(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) kehtestas komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/969 (2) (edaspidi „esialgne määrus“) lõpliku tasakaalustava tollimaksu teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“, „asjaomane riik“ või „Hiina“) pärit rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes. Praegu kehtivad tasakaalustava tollimaksu määrad ulatuvad 4,6 %st kuni 35,9 %ni (edaspidi „esialgsed meetmed“). Esialgsete meetmete kehtestamiseni viinud uurimist nimetatakse edaspidi esialgseks uurimiseks.

(2)

Komisjon kehtestas komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/649 (3) lõplikud dumpinguvastased meetmed Hiina Rahvavabariigist pärinevate teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes. Praegu kehtivad dumpinguvastase tollimaksu määrad vahemikus 0–31,3 %.

(3)

Pärast meetmete eelseisva aegumise kohta teate avaldamist (4) sai komisjon alusmääruse artikli 18 kohase taotluse algatada tasakaalustusmeetmete aegumise läbivaatamine.

(4)

Läbivaatamistaotluse (edaspidi „taotlus“) esitas 9. märtsil 2022 Euroopa Teraseühendus (edaspidi „Eurofer“ või „taotluse esitaja“) teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete liidu tootmisharu nimel alusmääruse artikli 10 lõike 6 tähenduses.

(5)

Taotluse esitaja väitis, et kui tasakaalustusmeetmetel lastakse aeguda, siis põhjustab see tõenäoliselt subsideerimise jätkumise või kordumise ning liidu tootmisharule tekkinud kahju kordumise.

(6)

Olles teinud kindlaks, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, algatas komisjon 8. juunil 2022 alusmääruse artikli 18 lõike 2 alusel teatavate HRVst pärit rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete liitu suunatud impordi suhtes aegumise läbivaatamise. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (5) (edaspidi „algatamisteade“).

(7)

Enne läbivaatamise algatamist teatas komisjon 12. mail 2022 Hiina valitsusele, (6) et on saanud nõuetekohaselt dokumenteeritud taotluse, ning kutsus Hiina valitsust osalema konsultatsioonidel kooskõlas alusmääruse artikli 10 lõikega 7. Samal päeval esitas Hiina valitsus samuti kirjalikud märkused, milles ta väitis, et taotlus ei sisalda üldiselt piisavalt tõendeid aegumise läbivaatamise algatamiseks, eelkõige seoses kuumvaltsitud lehttoodete tootjate väidetavate subsiidiumide konkreetsusega. Komisjon võttis Hiina valitsuse märkusi arvesse ja pööras aegumise läbivaatamisega seotud uurimise käigus nendele elementidele eritähelepanu.

(8)

Peale selle andis komisjon 5. aprillil 2022 (7) Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates teada HRVst pärit teatavate rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete liitu suunatud impordi suhtes kehtestatud lõplike dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamisest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 (8) artikli 11 lõikele 2.

(9)

Subsideerimise jätkumise või kordumise uurimine kestis 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2018 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(10)

Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Komisjon teavitas spetsiaalselt taotluse esitajat, kõiki teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid Hiina Rahvavabariigi tootjaid ja Hiina Rahvavabariigi ametiasutusi, teadaolevaid importijaid, kasutajaid ja kauplejaid aegumise läbivaatamise algatamisest ja kutsus neid selles osalema.

(11)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada aegumise läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult ärakuulamist.

(12)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 27.

(13)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Valimi moodustamisel lähtus komisjon kooskõlas alusmääruse artikliga 27 liidus samasuguse toote suurimast tootmismahust läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mida oli võimalik kasutatava aja jooksul mõistlikult uurida. Valim koosnes kolmest liidu tootjast. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas ligikaudu 29 % liidu hinnangulisest kogutoodangust. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Märkusi ei laekunud ja komisjon kinnitas esialgse valimi. Valim on liidu tootmisharu suhtes esindav.

(14)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon, et teadaolevad sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe. Endast ei andnud teada ega esitanud küsitud teavet ükski sõltumatu importija.

(15)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on eksportivate tootjate puhul vajalik ja vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon, et kõik HRV teadaolevad tootjad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon HRV esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud võimalikud tootjad, kes võiksid olla uurimises osalemisest huvitatud, ja/või võtta nendega ühendust. Ükski HRV tootja ei esitanud küsitud teavet.

(16)

Seetõttu saatis komisjon 2. septembril 2022 HRV ametiasutustele verbaalnoodi, milles märgiti, et vastavalt alusmääruse artikli 28 lõikele 1 võib komisjon subsideerimise jätkumist või kordumist uurides toetuda kasutada olevatele faktidele. HRV ametiasutused verbaalnoodile ei vastanud.

(17)

Komisjon saatis küsimustiku kolmele valimisse kaasatud liidu tootjale, taotluse esitajale ja Hiina valitsusele. Küsimustikule vastasid kolm valimisse kaasatud liidu tootjat ja taotluse esitaja.

(18)

Komisjon kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks subsideerimise ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ning liidu huvide kindlakstegemiseks. Kontrollkäigud tehti järgmiste huvitatud isikute valdustesse:

(19)

4. aprillil 2023 avalikustas komisjon olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses kehtestada tasakaalustavad tollimaksud. Kõigile isikutele anti võimalus esitada kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul nende avaldatud faktide ja kaalutluste kohta märkusi.

(20)

Komisjon kaalus huvitatud isikute märkusi ja võttis neid vajaduse korral arvesse. Kõigile vastava taotluse esitanud isikutele võimaldati ärakuulamine. CISA esitas komisjoni talitustele ärakuulamise taotluse ja talle anti see võimalus 12. aprillil 2023.

(21)

Uurimisalune toode on sama kui esialgse uurimise puhul, s.o teatavad rauast, legeerimata terasest või legeerterasest lehtvaltstooted, rullidena või mitte (sealhulgas mõõtu lõigatud tooted ja kitsad ribad), kuumvaltsitud, kuid edasi töötlemata, plakeerimata, pindamata või muul viisil katmata (edaspidi „kuumvaltsitud lehttooted“ või „uurimisalune toode“).

Läbivaatamine ei hõlma järgmisi tooteid:

Vaatlusalune toode kuulub praegu CN-koodide 7208 10 00, 7208 25 00, 7208 26 00, 7208 27 00, 7208 36 00, 7208 37 00, 7208 38 00, 7208 39 00, 7208 40 00, 7208 52 10, 7208 52 99, 7208 53 10, 7208 53 90, 7208 54 00, 7211 13 00, 7211 14 00, 7211 19 00, ex 7225 19 10 (TARICi kood 7225191090), 7225 30 90, ex 7225 40 60 (TARICi kood 7225406090), 7225 40 90, ex 7226 19 10 (TARICi koodid 7226191091, 7226191095), 7226 91 91 ja 7226 91 99 alla. CN-koodid ja TARICi koodid on esitatud üksnes teadmiseks, ilma et see piiraks tariifipõhise klassifikatsiooni edasisi muudatusi.

(22)

Kuumvaltsitud lehtterastooteid toodetakse kuumvaltsimise teel. See on metalli paksust vähendav ja ühtlustav metalli vormimise protsess, mille käigus kuum metall juhitakse ühe või mitme kuumvaltsimisrullide paari vahelt läbi ja mille puhul on metalli temperatuur kõrgem selle rekristalliseerumistemperatuurist. Selliseid tooteid võidakse tarnida mitmel kujul: rullidena (õlitatud või mitte, dekapeeritud või dekapeerimata), mõõtulõigatult (lehtedena) või kitsaste ribadena.

(23)

Kuumvaltsitud lehtterastoodetel on kaks peamist kasutusotstarvet. Esiteks on need lähtematerjaliks mitmesuguste tooteahela järgmise etapi lisandväärtusega toodete tootmisel, alustades külmvaltsitud leht- ja kaetud terastoodetest. Teiseks kasutatakse neid tööstusliku lähtematerjalina, mida lõppkasutajad ostavad erinevate kasutusalade jaoks, sh ehitamine (terastorude tootmine), laevaehitus, gaasiballoonid, autod, surveanumad ja energiasektori torujuhtmed.

(24)

Käesolevas uurimises on vaatlusalune toode Hiina Rahvavabariigist pärit uurimisalune toode.

(25)

Nagu tehti kindlaks esialgse uurimise käigus, kinnitas aegumise läbivaatamisega seotud uurimine, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

(26)

Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguste toodetena alusmääruse artikli 2 punkti c tähenduses.

(27)

Vastavalt alusmääruse artiklile 18 ja algatamisteates märgitule uuris komisjon esmalt, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt subsideerimise jätkumine.

(28)

12. juulil 2022 saatis komisjon küsimustiku Hiina valitsusele. Hiina valitsusel paluti edastada küsimustik pankadele ja muudele finantsasutustele, kes Hiina valitsusele teadaolevalt on andnud laene asjaomasele tootmisharule, ning kuum- ja külmvaltsterase tootjatele ja turustajatele, kes tarnivad uurimisaluse toote tootmissisendeid.

(29)

Komisjonile ühtegi vastust ei laekunud.

(30)

Komisjon teatas 2. septembri 2022. aasta verbaalnoodiga Hiina ametiasutustele, et kuna Hiina valitsus ja uurimisaluse toote tootjad keeldusid koostööst, kavatseb komisjon teha järeldused kättesaadavate faktide alusel kooskõlas alusmääruse artikli 28 lõikega 1. Samuti teatati neile, et kättesaadavatel faktidel põhinevad järeldused võivad osutuda ebasoodsamaks kui need oleks olnud Hiina valitsuse ja tootjate koostöö korral.

(31)

Ühtegi märkust selle kohta ei saadud. Kooskõlas alusmääruse artikliga 28 kaalus komisjon kättesaadavate faktide kasutamist, et teha kindlaks, kas Hiina kuulvaltsitud lehtterase tootmisharus jätkub subsideerimine.

(32)

Seega kasutas komisjon analüüsimisel kõiki talle kättesaadavaid fakte, eelkõige:

(33)

Enne kui komisjon analüüsis väidetavat subsideerimist konkreetsete subsiidiumide või subsiidiumikavade vormis (punkt 3.3 ja järgmised), hindas ta valitsuse kavasid, projekte ja muid dokumente, mis käsitlesid mitut subsiidiumi või subsiidiumikava. Komisjon leidis, et kõik hinnatavad subsiidiumid ja subsiidiumikavad moodustavad osa Hiina valitsuse riiklikust kavast järgmistel põhjustel.

(34)

Komisjon tegi kõnealuse uurimise käigus kindlaks, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli peamine asjakohane dokument 14. viisaastakukava toorainetööstuse (nt terasetööstuse) arendamise kohta. Terasetööstusel on toorainetööstuses oluline osa, see on tähtis valdkond, mis kujundab Hiina rahvusvahelist konkurentsieelist ja peamine tegevusvaldkond tööstusbaasi ümberkujundamisel ning keskkonnasäästliku tööstuse arendamisel. Kavas rõhutatakse ökoloogilise juhtpositsiooni ja põhikonkurentsivõimega juhtivate ettevõtete rühma edendamist tööstusahelas.

(35)

Hebei provintsi kolmeaastases terasetööstuse ahela klastrite arendamise tegevuskavas (2020–2022) kirjeldatakse täpsemalt riigi omandis olevate ettevõtete segaomandi reformi, keskendutakse piirkondadeüleste ühinemiste edendamisele ning erasektori teraseettevõtete ümberkorraldamisele.

(36)

Shangdongi provintsi 14. viisaastakukavas terasetööstuse arendamise kohta rõhutatakse eesmärgina terasetööstuse konkurentsivõimet, tuues esiplaanile tootmisvõimsuse range kontrolli. Lisaks sellele on selle eesmärk optimeerida tööstuse paigutust, tugevdada innovatsiooni stiimuleid, edendada keskkonnahoidlikku arengut ning luua tipptasemel terase tootmise tööstusbaas, tagades kohaliku esmaklassilise konkurentsivõime ja rahvusvahelise mõju.

(37)

Pärast avalikustamist väitis CISA, et komisjon tugines suurel määral 14. viisaastakukavale eesmärgiga tõendada asjaomase tootmisharu strateegilist olulisust ning tõendab seeläbi subsiidiumide olemasolu selle konkreetse sektori puhul. CISA rõhutas, et viisaastakukavad on ainult suunisdokumendid, mis väljendavad tulevikuga seotud poliitilisi seisukohti ning seega ei ole need siduvad, kuna kõnealustes kavades ei ole rikkumis- ega karistusklauslit. Lisaks sellele osutas CISA sel puhul võrdväärsetele Euroopa Komisjoni dokumentidele ja aruannetele, nt komisjoni enda väljaanne „Uus tööstusstrateegia“, milles komisjon määrab kindlaks mitmesugused prioriteedid avaliku sektori investeeringute jaoks selge katsena suunata ELi oluliste tootmisharude tulevast arengut.

