Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32019D0869

Nõukogu otsus (EL) 2019/869, 14. mai 2019, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Vahemere üldises kalanduskomisjonis (GFCM) võetav seisukoht ja tunnistatakse kehtetuks 19. mai 2014. aasta otsus liidu nimel GFCMis võetava seisukoha kohta

ST/8338/2019/INIT

ELT L 140, 28.5.2019, p. 84–89 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 15/01/2024; kehtetuks tunnistatud 32024D0394

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2019/869/oj

28.5.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 140/84


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/869,

14. mai 2019,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Vahemere üldises kalanduskomisjonis (GFCM) võetav seisukoht ja tunnistatakse kehtetuks 19. mai 2014. aasta otsus liidu nimel GFCMis võetava seisukoha kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 43 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Liit sõlmis nõukogu otsusega 98/416/EÜ (1) Vahemere üldise kalanduskomisjoni asutamise lepingu („GFCMi leping“). Ka Bulgaaria, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Malta, Rumeenia ja Sloveenia on GFCM lepingu osalised.

(2)

Vahemere üldine kalanduskomisjon (GFCM) vastutab selliste meetmete vastuvõtmise eest, mille eesmärk on tagada GFCMi lepingu alal kalavarude pikaajaline kaitse ja säästev kasutamine ning vesiviljeluse säästev areng. Sellised meetmed võivad muutuda liidule siduvaks.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 (2) on sätestatud, et liit tagab selle, et püügitegevus ja vesiviljelus on keskkonna seisukohast pikaajaliselt jätkusuutlikud ning neid majandatakse sellisel viisil, mis on kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase kasu saavutamise ja toiduvarude kättesaadavuse toetamise eesmärkidega. Samuti on selles sätestatud, et liit kohaldab kalapüügi majandamise suhtes ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ning ühise kalanduspoliitika eesmärk on tagada, et mere bioloogiliste ressursside kasutamise kaudu taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikke tasemeid. Lisaks on selles sätestatud, et liit võtab parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal kalavarude kaitse- ja majandamismeetmed, toetab teaduslike nõuannete ja teadmiste edasiarendamist, lõpetab järk-järgult tagasiheite ja edendab püügimeetodeid, mis aitavad kaasa selektiivsemale kalapüügile, soovimatu saagi võimalikult suurele vältimisele ja vähendamisele ning sellisele kalapüügile, millel on väike mõju mereökosüsteemile ja kalavarudele. Lisaks on määruses (EL) nr 1380/2013 konkreetselt sätestatud, et liit kohaldab neid eesmärke ja põhimõtteid oma kalandusalastes välissuhetes.

(4)

Vastavalt liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisteatisele „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“ ja nõukogu järeldustele kõnealuse ühisteatise kohta on liidu tegevuse keskmes piirkondlike kalandusorganisatsioonide tegevuse tulemuslikkuse toetamise ja suurendamise ning vajaduse korral nende juhtimise parandamise meetmete edendamine kõnealustel foorumitel.

(5)

Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ viidatakse konkreetsetele meetmetele, mille eesmärk on vähendada plasti- ja merereostust ning samuti püügivahendite kaotamist merel või sinna jätmist.

(6)

Vastavalt järeldustele Vahemere kalanduse jätkusuutlikkust käsitlevast ministrite konverentsist, millel võeti 30. märtsil 2017 vastu Malta MedFish4Ever ministrite deklaratsioon, ja kõrgetasemelisest konverentsist Musta mere kalanduse ja vesiviljeluse teemal, millel võeti 7. juunil 2018 vastu Sofia ministrite deklaratsioon, on liidu GFCMi alaste meetmete puhul kesksel kohal selliste meetmete edendamine, millega toetatakse ja tõhustatakse andmete kogumist ja nende teaduslikku hindamist, ökosüsteemipõhist kalavarude majandamist, koostöö tegemise kultuuri ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi lõpetamiseks, jätkusuutlikku väikesemahulist kalapüüki ja vesiviljelust ning suuremat solidaarsust ja koordineerimist.

(7)

On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel GFCMi koosolekutel võetav seisukoht ajavahemikuks 2019–2023, kuna GFCMi kaitse- ja majandamismeetmed on liidu jaoks siduvad ning võivad otsustavalt mõjutada liidu õiguse sisu, nimelt nõukogu määruseid (EÜ) nr 1005/2008 (3) ja (EÜ) nr 1224/2009 (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/2403 (5).

(8)

Praegu GFCMi koosolekutel liidu nimel võetav seisukoht on kehtestatud nõukogu 19. mai 2014. aasta otsusega liidu nimel GFCMis võetava seisukoha kohta. On asjakohane tunnistada kõnealune otsus kehtetuks ja asendada see uue otsusega, mi hõlmaks ajavahemikku 2019–2023.

