—

anda noortevaldkonnas ELi tasandil tehtavale tööle vajaduse korral juurde hoogu ja kaalu;

—

tagada ELi teistes poliitikavaldkondades (nt tööhõive, haridus, sotsiaalküsimused, tervis) valdkondadevahelise koostöö kaudu teadlikkus noorte ees seisvatest probleemidest;

—

anda panus ELi majandus- ja sotsiaalmeetmete kava üldistesse prioriteetidesse, eriti strateegiasse „Euroopa 2020” ja selle rakendamismehhanismidesse;

—

teha tööd teadmus- ja tõenduspõhise noortepoliitika nimel;

—

jätkata paindliku raamistikuna, mida on võimalik vajaduse korral kohandada vastavalt valdkonna arengule;

—

edendada koostööl põhinevat kooskõlastatud lähenemisviisi liikmesriikide ja komisjoni vahel, et pakkuda lisaväärtust punktis 6 esitatud prioriteetsetes valdkondades (vt allpool);

—

lõimida olemasolevad mitteametlikud struktuurid käesolevas töökavas loodud struktuuridega, kus see on asjakohane;

—

kasutada täiel määral ära struktureeritud dialoogi raames loodud konsulteerimiskorda, et tagada noortele tähtsate teemade käsitlemine töökavas;

—

noorsootöö ning mitteformaalse ja informaalse õppe edendamine ning selle roll kriisist noortele tulenevate mõjude käsitlemisel;

—

tõhustatud valdkondadevaheline koostöö ELi strateegiate raames;

—

võimestamine, kusjuures erilises huvikeskmes on noorte juurdepääs oma õigustele, iseseisvus, osalus ja kodanikuaktiivsus nii ELis kui väljaspool seda;

—

tarvis on noorteperspektiivi suuremat lõimimist ja tõhusamat valdkondadevahelist koostööd nõukogu sees, tagamaks noorte olukorra ja vajaduste arvestamist poliitika kujundamisel;

—

käesolevat tööplaani toetavad Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku raames kokku lepitud töömeetodid, nagu ka piiratud arv mitteametlikke eksperdirühmi ning vastastikuse õppimise alaste tegevuste paindlik raamistik;

—

eksperdirühmadel palutakse oma töös keskenduda II osa punktis 6 kirjeldatud prioriteetsetele teemavaldkondadele ning I lisas loetletud meetmetele ja tähtaegadele. Nõukogu ning nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajad võivad I lisas esitatud meetmeid muuta, võttes arvesse saavutatud tulemusi ja poliitilisi arenguid ELi tasandil;

—

eksperdirühmade liikmesuse ja toimimisega seotud põhimõtted on toodud II lisas;

—

austades noorte õigust osaleda neid mõjutava poliitika kujundamises, on struktureeritud dialoog vahendiks, mille abil kaasatakse noored ühisesse arutellu käesoleva töökava prioriteetide üle;

—

noortevaldkonna peadirektorite mitteametlikel kohtumistel arutatakse käesoleva töökava rakendamisega seotud strateegilisi küsimusi, samuti ELi noortepoliitikaga üldisemalt seotud küsimusi;

—

nõukogu hindab käesoleva töökava rakendamist 2015. aasta teisel poolel, tuginedes selle rakendamist käsitlevale hinnangule, mis esitatakse komisjoni poolt 2015. aasta juuliks koostatavas ELi noortearuandes sisalduva noortevaldkonna üldülevaate raames;

—

noorsootöö kvaliteedisüsteemid liikmesriikides ning ühiste näitajate või raamistike roll;

—

noorsootöö ning mitteformaalse ja informaalse õppimise erilise rolli määratlemine noorte ees seisvatele väljakutsetele vastamisel, eriti üleminekul hariduse omandamiselt tööellu;

—

vastastikune õppimine liikmesriikide ja komisjoni vahel, eesmärgiga selgitada välja parimad tavad ning soovitused valdkondadevaheliseks poliitikakujunduseks ELi ja liikmesriikide tasandil;

