembril 2005. 2004. a. juulis võttis Euroopa Komisjon vastu suunised (2) GSP rolli kohta järgmisel kümneaastasel perioodil alates 1. jaanuarist 2006 kuni 31. detsembrini 2015. Nüüd on komisjon avaldanud oma ettepanekud (3) rakendusmääruse kohta.

1.1.1

1994. a toodi eelmiste, aastateks 1994-2005 mõeldud suunistega4 ja nende rakendusaktidega sisse rida olulisi muudatusi, nagu tariifi muutmine vastavalt toote tundlikkusele, astmestamine ja stimuleerivad erikorrad. 2001. a. kehtestati vähim arenenud maade jaoks tähtajatu “kõik peale relvade” (“Everything but Arms” — EBA) erikord. Kogemus on näidanud, et mõned kõnealused meetmed töötavad praktikas hästi ja nende rakendamist peaks jätkama, samal ajal kui mõned teised vajavad senise kogemuse põhjal kohandamist.

1.1.2

Ühendus on alates 1971. aastast andnud arengumaadele GSP raames kaubandussoodustusi. Kaubanduspoliitika mängib ELi suhetes ülejäänud maailmaga olulist rolli. GSP süsteem on kõnealuse poliitika osa ning peab seega olema kooskõlas arengupoliitika eesmärkidega ning aitama kaasa nende saavutamisele. Seega peab süsteem vastama Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) nõuetele ning eriti üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe GATT 1979. a. lubavale klauslile. Samuti peab see ühilduma Doha arengukavaga. Võtmeprioriteet on kaubandust säästva arenguga sidudes aidata arengumaadel globaliseerumisest kasu saada. Sellega seoses on jõutud arusaamisele, et säästev areng hõlmab mitmeid eri aspekte, nagu põhilised inim- ja töötajate õigused, hea valitsemistava ning keskkonnakaitse. Ka uimastitevastane võitlus on kõigi riikide ühine vastutus.

1.2

Komisjon on pärast järgmiseks kümneks aastaks mõeldud suuniste avaldamist neid palju arutanud. Spetsiifiliste statistiliste andmete vajaduse tõttu on läbi viidud ka mõju sisehindamisi. ELi äärepoolseimate piirkondade kohta viib komisjon mõjuhindamise läbi pärast määruse jõustumist.

1.3

Ettepaneku eelnõus esitatavate muudatuste tulemusena ei ole ette näha aasta jooksul saadava tollimaksu olulist vähenemist võrreldes praeguse olukorraga.

2.1

Ettepanekud sisaldavad praeguse süsteemi lihtsustamist, vähendades erikordade arvu viielt kolmele. See saavutatakse senise kolme erineva stimuleeriva erikorra — töötajate õiguste kaitse, keskkonnakaitse ning uimastitootmise ja -kaubanduse vastase võitlusega seotud erikorra — asendamisega ühe stimuleeriva erikorraga. Esitatud kava koosneb seega järgmistest osadest:

2.2

Edasine lihtsustamine oleks võimalik riikide, millel praegu on soodustatud juurdepääs ühenduse turule tänu kahepoolsetele, piirkondlikele või teistele vabakaubanduslepingutele (VKL), eemaldamisega soodustatud riikide nimekirjast. Selle, et ükski riik käesoleva meetme tulemusena ei kaotaks, tagaks ühendus iga konkreetse toote, mille suhtes seni on kohaldatud GSPd, lülitamise kaudu asjakohasesse VKLi.

2.3

Ettepanekutes soovitatakse jätkuvat soodustuste diferentseerimist vastavalt toodete tundlikkusele. Toodete suhtes, mis on kuulutatud mittetundlikeks, ei rakendataks ka edaspidi ühtse tollitariifistiku tolle, v.a. põllumajanduskomponendid. Säilitataks praegune ühtne 3,5 protsendipunktiline maksuvähendus tundlike toodete suhtes.

2.4

Üldine kava oleks avatud kõigile riikidele peale nende, mida Maailmapank on kolmel järjestikusel aastal klassifitseerinud suure sissetulekuga riigina ning kus viis suurimat GSPga hõlmatud ekspordigruppi moodustasid vähem kui 75 % kõnealuse riigi GSPga hõlmatud koguekspordist ühendusse. Kõik niisugused riigid, mis praegu on GSP soodustatud riikide hulgas, jäetaks esitatud määruse jõustumisel kavast kõrvale. Kõlblike maade hulgast jäetaks välja ka need praegu soodustatud riigid, mis on soodustatud ka vastavalt ühendusega sõlmitud kaubanduskokkuleppele, mis hõlmab vähemalt kõiki praeguse süsteemi eeliseid kõnealusele riigile.