(38)

Selle väitega ei saa nõustuda. Esiteks ei ole Hiina valitsuse avaldatud viisaastakukavad kõigest üldised suunised, vaid õiguslikult siduvad dokumendid. 14. viisaastakukavas tuletatakse kõigile asutustele sõnaselgelt meelde, et kavasid tuleb hoolikalt rakendada: „Tõhustame kavandamise juhtimissüsteeme, näiteks kataloogide ja nimekirjade koostamist ja arhiveerimist ning ühtlustamist ja koordineerimist, koostame nimekirju ja katalooge, näiteks 14. viisaastaku riikliku tasandi erikavad, edendame kavade arhiveerimist, tuginedes riikliku planeerimise integreeritud juhtimise teabeplatvormile, ning toome mitmesugused kavad ühtse juhtimise alla. Kehtestame ja täiustame planeerimise ühtlustamis- ja koordineerimismehhanisme, kooskõlastame HKP Keskkomitee ja riiginõukogu heakskiidetud kavad ja piirkondlikud arengukavad selle kavaga enne heakskiidu saamiseks esitamist, tagame, et riigi tasandi ruumiline planeerimine, eriplaneerimine, piirkondlik planeerimine ja muud planeerimise tasandid on selle kavaga koordineeritud, arvestades põhieesmärke, arengusuundi, üldist ülesehitust, peamisi poliitikasuundi, suuremaid projekte ning riskide ennetamist ja juhtimist“ (16). Lisaks on 14. viisaastakukavas toorainetööstuse arendamise kohta sätestatud, et „kõik piirkonnad peavad seda kava paremini rakendama ning kaasama selle põhisisu ja suuremad projektid oma peamistesse kohalikesse ülesannetesse“, samas kui „terasesektor ja muud olulised sektorid peavad sõnastama konkreetsed rakendusarvamused, mis põhinevad käesoleva kava eesmärkidel ja ülesannetel“. Seepärast lükati see väide tagasi.

(39)

Hiina valitsus ei ole käesoleva uurimise käigus esitanud ühtegi tõendit ega väidet, mis tõendaks vastupidist.

(40)

Teine Hiina terasesektorit reguleeriv poliitikadokument on riikliku arengu- ja reformikomisjoni korraldus nr 35 „Raua- ja terasetööstuse arendamise poliitika“ (2005) (edaspidi „korraldus nr 35“). Selles riiginõukogu poolt vastu võetud dokumendis käsitletakse Hiina valitsuse poolt tootmisharu üle teostatava kontrolli mitmeid aspekte, sh:

(41)

Riiginõukogu otsus nr 40, millega tööstussektorid liigitatakse investeerimise seisukohast eri kategooriatesse, nimelt „soodustatud, piiratud või välistatud projektideks“. Otsuses märgitakse, et suuniskataloog struktuurimuudatuste elluviimiseks tööstuses, mis on otsuse nr 40 rakendusmeede, omab suurt tähtsust investeerimissuundade juhtimisel. Otsusega suunatakse Hiina valitsust haldama investeerimisprojekte ning kujundama ja ellu viima riigi rahandus-, maksu-, laenu-, maa-, impordi- ja ekspordipoliitikat (17). Nimetatud suuniskataloogi VIII peatükis on terasetööstust nimetatud soodustatud tootmisharuks. Seoses otsuse õigusliku laadiga märkis komisjon, et otsus nr 40 on HRV kõrgeima haldusorgani, riiginõukogu korraldus. Selles mõttes on otsus teistele avaliku sektori asutustele ja majandustegevuses osalejatele õiguslikult siduv (18).

(42)

Terasetööstuse tegevuskavaks on „Terasetööstuse kohandamise ja taaselustamise kava“ (2009). Kava eesmärk on aidata ületada rahvusvahelist finantskriisi ja selles määratakse kindlaks Hiina valitsuse üldised poliitikanõuded majanduskasvu säilitamiseks. Samuti on eesmärgiks „tagada tootmisharu stabiilne toimimine“, kuna seda „peetakse rahvamajanduse tähtsaks tugisambaks“. Dokumendiga nähakse ette järgmised sammud:

(43)

Struktuurimuudatuste elluviimise suuniskataloogi (2019) VIII peatüki kohaselt on terasesektor soodustatud sektor.

(44)

Võttes arvesse eespool loetletud dokumente ja nendega ette nähtut, mille puhul puuduvad tõendid, et need enam ei kehti, kordas komisjon esialgses uurimises tehtud järeldust, et Hiina terasetööstus oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil endiselt tähtis/strateegiline tootmisharu, mille arengut Hiina valitsus strateegilise poliitilise eesmärgina jätkuvalt aktiivselt toetab ja suunab.

(45)

Kuna vastavalt põhjendustele 27 ja 30 ei soovinud Hiina valitsus ja Hiina tootjad koostööd teha, otsustas komisjon järgmisel viisil uurida, kas subsideerimine jätkub. Esiteks uuris komisjon, kas esialgses uurimises kindlaks tehtud tasakaalustatud subsiidiumid toovad kuumvaltsitud lehtterase tootmisharule endiselt kasu. Seejärel analüüsis komisjon, kas tootmisharu sai kasu subsiidiumidest, mida esialgse uurimise raames ei tasakaalustatud (edaspidi „täiendavad subsiidiumid“ või „uued subsiidiumid“), nagu taotluses väidetakse.

(46)

Komisjon otsustas, et arvestades tõendeid, mille kohaselt subsideerimine jätkub nii enamiku esialgse uurimise raames tasakaalustatud subsiidiumide puhul kui ka täiendavate subsiidiumide puhul, puudus vajadus uurida kõiki muid subsiidiume, mis on taotluse esitaja väitel olemas.

(47)

Pärast avalikustamist väitis CISA, et varasema subsiidiumivastase uurimise tulemusi ei saa lihtsalt komisjon praeguse uurimise raames üle võtta, kuna selline tõendamiskoormise vastupidiseks pööramine eirab kõnealuste uurimiste puhul mis tahes kostja kinnitatud kaitseõigust. CISA väitel kasutas komisjon muude eraldiseisvate ja mitteseotud uurimiste varasemaid tulemusi, et kasutada Hiina majandustavasid subsideerimise näidetena. Kuid see lähenemisviis ei tõenda subsideerimise olemasolu uurimisaluse toote puhul.

(48)

Komisjon oli seisukohal, et taotluse esitaja esitas piisavalt tõendeid olemasolu, koguse, olemuse, kasu ja konkreetsuse kohta, mis oli talle mõistlikult saadaval. Komisjon oli samuti seisukohal, et koostöö puudumisel olid taotluses kajastatud samade subsiidiumikavadega seotud hiljutised ELi subsiidiumivastased uurimised samuti uurinud samade kavade kasu, konkreetsust ja subsideerimise summasid. Subsideerimise need varasemad tulemused koos taotluses sisalduva rohke teabega, mida komisjon on käesoleva uurimise käigus kinnitanud, on kättesaadavad faktid subsideerimise jätkumise kohta kooskõlas alusmääruse artikliga 28. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(49)

Komisjon tegi esialgses uurimises (19) kindlaks, et riigi omandis olevad pangad on avalik-õiguslikud isikud, sest nad täidavad valitsuse ülesandeid ning teostavad seda tehes täidesaatvat võimu.

(50)

Enamik neist pankadest, kes andsid laenu esialgse uurimise käigus koostööd teinud tootjatele, olid riigi omandis olevad pangad. Esialgse uurimise käigus kättesaadava teabe põhjal tehti kindlaks, et 45 teatatud pangast on riigi omandis vähemalt 35, sealhulgas Hiina suurimad kommertspangad, nagu Hiina pank, Hiina ehituspank ning Hiina tööstus- ja kommertspank. Lisaks leiti, et need riigi omandis olevad kommertspangad olid turul valitsevas seisundis ning avalik-õiguslike isikutena tegutsedes andsid nad laene turu intressimäärast madalamate intressimääradega. Seetõttu järeldati, et Hiina valitsuse poliitika oli anda kuumvaltsitud lehttoodete sektorile sooduslaene.

(51)

Samuti tegi komisjon kindlaks (muu hulgas kommertspangaseaduse artiklite 34 ja 38 ning korralduse nr 40 artiklite 17 ja 18 alusel), et Hiina valitsus tegi eraomandis olevatele Hiina kommertspankadele ülesandeks anda tootjatele sooduslaene, nagu on märgitud alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis iv.

(52)

Seetõttu leidis komisjon, et valitsus andis kuumvaltsitud lehttoodete tootjatele rahalist toetust otsese raha ülekandmise teel alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses ning valitsus tegi eraomandis olevatele pankadele ka ülesandeks anda samadele tootjatele rahalist toetust alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses.

(53)

Leiti, et valitsuse laenude väljastamise näol soodsamatel tingimustel, kui laenusaaja oleks turult tegelikult võinud saada, on tegemist kasuga alusmääruse artikli 3 lõike 2 ja artikli 6 punkti b tähenduses. Kuna tehti kindlaks, et valitsusele mittekuuluvate finantsasutuste väljastatud laene ei saa Hiina puhul kasutada sobiva turupõhise võrdlusalusena (eraomandis olevad pangad täidavad HRV valitsuse antud ülesandeid), tuletati võrdlusalus Hiina rahvapanga tavapärase laenuintressimäära alusel. Seda määra kohandati, et see kajastaks tavapärast tururiski, liites sellele asjakohased riskipreemiad, mida eeldatakse võlakirjadelt, mille on väljastanud ettevõtjad, mille võlakirjad kuuluvad investeerimisjärguta võlakirjade hulka (reiting BB).

(54)

Leiti, et see subsiidiumikava on konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, kuna vastavalt otsusele nr 40 kuulub terasetööstus soodustatud tootmisharude hulka ning laene anti ainult neile teraseettevõtjatele, kes täielikult järgisid raua- ja terasetööstuse arendamise poliitikat (korraldus nr 35).

(55)

Kava leiti olevat konkreetne ka vastavalt alusmääruse artikli 4 lõike 2 punktile b, kuna valitsuse teatavad kavad ja dokumendid innustasid ja suunasid andma rahalist toetust ka terasetööstusele Hiina teatavates geograafilistes piirkondades.

(56)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul esialgse uurimise käigus kindlaks tehtud subsideerimise määrad jäid vahemikku 1,99–27,91 %.

(57)

Oma taotluses ja selle asjakohastes lisades (20) esitas taotluse esitaja tõendid selle kohta, et Hiina kuumvaltsitud lehttoodete tootjad said endiselt kasu sellest, et Hiina pangad andsid neile sooduslaene turu intressimäärast väiksemate intressimääradega.

(58)

Taotluse esitaja esitas tõendid riigi omandis olevate pankade olulise esindatuse ja jätkuva turgu valitseva seisundi kohta Hiina pangandussektoris. Taotluse punktis 67 on loetletud suured riigi omandis olevad pangad, mis on andnud sooduslaene kuumvaltsitud lehttoodete tootjatele Hiinas.

(59)

Taotluse esitaja märkis, et Hiina valitsus teeb endiselt erapankadele ülesandeks anda sooduslaene alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses. Seega on esialgses uurimises tehtud komisjoni sellekohased järeldused ikka veel kehtivad.

(60)

Kuna Hiina valitsus keeldus koostööst, ei esitatud ühtegi väidet, mis lükkaksid ümber taotluse esitaja esitatud tõendid Hiina pangandussüsteemi praeguse olukorra kohta.

(61)

Lisaks kinnitasid selle subsiidiumikava kehtestamise ja jätkumisega seotud olulisi fakte, st riigi omandis olevate pankade tegutsemist avalik-õiguslike isikutena, nende valitsevat seisundit pangasektoris ning erapankadele ülesannete andmist Hiinat käsitlev aruanne (21) ning rehve, (22) elektrijalgrattaid, (23) orgaanilise kattega terastooteid, (24) klaaskiudu (25) ja alumiiniumfooliumi (26) käsitlevate viimaste uurimiste tulemused.

