(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1371 (3) ja nõukogu määruse (EL) 2017/1939 (4) vastuvõtmisega on oluliselt tõhustatud liidule kättesaadavaid võimalusi oma finantshuvide kriminaalõiguslikuks kaitsmiseks. Euroopa Prokuratuuri (EPPO) loomine on liidu kriminaalõiguse ja pettustevastase poliitika peamine prioriteet, kuna sellel on volitused korraldada kriminaaluurimisi, mis puudutavad liidu finantshuve mõjutavaid kuritegusid direktiivis (EL) 2017/1371 tähenduses, ja esitada osalevate liikmesriikide kohtutes süüdistusi asjaomastes kuritegudes.

(2)

Euroopa Pettustevastane Amet (edaspidi „amet“) korraldab liidu finantshuvide kaitsmiseks haldusjuurdlust, mis käsitleb halduses toime pandud väärtegusid ja kuritegusid. Juurdluse lõpus võib ta riigi prokuratuurile anda soovitusi järelmeetmete võtmiseks, mille eesmärk on võimaldada esitada liikmesriigis süüdistus ja algatada kriminaalmenetlus. Amet teatab kuriteokahtlusega juhtumitest EPPO-s osalevate liikmesriikide puhul EPPO-le ja teeb EPPO-ga selliste juhtumite uurimisel koostööd.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 (5) tuleks määruse (EL) 2017/1939 vastuvõtmisega seoses muuta ja kohandada. Ameti ja EPPO vaheliste suhete suhtes kohaldatavaid määruse (EL) 2017/1939 sätteid peaksid kajastama ja täiendama määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 sätted, et nende vahelise sünergia ning samal ajal tiheda koostöö, teabevahetuse, vastastikuse täiendavuse ja kattuva töö vältimise kaudu oleks tagatud liidu finantshuvide kõrgeim kaitsetase.

(4)

Kuna ametil ja EPPO-l on ühine eesmärk – liidu eelarve kaitse –, peaksid nad looma tihedad suhted, mis põhinevad lojaalse koostöö põhimõttel ning mille eesmärk on tagada nende volituste vastastikune täiendavus ja oma tegevuse koordineeritus, eriti seoses tõhustatud koostööga EPPO asutamisel. Ameti ja EPPO vahelised suhted peaksid aitama tagada kõigi liidu finantshuvide kaitsmise võimaluste kasutamise.

(5)

Määruse (EL) 2017/1939 kohaselt peab amet, nagu ka liidu institutsioonid, organid, ametid ja asutused ning liikmesriigi pädevad asutused, teavitama EPPO-d viivitamata kuriteo kahtlusest, mille suhtes EPPO-l on pädevus. Kuna ameti volitused piirduvad kelmuste, pettuste, korruptsiooni ja muude liidu finantshuve kahjustavate ebaseaduslike tegevuste osas haldusjuurdluse läbiviimisega, on ametil kõik nõutav olemas, et tegutseda EPPO partneri ja eelistatud teabeallikana.

(6)

Võimalikule EPPO pädevusse kuuluvale kuriteole viitavad asjaolud võivad sisalduda algsetes ametile esitatud väidetes või ilmneda alles haldusjuurdluse käigus, mille amet on eeskirjade eiramise kahtluse korral algatanud. Seepärast peaks amet EPPO teavitamise kohustuse täitmiseks andma talle kuriteo kahtlusest teada olenevalt olukorrast kas enne ameti korraldatavat juurdlust või selle käigus.

(7)

Määruses (EL) 2017/1939 on sätestatud, mida selline teave peaks igal juhul sisaldama. Nende elementide kontrollimiseks ja vajaliku teabe kogumiseks võib olla vaja, et amet annaks väidetele esialgse hinnangu. Amet peaks sellise hinnangu andma operatiivselt ja nii, et see ei ohustaks võimalikku tulevast kriminaaluurimist. Kui hinnangus leidis kinnitust EPPO pädevusse kuuluva kuriteo kahtlus, peaks amet hinnangu lõpetamise järel teavitama EPPO-d.

(8)

Ameti oskusteavet arvestades peaks aluslepingutega või nende alusel loodud institutsioonidel, organitel, ametitel ja asutustel (edaspidi „institutsioonid, organid, ametid ja asutused“) olema võimalik paluda ametil anda esialgne hinnang neile esitatud väidetele.