2.5

Säästvat arengut stimuleeriv erikord on suunatud neile arengumaadele, mis vajavad soodustusi kõige rohkem. Täiendavad soodustused antaks (taotluse esitamisel) kohe arengumaadele, mis on ratifitseerinud ja tõhusalt ellu viinud kõik 16 peamist inimõiguste ja töötaja õiguste konventsiooni (esitatud lisas 1) ning vähemalt seitse hea valitsemistava ja keskkonnakaitsega seotud konventsiooni (lisas 2). Samal ajal nõutaks soodustatud riikidelt kõnealuste rahvusvaheliste konventsioonide ratifitseerimist ja nende konventsioonide, mida nad veel ratifitseerinud ei ole, tõhusat rakendamist. Kõnealuse protsessi lõpptähtajaks määrataks 31. detsember 2008.

2.5.1

Valitud on konventsioonid, millel on olemas mehhanismid, mille abil saavad asjaomased rahvusvahelised organisatsioonid regulaarselt hinnata, kui tõhusalt on konventsioone rakendatud. Komisjon arvestab kõnealuseid hinnanguid soovi avaldanud riikidele stimuleeriva erikorra raames soodustuste andmise otsustamisel. Arengumaade taotluste põhjal koostab komisjon hiljem nimekirja kõnealuse erikorra alusel soodustatud riikidest.

2.5.2

Stimuleeriva erikorra soodustustest osa saada soovivad riigid peaksid taotluse esitama kolme kuu jooksul alates määruse avaldamisest.

2.5.3

Täiendav nõue on, et soodustusi taotlevad riigid peaksid olema haavatavad riigid. Haavatavat riiki defineeritakse kõnealusel eesmärgil nii, et Maailmapank ei tohi olla klassifitseerinud riiki kõrge sissetulekuga riigina ning et riigi GSPga hõlmatud eksport ühendusse peab olema vähem kui 1 % GSPga hõlmatud koguimpordist ühendusse.

2.6

Ettepanekud sisaldavad meetmeid selleks, et pehmendada soodustatud riigi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni poolt vähim arenenud riikide nimekirjast väljajätmisega kaasnevat lööki. See toimuks üleminekuperioodina riigi EBA korrast järk-järgulise kõrvalejätmisena. Praegu kaotab kõnealune riik kohe kõik GSP eelised, mis riigile vähim arenenud riigina osaks said. Uus mehhanism võimaldab kõnealuse protsessi toimumist üleminekuperioodi jooksul.

2.7

Astmestamismehhanism on säilitatud, kuid muudetud nii, et see töötaks praktikas lihtsamalt. Nagu praegugi, kohaldataks seda tootegruppide suhtes, mis pärinevad maadest, mis on ühenduse turul konkurentsivõimelised ja ei vaja enam GSPd oma ekspordi soodustamiseks, kuid praegused kriteeriumid (osakaal soodustatud impordist, arenguindeks ja ekspordile spetsialiseerumisindeks) asendataks ühe selge kriteeriumiga: turuosa ühenduse turul, väljendatuna osakaaluna soodustatud impordist. Tootegrupid määratletakse viitega koondnomenklatuuri “jaotisele”. Kuna järgmisele astmele viiakse üle ainult need riigid, mis on konkurentsivõimelised jaotise kõigi toodete osas, ei viida järgmisele astmele väikeseid soodustatud riike ainult üksikute konkurentsivõimeliste toodete põhjal.

2.7.1

Astmestamist kohaldatakse soodustatud riigi mingi jaotise toodete suhtes, kui ühenduse kõnealuse jaotise toodete keskmine import kõnealusest riigist ületab kolmel järjestikusel aastal 15 % ühenduse samade toodete kõigi maade impordist. Teatud tekstiilitoodete osas on piirmäära alandatud 12,5 %-ni.

2.8

Kui soodustatud kohtlemise tulemuseks on väärtuseline tollimaks 1 % või vähem, peatataks kõnealune tollimaks täielikult. Samamoodi peatataks täielikult koguseline tollimaks 2 eurot või vähem ühiku kohta.

