EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52005AE0121

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamus teemal “Euroopa komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ja regioonide komiteele — valge raamat üldhuviteenuste kohta”KOM(2004) 374 (lõplik)

ELT C 221, 8.9.2005, p. 17–21 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)

8.9.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 221/17


Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamus teemal “Euroopa komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ja regioonide komiteele — valge raamat üldhuviteenuste kohta”

KOM(2004) 374 (lõplik)

(2005/C 221/04)

13. mail 2004 otsustas Euroopa Komisjon vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 262 konsulteerida Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteega teemal: “Euroopa komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ja regioonide komiteele — valge raamat üldhuviteenuste kohta”.

Transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon, millele tehti ülesandeks komitee töö ettevalmistamine kõnealusel teemal, võttis oma arvamuse vastu 17. jaanuaril 2005 (raportöör: hr HENCKS — kaasraportöör: hr HERNÁNDEZ BATALLER).

Oma 414. plenaaristungil 9.–10. veebruaril 2005 (9. veebruari istung) võttis Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee vastu järgmise arvamuse 131 poolthääle ja 5 vastuhäälega ning 2 liiget jäi erapooletuks.

1.   Sissejuhatus

1.1

Üldhuviteenused on praegusel ajal ühiskondlik teema, mis on lahutamatult seotud Euroopa lõimumisega.

1.2

Üldist majandushuvi pakkuvad teenused kuuluvad praeguste lepingute kohaselt Euroopa Liidu ühiste väärtuste hulka, mis aitavad kaasa ELi sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele (artikkel 16); juurdepääs üldist majandushuvi pakkuvatele teenustele ja üldhuviteenuste eri osadega seotud õigused (sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi, tervisekaitse, keskkonnakaitse jne) on sätestatud põhiõiguste hartas (IV jaotis, artiklid II-34 kuni II-36).

1.3

Üldhuviteenused on mitte ainult konkurentsivõime keskmes ja olulised Lissaboni eesmärkide saavutamiseks, nad on ka Euroopa ühiskonnamudeli loojad. Üldhuviteenused aitavad tagada inimeste põhiõigusi, annavad oma panuse teadmistepõhisesse majandusesse ning sotsiaalsesse, majanduslikku ja territoriaalsesse ühtekuuluvusse ning on säästva arengu oluliseks osaks.

1.4

Isegi kui ei järgitud Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee soovi, et üldhuviteenuste edendamine oleks ära toodud ühe eesmärgina põhiseaduse lepingu artiklis I-3, tõi põhiseaduse leping üldhuviteenuste suhtes siiski kaasa teatava edasimineku: artikkel III-122 võimaldab Euroopa Liidul luua õigusakte horisontaalsel tasandil üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osas, arvestades nende teenuste osutamise põhimõtete ja tingimusega. Põhiseaduse leping tunnistab ka kohalike omavalitsuste iseseisva haldamise põhimõtet ja muudab konstitutsiooniliseks põhimõtteks võimaluse kohalikel omavalitsustel ise osutada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid, rakendades niimoodi lähimuse põhimõtet ELi ja liikmesriikide pädevuste tasandil üldhuviteenuste osas.

1.5

Siiski iseloomustab teiseste õigusaktide sisulist poolt jätkuvalt üldine tasakaalutus ühelt poolt konkurentsiõiguse, mis on ühenduse detailne ja otsese mõjuga seadustik, ja teiselt poolt üldhuvi eesmärkide vahel, mis kuuluvad konkurentsiõiguse erandite alla.

1.6

Euroopa Liidul on endiselt raskusi vastuolude ületamisel ainult konkurentsil põhineva turu arendamise ja vajaduse vahel tagada avaliku kontrolli kord, mida majanduslikud mehhanismid üksi tagada ei suuda. Üldhuviteenused ei kujuta endast mingit tehnikat või vahendit, vaid nad kannavad edasi inimõigusi, sotsiaalset sidet, kaasatust ja lõimumist.