(9)

Kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 ei tohiks amet üldjuhul alustada haldusjuurdlust paralleelselt samade asjaolude uurimisega EPPO-s. Teatud juhtudel võib siiski liidu finantshuvide kaitsmiseks vaja olla, et amet tegeleks enne EPPO-s algatatud kriminaalmenetluse lõpuleviimist täiendava haldusjuurdlusega, et teha kindlaks, kas on vaja kaitsemeetmeid või tuleks võtta finants-, distsiplinaar- või haldusmeetmeid. Sellised täiendavad juurdlused võivad olla asjakohased muu hulgas siis, kui nõutakse tagasi teatud aegumistähtajaga eelarvevahendeid, ohus olevad summad on suured või on ohtlikus olukorras vaja vältida edasisi kulutusi haldusmeetmete abil.

(10)

Juurdluse dubleerimise vältimise nõude kohaldamisel tuleks mõistet „samad asjaolud“ käsitleda, arvestades ne bis in idem põhimõtet käsitlevat Euroopa Liidu Kohtu praktikat, mille kohaselt peaks mõiste „samad asjaolud“ tähendama, et juurdluse esemeks olevad olulised faktid on identsed või sisuliselt samad ning neid mõistetakse ajas ja ruumis lahutamatult seotud konkreetsete asjaolude kogumina.

(11)

Määruses (EL) 2017/1939 on sätestatud, et EPPO võib paluda ametilt täiendavat haldusjuurdlust. Sellise taotluse puudumisel peaks täiendav juurdlus olema teatud tingimustel võimalik ameti enda algatusel, kui eelnevalt on EPPO-ga konsulteeritud. Täpsemalt peaks EPPO-l olema võimalus esitada ameti juurdluse algatamise, jätkamise või mõne tema juurdlusega seotud teatud juurdlustoimingute tegemise suhtes vastuväide, eelkõige selleks, et säilitada enda uurimise ja volituste tõhusus. Amet peab jätma tegemata toimingu, mille suhtes EPPO on esitanud vastuväite. Kui amet algatab juurdluse sellise vastuväiteta, peaks ta korraldama oma juurdluse EPPO-ga pidevalt konsulteerides.

(12)

Amet peaks EPPO läbiviidavaid uurimisi aktiivselt toetama. Nii võib EPPO paluda, et amet tema korraldatavat kriminaaluurimist määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013 antud volitusi kasutades toetaks või täiendaks. Amet peaks tegutsema nimetatud määruses sätestatud õigusraamistiku ja oma volituste piires.

(13)

Amet ja EPPO peaksid tulemusliku koordineerimise, koostöö ja läbipaistvuse eesmärgil omavahel pidevalt teavet vahetama. Enne ameti juurdluse või EPPO uurimise algatamist on teabevahetus eriti tähtis, selleks et oleks tagatud toimingute nõuetekohane koordineeritus, millega tagatakse vastastikune täiendavus ja välditakse dubleerimist. Selleks peaksid amet ja EPPO kasutama oma juurdluste haldamise süsteemide kokkulangevuste funktsiooni. Amet ja EPPO peaksid sellise teabevahetuse viisi ja tingimused sätestama oma töökorralduses. Dubleerimise vältimist ja vastastikust täiendavust käsitlevate õigusnormide nõuetekohase kohaldamise tagamiseks peaksid amet ja EPPO leppima kokku teatavad teabevahetuse tähtajad.

(14)

Komisjoni 2. oktoobri 2017. aasta aruandes määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 kohaldamise hindamise kohta (edaspidi „komisjoni hindamisaruanne“) jõuti järeldusele, et 2013. aasta muudatused õigusraamistikus on toonud kaasa selge paranemise juurdluste läbiviimises, partneritega tehtavas koostöös ja juurdlusaluste isikute õiguste austamises. Samas tõi komisjoni hindamisaruanne esile mõningaid puudusi, mis mõjutavad juurdluste tulemuslikkust ja tõhusust.