2.9

Ettepanekud hõlmavad sätteid riigi teatud või kõigi toodete ajutiseks soodusrežiimist väljajätmiseks teatud asjaolude puhul. Kõnealused sätted ei kujuta endast olulist eemaldumist status quo'st. Komisjon on märkinud, et kõnealused sätted on endiselt mõeldud kasutamiseks ainult eriolukordades.

2.9.1

Kui toodet imporditakse soodustatud riigist tingimustel, mis põhjustavad või mille puhul on oht, et need võivad põhjustada mõnele ühenduse sarnase või kõnealuse tootega otseselt konkureeriva toote tootjale tõsiseid raskusi, võidakse liikmesriigi taotlusel või komisjoni algatusel igal ajal taaskehtestada tavalised ühtse tollitariifistiku tollimäärad.

2.10

Määruse rakendamisel aitaks komisjoni üldiste tariifsete soodustuste komitee, mis koosneb liikmesriikide esindajatest ja mida juhatab komisjon. Komitee saaks komisjonilt süsteemi toimimise kohta aruandeid ja saaks uurida kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid, kuid eriti osaleks komitee otsuse tegemisel küsimustes, nagu stimuleeriva erikorra kohaldamist taotleva riigi kõlblikkuse määramine, soodustuste ajutine peatamine, ühtse tollitariifistiku määrade taaskehtestamine ühenduse tootjale raskuste põhjustamise korral ning üleminekuaja määramine EBA korra soodustuste kaotuse puhuks ÜRO vähim arenenud maade nimekirjast väljajäetud riikidele.

3.1

GSP on ELi väliskaubanduspoliitika oluline element, millel on kaugeleulatuv mõju; GSP mõjutab arengumaades asetleidvaid sündmusi, ELi eelarvet, suhteid ELi kaubanduspartneritega organisatsioonides, nagu WTO ning sellel on märkimisväärne mõju Euroopa tööstusele, eriti töötlevale tööstusele. Tegemist on ühega vähestest küsimustest, millega Euroopas tegeletakse pigem liidu kui riikide tasandil ning komisjonil on kõnealuses valdkonnas ainupädevus. Globaliseerumine on GSP tähtsust suurendanud; EL on kasutanud kõnealust süsteemi, et aidata arengumaadel globaliseerumisest kasu saada. Samal ajal on GSP võimaldanud Euroopa Liidul edendada jätkusuutlikku arengut, lubades soodustingimustel siseneda Euroopa turule riikidel, mis arvestavad inimõiguste põhimõtetega.

3.2

Kui komisjon avalikustas kõnealuste ettepanekute aluseks olevad suunised (4), andis Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee välja arvamuse (5), milles komitee kommenteerib üksikasjalikult tõstatatud küsimusi. Kõnealuses arvamuses leidis komitee, et peamine eesmärk peaks olema süsteemi lihtsustamine. Seega tervitab komitee komisjoni ettepanekutes sisalduvaid meetmeid, mis on suunatud süsteemi struktuuri lihtsustamisele. Komitee leiab, et eriti aitab süsteemi lihtsustamisele kaasa erikordade arvu vähendamine viielt kolmele.

3.3

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee soovitas vähendada ka osalevate maade arvu (6) ja muu hulgas seda, et välja jäetaks maad, millel on praegu tänu vabakaubanduslepingule soodustatud juurdepääs ühenduse turule klausliga, et kõik soodustused, mida kõnealused maad praegu GSP süsteemist saavad, viidaks sisse vastavasse kahepoolsesse kokkuleppesse. Komitee on rahul, et kõnealune soovitus on heaks kiidetud.

3.4

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee väljendas muret (7) selle üle, et põhiosa ühenduse abist läks soodustatud riikidest kõige rikkamatele ning mitte riikidele, millel seda kõige rohkem vaja oli. Komitee on väga rahul, et komisjon on kõnealust küsimust käsitlenud, kuid ei ole kindel, kas tehtud ettepanekud pakuvad sellele probleemile piisavat lahendust.

3.5

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee soovitas (7) astmestamismehhanism säilitada, kuid teha see samas lihtsamaks ja läbipaistvamaks. Komitee kiidab komisjoni sellekohased ettepanekud heaks ning usub, et nendega saavutatakse märkimisväärset edu nii lihtsuse kui läbipaistvuse osas. Eriti peaks lihtsusele ja läbipaistvusele kaasa aitama senise mitme kriteeriumi asendamine ühe selge kriteeriumiga.