—

tegema komisjoni toetusel koostööd ja kasutama käesolevas resolutsioonis täpsustatud ja uuendatud raamistiku kohaseid töömeetodeid;

—

jätkama noorteperspektiivi aktiivse kaasamise edendamist seoses strateegiat „Euroopa 2020” ja Euroopa poolaastat käsitleva riikliku poliitika kujundamisega, lähtudes nõukogu järeldustest, mis käsitlevad noortepoliitika potentsiaali maksimeerimist strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisel;

—

kaaluma Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (2010–2018) ja käesoleva tööplaani nõuetekohast arvessevõtmist poliitika väljatöötamisel siseriiklikul ja piirkondlikul tasandil, austades subsidiaarsuse põhimõtet;

—

teavitama noori ja noorteorganisatsioone, kus see on asjakohane, edusammudest ELi töökava rakendamisel, et tagada tegevuse asjakohasus ja nähtavus;

—

võtma eesistujariikide kolmiku kontekstis programmide koostamisel arvesse ELi töökava prioriteetseid teemavaldkondi;

—

arutama järgmiseks perioodiks uue töökava ettepaneku esitamist käesoleva resolutsiooniga hõlmatud 18-kuulise ajavahemiku lõpul ning hinnangu alusel, mida sisaldab liikmesriikide vabatahtliku panuse põhjal komisjoni poolt koostatav ELi noortearuanne;

—

tegema noortevaldkonna peadirektoritele ettepaneku arutada ja hinnata töökavas saavutatud tulemusi nende tavapärastel mitteametlikel kohtumistel, samuti korraldama vajaduse korral peadirektorite erakorralisi valdkondadevahelisi ühiskohtumisi ning levitama laialdaselt teavet tulemuste kohta;

—

toetama liikmesriike ja tegema nendega koostööd käesoleva töökava ja eriti lisas loetletud meetmete rakendamisel;

—

hoidma liikmesriike kursis käimasolevate ja kavandatud algatustega ELi noortepoliitikas ja muudes noori mõjutavates olulistes poliitikavaldkondades ning vastavate arengutega komisjonis;

—

kaaluma viise, kuidas hõlbustada liikmesriikide võimalikult ulatuslikku osalemist eksperdirühmade kohtumistel;

—

lisama 2015. aasta juuliks ELi noortearuannet käsitlevale ettepanekule liikmesriikide vabatahtlikule panusele tuginedes koostatud hinnangu töökava rakendamise ja asjakohasuse kohta. Nimetatud aruande alusel koostatakse 2015. aasta teisel poolaastal järgmine võimalik nõukogu töökava;

—

püüdma tagada kooskõla käesoleva töökava ning Euroopa Nõukoguga sõlmitud noortevaldkonna partnerluse alase töökava vahel;

—

pakkuma välja liikmesriikidevahelise vastastikuse õppimise paindliku raamistiku;

—

jätkama kooskõlas käesoleva resolutsiooni I ja II lisaga tihedat koostööd ekspertide tasandil;

—

julgustama teisi sektoreid võtma noortevaldkonda arvesse poliitika ja meetmete kujundamisel, rakendamisel ja hindamisel muudes poliitikavaldkondades, pöörates erilist tähelepanu noorte varase ja tõhusa kaasamise tagamisele poliitika kujundamise protsessis;

—

aitama kaasa noortepoliitika poolt strateegia „Euroopa 2020” üldeesmärkide saavutamisse antava panuse paremale tunnustamisele, arvestades noortevaldkonna tugevat potentsiaali arukasse, jätkusuutlikku ja kaasavasse majanduskasvu ning uute töökohtade loomisse panustamisel ning selle positiivset mõju tööhõivele, sotsiaalsele kaasatusele, haridusele ja koolitusele ning tervisele ja heaolule.