(15)

Komisjoni hindamisaruandes kõige selgemini ilmnenud puudusi tuleks käsitleda, muutes määrust (EL, Euratom) nr 883/2013. Nimetatud muudatused on lähiajal vajalikud ameti juurdluste õigusraamistiku tugevdamiseks, et amet jääks tugevaks ja täielikult toimivaks asutuseks, mis täiendab EPPO kriminaalõiguslikku tegevust haldusjuurdlustega, muutmata sealjuures ameti seniseid volitusi. Muudatused puudutavad peamiselt valdkondi, kus määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 praegune ebamäärasus võiks takistada ameti juurdluste tulemuslikkust, nagu kohapealsed kontrollid ja inspekteerimised, juurdepääsu võimaldamine pangakonto andmetele ja ameti koostatud juhtumiaruannete kui tõendite lubatavus haldus- või kriminaalmenetluses.

(16)

Määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 muudatused ei mõjuta juurdlustes kohaldatavaid menetluslikke tagatisi. Amet peab kohaldama menetluslikke tagatisi, mis on sätestatud määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 ja nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (6) ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas. Sellise õigusraamistiku kohaselt peavad ameti juurdlused olema objektiivsed, erapooletud ja konfidentsiaalsed, otsida tuleb nii süüdistajale kui ka kaitsjale kasutatavaid tõendeid, juurdlus peab toimuma kirjaliku volituse alusel ning sellele tuleb rakendada õiguspärasuse kontrolli. Amet on kohustatud jälgima, et juurdlustes austatakse juurdlusaluste isikute õigusi, sealhulgas süütuse presumptsiooni ja õigust keelduda enda vastu seletuste andmisest. Seletuste andmise käigus on juurdlusalustel isikutel muu hulgas õigus kasutada enda valitud isiku abi, kinnitada küsitluse protokoll ja kasutada ükskõik millist liidu institutsioonide ametlikku keelt. Juurdlusalustel isikutel on ka õigus esitada enne järelduste tegemist märkusi juhtumi asjaolude kohta.

(17)

Isikutele, kes teatavad kelmusest, pettusest, korruptsioonist ja muust liidu finantshuve kahjustavast ebaseaduslikust tegevusest, tuleks tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1937 (7) kohane kaitse.

(18)

Kui amet võtab oma volituste piires toetavaid meetmeid EPPO taotlusel, et kaitsta tõendite lubatavust ning põhiõigusi ja menetluslikke tagatisi, vältides samal ajal juurdluste ja uurimiste dubleerimist ning nähes ette tõhusa ja täiendava koostöö, peaksid amet ja EPPO tihedas koostöös tagama, et järgitakse määruse (EL) 2017/1939 VI peatükis sätestatud kohaldatavaid menetluslikke kaitsemeetmeid.

(19)

Amet on volitatud tegema kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi ning võib liidu finantshuve mõjutava kelmuse-, pettuse-, korruptsiooni- ja muu ebaseadusliku teo kahtluse uurimiseks vajalikul otstarbel siseneda asjaomaste ettevõtjate ruumidesse ja nõuda dokumentide esitamist. Sellised kohapealsed kontrollid ja inspekteerimised toimuvad kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013 ja määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96, kus on sätestatud, et nimetatud volituste kasutamisel tuleb mõnel juhul järgida liikmesriigi õigust. Komisjon hindamisaruandes leiti, et ei ole üheselt selge, mil määral kohaldatakse liikmesriigi õigust, ja see pärsib ameti võimet juurdlusi tulemuslikult läbi viia.

(20)

Sellepärast on vaja selgitada, mis juhtudel tuleb ameti juurdlustes kohaldada liikmesriigi õigust, muutmata ameti volitusi või määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 toimimist liikmesriikide suhtes, võttes arvesse Euroopa Liidu Üldkohtu 3. mai 2018. aasta otsust kohtuasjas T-48/16, Sigma Orionis SA vs. Euroopa Komisjon (8).

(21)

Ameti tehtavate kohapealsete kontrollide ja inspekteerimise suhtes tuleks kohaldada ainult liidu õigust, kui ettevõtja on kohapealse kontrolli ja inspekteerimisega nõus. Nii saaks amet kasutada oma juurdlusvolitusi tulemuslikult ja ühtsel viisil kõigis liikmesriikides, et tagada liidu finantshuvide kõrge kaitsetase kogu liidus kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 325.