(62)

Kuna Hiina tootjad ei teinud koostööd, puudus komisjonil äriühingupõhine teave, mille alusel oleks olnud võimalik arvutada läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eraldatud subsiidiumide summat. Kuigi subsideerimise summat läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ei olnud võimalik koostöö puudumise tõttu täpselt kindlaks määrata, oli taotluse, põhjenduses 61 osutatud eelmise uurimise tulemuste ja vastupidiste tõendite puudumise põhjal võimalik järeldada, et Hiina kuumvaltsitud lehttoodete tootjaid subsideeriti jätkuvalt.

(63)

Asjaomane subsiidiumikava oli siiski konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punktide a ja b tähenduses, võttes arvesse seda, et põhjenduses 54 kirjeldatud õiguslik olukord ei olnud muutunud ning tuginedes terasesektori uuele, 14. viisaastakukavale, milles kinnitati, et terasetööstus on soodustatud tootmisharu.

(64)

Seetõttu leidis komisjon, et on piisavalt tõendeid selle kohta, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus sooduslaenude andmine tasakaalustatava subsiidiumi näol.

(65)

Komisjon tegi esialgse uurimise (27) käigus kindlaks, et Hiina valitsuse poolset maakasutusõiguste andmist tuleks käsitada subsiidiumina alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Kuna Hiinas puudub toimiv maamüügiturg, annab Hiina valitsus maakasutusõigusi tegelikust maksumusest väiksema tasu eest, millest saavad kasu äriühingud, kellele need õigused antakse. Välise võrdlusaluse kasutamine näitas, et summa, mida kuumvaltsitud lehttoodete tootjad maakasutusõiguse eest maksavad, on turuhinnast tunduvalt väiksem.

(66)

Komisjon leidis ka, et subsiidium on konkreetne vastavalt alusmääruse artikli 4 lõike 2 punktidele a ja c, kuna tööstusmaa on seaduslikult kättesaadav ainult neile äriühingutele, kes järgivad riigi kehtestatud tööstuspoliitikat. Lisaks korraldati ainult teatavate tehingute puhul pakkumismenetlus, sageli määrasid hinna ametivõimud ning valitsuse tegevus selles valdkonnas ei ole selge ja läbipaistev.

(67)

Kasutades võrdlusalusena maa hindu Taiwanis, tehti esialgses uurimises kindlaks, et valimisse kaasatud tootjate subsideerimise määr ulatus 1,20 %st kuni 7,63 %ni.

(68)

Oma taotluses ja selle asjakohastes lisades (28) esitas taotluse esitaja tõendid selle kohta, et Hiina kuumvaltsitud lehttoodete tootjad said endiselt kasu maakasutusõiguste andmisest tegelikust maksumusest väiksema tasu eest.

(69)

Taotluse esitaja märkis, et valdkonda reguleerivaid seadusi ei ole esialgsest uurimisest alates muudetud. Hiinas on maa eraomand keelatud. Maa haldamise seaduses ja eelkõige selle artiklis 2 on sätestatud, et Hiinas kuulub kogu maa Hiina valitsusele, sest selle kollektiivne omanik on Hiina. Asjaõigusseaduses (artiklid 45–48) on sätestatud, et Hiinas on maa kas „kollektiivses omandis“ või „riigi omandis“. Maad ei saa müüa, kuid maakasutusõigusi saab määrata avaliku konkursi, pakkumise või oksjoniga.

(70)

Ei Hiina valitsus ega tootjad ei esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et kuumvaltsitud lehttoodete tootmisharu ei saanud enam kasu maakasutusõiguste andmisest tegelikust maksumusest väiksema tasu eest.

(71)

Tuginedes kättesaadavale teabele, sealhulgas Hiinat käsitleva aruande (29) asjakohastele tõenditele ning rehve, (30) elektrijalgrattaid (31) ja kiudoptilisi kaableid (32) käsitlevate viimaste HRV tasakaalustavate tollimaksude uurimiste tulemustele, järeldas komisjon, et maa kasutamise eest makstud tasusid subsideeriti endiselt, sest Hiina valitsuse kehtestatud süsteem ei vasta turupõhimõtetele.

(72)

Kuna Hiina valitsus ja Hiina tootjad ei teinud koostööd, puudus komisjonil äriühingupõhine teave, mille alusel oleks olnud võimalik arvutada läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eraldatud subsiidiumide summat. Kuigi subsideerimise summat ei olnud võimalik koostöö puudumise tõttu täpselt kindlaks määrata, oli taotluse, põhjenduses 71 osutatud eelmise uurimise tulemuste ja vastupidiste tõendite puudumise põhjal võimalik järeldada, et Hiina kuumvaltsitud lehttoodete tootjaid subsideeriti jätkuvalt.

(73)

Subsiidium on konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punktide a ja c tähenduses. Maakasutusõigused antakse ainult väikesele äriühingute rühmale. Lisaks on terasesektor, mis vastavalt riiginõukogu otsusele nr 40 kuulub soodustatud sektorite hulka, üks neist sektoritest, millele antakse maakasutusõigusi.

(74)

Seetõttu leidis komisjon, et on esitatud piisavalt tõendeid selle kohta, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus maakasutusõiguste andmine tegelikust maksumusest väiksema tasu eest tasakaalustatava subsiidiumi näol.

(75)

Esialgses uurimises (33) tegi komisjon kindlaks, et kuumvaltsitud lehttoodete tootjad said tasakaalustatavaid subsiidiume seoses sooduskohtlemisega tulumaksu ja muude otseste maksudega seotud kavade ja poliitika raames.

(76)

Kolme erikava puhul – äriühingu tulumaksu soodustused sünergilisest kasutusest saadud toodetele, äriühingu tulumaksu soodustus teadusuuringute ja arendustegevuse kulutustele ning maakasutuse maksuvabastus – tugines komisjon oma järeldustes subsiidiumi õigusliku aluse, saamise tingimuste, laadi ja konkreetsuse kohta küsimustiku kontrollitud vastustele ning sai välja arvutada iga valimisse kaasatud äriühingu individuaalsed subsideerimise määrad.

(77)

Tulumaksu ja muude otseste maksudega seotud kavade puhul leiti, et need kujutasid endast subsiidiumi alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses valitsuse tulust loobumise näol, mis toob seda saanud äriühingutele kasu.

(78)

Kõnealune subsiidiumikava on konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, kuna õigusaktiga, mille alusel toetust andev asutus tegutseb, tagatakse juurdepääs sellele kavale üksnes teatavatele ettevõtjatele ja tootmisharudele, mis on liigitatud soodustatud ettevõtjateks ja tootmisharudeks, näiteks kuumvaltsitud lehttoodete tootmisharule.

(79)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul esialgse uurimise käigus kindlaks tehtud subsideerimise määrad jäid vahemikku 0,00–0,66 %.

(80)

Aegumise läbivaatamise taotluses (34) esitas taotluse esitaja tõendid selle kohta, et mitu Hiina kuumvaltsitud lehttoodete tootjat osalevad jätkuvalt mitmes äriühingu tulumaksu soodustuse programmis, mida esialgse uurimise käigus tasakaalustati. Äriühingu tulumaksu soodustuse kava õiguslik alus on äriühingu tulumaksu seaduse artikkel 28 ning HRV äriühingu tulumaksu seaduse rakenduseeskirjade artikkel 93. Lisaks sellele esitas taotluse esitaja tõendid äriühingu tulumaksu soodustuse kohta teadusuuringuteks ja arendustegevuseks, mille õiguslik alus on HRV äriühingu tulumaksu seaduse artikli 30 lõige 1 ning HRV äriühingu tulumaksu seaduse rakenduseeskirjad.

(81)

Kiudoptiliste kaablite (35) ja alumiiniumfooliumi (36) uurimised kinnitasid, et kavad olid selle ajani kasutusel ja nende olemus ei olnud muutunud.

(82)

Kuna Hiina valitsus keeldus koostööst, ei esitatud ühtegi väidet, mis lükkaksid ümber taotluse esitaja esitatud tõendid selle kohta, et kuumvaltsitud lehttoodete tootjad saavad endiselt kasu tulumaksu ja muude otseste maksudega seotud kavadest ja poliitikast.

(83)

Seega käsitatakse kõnealuseid kavasid subsiidiumina alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest valitsus loobus tulust ning subsiidiumi saanud äriühingud said seeläbi kasu.

(84)

Kuna Hiina valitsus ja Hiina tootjad ei teinud koostööd, puudus komisjonil äriühingupõhine teave, mille alusel oleks olnud võimalik arvutada läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eraldatud subsiidiumide summat. Kuigi subsideerimise summat ei olnud võimalik koostöö puudumise tõttu täpselt kindlaks määrata, oli taotluse, põhjenduses 81 osutatud eelmise uurimise tulemuste ja vastupidiste tõendite puudumise põhjal võimalik järeldada, et Hiina kuumvaltsitud lehttoodete tootjaid subsideeriti jätkuvalt.

(85)

Need kavad on konkreetsed alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, kuna õigusaktiga, mille alusel toetust andev asutus tegutseb, tagatakse juurdepääs sellele kavale üksnes teatavatele ettevõtjatele ja tootmisharudele.

(86)

Seetõttu leidis komisjon, et on esitatud piisavalt tõendeid selle kohta, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kujutasid mõned maksukavad endiselt endast tasakaalustatavaid subsiidiume.

(87)

Esialgses uurimises (37) tegi komisjon kindlaks, et kuumvaltsitud lehttoodete tootjad said tasakaalustatavaid subsiidiume seoses sooduskohtlemisega kahe kaudsete maksude ja imporditollimaksude kava raames:

(88)

Kaudsete maksude ja imporditollimaksude kavasid käsitati subsiidiumina alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest valitsus loobus tulust ning subsiidiumi saanud äriühingud said seeläbi kasu.

(89)

Samuti leiti, et need subsiidiumikavad on konkreetsed alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, kuna õigusaktiga, mille alusel toetust andev asutus tegutseb, tagatakse juurdepääs sellele kavale üksnes teatavatele ettevõtjatele ja tootmisharudele. Lisaks ei võimaldanud Hiina valitsuse koostöösoovimatus komisjonil teha järeldust selle kohta, kas teatavate kavade puhul eksisteerisid objektiivsed osalemise kriteeriumid, mistõttu ka need kavad on konkreetsed alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti b tähenduses.

(90)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul esialgse uurimise käigus kindlaks tehtud subsideerimise määr oli 1,01 %.

(91)

Taotlus ning nende kõige hiljutisemate subsiidiumivastaste uurimiste tulemused, mille komisjon viis läbi selliste soodustatud tootmisharude valdkonnas Hiinas nagu rehvid, (38) orgaanilise kattega terastooted (39) ja alumiiniumfoolium, (40) kinnitasid, et kavad olid jätkuvalt kasutusel ja nende olemus ei olnud muutunud.

(92)

Kuna Hiina valitsus ja Hiina kuumvaltsitud lehttoodete tootjad keeldusid koostööst, ei esitatud ühtegi väidet, mis lükkaksid ümber taotluse esitaja esitatud tõendid selle kohta, et kuumvaltsitud lehttoodete tootjad saavad endiselt kasu kaudsete maksude ja imporditollimaksude kavadest ja poliitikast.

(93)

Seega käsitatakse kõnealuseid kavasid subsiidiumina alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest valitsus loobus tulust ning subsiidiumi saanud äriühingud said seeläbi kasu.

(94)

Kuna Hiina valitsus ja Hiina kuumvaltsitud lehttoodete tootjad ei teinud koostööd, puudus komisjonil äriühingupõhine teave, mille alusel oleks olnud võimalik arvutada läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eraldatud subsiidiumide summat. Kuigi subsideerimise summat ei olnud võimalik koostöö puudumise tõttu täpselt kindlaks määrata, oli taotluse, põhjenduses 91 osutatud eelmise uurimise tulemuste ja vastupidiste tõendite puudumise põhjal võimalik järeldada, et kuumvaltsitud lehttoodete tootjaid subsideeriti jätkuvalt.

(95)

Need kavad on konkreetsed alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, kuna need on kättesaadavad üksnes teatavatele ettevõtjatele ja tootmisharudele.

(96)

Seetõttu leiab komisjon, et on esitatud piisavalt tõendeid selle kohta, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kujutasid kaudsete maksude ja imporditollimaksude kavad endiselt endast tasakaalustatavaid subsiidiume.

(97)

Esialgse uurimise (41) tulemusena järeldas komisjon, et kõik valimisse kaasatud äriühingud said mitmesuguseid toetusi, mis on seotud keskkonnakaitse ja heite vähendamisega ning teadus- ja arendustegevuse, tehnoloogia moderniseerimise ja innovatsiooniga.