1.7

Lisaks ei tohi unustada, et Euroopa kodanike hulgas on tekkimas mittemõistev, kriitiline ja tõrjuv suhtumine Euroopa lõimumisele suunatud poliitika suhtes, mis on järjest kaugemal kodanike muredest ja rõhutab sotsiaalset lõhet, seades ohtu sotsiaalse ühtekuuluvuse ja ohustades ka ELi sotsiaalmudelit.

1.8

Euroopa Liidu arendamine peab päädima turumehhanismide ja avalike teenuste eesmärkide tasakaalustatud ühendamisega valdkondades, kus selline vastastikune täiendavus on kooskõlas üldhuviteenuste eesmärgiga ja võib tuua lisaväärtust kasutajale või tarbijale. See tähendab, et EÜ asutamislepingu artikli 86 lõikes 2 sätestatud tingimuste kohaselt on vastuolude korral esmaseks üldhuviülesande tõhus täitmine, mitte konkurentsieeskirjade kohaldamine vastavalt ühenduse pretsedendiõigusele.

1.9

Üldhuviteenused eeldavad poliitilist tahet kontrollida kollektiivsete huvide haldamist ja rahuldada vajadusi ja põhiõigusi Euroopa ühiskonnamudeli raames. Selle mõte on tagada igaühele, sõltumata tema vanusest, sotsiaalsest staatusest või elupiirkonnast, kohane sotsiaalne kaitse, kuid ka selliste hüvede, nagu toit, elukoht, vesi, transport, side jne, kättesaadavus, hea kvaliteet ja taskukohane hind. Seega on üldhuviteenused selgelt osa sotsiaalsest turumajandusest, mida ei saa tagada ainult konkureerivate jõudude vastastikuse mõjuga. Ilma piisava riikliku sekkumiseta muutub Euroopa Liit kahe erineva arengutasemega ühiskonnaks, kus valitsevad arenguerinevused, ebavõrdsus ja sotsiaalne tõrjutus.

1.10

Hulk Euroopa kodanikke peavad lähimas tulevikus avaldama arvamust põhiseaduse lepingu ratifitseerimise referendumil. Ei saa olla poliitilist Euroopat ilma avaliku arvamuse toetuseta. Ei saa olla avaliku arvamuse toetust, kui Euroopa Liit ei suuda tagada Euroopa ühiskonnamudeli ja Euroopa sotsiaalse mudeli säilitamist ja arendamist.

1.11

Valge raamat üldhuviteenuste kohta, mis kehtestab alused üldhuviteenuste kvaliteedi, kättesaadavuse ja taskukohasuse tagamiseks, on teiste hulgas oluline samm Euroopa edendamiseks oma kodanike seas ja referendumil eitava vastuse vältimiseks, mis rikuks Euroopa lõimumise dünaamikat.

1.12

Valges raamatus algatatud arutlus ja selle tulemused on tugevalt seotud arutlusega avaliku ja erasektori koostöö, teenusteturu, eriti sotsiaalteenuste turu, riigiabi, ettevalmistamisel oleva veesektori raporti, Lissaboni strateegia ülevaatamise ja hindamisaruannete üle.

2.   Valge raamat üldhuviteenuste kohta

2.1

Valges raamatus, mille Euroopa komisjon võttis vastu 12. mail 2004, tehakse kokkuvõte olulisest mõttevahetusest Euroopa tasandil, mis algas 2003. aasta rohelise raamatuga ja paljude arvamustega, mida selle kohta avaldasid eelkõige Euroopa institutsioonid ja kodanikuühiskond. Selles pakutakse välja strateegilised suunised tulevasteks aastateks.

2.2

Mõttevahetus rohelise raamatu üle tõi välja erinevad vaatepunktid ja perspektiivid. Siiski ilmnes ka, et on tekkinud konsensus vajaduse suhtes tagada turumehhanismide ja avaliku teenuse eesmärkide harmooniline ühendamine.

2.3

Kui üldhuviteenuste pakkumist võib korraldada koostöös erasektoriga või teha ülesandeks era- või avalik-õiguslikele äriühingutele või mittetulundusühingutele, siis avaliku teenuse osutamise kohustuse ja eesmärkide määratlemine jääb vastava tasandi avaliku võimuorgani ülesandeks. Asjakohased asutused vastutavad ka tururegulatsiooni eest ja tagavad, et avaliku ja erasektori ettevõtjad täidavad neile antud avaliku teenuse osutamise ülesande.