(22)

Kui amet peab aga toetuma liikmesriigi pädevate asutuste abile, eriti kui ettevõtja ei ole kohapealse kontrolli ja inspekteerimisega nõus, peavad liikmesriigid hoolitsema selle eest, et ameti tegevus oleks tulemuslik, ja andma vajalikku abi vastava riigi menetlusõigust järgides. Liidu finantshuvide kaitsmiseks peaks komisjon võtma arvesse liikmesriigi keeldumist teha ametiga koostööd, kui ta kaalub, kas nõuda asjaomased summad sisse liikmesriikide suhtes kohaldatava liidu õiguse kohaselt finantskorrektsioonide kohaldamise teel.

(23)

Ametil on määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 alusel võimalik sõlmida halduskokkuleppeid liikmesriigi pädevate asutustega, näiteks pettustevastaste koordineerimistalitustega, ning institutsioonide, organite, ametite ja asutustega, et täpsustada nimetatud määruse kohase koostöö üksikasju, eelkõige seoses teabe edastamise ning juurdluste läbiviimise ja järelmeetmetega.

(24)

Määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 tuleks muuta, et lisada sellesse ettevõtjatele pandav kohustus teha ametiga koostööd kooskõlas määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 neile pandud kohustusega lubada teha oma ruumides, maal, transpordivahendites ja muudes äritegevuseks kasutatavates kohtades kohapealseid kontrolle ja inspekteerimist ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (9) artiklis 129 sätestatud kohustusega, et igal isikul, kes saab liidult rahalisi vahendeid, tuleb teha igakülgset koostööd liidu finantshuvide kaitsmisel, sealhulgas ameti juurdluste puhul.

(25)

Sellise koostöökohustuse raames peaks ametil olema võimalik nõuda asjakohast teavet juurdluse esemega võib-olla seotud või selle kohta niisugust teavet valdavatelt ettevõtjatelt. Sellise nõude korral ei peaks ettevõtjad olema kohustatud andma enda vastu ütlusi, aga nad peaksid olema kohustatud vastama faktiküsimustele ja esitama dokumente, isegi kui seda teavet võidakse kasutada nende või mõne teise ettevõtja vastu ja nende ebaseadusliku tegevuse tuvastamiseks. Juurdluste tulemuslikkuse tagamiseks praeguse töökorralduse kontekstis peaks ametil olema võimalik taotleda juurdepääsu teabele, mis sisaldub eraisiku omatavates tööks kasutatavates seadmetes. Ameti juurdepääsu suhtes tuleks kohaldada samu tingimusi ja ulatust, mida kohaldatakse liikmesriikide kontrolliasutuste suhtes, ning juurdepääsu tohiks anda ainult juhul, kui ametil on põhjendatult alust kahtlustada, et selliste seadmete sisu võib olla juurdluse jaoks oluline, ning seda kooskõlas vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttega ning peaks hõlmama üksnes juurdluse seisukohast olulist teavet.

(26)

Ettevõtjatel peaks kohapealsete kontrollide ja inspekteerimise ajal olema võimalus kasutada selle liikmesriigi ametlikku keelt, kus kontrollimine toimub, ja kasutada enda valitud isiku, sealhulgas välise õigusnõustaja abi. Õigusnõustaja kohalolek ei tohiks siiski olla kohapealse kontrolli või inspekteerimise õiguspärasuse eeltingimuseks. Kohapealsete kontrollide ja inspekteerimise tulemuslikkuse tagamiseks, eriti seoses tõendite kaotsimineku ohuga, peaks ametil olema võimalik pääseda ettevõtja ruumidesse, maale, transpordivahenditesse ja muudesse tegevuskohtadesse, ilma et peaks ootama, kuni ettevõtja oma õigusnõustajaga konsulteerib. Nõustuda võiks ainult mõistlikult lühikese viivitusega, mille jooksul ettevõtja enne kohapealse kontrolli ja inspekteerimise algust õigusnõustajaga konsulteerib. Tuleks rangelt jälgida, et sellised viivitused oleksid võimalikult lühikesed.

(27)

Kohapealsete kontrollide ja inspekteerimise läbipaistvuse tagamiseks peaks amet andma ettevõtjatele nõuetekohast teavet nende koostöökohustuse, koostööst keeldumise tagajärgede ning kohaldatava menetluse, sealhulgas menetluslike kaitsemeetmete kohta.