(98)

Esialgse uurimise järeldustes kinnitati ka mitme sihtotstarbelise subsiidiumi olemasolu, mida eri tasandi (s.o kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi) valitsusasutused teatavatele kuumvaltsitud lehttoodete tootjatele annavad. Näiteks olid sellisteks toetusteks patendifondid, teadus- ja tehnoloogiafondid ja -auhinnad, ettevõtluse arendamise fondid, põhiinfrastruktuuri toetused, toetusfondid rajooni või provintsi tasandil, rauamaagi importimise fondid, äriühingute ümberpaigutamise fondid, välismaise uusima tehnoloogia kasutuselevõtu erifond ning intressisoodustused imporditud seadmetele.

(99)

Jõuti järeldusele, et need toetused ja muud sihtotstarbelised subsiidiumid on subsiidiumid alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, st Hiina valitsuse vahendite ülekandmine vaatlusaluse toote tootjatele antavate toetustena.

(100)

Samuti leiti, et need on konkreetsed kas alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a alusel, kuna need näivad piirduvat teatavate äriühingute või konkreetsete projektidega konkreetsetes piirkondades ja/või terasetööstuses, või artikli 4 lõike 2 punkti b alusel, kuna subsiidiumi saamise õiguse tingimused ja selle õiguse saamiseks kasutatavad ettevõtete valimise tegelikud kriteeriumid ei ole läbipaistvad, objektiivsed ega automaatsed.

(101)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul esialgse uurimise käigus kindlaks tehtud subsideerimise määrad jäid vahemikku 0,09–1,45 %.

(102)

Aegumise läbivaatamise taotluses (42) esitas taotluse esitaja tõendid selle kohta, et mitu kuumvaltsitud lehttoodete tootjat saavad endiselt kasu toetuskavadest.

(103)

Kõige hiljutisemate subsiidiumivastaste uurimiste tulemused, mille komisjon viis läbi selliste soodustatud tootmisharude valdkonnas Hiinas nagu orgaanilise kattega terastooted (43) ja alumiiniumfoolium, (44) kinnitasid, et kavad olid endiselt kasutusel ja nende olemus ei olnud muutunud.

(104)

Enamik toetustest anti konkreetsete projektide või vara rahastamiseks, preemiana energiasäästu või keskkonnakaitse eest ning terasetehase moderniseerimiseks.

(105)

Taotluse esitaja esitas konkreetsete äriühingute tegelike iga-aastaste raamatupidamisarvestuste analüüsi alusel ka tõendeid selle kohta, et vähemalt 12 kuumvaltsitud lehttoodete tootjat said ajavahemikus 2018–2021 subsiidiume.

(106)

Kõik aegumise läbivaatamisega seotud uurimise käigus analüüsitud toetused ja muud sihtotstarbelised subsiidiumid kujutavad endast subsiidiume alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses, mida anti toetusraha või sarnaste rahaliste vahendite otsese ülekandmise teel.

(107)

Kuna Hiina valitsus ja kuumvaltsitud lehttoodete tootjad keeldusid koostööst, ei esitatud ühtegi väidet, mis lükkaksid ümber taotluse esitaja esitatud tõendid selle kohta, et kuumvaltsitud lehttoodete tootjad saavad endiselt kasu toetustest või neile määratakse sihtotstarbelisi subsiidiume.

(108)

Kuna Hiina valitsus ja Hiina tootjad ei teinud koostööd, puudus komisjonil äriühingupõhine teave, mille alusel oleks olnud võimalik arvutada läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eraldatud subsiidiumide summat. Kuigi subsideerimise summat ei olnud võimalik koostöö puudumise tõttu täpselt kindlaks määrata, oli taotluse, põhjenduses 103 osutatud eelmise uurimise tulemuste ja vastupidiste tõendite puudumise põhjal võimalik järeldada, et kuumvaltsitud lehttoodete tootjaid subsideeriti jätkuvalt.

(109)

Neid subsiidiume peeti seaduslikust või faktilisest seisukohast konkreetseteks alusmääruse artikli 4 lõike 2 tähenduses. Kuna Hiina valitsus ja Hiina kuumvaltsitud lehttoodete tootjad ei teinud koostööd, järeldati, et neid anti piiratud arvul kuumvaltsitud lehttoodete tootjatele, ja/või viisi tõttu, kuidas toetusi andvad asutused on oma otsustusvõimet kasutanud nende andmisel.

(110)

Seetõttu leidis komisjon, et on esitatud piisavalt tõendeid selle kohta, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil said tootjad endiselt toetusi tasakaalustatava subsiidiumi näol.

(111)

Aegumise läbivaatamise taotlus (45) sisaldas ulatuslikke tõendeid selle kohta, et mitu Hiina kuumvaltsitud lehttoodete tootjat osales 2016. aastast 2019. aastani rakendatud teise põlvkonna võlgade omakapitali vastu vahetamise instrumentides kokku 237 miljardi renminbi-jüaani väärtuses võlgade ulatuses. Väidetakse, et riigi omandis terasetootjate riigi omandis olevatele pankadele tasumata võlg tühistati ja selle asemel võeti omakapitali mitmesuguste rakendusametite osalemise teel, mis on Hiina pangandust ja kindlustust reguleeriva komisoni jurisdiktsiooni alla kuuluvad finantsasutused, mis ei ole pangad. Kõige tavapärasem võla omakapitali vastu vahetamise rakendusametite vorm on finantsvara investeerimisühingud, mis on loodud pankade või kindlustusandjate kaudu. Samuti väideti taotluses, et need rakendusametid loodi spetsiaalselt selleks, et kanda võtmetähtsusega sektorites, sealhulgas terasetootmise sektoris, suur hulk halbu laene maha ning restruktureerida riigile kuuluvate ettevõtete võlad muu hulgas võla omakapitali vastu vahetamise kaudu.

(112)

Kuna Hiina valitsus ei esitanud selle kava kohta teavet, tegi komisjon selle kava kohta järeldused, lähtudes taotluses sisalduvast teabest ja teabest, mis saadi subsiidiumivastase uurimise käigus, mille komisjon viis läbi Hiina terasesektoris orgaanilise kattega terastoodete puhul (46).

(113)

Nagu analüüsiti põhjenduses 91 eespool, tegi komisjon kindlaks, et kuumvaltsitud lehttooted on soodustatud tootmisharu, ning ta leidis punktis 3.4.1, et kuumvaltsitud lehttoodete tootjad saavad eelistingimustel rahastamist tulenevalt faktist, et Hiina valitsusel oli kasutusel poliitika, mille kohaselt tuli anda kuumvaltsitud lehttoodete sektorile sooduslaenu riigi omandis pankade kaudu ning Hiina valitsus tegi kõnealuste laenude andmise ülesandeks ka eraomandis pankadele. Lisaks sellele tegi komisjon kindlaks, et Hiina valitsus on loonud võla omakapitali vastu vahetamise kontseptsiooni ümber tervikliku regulatiivse ökosüsteemi, mis hõlmab üha enamaid ja mitmesugusemaid laenuandjaid, sihtettevõtteid, rakendusameteid, investoreid, teenuse osutamise platvorme ja järelevalveasutusi. Kuigi Hiina valitsuse dokumentides tuuakse pidevalt esile selle süsteemi turule orienteeritust, tuletatakse neis samuti osalejatele meelde, et nad peavad tegutsema üldiseks hüvanguks ja riigi majanduslike poliitiliste eesmärkide saavutamise nimel.

(114)

Taotluses osutatud dokumendi „Juhendavad arvamused finantsasutuste tegevuse reguleerimiseks varade valitsemise valdkonnas“ kohaselt kutsutakse finantsasutusi üles koguma vahendeid, väljastades varade valitsemise tooteid, et investeerida valdkondadesse, mis vastavad riiklike strateegiate, tööstuspoliitika ja riikliku tarnepoolse struktuurireformi poliitika nõuetele, osutades õigusnormide järgimisele ja ettevõtete kestlikkusele. Lisaks sellele kutsutakse finantsasutusi üles koguma vahendeid, väljastades varade valitsemise tooteid, mis toetavad majandusstruktuuri ümberkujundamist ning turule orienteeritud ja seaduslikku võla vahetamist omakapitali vastu ning vähendavad ettevõtete finantsvõimendust.

(115)

Taotluses osutati samuti dokumendile „Arvamused terasetööstuse liigse tootmisvõimsuse probleemi lahendamiseks ja taastumise tagamiseks“, milles rõhutati vajadust suurendada finantstoetust teraseettevõtetele ning vajadust kaasata investeerimiskapitali muudest allikatest kui riigieelarve ja finantsasutused, nagu varade valitsemise tooted, pensionifondid jms. Lisaks sellele kutsuti kõnealuses dokumendis üles arendama turupõhiseid lähenemisviise ettevõtete võlgade menetlemiseks ning toetama pankasid probleemlaenude kõrvaldamisel, kandes kõnealuste laenude positsioonid üle varade valitsemise äriühingutele.

(116)

Dokumendis „Arvamused terase ja kivisöe tootmisharu toetamiseks liigse tootmisvõimsuse probleemi lahendamisel ja taastumise tagamisel“, mille avaldasid 2016. aastal Hiina rahvapank ning pangandus-, kindlustus- ja väärtpaberisektorite järelevalve eest vastutavad reguleerivad komisjonid, on esitatud juhised selle kohta, kuidas aidata terase ja kivisöe tootmisharul tulla toime liigse tootmisvõimsusega ja lahendada maksejõuetuse probleemid. Selleks kasutatakse finantsteenuste ettevõtete juhtivat rolli, mis võimaldaks kivisöe ja terase tootmisharul parandada oma finants-, tehnoloogilisi ja keskkondlikke tulemusi. Lisaks sellele võidakse pikendada laenude tagasimaksmise tähtaega ettevõtete puhul, mis järgivad riiklikku tööstuspoliitikat ja suudavad täita mitut üldsõnaliselt kindlaks määratud tingimust ümberkorraldamise, maksevõime ja keskkonnakaitse valdkonnas.

(117)

Aegumise läbivaatamise taotluses on esitatud teave riiginõukogu juhtimise all ühise konverentside süsteemi loomise kohta, mille raames vaadati läbi ja kiideti heaks regulatiivne ja toetuspoliitika, sh võla omakapitali vastu vahetamise uus voor. Samal ajal töötati selle raames välja ühised karistusmehhanismid normide rikkujate karistamiseks. Ühiskonverentsi raames on samuti kutsutud üles kasutama võla omakapitali vastu vahetamise tehinguid ettevõtete ja tootmisharude kasuks, mis on suurema olulisusega majanduse ümberkujundamise ja riikliku julgeoleku jaoks.

(118)

2017. aasta Hiina Kommunistliku Partei Keskkomitee finantstöö konverentsil kinnitas peasekretär Xi Jinping pikaaegset seisukohta, et finantsasutused peavad mõistma oma rolli, mis on ennekõike reaalmajanduse huvides tegutsemine, ning nad peavad tegema kõik, et tugevdada selle nõrkasid kohti. Oma avalduses täpsustas ta finantssektori kohustust teenida reaalmajandust, kaitstes seda finantsriskide eest. Seeläbi peaks finantssektor suurendama teenuse tõhusust ja kvaliteeti ning suunama rohkem ressursse majanduse ja sotsiaalarengu olulistesse ning nõrkadesse valdkondadesse. Lisaks sellele osaleb valitsus majanduse võla vähendamises, kohaldades kindlalt konservatiivset rahapoliitikat ning käsitades esmatähtsana võla vähendamist riigi omandis olevates ettevõtetes.

(119)

Hiina riiginõukogu alalise komitee kohtumisel 2017. aastal seati riigile kuuluvate ettevõtete võla vähendamine üldise ettevõtete võla vähendamise ülesande keskmesse. Alaline komitee tegi ettepaneku töötada välja asjakohased eelarvetoetuse meetmed liigse võlaga riigiomandis varadele terase ja kivisöe tootmisharus. Komitees arutati ka riigiomandis kapitali täiendava mehhanismi loomist ning ümberkujundamise ja moderniseerimise jaoks vajaliku kapitali kättesaadavaks tegemist.

