(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas (2) komisjonile 5. oktoobril 2010 Taani saadetud taotlus registreerida kaitstud geograafilise tähisena nimetus „Havarti“.

(2)

Saksamaa, Hispaania, USA piimaekspordi nõukogu (U.S. Dairy Export Council) koos USA riiklik piimatootjate ühenduse (National Milk Producers Federation) ja rahvusvahelise piimatoodete ühendusega (International Dairy Foods Association), Ameerika Ühendriikide kaubandusesinduse büroo (Office of the United States Trade Representative), Uus-Meremaa välis-ja kaubandusministeerium (Ministry of Foreign Affairs and Trade of New Zealand), Uus-Meremaa piimatööstusettevõtete ühendus (Dairy Companies Association of New Zealand, DCANZ) ja Austraalia valitsuse toetatud Austraalia meiereide ühendus (Dairy Australia Limited) esitasid nimetuse registreerimisele vastuväited vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 lõikele 2. Vastuväited loeti vastuvõetavaks.

(3)

Komisjon sai ka vastulaused organisatsioonilt Camara Nacional de Productores de Leche (Costa Rica) ja ühenduselt Asociación de Desarollo Lácteo (ASODEL) (Guatemala). Ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 lõike 2 kohast põhjendatud vastuväidet ei esitatud.

(4)

Komisjon kutsus huvitatud isikuid alustama asjakohaseid nõupidamisi vastuvõetavate vastuväidete üle. Taani taotlusel ja kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 lõike 3 viimase lõiguga pikendas komisjon 5. augusti 2014. aasta ja 22. septembri 2014. aasta kirjaga iga käimasoleva nõupidamise tähtaega veel kolme kuu võrra.

(5)

Kuna ettenähtud aja jooksul kokkuleppele ei jõutud, peaks komisjon võtma vastu rakendusakti vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 52 lõike 3 punktis b osutatud menetlusele.

(6)

Vastuväidete esitajad väitsid, et juustul „Havarti“ ei ole erilist kvaliteeti, mainet ega muid omadusi, mis tulenevad asjaomasest geograafilisest päritolust. Nad leidsid, et kaubamärgi mainet ja tuntust arvesse võttes võiks nimetuse registreerimine tarbijaid toote tegeliku olemuse osas eksitada. Nende arvates ohustaks nimetuse registreerimine identset nimetust, kaubamärke ja tooteid, mida on õiguspäraselt turustatud vähemalt viis aastat. Lisaks sellele väitsid nad, et kõnealune nimetus on eeldatavasti muutunud üldnimeks järgmistel põhjustel: nimetuse „Havarti“ suhtes on rakendatud alates 1966. aastast codex alimentarius’e standardit, alates 1951. aastast on see nimetus kantud Stresa konventsiooni B lisasse ja sellel on oma tariifirida. Juustu „Havarti“ toodetakse ja tarbitakse nii mitmes ELi liikmesriigis kui ka EList väljaspool asuvas riigis, teatavates riikides on selleks lausa konkreetne õiguslik standard.

(7)

Komisjon on hinnanud põhjendatud vastuväidetes esitatud väiteid määruse (EL) nr 1151/2012 sätete valguses, võttes arvesse taotleja ja vastuväiteid esitanute vahel korraldatud asjakohaste konsultatsioonide tulemusi, ning on jõudnud järeldusele, et nimetus „Havarti“ tuleks registreerida.

(8)

Seoses väitega, et nimetus „Havarti“ ei vasta määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 5, tuleks märkida, et nimetuse „Havarti“ registreerimist kaitstud geograafilise tähisena taotletakse toote maine alusel, mis tuleneb selle geograafilisest päritolust määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 5 lõike 2 punkti b tähenduses.

(9)

Taani on esitanud mitmeid erialaseid väljaandeid ja viiteid, mis tõendavad, et Taani ja juustu „Havarti“ vahel on mainel põhinev seos. Riiklikel ja rahvusvahelistel foorumitel on kõnealune juust pälvinud arvukalt auavaldusi, auhindu ja preemiaid. Kõnealuse toote maine põhineb ka selle erilisel tootmismeetodil ja ajaloolisel oskusteabel.