2.4   Komisjoni lähenemine tugineb järgmisele üheksale põhimõttele.

2.4.1

Võimaldada avaliku võimu organitel olla kodanikele lähedal: üldhuviteenused peaksid olema korraldatud ja reguleeritud võimalikult lähedal kodanikele ja rangelt lähimuse põhimõtet järgides.

2.4.2

Saavutada avaliku teenuse eesmärgid konkurentsivõimelistel avatud turgudel: Euroopa Komisjon on arvamusel, et avatud ja konkurentsivõimeline siseturg ühelt poolt ja kvaliteetsete, kättesaadavate ja taskukohaste hindadega üldhuviteenuste arendamine teiselt poolt on omavahel ühildatavad eesmärgid. EÜ asutamislepingu kohaselt ja järgides artikli 86 lõikes 2 sätestatud tingimusi, on vastuolude korral esmaseks üldhuviülesande tõhus täitmine, mitte asutamislepingu eeskirjade kohaldamine.

2.4.3

Tagada ühtekuuluvus ja universaalne kättesaadavus: kõigi kodanike ja ettevõtjate võimalus kasutada taskukohaseid ja kvaliteetseid üldhuviteenuseid kogu liikmesriikide territooriumil on oluline sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamiseks Euroopa Liidus. Selles kontekstis on universaalteenus võtmemõisteks, mille ühendus on välja töötanud, et tagada oluliste teenuste hea kättesaadavus.

2.4.4

Hoida kvaliteedi, ohutuse ja turvalisuse kõrget taset: teenuste osutamise ohutus, eelkõige tarnekindlus, on esmatähtis nõudmine, mida tuleb arvesse võtta avaliku teenuse ülesannete määratlemisel. Samuti on vaja, et teenuste osutamise tingimused pakuks ettevõtjatele piisavalt stiimuleid, et nad jätkaksid vajalikke pikaajalisi investeeringuid.

2.4.5

Tagada tarbijate ja kasutajate õigused: selle all mõeldakse eelkõige teenuste, sealhulgas piiriüleste teenuste kättesaadavust kogu ELi territooriumil kõigi elanikkonna rühmade jaoks, teenuste taskukohasust, sealhulgas erimeetmeid madala sissetulekuga isikute jaoks, füüsilist ohutust, turvalisust ja usaldusväärsust, järjepidevust, kõrget kvaliteeti, valikuvõimalust, läbipaistvust ja teenuste osutajate ning seadusandjatele antava teabe avalikkust. Üldiselt nõuab nimetatud põhimõtete rakendamine selgelt kindlaksmääratud volituste ja kohustustega iseseisvate seadusandjate olemasolu. Need volitused ja kohustused hõlmavad sanktsioonide rakendamise volitusi (vahendid universaalteenuste osutamise sätete ülevõtmise ja kohaldamise kontrollimiseks) ning peaksid sisaldama sätteid tarbijate ja kasutajate esindamise ja aktiivse osalemise kohta teenuste määratlemisel ja hindamisel, sobivate õiguskaitse- või hüvitamismehhanismide kättesaadavust ja samuti arengualast sätet, mis võimaldab kohandada nõudeid vastavalt kasutaja ja tarbija muutuvatele vajadustele ja huvidele ning majandusliku ja tehnoloogilise keskkonna muutustele.

2.4.6

Kontrollida ja hinnata teenuste toimimist: jagades avalikus mõttevahetuses väljendatud enamuse arvamust, leiab komisjon, et igasugune hindamine peab olema mitmemõõtmeline ning hõlmama kõiki asjakohaseid juriidilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaaspekte.

2.4.7

Pidada silmas teenuste ja olukordade mitmekesisust: iga ühenduse strateegia üldhuviteenuste vallas peab võtma vajalikul määral arvesse mitmekesisust, mis iseloomustab erinevaid üldhuviteenuseid ja nende osutamise olukordi. See ei tähenda siiski, et ei ole vaja tagada ühenduse lähenemisviisi järjepidevust erinevates valdkondades või et ühiste üldmõistete väljatöötamine, mida saab kasutada mitmete valdkondade suhtes, oleks ebavajalik.