3.6

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee soovitas tungivalt (7), et kasutataks võimalust ühtlustada, ühendada ja täiustada kõiki GSP süsteemi eeskirju ja menetlusi. Komitee leiab, et käesolevad ettepanekud aitavad selle saavutamisele palju kaasa.

3.7

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee soovis (7) komisjoni ettepanekute detailse mõjuhindamise avaldamist. Komitee on pettunud, et seda ei ole tehtud, ja märgib, et mõjuhindamine ELi äärepoolseimatele piirkondadele pärast määruse jõustumist on kasutu ettevõtmine, v.a juhul, kui selle tulemusena süsteemi vastavalt muudetaks; see omakorda oleks aga vastuolus eesmärgiga, et määrused peaksid aja jooksul muutumatutena püsima. Ebakindlus kahjustab GSP süsteemi rahuldavat toimimist.

3.8

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee kiidab heaks põhimõtte, mille kohaselt inimõiguste austamine, töötaja õiguste kaitse, keskkonnakaitse, hea valitsemistava ning uimastitootmise ja -kaubanduse ohjeldamine viiakse sisse “säästva arengu” määratlusse.

3.9

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee märkis (7), et olemasolevad stimuleerivad erikorrad ei ole olnud soovitud eesmärkide saavutamiseks tõhusad. Ainult kaks riiki on vastanud töötaja õiguste kaitset stimuleeriva erikorra tingimustele ja mitte ükski riik ei ole vastanud keskkonnakaitset stimuleeriva erikorra tingimustele; samal ajal on 12 riiki saanud soodustusi uimastitootmise ja -kaubanduse vastast võitlust stimuleeriva erikorra raames, kuid soodustused ei ole avaldanud kõnealustele tegevustele mingit tuntavat mõju.

3.9.1

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee leiab, et kuigi uued ettepanekud sisaldavad protsessi lihtsustamist, mis on tervitatav, ei muuda need süsteemi tõenäoliselt märkimisväärselt tõhusamaks. Soodustusi ei ole suurendatud ning ei ole põhjust uskuda, et uued erikorrad annaksid soodustatud riikidele rohkem põhjust säästva arengu põhimõtete ja praktikate järgimiseks. Kui riikide ette seatakse nõue võtta vastu 27 rahvusvahelist konventsiooni, on täiesti tõenäoline, et riigid eelistavad jätkata senise korra järgi ja loobuda pakutavatest soodustustest.

3.9.2

Arvestades, kui raske on pakkuda soodustusi järjest vähenevate tariifsete tõkete raamides, võiks kaaluda ka kõnealuste ergutusvahendite ühendamist arenguabi andmisega.

3.10

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee täheldab, et kõnealused konventsioonid, millele soodustust taotlevad riigid peavad vastama, on konventsioonid, milles on olemas mehhanismid, mille abil saavad asjaomased rahvusvahelised organisatsioonid regulaarselt hinnata, kui efektiivselt on soodustusi rakendatud. Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee leiab, et kõnealusesse hindamisprotsessi tuleks kaasata ka sotsiaalpartnerid.

3.11

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee märgib, et soodustuste ajutise peatamise tingimused on võrreldes praeguses süsteemis kehtivatega vähe muutunud. Arvestades, et neid on rakendatud ainult ühe riigi (Myanmari) puhul, mis kujutas endast äärmuslikku rahvusvaheliste konventsioonide eiramise juhtu, on nende tingimuste kasulikkus säästva arengu edendamisel küsitav. Sanktsioon, mida kasutatakse ainult nii haruldastes olukordades, ei ole eriti hoiatava mõjuga. Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee oleks eelistanud nähakõnealuse mehhanismi laialdasemat rakendamist tugevdamaks säästvat arengut stimuleerivat erikorda, mis komitee kartuste kohaselt võib osutuda mittekasutatavaks.

3.12

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee kahtleb, kas uus süsteem annaks senisega võrreldes paremaid võimalusi pettuste vältimiseks. Komitee oleks eelistanud näha aktiivsemat lähenemist kõnealusele küsimusele. Eriti oleks komitee soovinud näha mehhanismide loomist tihedamaks koostööks ELi asutuste ja soodustatud riikide poolte vahel. Komiteel on raske vältida järeldust, et kõnealuses valdkonnas on komisjon otsustanud kasutada festina lente poliitikat.