(28)

Sisejuurdlustes ja vajaduse korral ka välisjuurdlustes on ametil juurdepääs igasugusele institutsioonide, organite, ametite ja asutuste käsutuses olevale asjakohasele teabele. Nagu komisjoni hindamisaruandest on selgunud, on vaja tehnoloogilise arengu tõttu täpsustada, et selline juurdepääs peaks olema võimalik olenemata sellest, millisel andmekandjal teave või andmed on salvestatud. Sisejuurdluse käigus peaks ametil olukordades, kus tal on põhjendatud alus kahtlustada, et nende sisu võib olla juurdluse jaoks oluline, olema võimalik taotleda juurdepääsu teabele, mis sisaldub eraisikuna omatavates, ent tööks kasutatavates seadmetes. Ameti juurdepääsu peaks olema võimalik seada sõltuvusse asjaomastes institutsioonides, organites, ametites ja asutustes kehtestatud eritingimustest. Selline juurdepääs peaks olema kooskõlas vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttega ning peaks hõlmama üksnes juurdluse seisukohast olulist teavet. Selleks et tagada ametile tulemuslik ja järjepidev juurdepääs ning asjaomaste isikute põhiõiguste kõrgetasemeline kaitse, peaksid institutsioonid, organid, ametid ja asutused tagama eri institutsioonide, organite, ametite ja asutuste poolt vastu võetud eraisikuna omatavatele seadmetele juurdepääsu käsitlevate õigusnormide ühtsuse, et tagada samaväärsed tingimused kooskõlas 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta (10).

(29)

Et ameti juurdluste õigusraamistik oleks ühtsem, tuleks sise- ja välisjuurdluste suhtes kohaldatavaid norme veelgi ühtlustada, et kaotada komisjoni hindamisaruandes leitud põhjendamatud erinevused. Näiteks välisjuurdluse lõpetamisel koostatud aruanded ja soovitused tuleks vajaduse korral edastada sarnaselt sisejuurdlustega asjaomasele institutsioonile, organile, ametile või asutusele kohaste meetmete võtmiseks. Kui volitused seda võimaldavad, peaks amet toetama asjaomast institutsiooni, organit, ametit või asutust meetmete võtmisel vastavalt tema soovitustele. Kui amet ei algata juurdlust, peaks tal olema võimalik saata asjakohast teavet liikmesriikide ametiasutustele või institutsioonidele, organitele, ametitele või asutustele kohaste meetmete võtmiseks. Ta peaks saatma asjaomast teavet juhtudel, kui ta otsustab juurdlust mitte algatada, hoolimata piisavast kahtlusest, et aset on leidnud kelmus, pettus, korruptsioon või muu liidu finantshuve kahjustav ebaseaduslik tegevus. Enne seda peaks amet nõuetekohaselt kaaluma, kas see ei või segada EPPO-s käimasolevaid uurimisi.

(30)

Kuna riikide institutsiooniline raamistik on väga mitmekesine, peaks liikmesriikidel, tuginedes lojaalse koostöö põhimõttele, olema võimalus teavitada ametit nendest asutustest, kes on ameti soovituste põhjal pädevad meetmeid võtma, ning nendest asutustest, keda tuleb teavitada näiteks rahalistel, statistilistel või järelevalve eesmärkidel, et nad saaksid täita oma asjakohaseid ülesandeid. Selliseks asutuseks võib olla muuhulgas riiklik pettustevastane koordineerimistalitus. Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole aruannetes esitatud ameti soovitustel siduvaid õiguslikke tagajärgi sellistele liikmesriigi ametiasutustele ega institutsioonidele, organitele, ametitele ja asutustele.

(31)

Ametile tuleks anda vajalikud vahendid raha liikumise jälgimiseks, et paljastada paljude kelmuste ja pettuste puhul tavalised töömeetodid. Ametil on võimalik saada juurdluseks vajalikke pangakontoandmeid paljude liikmesriikide krediidiasutustest koostöös riigi ametiasutustega ja nende abiga. Et tegutsemine oleks tulemuslik kogu liidus, peaks määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 olema sätestatud riigi pädevate asutuste kohustus anda ametile üldise abistamiskohustuse raames ka pangakontoandmeid. Liikmesriigid peaksid teavitama komisjoni pädevatest asutustest, mille kaudu selline koostöö toimub. Niimoodi ametit aidates peaksid riigi ametiasutused tegutsema samadel tingimustel, mida kohaldatakse asjaomase liikmesriigi pädevate asutuste suhtes.