(10)

Vastuväidete esitamise menetluses täpsustasid Taani ametiasutused, et juustu „Havarti“ maine on saavutatud üle 100 aasta kestnud seadusandlike algatuste ja kvaliteetse töö abil.

(11)

ELi territooriumil toodetakse juustu „Havarti“ peamiselt Taanis. Taotluse esitamise kuupäeval toodeti Hispaanias, Saksamaal, Poolas, Soomes ja Eestis kõnealust juustu piiratud koguses. Pelk asjaolu, et nendes liikmesriikides juustu „Havarti“ toodetakse, ei tohiks aga kahtluse alla seada kõnealuse juustu seost Taaniga. Võrreldes Taani kogutoodanguga on kõnealustes liikmesriikides toodetud kogused väga piiratud. Konkreetselt alustati Hispaanias juustu „Havarti“ turustamist alles 2010. aastal ning see muutus oluliseks alles pärast seda, kui Taani oli komisjonile esitanud taotluse nimetuse „Havarti“ registreerimiseks kaitstud geograafilise tähisena.

(12)

Taani esitas tõendid selle kohta, et valdav enamik Taani tarbijaid tunnistab toote püsivat seost Taaniga. Küsitluse tulemustest nähtub, et lõviosale Taani tarbijaist on juust „Havarti“ hästi tuntud ja nad seostavad seda Taaniga. Väljaspool Taanit tuntakse juustu „Havarti“ väga vähe.

(13)

Hispaania edastas uuringutulemused, millest nähtub selles riigis küsitletud tarbijate teadlikkus juustu „Havarti“ ja selle päritolu kohta. Kõnealune uuring ei ole lõplik. Nii toote enda kui ka selle Taani päritolu suhtes valitseb ulatuslik teadmatus. Juustu „Havarti“ päritoluriigiks on tarbijad pidanud mitmeid eri riike. Sellist teadmatust toote ja selle Taani päritolu kohta ei saa pidada positiivseks näitajaks nimetuse üldise olemuse kohta.

(14)

Vastuväite esitajad leiavad ka, et nimetust ei peaks registreerima, sest olemasoleva kaubamärgi mainet ja tuntust arvesse võttes võiks nimetuse registreerimine tarbijat toote tegeliku olemuse osas eksitada. Ühegi asjaomase kaubamärgi maine ja tuntuse kohta tõendeid ei esitatud. Samuti ei selgitatud, mil moel oleks võimalik tarbijat eksitada.

(15)

Kolmandatest riikidest pärit vastuväiteesitajate arvates kahjustaks nimetuse „Havarti“ registreerimine kaitstud geograafilise tähisena identset nimetust „Havarti“, kaubamärke ja tooteid, mida on õiguspäraselt toodetud ja turustatud rohkem kui viis aastat, mistõttu on see üks määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 10 lõike 1 punktis c loetletud vastuväite esitamise alustest.

(16)

On ilmnenud, et käesolevas vastuväidete esitamise menetluses osalevad kolmandatest riikidest pärit vastuväiteesitajad ei ole nimetusega „Havarti“ tähistatud juustu Euroopa Liidu turule suunanud. Seepärast ei ohusta nimetuse „Havarti“ registreerimine Euroopa Liidus kaitstud geograafilise tähisena kõnealustes kolmandates riikides toodetud ja nimetusega „Havarti“ tähistatud juustu.

(17)

Määrust (EL) nr 1151/2012 kolmandate riikide territooriumide suhtes ei kohaldata. Nimetuse „Havarti“ registreerimine kaitstud geograafilise tähisena vastavalt määrusele (EL) nr 1151/2012 ei saa kahjustada nimetuse „Havarti“ kasutamist kolmandate riikide turul.