3.13

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee tervitab tõsiasja, et komisjon on enne ettepanekute sõnastamist laialdaselt konsulteerinud nii ELi siseselt kui soodustatud riikidega.

3.14

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee märgib, et üldiste tariifsete soodustuste komitee aitaks komisjoni GSP rakendamisel regulatiivkomitee menetluse raames ka edaspidi.

4.1

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee märgib, et üldisest kavast jäävad kõrvale vaid need riigid, mille Maailmapank on klassifitseerinud kõrge sissetulekuga riikidena ja mille eksport ei ole piisavalt mitmekesine. Komitee arvab, et sellistele kriteeriumidele vastavate riikide arv on piiratud. Komitee on teinud ettepaneku (7), et uute suunistega peaks välja jätma muuhulgas ka tuumarelvaprogrammidega riigid ja maksuparadiisidena käsitletavad riigid. Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee avaldab kahetsust, et need riigid tunduvad edaspidigi osutuvat kõlblikuks soodustatud riikide nimekirja lisamiseks.

4.2

Üks kriteerium säästvat arengut stimuleeriva erikorra soodustuste saamiseks on, et riik peab olema “haavatav”. Artikli 9 lõige 2 määratleb “haavatavat” riiki kui riiki, mis ei ole üldisest korrast vastavalt ülaltoodud lõigu 4.1. tingimustele välja jäetud või mille GSPga hõlmatud eksport ühendusse moodustab vähem kui 1 % kogu GSPga hõlmatud impordist ühendusse. Majandus- ja sotsiaalkomitee leiab, et kõnealusesse artiklisse tuleks sõna “või” asemel kirjutada sõna “ja”; vastasel korral oleks artiklil mõju, mida kindlasti ei soovitud.

4.3

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee on toonud välja (7), et praeguses süsteemis on järgmisele astmele viimise hetk liiga kaugel ajakohastamise hetkest. Seetõttu tervitab komitee tõsiasja, et tulevikus toimuks järgmisele astmele viimine kolmandale järjestikusele aastale järgneval aastal, vastavalt igale riigile ja sektorile ette nähtud viiteperioodile.

4.4

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut säilitamaks piirkondlikku kumulatsiooni määrust (EMÜ) nr 2454/93 tähenduses seal, kus piirkondlikku gruppi kuuluvas riigis edasiseks tootmiseks kasutatav toode pärineb teisest kõnealusesse gruppi kuuluvast riigist, mis ei saa lõpptoote suhtes kohaldatavast korrast kasu, tingimusel, et mõlemad riigid saavad kasu kõnealuse grupi piirkondlikust kumulatsioonist. Komitee soovib ära märkida, et kõnealused sätted on minevikus olnud märkimisväärsel määral pettuste allikaks.

4.5

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee kordab oma arvamust (7), et sooduspäritolureegleid tuleks lihtsustada ja vastavalt vähendada ELi importijate koormat kõnealuste nõuete täitmisel, viies need kooskõlla praegu soodustamata impordi suhtes kehtivate päritolureeglitega.

4.6

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee kordab kutset (7) alustada dialoogi Euroopa Liidu ja vähim arenenud maade vahel, et parandada vähim arenenud maid puudutavate erikokkulepete rakendamise reegleid teatud konkreetsetel juhtudel, eriti üleminekuperioodi kohandamisel.

4.7

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee tervitab ettepanekut kaotada tollimaks juhul, kui soodustatud kohtlemise tulemuseks on väärtuseline tollimaks 1 % või vähem või koguseline tollimaks summas 2 eurot või vähem. Komitee arvates on kõnealuse ettepaneku näol tegemist süsteemi märgatava lihtsustamisega.

4.8

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee märgib, et soodustuste ajutise peatamise aeg on piiratud kolme kuuga ja seda saab pikendada ainult üks kord. Komisjon võib nimetatud perioodi vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklitele 3 ja 7 pikendada, nagu seda on Myanmari puhul juba tehtud. Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee oleks eelistanud sätet, mille kohaselt kehtiks soodustustest kõrvalejätmine niikaua, kui nõudeid rikkunud riik on kõrvaldanud soodustuste peatamise põhjuse ehk heastanud rahvusvaheliste konventsioonide rikkumise, mille tõttu riik soodustustest ilma jäeti.