2.4.8

Suurendada läbipaistvust: see põhimõte peaks kehtima kõigi teenuste tarneprotsessi aspektide kohta ja hõlmama avaliku teenuse ülesannete määratlemist, teenuse korraldamist, rahastamist ja reguleerimist, samuti teenuse tootmist ja hindamist, sealhulgas kaebuste lahendamise võimalusi.

2.4.9

Tagada õiguskindlus: komisjon on teadlik, et ühenduse õiguse kohaldamine üldhuviteenustele võib tõstatada keerulisi küsimusi. Seepärast teeb ta pidevaid jõupingutusi parendamaks õiguskindlust, mis on seotud ühenduse õiguse kohaldamisega üldhuviteenuste osutamisele, ilma et see piiraks Euroopa Kohtu või esimese astme kohtu pretsedendiõiguse rakendamist.

2.5   Tuginedes ülaltoodud põhimõtetele, pakub valge raamat välja kaheksa uut tegevussuunda.

2.5.1

Mitmekesisuse silmaspidamine ühtses raamistikus: komisjon vaatab põhiseaduse lepingu jõustumisel uuesti läbi üldhuviteenuseid puudutava raamseaduse võimalikkuse ja vajalikkuse, vaatab läbi üldhuviteenuste olukorra ja esitab aruande enne 2005. aasta lõppu.

2.5.2

Õigusliku raamistiku selgitamine ja lihtsustamine seoses avaliku teenuse osutamise kohustuse hüvitamisega: komisjon võtab 2005. aasta juuliks vastu otsuse asutamislepingu artikli 86 kohaldamise kohta riigiabile avaliku teenuse osutamise hüvitamise vormis, mida antakse teatavatele ettevõtjatele, kelle ülesandeks on osutada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid; võtab 2005. aasta juuliks vastu ühenduse raamistiku riigiabi kohta avaliku teenuse osutamise hüvitamise vormis; võtab 2005. aasta juuliks vastu direktiivi 80/723/EMÜ muudatuse liikmesriikide ja riigi osalusega äriühingute finantssuhete läbipaistvuse kohta;. selgitab 2005. aasta juuliks täpsemalt, millistel tingimustel loetakse avaliku teenuse hüvitisi riigiabiks artikli 87 lõike 1 tähenduses.

2.5.3

Selge ja läbipaistva raamistiku sätestamine ettevõtjate valimiseks, kellele antakse üldhuviteenuse osutamise ülesanne: komisjon korraldab avaliku arutelu rohelise raamatu üle avaliku ja erasektori koostöö riigihankeid puudutavate aspektide kohta; esitab vajaduse korral ettepanekud, toetudes selle avaliku arutelu tulemustele.

2.5.4

Sotsiaal- ja tervishoiuteenuste vastu tuntava üldise huvi täielik tunnustamine: komisjon esitab 2005. aasta jooksul teatise üldhuviteenuste hulka kuuluvate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kohta; lihtsustab koostööd liikmesriikide vahel tervishoiuteenuste ja meditsiinilise abi valdkonnas, et kaasa aidata tervishoiu kõrge taseme tagamisele kogu ELis.

2.5.5

Tulemuste analüüsimine ja teenuste toimimise hindamine: komisjon esitas 2004. aastal oma hindamismetoodikal põhineva esimese horisontaalse hinnangu üldhuviteenuste kohta ja 2006. aastal vaatab komisjon üle üldhuviteenuste hindamismehhanismid.