(9)

Arvestades kalavarude muutuvat iseloomu GFCMi lepingu alal ja sellest tulenevat vajadust võtta liidu seisukohas arvesse uut arengut, sealhulgas uut teaduslikku ja muud asjakohast teavet, mis esitatakse enne GFCMi koosolekuid või nende käigus, tuleks kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõikes 2 sätestatud liidu institutsioonide vahelise lojaalse koostöö põhimõttega kehtestada ajavahemikuks 2019–2023 kord liidu seisukoha iga-aastaseks täpsustamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) koosolekutel, on esitatud I lisas.

Artikkel 2

GFCMi koosolekutel võetavat liidu seisukohta täpsustatakse igal aastal vastavalt II lisale.

Artikkel 3

Nõukogu annab I lisas esitatud liidu seisukohale hinnangu ja vajaduse korral vaatab selle komisjoni ettepaneku põhjal läbi hiljemalt GFCMi 2024. aasta aastakoosolekuks.

Artikkel 4

Nõukogu 19. mai 2014. aasta otsus Euroopa Liidu nimel Vahemere üldises kalanduskomisjonis (GFCM) võetava seisukoha kohta tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 14. mai 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

P. DAEA


(1)  Nõukogu 16. juuni 1998. aasta otsus 98/416/EÜ Euroopa Ühenduse liitumise kohta Vahemere üldise kalanduskomisjoniga (EÜT L 190, 4.7.1998, lk 34).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(3)  Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).

(4)  Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81).


I LISA

Liidu nimel Vahemere üldises kalanduskomisjonis (GFCM) võetav seisukoht

1.   PÕHIMÕTTED

Euroopa Liit teeb GFCMi raames järgmist:

a)

tegutseb vastavalt liidu eesmärkidele ja põhimõtetele ühise kalanduspoliitika (ÜKP) raames, eelkõige kohaldades ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud maksimaalse jätkusuutliku saagikusega seotud eesmärke, et edendada ökosüsteemipõhise lähenemisviisi rakendamist kalavarude majandamisel, vältida ja vähendada võimalikult palju soovimatut saaki ning kaotada järk-järgult saagi tagasiheitmine, minimeerida kalapüügi mõju mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele, võimaldada majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise liidu kalanduse edendamise kaudu rahuldav elatustase kalapüügist sõltuvale elanikkonnale ning võtta arvesse tarbijate huve;

b)

töötab sidusrühmade asjakohase kaasamise nimel GFCMi meetmete ettevalmistusetapis ja tagab, et GFCMi raames vastu võetud meetmed on kooskõlas GFCMi lepinguga;

c)

tagab, et GFCMi raames vastu võetud meetmed on kooskõlas rahvusvahelise õigusega, eelkõige 1982. aasta ÜRO mereõiguse konventsiooniga, 1995. aasta ÜRO piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitleva kokkuleppega, 1993. aasta kokkuleppega, millega ergutatakse avamerekalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju, ning 2009. aasta ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni sadamariigi meetmeid käsitleva kokkuleppega;

d)

kavatseb rakendada meetmeid ja kohustusi, mis on sätestatud 30. märtsil 2017 Maltal allkirjastatud MedFish4Ever ministrite deklaratsioonis ja 7. juunil 2018 Sofias allkirjastatud ministrite deklaratsioonis, mille eesmärk on eelkõige andmete kogumine ja nende teaduslik hindamine, ökosüsteemipõhise kalavarude majandamise võrgustiku loomine, koostöö tegemise kultuuri välja kujundamine ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi lõpetamine, jätkusuutliku väikesemahulise kalapüügi ja vesiviljeluse toetamine ning suurema solidaarsuse ja kooskõlastatuse tagamine Vahemerel;

e)

toetab seisukohti, mis on kooskõlas sama piirkonna piirkondlike kalandusorganisatsioonide parimate tavadega;

f)

taotleb kooskõla ja koostoimet liidu poliitikaga, mis moodustab osa kahepoolsetest kalandussuhetest kolmandate riikidega, ja tagab kooskõla muude valdkondade poliitikaga, eelkõige välissuhete, tööhõive, keskkonna, kaubanduse, arendustegevuse ning teadus- ja uuendustegevuse valdkonnas;

g)

tagab liidu rahvusvaheliste kohustuste järgimise;

h)

järgib nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldusi, milles käsitletakse komisjoni teatist ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta; (1)

i)

seab eesmärgiks luua liidu kalalaevadele GFCMi lepingualal võrdsed võimalused, mis põhinevad samadel põhimõtetel ja standarditel, mida kohaldatakse liidu õiguse alusel, ning edendab kõnealuste põhimõtete ja standardite ühetaolist rakendamist;

j)

järgib nõukogu järeldusi, (2) mis käsitlevad liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisteatist „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“, (3) ning toetab meetmeid GFCMi toetamiseks ja selle tõhususe suurendamiseks ning vajaduse korral parandab selle juhtimist ja toimimist (eelkõige teaduse, eeskirjade järgimise, läbipaistvuse ja otsustamise vallas), aidates kaasa ookeanide säästvale majandamisele kõigis selle mõõtmetes;

k)

edendab vajaduse korral piirkondlike kalandusorganisatsioonide ja piirkondlike merekonventsioonide vahelist kooskõlastamist ning koostööd üleilmsete organisatsioonidega nende volituste piires;

l)

edendab muude kui tuunivarusid majandavate piirkondlike kalandusorganisatsioonide koostöömehhanisme, mis sarnanevad tuunikalaga tegelevate piirkondlike kalandusorganisatsioonide nn Kobe protsessile.