4.9

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvab, et nõue säästvat arengut stimuleeriva erikorra soodustustest osa saada soovivatele riikidele, et nad esitaksid sellekohase avalduse kolme kuu jooksul alates määruse jõustumisest, on liiga range ja tõenäoliselt kahjulik, vähendades soovijate arvu. Võib olla hulk riike, kes selle aja jooksul kriteeriumidele ei vasta ning ei näe seetõttu mõtet taotlust esitada. Kolmekuulise tähtaja möödumisel pole neil aga enam ajendit lisades 1 ja 2 nimetatud rahvusvahelisi konventsioone ratifitseerida ja tõhusalt rakendada. Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee oleks eelistanud säilitada võimaluse kõnealuste riikide hilisemaks vastuvõtmiseks, kui nad on selleks vajalikud tingimused täitnud.

4.10

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee märkis (8), et GSP süsteem on ELi kaubanduspoliitika üks elemente ning peab sellisena ühilduma kõnealuse poliitika teiste elementidega. Järjekindla kaubanduspoliitika saavutamiseks on oluline protsessi kaasata komisjoni teisi peadirektoraate. Eriti vajalik oleks tihe, jätkuv ja tõhus koostöö kaubanduse peadirektoraadi ja ettevõtluse peadirektoraadi vahel.

4.11

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee peab soovitavaks, et asutamislepingu lisas I toodud toodete turul esinevate tõsiste häirete puhul oleks kaitseklausli rakendamine võimalik liikmesriigi või komisjoni initsiatiivil ja konsulteeritaks ka asjassepuutuva halduskomiteega.

4.12

Vastavalt komisjoni ettepanekule tuleb üldiste tariifsete soodustuste kavva lülitada vähim arenenud riike puudutav erimenetlus ja üle võtta muud korraldused (sh suhkrualased) vastavalt määrusele 416/2001. Vähim arenenud riikide kartused on põhjendatud, kuna ELi suhkrukorralduse reform, mis avab (alates 1. juulist 2009) ELi turud täielikult kõnealustele riikidele, toob neile hindade ulatusliku alanemisega oluliselt rohkem kahju kui kasu. Komitee viitab antud kontekstis oma arvamusele pakutud reformi kohta teemal “Ühtne turukorraldus/suhkur”15. detsembrist 2004. (7) Kõnealuses arvamuses kutsutakse komisjoni üles vastavalt vähim arenenud riikide selgesõnalisele soovile leppima kokku soodusimpordikvootide rakendamises alates 2009. aastast, millega kaasnevad perioodilised kontrollid, mille käigus arvestatakse ELi suhkrukorralduse reformi ja vähim arenenud riikide arengueesmärkide vahelist suhet. Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee toetab nn SWAP tehingute (kolmeetapiline kaubandus) keelustamist.

4.13

Üldiselt leiab Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee, et arutluse all olevate toodete osas peaks artikli 12 lõike 1 rakendamine olema asjaomaste ühtse turu organisatsioonide raamistikus selgelt määratletud.

5.1

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee on soovitanud muuta olemasolevat süsteemi lihtsamaks ja läbipaistvamaks ning kasutada võimalust kõigi GSP reeglite ja protseduuride ühtlustamiseks, ühendamiseks ja täiustamiseks. Selles suhtes on ettepanekus esitatud kava komitee arvates edasiminek ja selles osas kiidab komitee komisjoni ettepanekud heaks.

5.2

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee on rahul, et soodustatud riikide arv väheneb, kuid kardab, et vähenemine pole piisav.

5.2.1

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee on arvamusel, et üldiste tariifsete soodustuste kava tuleks reserveerida vähimarenenud ja kõige enam toetust vajavatele riikidele, et nad saaksid esmajoones kasu uuest tariifsete soodustuste süsteemist. Seetõttu tuleks tekstiili- ja rõivatoodete astmestamise piirmäära alandada 10 protsendile. (9)

5.3

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee leiab, et säästvat arengut stimuleerival uuel erikorral pole soodustatud riikide käitumisele palju rohkem mõju kui senisel.

5.4

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee väljendab muret selle üle, et praeguse süsteemi pettuste probleemi pole tõhusalt käsitletud ning leiab, et selles osas oleks võinud teha rohkem.

5.5

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee on pettunud, et üksikasjalikke mõjuhindamisi pole avaldatud ega mõnel juhul üldse läbi viidud.