2.5.6

Valdkonnastrateegiate läbivaatamine: komisjon ergutab õigusloome võrgustike abil siseriiklike reguleerivate asutuste koostööd; võtab arvesse rohelise raamatu põhjal toimunud avaliku mõttevahetuse tulemusi juba kavandatud järgmiste läbivaatamiste puhul erinevates valdkondades: universaalteenuse ulatuse läbivaatamine seoses elektroonilise sidega 2005. aasta juuliks; elektroonilise side paketi läbivaatamine 2006. aasta juuliks; postiteenuste direktiivi läbivaatamine 2006. aasta lõpuks; elektrienergia ja gaasi siseturu läbivaatamine 1. jaanuariks 2006; piirideta televisiooni direktiivi läbivaatamine 2005. aasta alguseks; veesektori hindamine on käimas.

2.5.7

ELi sisepoliitika kajastamine rahvusvahelises kaubanduspoliitikas: komisjon tagab jätkuvalt, et ühenduse seisukohad rahvusvahelistel kaubandusläbirääkimistel oleks täielikult kooskõlas ELi sisese üldhuviteenuseid reguleeriva raamistikuga.

2.5.8

Üldhuviteenuste edendamine arengukoostöös: komisjon aitab arengumaadel luua tugeva institutsioonilise ja reguleeriva raamistiku, mis on põhieelduseks investeerimise soodustamisele peamistesse üldhuviteenustesse ja nende teenuste rahastamisvõimaluste kättesaadavaks tegemisele.

3.   Üldised märkused

3.1

Euroopa majandus- ja sotsisaalkomitee kiidab heaks valge raamatu avaldamise. Komitee võtab teadmiseks valges raamatus nimetatud üheksa põhimõtet ja kaheksa uut tegevussuunda, mille komisjon üldhuviteenuste olemasolu kinnitamiseks välja pakub. Euroopa majandus- ka sotsiaalkomitee avaldab siiski kahetsust, et endiselt ei ole järgitud komitee eelmiste aastate korduvaid taotlusi (1) luua raamdirektiiv või raamseadus, mis võimaldaks tagada üldhuviteenuste olemasolu ning liikmesriikidele vabaduse määratleda, korraldada ja valida üldhuviteenuste osutamisviis, teenuste pikaajaline rahastamine, tulemuste hindamine, tarbijate õigused jne, kuigi komisjon on lubanud esitada selle küsimuse kohta aruande 2005. aasta lõpuks.

3.2

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee hindab eriliselt asjaolu, et valge raamat sisaldab täpset ülevaadet Euroopa komisjoni kavandatavatest ettepanekutest ja meetmetest nende põhimõtete ja suuniste rakendamiseks järgmiste aastate jooksul.

3.3

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee jälgib huviga komisjoni võetud kohustuste täideviimist ning on valmis andma oma panuse nende tõhususe suurendamiseks.

4.   Erimärkused

4.1

Esimene põhimõte — võimaldada avaliku võimu organitel olla kodanikele lähedal — eeldab, et üldhuviteenused peaks olema korraldatud ja reguleeritud võimalikult lähedal kodanikele ja rangelt lähimuse põhimõtet järgides. Kuid allmärkus 30 viitab kohaliku maismaatranspordi määruse eelnõule, mis nõuab liikmesriikidelt avalike teenuste kontsessioonilepingute kasutamist ja seega süstemaatilisi riigihankeid. Lähimuse põhimõtet ei järgita, kui iga omavalitsus ei saa vabalt valida, kuidas korraldada oma haldusalasse kuuluvate üldhuviteenuste osutamist.

4.2

Kolmanda põhimõtte — tagada ühtekuuluvus ja universaalne kättesaadavus — suhtes rõhutab komisjon, et universaalteenus on võtmemõisteks, mille ühendus on välja töötanud, et tagada oluliste teenuste tegelik kättesaadavus. See toob kaasa vajaduse võimaldada nõuete kohandamist vastavalt kasutaja ja tarbija muutuvatele vajadustele ja huvidele ning majandusliku ja tehnoloogilise keskkonna muutustele. Sellest lähtuvalt ning e-Euroopa plaani raames, mis toetab lairibaühenduse kasutamise üldiseks muutmist elektroonilises sides, meenutab Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee, et 20 % EL-15 elanikkonnast on praegu eemale jäetud ligipääsust neile teenustele. Samas on lairibaühendus üldhuviteenus, mis parandab elutingimusi, vähendades vahemaid ja suurendades tervishoiuteenuste, hariduse ja avalike teenuste kättesaadavust nii geograafiliselt kaugelolevatele kodanikele kui halvamas olukorras olevatele isikutele. Sellest tuleneb, et kui taskukohase hinnaga universaalset telekommunikatsiooniteenust ei laiendata lairibaühendusele ja mobiilsidele, suureneb Euroopa Liidu mahajäämus uute info- ja sidetehnoloogiate levitamise ja kasutamise ning teadmistepõhise ühiskonna osas, samas suureneb digitaalne lõhe, eriti uutes liikmesriikides.