(32)

Selleks et pöörata tähelepanu menetluslike tagatiste ja põhiõiguste kaitsele ja austamisele, peaks komisjon oma siseüksusena looma menetluslike tagatiste kontrolöri (edaspidi „kontrolör“) ametikoha, mis vahendite tõhusa kasutamise eesmärgil tuleks halduslikult siduda järelevalvekomiteega ja tagada talle piisavad vahendid. Kontrolör peaks käsitlema kaebusi täiesti sõltumatult, sealhulgas järelevalvekomiteest ja ametist sõltumatult ning talle peaks olema kättesaadav kogu teave, mida ta oma ülesannete täitmiseks vajab.

(33)

Juurdlusalusel isikul peaks oleks võimalik esitada kontrolörile kaebus menetluslike tagatiste järgimise kohta ameti poolt ning ameti juurdluste suhtes kohaldatavate normide rikkumise, eelkõige menetlusnormide ja põhiõiguste rikkumise kohta. Selleks tuleks kehtestada kaebuste esitamise kord. Kontrolör peaks vastutama selliste kaebuste kohta soovituste andmise eest, soovitades vajaduse korral lahendusi kaebuses tõstatatud küsimustele. Kontrolör peaks vaatama kaebuse läbi kiire võistleva menetluse käigus, jättes samas ametile võimaluse käimasolevat juurdlust jätkata. Kontrolör peaks andma kaebuse esitajale ja ametile võimaluse esitada kaebuses tõstatatud küsimuse kohta märkusi ning see lahendada. Peadirektor peaks võtma kontrolöri soovituse alusel asjakohaseid meetmeid. Peadirektoril peaks olema nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võimalik kontrolöri soovitatust kõrvale kalduda. Sellise kõrvalekaldumise põhjendused tuleks lisada juurdluse lõpparuandele.

(34)

Läbipaistvuse ja aruandekohustuse suurendamiseks peaks kontrolör oma aastaaruandes esitama teabe kaebuste lahendamise korra kohta. Aastaaruanne peaks eelkõige hõlmama saadud kaebuste arvu, menetlusnormide ja põhiõiguste rikkumise liike, asjaomaseid tegevusi ning võimaluse korral ameti võetud järelmeetmeid.

(35)

Ameti varajane teabeedastus kaitsemeetmete rakendamiseks on hädavajalik liidu finantshuvide kaitsmise vahend. Et tagada ameti ning institutsioonide, organite, ametite ja asutuste sellesisuline tihe koostöö, on asjakohane anda viimastele võimalus konsulteerida igal ajal ametiga, et otsustada sobivate ettevaatusabinõude, sealhulgas tõendite tagamise küsimuses.

(36)

Ameti aruanded on haldus- ja kohtumenetlustes riigi haldusametnike koostatud menetluskokkuvõtetega samal viisil ja samadel tingimustel lubatavad tõendid. Komisjoni hindamisaruandest ilmnes, et mõnes liikmesriigis ei taga see säte ameti tegevuse piisavat tulemuslikkust. Ameti aruannete tulemuslikkuse ja ühetaolise kasutamise tagamiseks tuleks määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 sätestada põhimõte, et sellised aruanded on lubatavad liikmesriikide kohtumenetluses, mis ei ole kriminaalmenetlus, ja haldusmenetluses. Sätet, mille kohaselt on ameti aruanded riigi haldusametnike koostatud menetluskokkuvõtetega samaväärsed, tuleks endiselt kohaldada ka liikmesriikide kriminaalkohtumenetluses. Samuti tuleks määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 sätestada OLAFi aruannete lubatavus liidu tasandi haldus- ja kohtumenetluses.

(37)

Liikmesriikide pettustevastased koordineerimistalitused seati sisse määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013, et lihtsustada ameti ja liikmesriikide tulemuslikku koostööd ja teabe, sealhulgas operatiivteabe vahetamist. Komisjoni hindamisaruandes jõuti järeldusele, et need on ameti tööle kaasa aidanud. Samuti leiti komisjoni hindamisaruandes, et vaja on nende pettustevastaste koordineerimistalituste rolli veelgi täpsustada, et amet saaks tulemuslikuks juurdluseks vajalikku abi, jättes pettustevastaste koordineerimistalituste struktuuri ja volitused siiski iga liikmesriigi enda otsustada. Sellega seoses peaksid pettustevastased koordineerimistalitused saama sise- ja välisjuurdluste ajal, enne neid või nende lõpus anda või koordineerida ametile selle ülesannete tulemuslikuks täitmiseks vajalikku abi.