(120)

Eespool märgitut arvesse võttes järeldas komisjon, et võla omakapitali vastu vahetamise lepingud kujutavad endast rahalist toetust paigutusena omakapitali ja/või laenu kujul alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses või tulust loobumise kujul tulenevalt mahakantud või tagasi maksmata jäetud võlast alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Valitsus andis seda rahalist toetust tehinguga seotud avalik-õiguslike isikute, st nelja rakendusameti ja mitme riigi omandis panga kaudu. Kuna Hiina valitsus keeldus aegumise läbivaatamisega seotud uurimise käigus täielikult koostööst, leidis komisjon, et olemasolevad tõendid kinnitasid piisavalt, et rakendusametid olid avalik-õiguslikud isikud, kuna Hiina valitsus asutas need spetsiaalselt selleks, et kanda võtmetähtsusega sektorites, sealhulgas terasetootmise sektoris, maha suur hulk halbu laene ning restruktureerida riigile kuuluvate ettevõtete võlad. Seetõttu leiti, et nende tegevus kujutas endast täidesaatva võimu teostamist.

(121)

Lisaks sisaldas taotlus tõendeid selle kohta, et suure hulga võlgade mahakandmisel ei lähtutud tavapärastest ärilistest kaalutlustest, sest Hiina valitsus ei hinnanud, kas tavaline erainvestor oleks vahetanud need võlad omakapitali vastu, eeldades, et aja jooksul koguneks neilt mõistlik kasum. Taotlus sisaldas teavet, mille kohaselt vahetas Hiina valitsus hiigelsuured võlasummad omakapitali vastu eesmärgiga vähendada kuumvaltsitud lehttoodete tootjate võlgade määra võrreldes nende varadega ja suurendada nende konkurentsivõimet, võtmata arvesse ärilisi kaalutlusi, mida erainvestor oleks arvestanud. Komisjon analüüsis taotluses esitatud andmeid põhjalikult, ja kuna toimikus muud teavet ei olnud, jõudis järeldusele, et need meetmeid tõid kasu alusmääruse artikli 6 punkti a tähenduses.

(122)

Võla omakapitali vastu vahetamine kujutab endast rahalist toetust paigutusena omakapitali ja/või laenu kujul alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses või tulust loobumise kujul tulenevalt mahakantud või tagasi maksmata jäetud võlast alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses.

(123)

Kuna Hiina valitsus ja Hiina kuumvaltsitud lehttoodete tootjad käesoleva läbivaatamise käigus koostööd ei teinud ja toimikus muud teavet ei olnud, jõudis komisjon pärast taotluses esitatud andmete põhjalikku analüüsi järeldusele, et meetmetest saadi kasu alusmääruse artikli 6 punkti a tähenduses.

(124)

Subsiidium oli konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti b tähenduses, kuna puudusid objektiivsed kriteeriumid subsiidiumi andmiseks ning ei ole selge, millistel tingimustel kuumvaltsitud lehttoodete tootjad saavad või ei saa kavas osaleda. Ka vahetused olid konkreetsed alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti c tähenduses, võttes arvesse seda, et riigiasutused andsid subsiidiume oma äranägemisel ning seda said ainult teatavad sektorid, näiteks ülemäärase tootmisvõimsusega sektorid.

(125)

Seetõttu leidis komisjon, et on esitatud piisavalt tõendeid selle kohta, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil said HRV kuumvaltsitud lehttoodete tootjad kasu võlgade vahetamisest omakapitali vastu tasakaalustatava subsiidiumina finantsabi vormis, et vähendada suurtes võlgades olevate äriühingute võlgu.

(126)

Eespool märgitut arvesse võttes leidis komisjon, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil said Hiina kuumvaltsitud lehttoodete tootjad endiselt kasu tasakaalustatavatest subsiidiumidest.

(127)

Lisaks subsideerimise kindlakstegemisele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuris komisjon asjaomasest riigist pärit subsideeritud impordi jätkumise tõenäosust, kui meetmed tunnistatakse kehtetuks. Analüüsiti järgmisi lisaelemente: tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Hiinas ning liidu turu atraktiivsus.

(128)

Kuna HRV tootjad ei teinud koostööd, tugines komisjon teiste tootjate tootmisvõimsuse kindlaksmääramisel kättesaadavatele faktidele ja aegumise läbivaatamise taotluses sisalduvale teabele ning muudele allikatele.

(129)

2020. aastal oli Hiina osakaal maailma toorterase toodangust 56,5 %, 2019. aastal oli see näitaja 53,3 % (47). 2020. aasta septembris märgiti OECD terasekomitee 88. istungil, et „hoolimata üleilmsest negatiivsest nõudluse šokist, on tootmine ja varud Hiinas eelmise aastaga võrreldes märkimisväärselt suurenenud“. Lisaks selle märkis terasekomitee, et „olles mures üleilmse seaduspäraga võrreldes ilmnenud kõrvalekalde pärast Hiinas, kus terasetootmine jõudis 2020. aasta esimeses pooles rekordtasemele ning varud on enneolematult suured. Need sündmused tekitavad Hiinas nõudlust ületava pakkumise ohu, mis võimendab üleilmseid ebakõlasid, mille on tekitanud COVID-19st põhjustatud nõudluse šokid.“ Hiinas üha suureneva terase tootmisvõimsuse seaduspära on veelgi toetanud „krediiditingimuste palju leebemaks muutmine“ koosmõjus suurte terasetootjate üha suuremate investeeringutega, kui väiksemad osalejad jäävad jätkuvalt võimsuse kontrolli süsteemist väljapoole. Ka OECD 2021. aasta veebruari aruandes toodi esile üha suurem terasetootmise nõudlust ületav pakkumine kõikjal maailmas, mille eestvedajad on eelkõige Aasia riigid, sh Hiina (48).

(130)

Hiina valitsusel on ambitsioonikad plaanid oma terasetööstusele, (49) tema eesmärk on kõrvaldada aegunud tehased ja liigsete kuludega konkurentsivõimetud äriühingud, keskendudes nende terasetootjate stimuleerimisele ja edendamisele, kes on kooskõlas valitsuse poliitika ja prioriteetidega. Eesmärk on tootmisharu korrastada, tugevdades juhtivaid osalejaid ja kõrvaldades mahajääjad ning need, kes ei järgi valitsuse prioriteete või ei ole nendega kooskõlas. Soovitakse edendada „uut tootmisharu juhtide põlvkonda“. See saavutatakse selliste poliitikameetmete abil nagu võimsuse vahetamise süsteem ja võla vahetamine omakapitali vastu, mis annavad riigile väga suure kaalutlusõiguse konkreetsete ettevõtete tegevuse üle. Seda tehakse selleks, et suurendada nende väljavalitud osalejate tootmisvõimsust, kelle tootmistulemused on paremad ja kes järgivad valitsuse praegusi eesmärke terasetööstuse valdkonnas.

(131)

Aegumise läbivaatamise taotluses sisalduva teabe kohaselt on Hiina hinnanguline teatavate rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete kogutootmisvõimsus enam kui 345 miljonit tonni, samas kui nii tootmine kui ka Hiina tarbimine olid 2020. aastal mõlemad hinnanguliselt 314 miljonit tonni. Selle põhjal hinnati Hiina vaba tootmisvõimsus 2020. aastal 31 miljonile tonnile, mis osutab vabale tootmisvõimsusele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja on peaaegu võrdväärne kogutarbimisega liidu vabaturul (ligikaudu 35 miljonit tonni) läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(132)

Hiina terasenõudluse vähenemine 2021. aasta alguses on ja sellest saab suureneva ekspordi oluline stiimul. Sellest tulenev ebakõla tootmisvõimsuse ja nõudluse vahel suurendab tõenäoliselt tootjatele tekkivat survet toodete eksportimiseks. Hiina tootmisvõimsus on Hiina majanduse tegelike vajadustega võrreldes liiga suur.

(133)

Selle põhjal on tõenäoline, et meetmete aegumise korral kasutavad Hiina tootjad oma vaba tootmisvõimsust suures koguses subsideeritud hinnaga toodete liidu turule suunamiseks.

(134)

Liidu turg on üks maailma suurimaid teatavate kuumvaltsitud lehtterastoodete turge. Hiina turul ei ole võimalik liigset terase tootmisvõimsust ära kasutada ja olulised kolmandate riikide turud on Hiina eksportijatele suletud, kuna neil on HRV vastu kasutusele võetud dumpinguvastased meetmed, kaitsemeetmed või muud kaitsvad meetmed (50). Lisaks sellele on liidu hinnatasemed (keskmine liidu tootmisharu küsitud hind oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 734 eurot tonni kohta) suuremad keskmisest hinnast, mida Hiina eksportivad tootjad küsivad ülejäänud maailmalt (CIF-hind 714 eurot tonni kohta). Kuna kuumvaltsitud lehttooted on väga hinnatundlik kaup, nagu on selgitatud põhjenduses 206, oleks Hiina eksportijatel suur ajend suunata oma eksport liitu, kui meetmetel lastaks aeguda.

(135)

Taotluse esitaja väitis oma taotluses, et liidu terasetööstuse kaitsemeetmetest, mida uurimisaluse toote suhtes kohaldatakse, üksi ei piisa, et kaitsta liidu turgu märkimisväärses koguses subsideeritud hinnaga impordi eest. Kuna Hiina ei saanud uurimisaluse toote jaoks riigipõhist kvooti, on Hiina tootjatel juurdepääs suurtele jääkkvootide alla kuuluvatele mahtudele, mille alusel nad saaksid suunata oma ekspordi liidu turule, kui tasakaalustusmeetmed aeguvad. Seega, kui tasakaalustusmeetmed tunnistatakse kehtetuks, suurenevad Hiina ekspordimahud jääkvoodi piires tõenäoliselt märkimisväärselt ja ujutavad seega liidu turu üle, enne kui kaitsemeetme alusel hakatakse kohaldama kvoodivälist tollimaksu.

(136)

Lähtudes kättesaadavatest faktidest järeldas komisjon, et on esitatud piisavalt tõendeid selle kohta, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus HRV kuumvaltsitud lehttoodete tootmisharu subsideerimine ning et see jätkub tõenäoliselt ka tulevikus. Ei leitud mingeid tõendeid selle kohta, et subsiidiumid ja subsiidiumikavad lähitulevikus lõpetatakse.

(137)

Kuumvaltsitud lehttoodete tootjate subsideerimine võimaldab Hiina tootjatel hoida oma tootmisvõimsus tasemel, mis ületab tunduvalt omamaist nõudlust ja võib katta kogu liidu tarbimise.

(138)

Seetõttu leidis komisjon, et tasakaalustusmeetmete kehtetuks tunnistamise tagajärjeks on tõenäoliselt see, et liidu turule suunatakse märkimisväärses koguses ümber vaatlusaluse toote subsideeritud importi. Hiina valitsus jätkab mitmete subsiidiumikavade pakkumist kuumvaltsitud lehttoodete tootmisharule ning komisjon on kindlaks teinud, et kuumvaltsitud lehttoodete tootmisharu on läbivaatamisega seotud uurimisperioodil saanud kasu mitmest subsiidiumikavast.

(139)

Vaatlusalusel perioodil tootis liidus samasugust toodet 21 tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 9 lõike 1 tähenduses.

(140)

Tehti kindlaks, et uurimisaluse toote liidu kogutoodang oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 70 miljonit tonni. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks kogu teabe põhjal, mis oli liidu tootmisharu kohta kättesaadav, tuginedes näiteks aegumise läbivaatamise taotlusele, küsimustikule liidu tootmisharult saadud kontrollitud vastustele ja makromajanduslikule küsimustikule saadud vastusele, mille esitas Eurofer. Nagu on märgitud põhjenduses 13, moodustas valimisse kaasatud liidu tootjate toodang 29 % samasuguse toote kogutoodangust liidus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(141)

Uurimisalust toodet käsitatakse esmase toorainena mitmesuguste järgmise etapi lisaväärtusega toodete tootmiseks, alustades külmvaltsitud toodetest. Kuna liidu tootmisharu on enamjaolt vertikaalselt integreeritud ning toodab uurimisalust toodet ja järgmise etapi tooteid, analüüsiti vajaduse korral eraldi tootmisharusisest tarbimist ja tarbimist vabaturul.

(142)

Tootmisharusisese ja vabaturul toimuva tarbimise eristamine on kahju analüüsimisel oluline, sest tootmisharusiseseks kasutamiseks ettenähtud tooted ei konkureeri otseselt impordiga ning nende siirdehinnad (kui neid on) määratakse kindlaks kontsernisiseselt vastavalt mitmesugustele hinnakujunduspõhimõtetele. Seevastu konkureerib vabaturule suunatud toodang otseselt vaatlusaluse toote impordiga ja selle hinnad määratakse turutingimustel.