2.   TEGEVUSSUUNAD

Euroopa Liit püüab vajaduse korral toetada järgmiste meetmete võtmist GFCMi poolt:

a)

GFCMi lepingualal kalavarude kaitse ja majandamise meetmed, mis põhinevad parimatel olemasolevatel teaduslikel nõuannetel, sealhulgas püügikeelupiirkondade ja -aegade, selektiivsusmeetmete või püügivõimaluste kohaldamine GFCMi poolt reguleeritud mere bioloogiliste elusressursside suhtes, mille abil saavutataks maksimaalne jätkusuutlik saagikus hiljemalt 2020. aastaks või säilitataks see tase. Vajaduse korral hõlmavad kõnealused kaitse- ja majandamismeetmed erimeetmeid ülepüügi all kannatavate kalavarude kaitseks, et hoida püügikoormus kooskõlas olemasolevate kalapüügivõimalustega; pidades silmas määruse (EL) nr 1380/2013 artiklit 29, juhul kui mõne Vahemere kalavaru või kalavarude rühma iga-aastased majandamiskavad on vastu võetud ELi tasandil, tuleks neid võtta arvesse, kui need seonduvad nimetatud määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärgi saavutamisega;

b)

meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks GFCMi alal, sealhulgas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja koostamine;

c)

meetmed, millega tugevdatakse kalavarusid käsitlevate teadusandmete kogumist ning edendatakse kalandussektori ja teadlaste vahelist koostööd;

d)

seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmed GFCMi alal, et tagada GFCMis vastu võetud meetmete järgimine ja tõhus kontroll;

e)

meetmed püügitegevuse ja vesiviljeluse negatiivse mõju vähendamiseks mere bioloogilisele mitmekesisusele ning mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele, sealhulgas meetmed, millega vähendatakse merereostust ja välditakse plasti merreheitmist ning vähendatakse meres oleva plasti mõju mere bioloogilisele mitmekesisusele ja mereökosüsteemidele, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) avamerel süvamerekalapüügi korraldamise rahvusvaheliste suuniste kohased ohualdiste mereökosüsteemide kaitsemeetmed GFCMi lepingualal, meetmed soovimatu püügi võimalikult suureks vältimiseks ja vähendamiseks, sealhulgas ohualdiste mereliikide puhul, ja tagasiheite järkjärguliseks likvideerimiseks;

f)

meetmed, et vähendada mahajäetud, kaotatud või muul moel kõrvaleheidetud püügivahendite mõju ookeanile ning lihtsustada selliste vahendite avastamist ja eemaldamist;

g)

meetmed, millega edendatakse säästva vesiviljeluse arendamist kooskõlas liidu asjaomase õigusega;

h)

vajaduse korral ühiste seisukohtade arendamine teiste piirkondlike kalandusorganisatsioonidega, eelkõige nendega, kes tegelevad kalavarude majandamisega samas piirkonnas;

i)

täiendavad tehnilised meetmed, mis põhinevad GFCMi allorganite ja töörühmade nõuannetel;

j)

vajaduse korral soovitused, et asjaomaste alusdokumentidega ettenähtud võimaluste piires edendada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kalandustöö konventsiooni rakendamist;

k)

MedFish4Ever ministrite deklaratsioonis ja Sofia ministrite deklaratsioonis võetud kohustustega kooskõlas olevad meetmed.


(1)  7087/12 REV 1 ADD 1 COR 1.

(2)  7348/1/17 REV 1, 24.3.2017.

(3)  JOIN(2016) 49 final, 10.11.2016.


II LISA

Vahemere üldise kalanduskomisjoni koosolekutel võetava liidu seisukoha iga-aastane täpsustus

Enne GFCMi iga koosolekut, kui kõnealust organit kutsutakse üles vastu võtma liidule õiguslikke tagajärgi tekitavaid otsuseid, võetakse vajalikud meetmed, et liidu nimel vastavalt I lisas sätestatud põhimõtetele ja suunistele väljendatavas seisukohas võetaks arvesse viimaseid teaduslikke ja muid asjakohaseid andmeid, mis on edastatud komisjonile.

Sel eesmärgil ja nimetatud teabele tuginedes edastab Euroopa Komisjon nõukogule piisavalt varakult enne GFCMi iga koosolekut kirjaliku dokumendi, milles esitatakse liidu seisukoha kavandatud täpsustused, et neid arutada ja kiita heaks liidu nimel väljendatava seisukoha üksikasjad.

Kui GFCMi koosoleku käigus (sh kohapeal) ei ole võimalik saavutada kokkulepet, et võtta liidu seisukohas arvesse uusi elemente, edastatakse küsimus lahendamiseks nõukogule või selle ettevalmistavatele organitele.


Top