(38)

Ameti kohustus abistada liidu finantshuvide kaitsel liikmesriike nende tegevuse koordineerimisega on selle volituste tähtis osa, mis toetab liikmesriikide piiriülest koostööd. Vaja on sätestada täpsemad reeglid, mis lihtsustaks ameti koordineerimistegevust ja sellesisulist koostööd liikmesriikide asutuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Kõnealuste reeglitega ei tohiks piirata ameti selliste volituste kasutamist, mis on antud komisjonile erisätetega, millega reguleeritakse liikmesriikide haldusasutuste vastastikust abi ning nende asutuste ja komisjoni vahelist koostööd, eelkõige nõukogu määrusega (EÜ) nr 515/97 (11) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 608/2013 (12) ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud koordineerimistegevust.

(39)

Tuleks selgitada, et kui liikmesriikide pädevad asutused, sealhulgas pettustevastased koordineerimistalitused, tegutsevad liidu finantshuvide kaitsmise eesmärgil koostöös ameti või muude pädevate asutustega, on liikmesriikide õigus nende suhtes jätkuvalt kohaldatav.

(40)

Pettustevastastel koordineerimistalitustel peaks olema koordineerimistegevuse kontekstis võimalik anda ametile abi ning teha omavahel koostööd, et täiendavalt parandada olemasolevaid mehhanisme koostöö tegemiseks pettustevastases võitluses.

(41)

Liikmesriikide pädevad asutused ning institutsioonid, organid, ametid ja asutused peaksid võtma ameti soovitusega ettenähtud meetmeid. Selleks et amet saaks oma juhtumite arengut jälgida, peaksid liikmesriigid juhul, kui amet annab liikmesriigi prokuratuurile õigusmõistmisealaseid soovitusi, saatma ameti taotluse korral ametile liikmesriigi kohtu lõpliku otsuse. Kohtute täieliku sõltumatuse säilitamiseks saaks selline edastamine toimuda alles siis, kui asjaomane kohtumenetlus on lõpule viidud ja lõplik kohtulahend on tehtud avalikult teatavaks.

(42)

Selleks et täiendada määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 sätestatud juurdluste korraldamist käsitlevaid menetlusnorme, peaks amet võtma vastu juurdlusmenetlust käsitlevad suunised, mida ameti töötajad peavad järgima.

(43)

Tuleks selgitada, et amet võib osaleda kooskõlas liidu õigusega loodud ühistes uurimisrühmades ning et tal on õigus vahetada selle raames saadud operatiivteavet. Sellise teabe kasutamise suhtes kohaldatakse liidu õigusaktides, mille alusel ühised uurimisrühmad on loodud, sätestatud tingimusi ja kaitsemeetmeid. Kui amet osaleb sellistes ühistes uurimisrühmades, on tal toetav suutlikkus ja ta võtab partneri rolli vastavalt õiguslikele piirangutele, mis võivad esineda liidu ja liikmesriigi õiguses.

(44)

Hiljemalt viie aasta möödumisel määruse (EL) 2017/1939 artikli 120 lõike 2 teise lõigu kohaselt määratud kuupäevast peaks komisjon hindama määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 kohaldamist ning eelkõige ameti ja EPPO koostöö tõhusust, et kaaluda, kas nimetatud koostöös saadud kogemuste põhjal on muudatuste tegemine õigustatud. Komisjon peaks kohasel juhul esitama uue põhjaliku seadusandliku ettepaneku hiljemalt kaks aastat pärast nimetatud hindamist.

(45)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt liidu finantshuvide kaitse tugevdamine ameti tegevuse kohandamise (võttes arvesse EPPO asutamist) ja ameti juurdluste tulemuslikkuse parandamise abil, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda paremini saavutada liidu tasandil, võttes vastu ameti ja EPPO suhteid reguleerivad normid, et suurendada nende juurdluste tulemuslikkust, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(46)

Määrusega ei muudeta liikmesriikide volitusi ega kohustusi võtta meetmeid kelmuste, pettuste, korruptsiooni ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu.

(47)

Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 (13) artikli 28 lõikele 2 ning ta esitas formaalsed märkused 23. juulil 2018.

(48)

Määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 tuleks seetõttu vastavalt muuta,