(143)

Selleks et anda võimalikult ülevaatlik pilt liidu tootmisharust, kogus komisjon andmeid kogu samasuguse tootega seotud tegevuse kohta ja tegi kindlaks, kas toodang oli ette nähtud tootmisharusiseseks kasutuseks või vabaturu jaoks. Komisjon leidis, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli ligikaudu 60 % liidu samasuguse toote kogutoodangust mõeldud tootmisharusiseseks tarbimiseks.

(144)

Komisjon tegi liidu tarbimise vabaturul kindlaks lähtuvalt a) kõigi teadaolevate liidu tootjate müügist liidu turul, mille esitas Eurofer vastuses makromajanduslikule küsimustikule, ning b) liidu impordist kõigist kolmandatest riikidest, mille teatas Eurostat. Liidu tootmisharusisene tarbimine tehti kindlaks lähtuvalt liidu kõigi teadaolevate tootjate tootmisharusisesest kasutusest ja tootmisharusisesest müügist liidu turul, mille esitas Eurofer vastuses makromajanduslikule küsimustikule.

(145)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine (tuhandetes tonnides)

(146)

Liidu kogutarbimine vähenes 2019. aastal 7 % ja vähenes 2020. aastal järsult veel 12 % COVID-19 pandeemiast põhjustatud madala nõudluse tõttu. Sellele vähenemisele järgnes siiski märkimisväärne taastumine, mille põhjustas uuesti suurenev terasenõudlus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kuid tase jäi sellest hoolimata 6 % alla 2018. aasta taseme.

(147)

Tarbimine vabaturul järgis sarnast suundumust kui liidu tarbimine. See vähenes järsult 19 % kuni 2020. aastani ja taastus märkimisväärselt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ning jõudis isegi 2018. aasta tasemega võrreldes 1 % kõrgemale tasemele.

(148)

Tootmisharusisese tarbimise suundumus oli peaaegu identne liidu kogutarbimise suundumusega, see vähenes järsult 18 % kuni 2020. aastani ja taastus seejärel, kuid jõudis ainult 89 %ni 2018. aasta tasemest.

(149)

Kokkuvõttes suurenes liidu kogutarbimine vaatlusalusel perioodil 6 %.

(150)

Komisjon tegi impordimahu kindlaks Eurostati andmete põhjal. Impordi turuosa kindlakstegemiseks võrreldi impordi mahtu tarbimisega liidu vabaturul, nagu on esitatud eespool tabelis 2.

(151)

Import asjaomasest riigist liitu muutus järgmiselt.

Tabel 2

Impordimaht (tuhandetes tonnides), turuosa ja hinnad (eurot tonni kohta)

(152)

Pärast meetmete kehtestamist 2017. aastal langes import Hiinast ebaolulisele tasemele ning turuosa oli 2018. aastal vaevumärgatav 0,002 %. 2018. aastast 2020. aastani vähenes import veelgi. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jõudis import HRVst 2021. aasta aprillis siiski eelmise kolme aasta madala tasemega võrreldes järsult kõrgemale tasemele. Turuosa oli siiski jätkuvalt väga väike, s.o 0,1 %.

(153)

Eurostati teatatud Hiina impordihinnad olid 2018., 2019. ja 2020. aastal erakordselt kõrged, kuid langesid järsult läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Erakordselt kõrged impordihinnad 2018. aastast 2020. aastani on tõenäoliselt seotud faktiga, et Hiina eksportis liitu väga väikeses koguses, mida ei saa pidada usaldusväärseks.

(154)

Komisjoni hinnangul ei ole Eurostati teatatud Hiina impordihinnad vaatlusalusel perioodil kuumvaltsitud lehttoodete keskmiste hindade jaoks esindavad, tulenevalt HRVst pärineva impordi väga väiksest mahust kõnealusel perioodil ning komisjoni hinnangul ei saa neid kasutada tähenduslike ega asjakohaste järelduste tegemiseks.

(155)

Uurimisaluse toote import kõikidest kolmandatest riikidest muutus järgmiselt.

Tabel 3

Import kolmandatest riikidest

(156)

Uurimisaluse toote koguimport kolmandatest riikidest peale asjaomase riigi vähenes 2018. aastast 2020. aastani 26 % ning suurenes 2021. aastal järsult ja jõudis turuosani 28 %, mis on 2018. aasta tasemest 20 % kõrgem. Kokkuvõttes impordib liit kuumvaltsitud lehttooteid rohkem kui 40 maailma riigist. Viis suurimat kuumvaltsitud lehttoodete ELi importijat läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olid Venemaa, India, Türgi, Egiptus ja Taiwan, kelle osakaal liidu vabaturul oli 18 % ja kellelt import moodustas 65 % kuumvaltsitud lehttoodete kogu impordist. Individuaalselt oli kõige suurem eksportija Venemaa, kelle turuosa oli 5,8 % ning ülejäänud nelja riigi turuosa jäi vahemikku 2–4 %. Ühegi teise riigi turuosa ei ole suurem kui 2 %. Kõige suurematest eksportijatest kohaldatakse Venemaalt (51) ja Türgist (52) impordi suhtes praegu dumpinguvastaseid meetmeid.

(157)

Kooskõlas alusmääruse artikli 8 lõikega 4 hõlmas liidu tootmisharule subsideeritud impordist avalduva mõju uurimine kõigi vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu seisundit mõjutanud majandusnäitajate hindamist.

(158)

Kahju kindlakstegemisel tegi komisjon vahet makro- ja mikromajanduslikel kahjunäitajatel. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid taotluse esitaja esitatud andmete alusel, mis käsitlesid kõiki liidu tootjaid. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid andmete alusel, mille valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid küsimustiku vastustes. Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised.

(159)

Makromajanduslikud näitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, tööhõive, tootlikkus, tasakaalustatavate subsiidiumide summa suurus ja varasemast subsideerimisest taastumine.

(160)

Mikromajanduslikud näitajad on järgmised: keskmised ühikuhinnad, ühikukulu, tööjõukulud, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(161)

Nagu on selgitatud põhjendustes 143 ja 144, kogus komisjon selleks, et anda võimalikult ülevaatlik pilt liidu tootmisharust, andmeid kogu vaatlusaluse toote tootmise kohta ja tegi kindlaks, kas toodang oli ette nähtud tootmisharusisese turu või vabaturu jaoks. Kui see oli asjakohane ja võimalik, siis analüüsis komisjon eraldi vabaturu ja tootmisharusisese turuga seotud kahju näitajaid.

(162)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 4

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(163)

Liidu tootmisharu tootmismaht järgis sarnast suundumust kui liidu kogutarbimine ja vähenes kokkuvõttes vaatlusalusel perioodil ligikaudu 8 %, kusjuures 2020. aastal vähenes see märkimisväärselt ja taastus seejärel põhjenduses 146 märgitud põhjustel.

(164)

Kuigi liidu tootmisharu tootmisvõimsus suurenes vaatlusalusel perioodil mõnevõrra, s.o 3 %, järgis tootmisvõimsuse rakendamine tootmismahu ja tarbimisega sama langevat suundumust ning vähenes 2018. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 10 %.

(165)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Müügimaht ja turuosa vabaturul (tuhandetes tonnides)

(166)

Liidu tootmisharu müügimaht liidu turul järgis vaatlusalusel perioodil tarbimisega sama suundumust. See vähenes 2018. aastast 2020. aastani põhjenduses 146 selgitatud põhjustel ja taastus seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kuid pärast taastumist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jäi see ikka alla 2018. aasta taseme.

(167)

Vaatlusalusel perioodil suurenes liidu tootmisharu turuosa liidu tarbimisest 2018. aastast 2020. aastani mõnevõrra, s.o 77 %-lt 79 %ni ning langes seejärel 2020. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini seitsme protsendipunkti võrra 72 %-le. Nagu on näidatud tabelis 4, on selle vähenemise põhjus fakt, et kolmandatest riikidest impordi turuosa suurenes 2020. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 7 %, mis selgitab liidu tootmisharu turuosa vähenemist vabaturul.

Tabel 6

Tootmisharusisene maht liidu turul ja turuosa (tuhandetes tonnides)

(168)

Liidu tootmisharu tootmisharusisene maht (mis hõlmab tootmisharusisest kasutamist ja tootmisharusisest müüki liidu turul) vähenes 2018. aastast 2020. aastani 18 % ja taastus 2021. aastal seitsme protsendipunkti võrra, mille tulemusena vähenes see kokkuvõttes vaatlusalusel perioodil 11 % ligikaudu 45 miljonilt tonnilt 40 miljonile tonnile alates läbivaatamisega seotud uurimisperioodi algusest kuni selle lõpuni. Kokkuvõttes järgisid tootmisharusisene ja vabaturg sama suundumust. Seetõttu järeldas komisjon, et muutused tootmisharusisesel turul ei avaldanud märkimisväärset mõju liidu tootmisharu tulemuslikkusele vabaturul.

(169)

Liidu tootmisharu tootmisharusisene turuosa (väljendatud kogutoodangu protsendina) jäi vaatlusaluse perioodi jooksul suhteliselt stabiilseks, jäädes vahemikku 58,1–60,5 %.

(170)

Väheneva tarbimise ja tootmise tingimustes kaotas liidu tootmisharu vabaturul müügimahtu ja turuosa. Kokkuvõttes liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil ei kasvanud.

(171)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus

(172)

2018. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini järgis uurimisaluse toote tootmises osalevate töötajate arv liidu tootmismahu suundumust, see vähenes järsult 2018. aastast kuni 2020. aastani ning taastus mõnevõrra läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kokkuvõttes vähenes töötajate arv vaatlusalusel perioodil 7 %.

(173)

Liidu tootmisharu tööjõu tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna (tonnides) töötaja kohta, oli vaatlusalusel perioodil üldiselt stabiilne.

(174)

Komisjon järeldas, et on esitatud piisavalt tõendeid selle kohta, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil said tootjad endiselt tasakaalustavaid subsiidiume. Eespool subsiidiume käsitlevas osas täpsustatud Hiina tasakaalustavate subsiidiumide summa on märkimisväärne.

(175)

Pärast esialgset uurimist kehtestatud tasakaalustusmeetmed võimaldasid liidu tootmisharul varasemast subsideerimisest toibuda, nagu näitavad 2018. aasta andmed. Seda kinnitasid ka komisjoni tulemused Türgist pärit kuumvaltsitud lehttoodete dumpinguvastases uurimises (53).

(176)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Müügihinnad ja tootmiskulud liidus (eurot tonni kohta)

(177)

Liidu tootmisharu keskmine müügihind vähenes 2018. aastast 2020. aastani 17 % ja suurenes 2021. aastal märkimisväärselt, s.o 34 %. Ühiku müügihinna suundumust vaatlusalusel perioodil mõjutasid COVID-19 pandeemiast põhjustatud tõsised häired ning pandeemiajärgne nõudluse taastumine. 2021. aastal olid ühiku müügihinna järsku ja märkimisväärset tõusu mõjutanud tegurid suur terasenõudlus, piiratud varustus ja suuremad tootmiskulud.

(178)

Ühiku tootmiskulu suurenes vaatlusalusel perioodil 29 %. Kuid 2019. aastal tootmiskulud suurenesid ja ühiku müügihind langes. Liidu tootmisharu ei saanud kajastada suuremat tootmiskulu oma müügihinnas Türgist pärineva suures koguses dumpinguhinnaga impordi tõttu, mis surus hinnad alla. 2020. aastal langesid nii tootmiskulud kui ka müügihinnad, kuid neist esimesed teisest mõnevõrra vähem. Selle põhjustas turu järsk langus COVID-19 pandeemia ajal, mis vähendas märkimisväärselt hindu, kuid avaldas tootmiskuludele väiksemat mõju. Ühiku tootmiskulud suurenesid 2021. aastal järsult energia ja põhitarbeainete hinna järsu tõusu tõttu. Kuid COVID-19 järgse taastumise tõttu suurenes kiiresti ka nõudlus ning seega suurenesid märkimisväärselt ka hinnad (rohkem kui 50 % 2020. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini), isegi rohkem, kui tootmiskulud samas ajavahemikus.

(179)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(180)

Vaatlusalusel perioodil suurenesid keskmised tööjõukulud 22 %. Kuigi töötajate arv vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2018. aastaga võrreldes, suurenesid keskmised tööjõukulud töötaja kohta.