(18)

Kaubamärke, mis on juba registreeritud, mida on heas usus taotletud või mis on olnud Euroopa Liidu territooriumil kasutuses enne seda, kui Taani nimetuse „Havarti“ registreerimistaotluse esitas, ei mõjuta kaitstud geograafilise tähise registreerimine vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 14 lõikele 2.

(19)

Hispaania ja Saksamaa väitsid, et nemad toodavad nimetusega „Havarti“ tähistatud juustu. Nimetuse „Havarti“ registreerimine määruse (EL) nr 1151/2012 alusel kaitstud geograafilise tähisena ohustaks seepärast Hispaanias ja Saksamaal välja töötatud toodet, mida tähistatakse nimetusega „Havarti“ ja mis on identne nimetusega, mille registreerimistaotlus esitati 5. oktoobril 2010.

(20)

Teabest, mis esitati komisjonile koos Saksamaa ja Hispaania vastuväitega, ilmneb et Hispaanias algas juustu „Havarti“ tootmine 2010. aastal ja selle maht oli 2014. aastal 5100 tonni. Asjaomase tootmise kohta Saksamaal on andmeid üksnes 2012. aasta kohta (2571 tonni), aga väidetavalt on kõnealuses riigis juustu „Havarti“ toodetud üle 20 aasta. Eespool öeldut arvesse võttes tuleks määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 15 lõike 1 punkti a kohaselt võimaldada üleminekuperioodid Hispaania ja Saksamaa ettevõtjatele, kes olid alustanud nimetusega „Havarti“ tähistatud juustu tootmist enne seda, kui Taani esitas komisjonile registreerimistaotluse, ning lubada neil jätkata registreerimisega seotud nimetuse kasutamist ja kohandada oma turustatavat toodangut. Saksamaa ja Hispaania tootjate jaoks tuleks pidada asjakohaseks viieaastast üleminekuperioodi.

(21)

Vastuväidete esitajad tuginesid lõpuks mitmele asjaolule, mis väidetavalt tõendavad, et asjaomane nimetus on üldine. Ent asjaolu, et nimetusel „Havarti“ on oma codex alimentarius’e standard ja nimetus on kantud Stresa konventsiooni B lisasse, ei tähenda, et see nimetus on üldine. Tariifikoodid on seotud tolliküsimustega ega ole seega intellektuaalomandiõiguste puhul asjakohased. Toote üldist staatust ELis saab hinnata üksnes selle alusel, missugune on tarbijate arusaam tootest ELi territooriumil.

(22)

Arvestades juustu „Havarti“ tootmisandmeid ja arusaama sellest tootest ELis, mida on hinnatud seoses viidatud väitega, milles käsitletakse toote ja geograafilise piirkonna vahelise seose väidetavat puudumist, tuleb järeldada, et nimetus „Havarti“ ei ole saanud ELis üldnimeks.

(23)

Võttes arvesse intellektuaalomandiõigustes üldiselt ja määruses (EL) nr 1151/2012 konkreetselt käsitletud territoriaalsuse põhimõtet, mille kohaselt tuleb võimalikku üldnime olemust hinnata ELi territooriumi suhtes, ei ole väljaspool ELi juustu „Havarti“ tootmist ja turustamist käsitlevad andmed asjakohased. Seda, kuidas asjaomast nimetust mõistetakse väljaspool ELi ja kas kolmandates riikides on olemas vastavad õiguslikud tootmisstandardid, ei loeta käesoleva otsuse jaoks asjakohaseks olenemata sellest, kas kõnealuste standarditega on märgistusmõisted kehtestatud või mitte.

(24)

Vastuväidete esitajate ettepanekuga registreerida nimetus „Danish Havarti“ ei saa nõustuda, kuna sel juhul ei täidetaks määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis a sätestatud tingimusi.

(25)

Selleks et võimaldada juba toodetud või turul olevate varude ammendamist, tuleks käesoleva määruse kohaldamine edasi lükata.

(26)

Eelnevat arvesse võttes tuleks nimetus „Havarti“ kanda kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse.

(27)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika komitee arvamusega,