4.3

Kuues põhimõte — kontrollida ja hinnata teenuste toimimist — vastab samuti Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee, nagu ka paljude teiste poolte soovile arendada üha suurenevat dünaamikat üldhuviteenuste tulemuste hindamisel, et aidata kaasa nende tõhususele, võrdsele kättesaadavusele ja kohandumisele tarbijate, kodanike ja ühiskonna vajadustega ning eeskirjade ülevaatamisele. Valge raamat rõhutab õigustatult, et hindamine peab olema mitmemõõtmeline ning hõlmama kõiki asjakohaseid juriidilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaaspekte. Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee soovib, et hindamisel vaadeldaks ka tööhõive küsimusi. Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee rõhutab asjaolu, et Euroopa Liidu ülesanne on määratleda ühine metodoloogia, ühised kriteeriumid, eelkõige kvaliteedi osas, ja edendada objektiivset ja sõltumatut hindamist, mis peab juhinduma lähimuse põhimõttest. Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee leiab, et valge raamatu ettepanekutega valdkonnastrateegiate läbivaatamiseks (vt punkt 2.5.6) peavad kaasnema hindamisaruanded varasemate meetmete tulemuste kohta. Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee meenutab oma ettepanekut aidata kaasa hindamise juhtimisele, kuna koondab endas kõiki huvitatud pooli. Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee analüüsib võimalust luua selleks üldhuviteenuste alaline uurimisrühm.

4.4

Seitsmes põhimõte — pidada silmas teenuste ja olukordade mitmekesisust — ei tähenda siiski, et ei ole vaja tagada ühenduse lähenemisviisi järjepidevust erinevates valdkondades või et ühiste üldmõistete väljatöötamine, mida saab kasutada mitmete valdkondade suhtes, oleks ebavajalik. Tegevussuuniste ettepanek näeb ette, et komisjon vaatab uuesti läbi üldhuviteenuseid puudutava raamseaduse teostatavuse ja vajalikkuse põhiseaduse lepingu jõustumise ajal ja esitab aruande enne 2005. aasta lõppu. Valge raamat ei toeta seega Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee ja paljude teiste Euroopa institutsioonide soovi luua raamdirektiiv (vt Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamus teemal “Roheline raamat üldhuviteenuste kohta” — ELT C 80, 30.3.2004). Näib siiski oluline tugevdada üldhuviteenuseid tervikuna, sealhulgas üldhuviteenuste hulka kuuluvaid sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid, arvestades nende eripära konkurentsieeskirjade, finantseerimise, lähimuse põhimõtte rakendamise osas ja nende rolli Euroopa lõimumises.

4.5

Üheksas põhimõte — tagada õiguskindlus — sunnib komisjoni tegema pidevaid jõupingutusi, ilma et see piiraks Euroopa Kohtu või esimese astme kohtu pretsedendiõiguse rakendamist. Sellele põhimõttele tuginevad kaks järgmist sihti:

4.5.1

õigusliku raamistiku selgitamine ja lihtsustamine seoses avaliku teenuse osutamise kohustuse hüvitamisega 2005. aasta juuliks: järgides läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtet, peaks see võimaldama tagada ühelt poolt stabiilsed pikaajalised finantseeringud, mis on vajalikud teenuste järjepidevuse ja kestvuse kindlustamiseks, ja teiselt poolt avaliku teenuse või univeersaalteenuse osutamise kohustuse hüvitamise; samuti tunnistamine, et hüvitiste vormid võivad olla väga erinevad ja neid peab saama kohandada vastavalt eesmärgile: avalikud toetused, sisemised hüvitised, mis võimaldavad rahastada tehtud kulutusi kasumlikest tegevustest saadud tuludega (ainuõigusega või ilma), kompensatsioonifondid teenuse osutajate vahel, maksudest vabastamine vms, avaliku- ja erasektori koostöö, abi kasutajatele teenuste osutamise eest jne;