(181)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Varud

(182)

Vaatlusalusel perioodil vähenesid liidu tootmisharu kuumvaltsitud lehttoodete varud pidevalt, need langesid 2020. aastal märkimisväärselt COVID-19 pandeemia mõju tõttu ning taastusid 2021. aastal. Liidu kuumvaltsitud lehttoodete tootmisharu iseloomustavad tootjate ja klientide vahel (kord kuus, kvartalis või aastas) sõlmitud mitmeaastased raamlepingud, milles fikseeritakse kogused ja hinnad. Neid raamlepinguid täidetakse kliendi vajaduste põhjal esitatud ostutellimuste alusel. Selle tulemusena saab liidu tootmisharu oma tootmist ja varusid planeerida. Nagu tehti kindlaks ka esialgses uurimises, ei peeta varusid selle tootmisharu puhul oluliseks kahjunäitajaks, kuna liidu tootmisharu toodab enamikku samasuguse toote liike tarbijate eritellimuste alusel.

(183)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(184)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse kindlakstegemiseks tegi komisjon kindlaks liidu vabaturul samasuguse toote müügi eest saadud maksueelse netokasumi protsendina sellise müügi käibest.

(185)

Kasumlikkus kõikus vaatlusalusel perioodil, kuigi üldine kasumlikkus suurenes selle jooksul 5,7 protsendipunkti võrra. Pärast meetmete kehtestamist 2017. aastal tootmisharu olukord paranes ja see oli 2018. aastal kasumis. Sellest hoolimata oldi 2019. aastal kahjumis. 2020. aastal, pandeemia kõrgpunktis, langes kasumlikkus kõige madalamale tasemele, nimelt –18 %ni. 2021. aastal suurenes kasum taas märkimisväärselt 14,1 %ni. Pärast HRV suhtes meetmete kehtestamist suurenes kiiresti madala dumpinguhinnaga import Türgist, mis selgitab kasumlikkuse vähenemist 2019. aastal. Seda kasumlikkuse vähenemist võimendasid seejärel šokid, mille põhjustas pandeemia 2020. aastal, näiteks tarneahela häired ja terasetarbimise vähenemine. Terasenõudluse järsk suurenemine ja kõrgemad müügihinnad tõid 2021. aastal kaasa erakordselt suure kasumi, mis tegi sellest liidu tootmisharu jaoks erakordse aasta.

(186)

Netorahavoog kajastab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust iseseisvalt rahastada. Netorahavoo puhul oli suundumus sarnane kasumlikkuse omaga – 2019.–2020. aastal toimus järsk langus, millele järgnes märkimisväärne taastumine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(187)

2018. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini kasvasid investeeringud 82 %. Kokkuvõttes ilmnes investeerimisvoogude puhul vaatlusalusel perioodil kaks suundumust: investeeringud suurenesid märkimisväärselt 2019. aastal, vähenesid seejärel 2020. aastal ning suurenesid uuesti märkimisväärselt 2021. aastal. Üldiselt oli investeeringute eesmärk parandada kvaliteeti ja muuta tootmist keskkonnahoidlikumaks.

(188)

Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsentides investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. Investeeringutasuvus paranes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2018. aastaga võrreldes märkimisväärselt. Vaatlusalusel perioodil suurenes investeeringutasuvus 8,3 protsendipunkti võrra. See muutus sarnaselt kasumlikkusega – 2019. ja 2020. aastal toimus järsk langus, millele järgnes märkimisväärne taastumine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(189)

Valimisse kaasatud liidu tootjate võime kapitali kaasata ei olnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil mõjutatud ning taastus pandeemiast kiiresti.

(190)

Pärast Hiinast pärit kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes tasakaalustusmeetmete kehtestamist 2017. aastal vähenes import Hiinast ja jäi vaatlusalusel perioodil alla miinimumtaseme, mis võimaldas liidu tootmisharul hakata taastuma Hiinast pärineva subsideeritud impordi kahjulikust mõjust ning ta taastus sellest 2018. aasta lõpuks, nagu kinnitati komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/1100 (54) Türgist pärit kuumvaltsitud lehttoodete impordi kohta. Kuid liidu tootmisharu majandusliku olukorra taastumine peatus järsult ja pöördus vastupidiseks 2019. aastal, kui liidu tootmisharu pidi võistlema Türgist pärit märkimisväärses koguses madala dumpinguhinnaga toodete impordiga, mille tõttu ta pidi määrama oma turuosa säilitamiseks kuludest madalamad hinnad, mis põhjustas liidu tootmisharule olulise kahju (55). 2021. aasta juulis kehtestas komisjon Türgi vastu lõplikud meetmed ning tänu eri teguritele, nagu on selgitatud põhjenduses 185, liidu tootmisharu olukord paranes ja taastus 2021. aasta lõpuks, mil majanduslik olukord oli sarnane 2018. aastale. Seega ei oldud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil enam seisukohal, et liidu tootmisharule avaldus kahju.

(191)

Täpsemalt järgisid vaatlusalusel perioodil sarnast suundumust peaaegu kõik kahjunäitajad, eelkõige tootmine, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht ja -hinnad, tööhõive ja tootlikkus, kasum, rahavoog ja investeeringutasuvus. Seda suundumust iseloomustas vähenemine 2019. aastal, järsk vähenemine 2020. aastal ja taastumine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil sarnasele tasemele kui vaatlusaluse perioodi alguses 2018. aastal. Selle muutliku suundumuse põhjus seisneb suures osas Türgist pärinevate kuumvaltsitud lehttoodete madala dumpinguhinnaga impordi märkimisväärse sissevoolu ja COVID-19 pandeemiast põhjustatud ainulaadse mõju kokkulangevuses. Liikumispiirangud ja tööstustegevuse katkestused põhjustasid 2020. aastal terase äärmiselt madala tarbimistaseme ja nõudluse, samas kui terase nõudlus ja hinnad suurenesid järsult 2021. aastal COVID-19 järgse taastumise ajal, mis põhjustas muu hulgas terasetööstusele äärmiselt suure kasumi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(192)

Eespool öeldut arvestades järeldas komisjon, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju alusmääruse artikli 8 tähenduses.

(193)

Kuid näitajaid ei ole võimalik analüüsida, võtmata arvesse erakordselt soodsaid tingimusi teraseturul 2021. aastal. 2020. aastal põhjustasid tööstustegevuse aeglustumine pandeemia tõttu ja sellest tulenev terasenõudluse vähenemine terasetööstuse ning üldiselt üleilmse majanduse tulemuslikkuse järsu languse. 2021. aastal taastus terasetarbimine märkimisväärselt tänu nõudluse taastumisele ning suurenesid ka terase hinnad.

(194)

Nagu on selgitatud põhjenduses 192, järeldas komisjon, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Teisalt, nagu on selgitatud põhjenduses 138, järeldas komisjon, et tasakaalustusmeetmete kehtetuks tunnistamise tagajärjeks on tõenäoliselt see, et liidu turule suunatakse märkimisväärses koguses ümber uurimisaluse toote subsideeritud importi. Seepärast hindas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 2 HRVst pärit subsideeritud impordi tekitatud kahju kordumise tõenäosust meetmetel aegumise korral.

(195)

Sellega seoses uuris komisjon Hiina tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust, liidu turu atraktiivsust ning Hiinast pärit impordi tõenäolisi hindasid ja mõju liidu tootmisharule.

(196)

Nagu on kirjeldatud põhjenduses 131, on Hiina tootjatel märkimisväärne vaba tootmisvõimsus. Hiina hinnanguline vaba tootmisvõimsus moodustab 89 % ELi vabaturu tarbimismahust. Meetme aegumise korral võidakse seda vaba tootmisvõimsust kasutada uurimisaluse toote liitu eksportimiseks. Lisaks sellele, nagu on märgitud põhjenduses 132, on Hiina vähenev terasenõudlus praegu ja ka edaspidi oluline eksporti suurendav stiimul. Sellest tulenev ebakõla tootmisvõimsuse ja nõudluse vahel Hiinas suurendab tõenäoliselt Hiina tootjatele tekkivat survet toodete eksportimiseks.

(197)

Lisaks kaitsevad ühte peamist turgu, s.o Ameerika Ühendriike, uurimisaluse toote suhtes kehtivad dumpinguvastased meetmed, mis vähendavad Hiina eksportivate tootjate juurdepääsu.

(198)

Nagu on kirjeldatud põhjenduses 134, on liidu turg üks maailma suurimaid kuumvaltsitud lehtterastoodete turge. Lisaks sellele ei ole Hiina turul võimalik liigset terase tootmisvõimsust ära kasutada ja olulised kolmandate riikide turud on Hiina eksportijatele suletud, kuna neil on HRV suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed, kaitsemeetmed või muud kaitsvad meetmed. Liidu hinnatase on samuti kõrgem keskmisest hinnast, mida Hiina eksportijad küsivad ülejäänud maailmalt. Kui tasakaalustusmeetmed kehtetuks tunnistataks, oleks liidu turg seega HRV olemasoleva vaba tootmisvõimsuse jaoks atraktiivne sihtkoht.

(199)

Päras avalikustamist vaidlustas CISA järeldused liidu turu atraktiivsuse kohta, väites, et Hiina terasetööstus tugineb oma kohalikule turule ja et Hiina kohalik tarbimine on kümme korda suurem ELi vabaturu segmendist. Ta tõi samuti esile, et 1. augusti 2021. aasta seisuga ei ole teatavatel terasetoodetel, sh kuumvaltsitud lehtterasel, enam õigust ekspordi käibemaksuhüvitistele, seega on sellel heidutav mõju ekspordile ja Hiina terasetootmise ümbersuunamisele Hiina omamaisele tööstusele.

(200)

Komisjon kinnitas, et Hiina omamaine kuumvaltsitud lehttoodete tarbimine on märksa suurem ELi vabaturust, aga nagu on selgitatud põhjenduses 196, on Hiina tootjatel märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mida neil ei ole võimalik kasutada omamaisel turul. Seega ei ole midagi, mis takistaks Hiina tootjatel kasutada seda vaba tootmisvõimust uurimisaluse tootmiseks liitu ekspordi eesmärgil, kui meetmetel lastakse aeguda. Lisaks sellele, nagu on märgitud põhjenduses 132, on Hiina vähenev terasenõudlus praegu ja ka edaspidi oluline eksporti suurendav stiimul. Sellest tulenev ebakõla tootmisvõimsuse ja nõudluse vahel Hiinas suurendab tõenäoliselt Hiina tootjatele tekkivat survet toodete eksportimiseks. Käibemaksusüsteemi väidetava muudatuste puhul märkis komisjon, et CISA ei esitanud mingeid tõendeid väite kohta, et käibemaksuhüvitiste muudatus oleks põhjustanud või põhjustab märkimisväärseid muudatusi Hiina tootjate ekspordikäitumises. Seepärast lükkas komisjon selle väite põhjendamatuna tagasi.

(201)

Võttes arvesse väikest impordimahtu HRVst 2018. aastast 2021. aastani oli komisjon seisukohal, et Eurostati teatatud impordihindade alusel ei ole võimalik kindlaks määrata Hiinast kuumvaltsitud lehttoodete impordi tõenäolist hinda dumpinguvastaste meetmete puudumise korral. Selle asemel käsitas komisjon sobiva asendajana ekspordihinda HRVst kõikidesse kolmandatesse riikidesse peale liidu riikide (edaspidi „ülejäänud maailm“).

(202)

Komisjon tegi kindlaks, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli Hiina ekspordi FOB-hind ülejäänud maailma keskmiselt 660 eurot tonni kohta. Selle hinna põhjal ja tõenäolise hinna kindlaks tegemiseks, millega Hiina eksport saabuks liidu piirile, lisas komisjon kindlustus- ja transpordikulu. Kuna Hiina eksportivad tootjad ei teinud koostööd, kasutas komisjon parimate kättesaadavate faktidena esialgses uurimises kasutatud kulusid, s.o 52 eurot tonni kohta või 7,9 % hinnast tonni kohta. Seega järeldas komisjon, et Hiina eksporditud kuumvaltsitud lehttoodete tõenäoline impordi CIF-hind liitu ei oleks meetmete puudumisel rohkem kui 712 eurot tonni kohta.

(203)

Võttes arvesse, et kuna Hiina eksportivad tootjad ei teinud koostööd, kasutati statistilisi andmeid, oli võimalik kindlaks määrata ainult mitmesuguste tooteliikide keskmine hind tonni kohta. Seega ei saanud komisjon toote tasandil teabe puudumise tõttu teha täpset hinna allalöömise arvutust, vaid pidi piirduma keskmiste hindade võrdlusega tonni kohta.