4.5.2

selge ja läbipaistva raamistiku sätestamine ettevõtjate valimiseks, kellele antakse üldhuviteenuse osutamise ülesanne, toetudes avaliku arutelu tulemustele rohelise raamatu üle avaliku- ja erasektori koostöö teemal; Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee jaoks tähendab see üldhuviteenuste erinevate haldamisviiside tunnustamist ja valikuvabadust igale kohalikule omavalitsusele: kas otsene juhtimine avaliku võimu organi enese poolt (avalik teenus või riiklik äriühing) või juhtimise andmine avalik-õiguslikule või ühisettevõttele, mille järelevalvet teostab avaliku võimu organ samal põhjalikult nagu oma allasutuses või mis tegutseb mittetulundusühinguna vms, või teenuse osutamisõiguse andmine ettevõttele määratud tähtajaks (kontsessioon eelneva konkurentsiga). Tähelepanu on vaja pöörata ka sellele, et üldhuviteenuste korraldust võib muuta teistsuguseks.

5.   Järeldused

5.1

Valge raamat üldhuviteenuste kohta märgib edasiminekut üldhuviteenuste arvestamisel Euroopa Liidu tasandil. See on hea alus arendamaks Euroopa üldhuviteenuste alast poliitikat, mille abil Euroopa ettevõtted ja iga kodanik saaks kasutada kättesaadavaid, taskukohaseid, kvaliteetseid ja tipptehnoloogilisi üldhuviteenuseid.

5.2

Üldhuviteenused on mitte ainult majandusliku konkurentsivõime keskmes, vaid moodustavad ka võtmetähtsusega elemendi sotsiaal- ja keskkonnavaldkonnas. Need täiendavad Lissaboni strateegia kolme põhielementi (majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnaaspektid) ning on oluliseks vahendiks, et teha Euroopa Liidust kõige konkurentsivõimelisem ja dünaamilisem teadmistepõhine majandus, tuginedes jätkusuutlikule majanduskasvule, tööhõive kvaliteedi ja kvantiteedi paranemisele ja tugevdatud sotsiaalsele ühtekuuluvusele. Arvestades üldhuviteenuste eripära, on üldhuviteenused kõrgemal ühisturu põhimõttest ja moodustavad eeltingimuse kodanike ja ettevõtete majanduslikule ja sotsiaalsele heaolule.

5.3

Seega tuleb saavutada turumehhanismide ja üldhuviteenuste eesmärkide harmooniline ühendus valdkondades, kus selline vastastikune täiendavus on kooskõlas üldhuviteenuste eesmärgiga ja võib tuua lisaväärtust Euroopa kodanike elukvaliteedi parandamiseks, pöörates tähelepanu majanduskasvule, töökohtade loomisele ja jätkusuutlikule heaolule.

5.4

Kodanike õigust kättesaadavatele, taskukohastele ja kvaliteetsetele üldhuviteenustele tuleb hoida ja tugevdada majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse ja solidaarsuse nimel, mida tunnustatakse asutamislepingute peaprintsiipides. Üldhuviteenuste liberaliseerimine ühe liikmesriigi poolt peab toimuma kooskõlas eelpoolnimetatud põhimõtetega. Seetõttu tuleb välja töötada universaalsed põhimõtted erinevatele teenustele, mille osutamise tingimused varieeruvad igas liikmesriigis, järgides samas alati lähimuse põhimõtet.

Brüssel, 9. veebruar 2005

Euroopa majandus ja sotsiaalkomitee

president

Anne-Marie SIGMUND


(1)  Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamus teemal “Üldhuviteenused”EÜT C 241, 07.10.2002 ja “Roheline raamat üldhuviteenuste kohta”, ELT C 80, 30.03.2004.


Top