(204)

Sel moel kindlaks tehtud Hiina ekspordihinda võrreldi valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmise müügihinnaga läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mida küsiti klientidelt liidu turul, kohandatuna tehasehinna tasemele.

(205)

Hinda võrreldi samal kaubandustasandil ja analoogselt täpse hinna allalöömise arvutusmetoodikaga esitati võrdlustulemus protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate teoreetilisest käibest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Selle kohaselt lööks keskmine Hiina eksport liitu liidu tootmisharu keskmise hinna alla ligikaudu 8 %.

(206)

Kuumvaltsitud lehttooted on väga hinnatundlik kaup, nagu täheldati esialgse uurimise käigus, mis käsitles kuumvaltsitud lehttoodete importi Hiinast, ning samuti uurimise käigus, mis käsitles identse toote importi Türgist, võib suhteliselt mõõdukas hinna allalöömise tase koosmõjus suurte mahtudega märkimisväärselt ja vahetult mõjutada liidu tootmisharu tulemuslikkust (56). Mõlema uurimise põhjal sundisid hindade allalöömise marginaalid alla 5 % liidu tootmisharu müügihinda vähendama (või turuosa kaotama) ulatuses, mis põhjustas lühiajaliselt olulist kahju.

(207)

Kuna liidu tootmisharu oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil just taastunud heitlikust ja majanduslikult keerukast perioodist, sh COVID-19 pandeemiast, mille käigus tekkis talle kahju, on ta siiani haavatavas olukorras. Lisaks sellele tegi komisjon kindlaks, et Hiina valitsus jätkab mitmete subsiidiumikavade pakkumist kuumvaltsitud lehttoodete tootmisharule ning et kuumvaltsitud lehttoodete tootmisharu on läbivaatamisega seotud uurimisperioodil saanud kasu mitmest subsiidiumikavast. Seetõttu on väga tõenäoline, et madala hinnaga subsideeritud impordi kordumine Hiinast märkimisväärses koguses, mis lööb alla liidu hinnad, avaldaks olulist kahjulikku mõju liidu tootmisharu tulemuslikkusele, eelkõige seoses tootmise, müügimahtude ja -hindade, kasumlikkuse ja investeerimisvajadustega, mille tõttu tekib uuesti oluline kahju.

(208)

Pärast avalikustamist seadis CISA kahtluse alla kahjuanalüüsi jaoks valitud vaatlusaluse perioodi. Ta väitis, et kuumvaltsitud lehttoodete suuremas koguses dumpinguhinnaga import Türgist 2019. aastal, COVID-19st põhjustatud majanduslangus ja pandeemia järgne majanduse taastumine moonutas tõendeid, mida kasutati dumpingu ja kahju analüüsiks. Ta väitis, et komisjon oleks pidanud analüüsima muud perioodi ja soovitas uurida pikemat ajavahemikku, mis hõlmab üht või kaht aastat enne vaatlusalust perioodi (2016–2018) ning läbivaatamisega seotud uurimisperioodi järgset ajavahemikku (2022).

(209)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Ta juhtis tähelepanu sellele, et CISA loetletud mitmesuguseid elemente, mis võisid tõendeid vaatlusalusel perioodil moonutada, oli komisjoni kahjuanalüüsis kinnitatud ja hoolikalt arvesse võetud. Komisjon märkis samuti, et isegi kui oleks käsitletud läbivaatamisega seotud uurimisperioodile eelnenud pikemat ajavahemikku, nagu CISA soovitas, oleksid samad elemendid ikkagi tõendeid mõjutanud. Seoses läbivaatamisega seotud uurimisperioodiga juhtis komisjon tähelepanu sellele, et vastavalt alusmääruse artikli 6 lõikele 1 „valitakse dumpingu puhul uurimisperioodiks tavaliselt vähemalt kuue kuu pikkune menetluse algatamisele vahetult eelnev ajavahemik. Teavet uurimisperioodile järgneva perioodi kohta ei võeta üldjuhul arvesse.“ Kohtulahendites on kindlaks määratud, et komisjoni ei saa kohustada arvestama uurimisjärgset perioodi puudutavaid asjaolusid, välja arvatud juhul, kui ilmnevad uued asjaolud, mis muudavad kavatsetava dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise ilmselgelt kohatuks (57). Sama põhjendust tuleks analoogia alusel kohaldada alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt algatatud läbivaatamisega seotud uurimisperioodi suhtes. CISA ei esitanud mingeid tõendeid, mis näitavad, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodile järgnenud sündmused muutsid toolimaksu uuesti kehtestamise ilmselgelt kohatuks.

(210)

Kõige eespool märgitu põhjal tehakse järeldus, et meetmete puudumisega kaasneks tõenäoliselt HRVst pärit kahjustava hinnaga subsideeritud impordi oluline suurenemine ja seega on olulise kahju kordumine tõenäoline.

(211)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 31 uuris komisjon, kas kehtestatud tasakaalustusmeetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute huve.

(212)

Liidu tootmisharu tegutseb 15 liikmesriigis (Austria, Belgia, Hispaania, Itaalia, Madalmaad, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Tšehhi ja Ungari). Uurimisaluse tootega seoses annab see tööd 38 000 töötajale.

(213)

Meetmete puudumise korral ei ole liidu tootmisharu enam kaitstud Hiinast pärit subsideeritud impordi tõenäolise suurenemise eest, mis põhjustab olulist kahju. Tasakaalustusmeetmete mõju on liidu tootjate jaoks positiivne, sest meetmed aitavad liidu tootmisharul jätkata subsideeritud impordist ja COVID-19 pandeemia mõjust taastumist. Seetõttu on selgelt liidu tootmisharu huvides meetmed säilitada.

(214)

Komisjon võttis ühendust kõigi teadaolevate kasutajate ja sõltumatute importijatega. Ükski kasutaja ega sõltumatu importija endast teada ei andnud ega teinud käesolevas uurimises koostööd, st ei esitanud vastust küsimustikule. Kuna kasutajad ja sõltumatud importijad ei teinud koostööd ja puuduvad vastupidisele osutavad asjaolud, ollakse seisukohal, et meetmete jätkamine ei ole vastuolus kasutajate ja importijate huvidega.

(215)

Lisaks sellele analüüsis komisjon, kas Hiina vastased meetmed avaldaksid negatiivset mõju varustuskindlusele, kuna kuumvaltsitud lehtoodete puhul on kehtestatud ka Türgi, Brasiilia, Iraani ja Venemaa vastased meetmed. Liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendamise määr oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 75 % ning kogu tootmisvõimsus ületas liidu tarbimist 18 miljoni tonni võrra kooskõlas Euroferi vastustega makromajanduslikule küsimustikule. Samuti eksportisid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uurimisalust toodet liitu peaaegu 40 riiki, hoolimata kuumvaltsitud lehttoodete teatavate suurte eksportijate vastu kehtestatud meetmetest, mis näitab, et meetmete kehtestamine ei kahjustaks tarne mitmekesistamist. Neil põhjustel ning kuna kasutajad ja importijad ei teinud koostööd, järeldas komisjon, et tarne tasandil puudusid potentsiaalsed riskid järgmise etapi kasutajate jaoks.

(216)

Pärast avalikustamist osutas CISA ELi kaitsemeetmetele, mis käsitlevad muu hulgas kuumvaltsitud lehttoodete importi Hiinast, mis märkimisväärselt piiravad Hiina tootjate võimalusi eksportida kuumvaltsitud lehttooteid ELi turule ning vabakaubandusvoogusid, mis kahjustab järgmise etapi tootjaid ja lõppkasutajaid.

(217)

Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et kõnealust kaitsemeedet ei saa käsitada püsiva meetmena ning et praegu kehtival meetmel (58) ei ole mõju hinnangule, kui tõenäoline on impordi suurenemine ilma tasakaalustava tollimaksuta. Võttes arvesse, et terase kaitsemeetmed on ajutised, leidis komisjon, et need ei saa mõjutada käesoleva uurimise järeldusi. Varustuskindluse puhul, nagu on märgitud põhjenduses 215, ületas liidu tootmisharu kogu tootmisvõimsus liidu kogutarbimist ning mitu muud kolmandat riiki eksportisid kuumvaltsitud lehttooteid liitu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Lisaks sellele vaadatakse kaitsemeetmed korrapäraselt läbi ja neid kohandatakse vajaduse korral, et tagada piisav terasevarustus liidu turul. Seega ei ohustaks kaitsemeetmed järgmise etapi kasutajate varustuskindlust.

(218)

CISA väitis samuti, et süsiniku piirimeetme (edaspidi „SPIM“) kehtestamine takistaks juurdepääsu ELi turule, võttes arvesse SPIMiga seotud koormavaid aruandluskohustusi ja lisatasusid.

(219)

Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et SPIM jõustub alles 2023. aasta oktoobris ning et üleminekuperioodil kuni 2026. aastani peavad importijad ainult teatama nende kaupadest tulenevad heitkogused, ilma et nad peaksid tasuma mingeid täiendavaid summasid. Selle üleminekuperioodi jaoks märgitud põhjus on anda osalistele aega kohanduste tegemiseks enne lõpliku süsteemi kasutuselevõttu ning vähendada kaubandushäirete riski. Seega oli komisjon seisukohal, et on ennatlik hinnata SPIMi võimalikku mõju kuumvaltsitud lehttoodete tulevastele kaubandusvoogudele, ning lükkas väite tagasi.

(220)

Eespool toodu põhjal järeldas komisjon, et liidu huvide seisukohast puuduvad kaalukad põhjused mitte pikendada kehtivaid meetmeid HRVst pärit teatavate rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes.

(221)

Pärast avalikustamist väitis CISA, et kehtivad tasakaalustusmeetmed tuleks kooskõlas alusmääruse artikli 24 lõikega 4 peatada, kuna mõlemad eespool nimetatud alusmääruse artikli 24 lõikes 4 sätestatud tingimused on täidetud. Ta väitis samuti, et turutingimused on ajutiselt kujunenud selliseks, et meetmete peatamise tagajärjel kahju tõenäoliselt ei jätkuks või tekiks. Sellega seoses osutas CISA Venemaalt ja Ukrainast pärineva impordi koguse eeldatavale vähenemisele, tarne nappusele pärast juhtumeid kuumvaltsitud lehttoodete rajatistes Euroopa Liidus ning vaatlusaluse toote hinnatõusule.

(222)

Komisjon lükkas CISA väite tagasi, kuna see oli üldsõnaline ja põhjendamata. Teisest küljest tehti läbivaatamise käigus kindlaks, et meetmete puudumise ning mutatis mutandis meetmete peatamise korral kahju tõenäoliselt korduks.

(223)

Komisjoni järelduste põhjal subsideerimise jätkumise, kahju kordumise ja liidu huvide kohta tuleks HRVst pärit teatavate rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes kehtivad tasakaalustusmeetmed säilitada.

(224)

Selleks et vähendada tollimaksudest kõrvalehoidmist maksumäärade suurte erinevuste tõttu, on individuaalsete tasakaalustava tollimaksu määrade nõuetekohase rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Äriühingud, kellele on kehtestatud individuaalne tasakaalustav tollimaks, peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes rakendatakse „kõigile muudele äriühingutele“ rakendatavat tasakaalustavat tollimaksu.

(225)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid tasakaalustava tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused selle dokumendi kõrval arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud andmete õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära edasine rakendamine on õigustatud.

(226)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitleda meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 23 lõike 1 tähenduses. Sel juhul – ja kui tingimused on täidetud – võib algatada meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt kogu riiki hõlmava tollimaksu kehtestamise vajadust.

(227)

Käesolevas määruses sätestatud äriühingu individuaalseid tasakaalustava tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes kõnealuste juriidiliste isikute toodetud ja HRVst pärineva uurimisaluse toote impordi suhtes. Uurimisaluse toote impordi suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse kõigi muude äriühingute puhul. Selliste toodete suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset tasakaalustava tollimaksu määra.

(228)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete tasakaalustava tollimaksu määrade kohaldamist. Taotlus tuleb saata komisjonile (59). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse nimemuutust käsitlev määrus Euroopa Liidu Teatajas.

(229)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada kehtivad meetmed säilitada. Neile anti pärast kõnealust avalikustamist samuti aega oma vastuväidete esitamiseks.

(230)

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (60) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(231)

Käesoleva määrusega kehtestatud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,